3-24-2151/42 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. september 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2151

Haldusasi

Z.J-i kaebus Tallinna Vangla 23.04.2024 otsuse nr 5-

8/24/5898-2 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks

vaadata kaebaja taotlus väljaspool vanglat eesti keele

õppimiseks uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – Z.J

Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ann-Enel

Valter

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Z.J-i kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.10.2025 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja

lühidalt. Keelatud on väljendada end avalduses sündsusetult või kohtu või teise

menetlusosalise suhtes lugupidamatult (HKMS § 52 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellat-

sioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

184).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

3-24-2151

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Z.J (kaebaja) esitas 23.03.2024 Tallinna Vanglale (vastustaja) pöördumise, milles palus

luba eesti keele õppimiseks väljaspool vanglat jalavõruga (dtl 22).

2. Vastustaja jättis 23.04.2024 otsusega nr 5-8/24/5898-2 (dtl 26) kaebaja taotluse rahulda-

mata. Vangistusseaduse (VangS) § 32 lg 1 kohaselt võib vanglateenistuse ametnik anda

kinnises vanglas karistust kandvale kinnipeetavale, kes on karistusest ära kandnud vähemalt 1

aasta, loa lühiajaliseks väljasõiduks kuni 21 kalendripäevaks aastas. VangS § 32 lg 2 sätestab,

et kinnipeetavale, kes kannab vanglas karistust esimese astme kuriteo tahtliku toimepanemise

eest vähemalt teist korda, võib vanglateenistuse ametnik anda loa lühiajaliseks väljasõiduks

VangS § 32 lg-s 1 sätestatud tähtajaks, kui kinnipeetav on tegelikult ära kandnud vähemalt

poole mõistetud karistusajast. VangS § 32 lg 5 kohaselt võib abikaasa, isa, ema, vanaisa,

vanaema, lapse, lapselapse, lapsendaja, lapsendatu, venna või õe parandamatult raske haiguse

või surma või muu erakorralise perekondliku sündmuse korral vanglateenistuse ametnik anda

kinnipeetavale loa kuni 7-päevaseks väljasõiduks. Erakorralise perekondliku sündmuse puhul

võimaldatud lühiajalist väljasõitu ei arvestata VangS § 32 lg-tes 1, 2 ja 3 nimetatud

väljasõitude hulka. Vastustaja leidis, et kuna kaebaja suhtes ei ole tegemist ühegi eelpool

mainitud erakorralise perekondliku sündmusega, siis tuleb kaebaja esitatud taotlus jätta

rahuldamata.

3. Kaebaja esitas vastustaja 23.04.2024 otsuse peale 29.04.2024 vaide (dtl 23–24).

4. Kaebaja esitas 22.07.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse (dtl 1–6) selle peale, et

vastustaja ei võimalda tal väljaspool vanglat eesti keele kursustel käia ega ole lahendanud

tema 29.04.2024 esitatud vaiet, mis esitati 23.04.2024 otsuse peale. Põhjendused:

4.1. Kaebaja ei ole kunagi eesti keelt õppinud ega valda seda üldse. Kaebaja soovib õppida

eesti keelt väljaspool vanglat vastavalt VangS § 34 lg-le 4 ja § 35 lg-le 4. Kaebaja eesti keele

omandamine vanglas on takistatud seoses vanusega, vaimsete probleemidega ning pikka aega

vanglas viibimisega. Eesti keel on kaebaja jaoks väga keeruline. Vanglas ei ole võimalik

õppida eesti keelt individuaalse programmi alusel koos spetsialistiga ning eesti keele õpe

vanglas ühises klassis on madala tasemega. Kaebaja eesmärk ei ole õppida eesti keelt

väljaspool vanglat, vaid kaebaja soovib õppida eesti keelt spetsialisti käe all.

4.2. Vastustaja tugines 23.04.2024 vastuses VangS § 32 lg-tele 1, 2, 3 – lühiajaline väljasõit

kuni 21 päevaks. Kaebaja ei soovi puhkust, vaid soovib saada luba õppida eesti keelt

väljaspool vanglat.

4.3. Vastustaja eesti keele testid on eesti keeles, millest kaebaja ei saa üldse aru. Seetõttu ei

ole kaebajal võimalik neid teste täita. Hariduse omandamine väljaspool vanglat ei ole

seadusega keelatud ning vastustaja takistab kaebaja eesti keele õppimist.

5. Vastustaja andis 07.08.2024 kirjaga (dtl 25) kaebajale tähtaja vaides esinevate puuduste

kõrvaldamiseks ja tagastas kaebaja vaide 22.08.2024 otsusega nr 5-15/24/104-3 (dtl 42) läbi-

vaatamatult.

6. Vastustaja esitas 27.02.2025 vastuse kaebusele (dtl 174–176). Põhjendused:

6.1. Kaebaja ei ole vanglas keeleõppes soovinud osaleda, mistõttu jääb arusaamatuks kaebaja

viide madalale õppimise tasemele ja häirivatele faktoritele. Kaebajale on vangistuse ajal

korduvalt pakutud võimalust riigikeele õppes osalemiseks, kuid kaebaja ei ole olnud

motiveeritud eesti keelt õppima. Kaebaja suunati riigikeelt õppima 2021. a sügisel, kuid tema

vähese motiveerituse tõttu õpe katkestati. Vangiregistri andmetest nähtuvalt sooviti

2(5)

3-24-2151

25.09.2020 ja 17.06.2022 kaebaja riigikeele oskust testida, kuid kaebaja keeldus sellest.

Lisaks kontrollis vastustaja 05.07.2024 videosalvestisi eesti keele taseme testimisest. Kaebaja

vestleb korduvalt keeleõpetajaga, kuid testi ei täida. Arvestades, et testi läbiviinud õpetaja

emakeeleks on vene keel, ei saa väita, et kaebajale jäi juhendamine arusaamatuks. Samuti on

kaebaja vangistuse ajal 2022. a-l inspektor-kontaktisikule avaldanud, et ei kavatse eesti keelt

õppida, kuna muidu nõutakse temalt pöördumiste kirjutamist eesti keeles. Seejärel on kaebaja

jätkuvalt keeldunud riigikeele õppimisest osalemast. Kaebaja kinnitas 2023. a oktoobris, et tal

ei ole riigikeeleõpet vaja, ta on selleks liiga vana ja vabanemisel on pensioniealine. Kaebaja ei

olnud 2024. a-l huvitatud riigikeeleõppest, kuna ta väidetavalt ei vaja seda, ning aasta lõpus

on märgitud, et kaebaja ei ole huvitatud riigikeele õppest vanglas.

6.2. Kaebaja viitas 04.02.2025 esitatud kaebuse lisas, et ta pöördus inspektor-kontaktisiku

poole, et vangla annaks talle võimaluse õppida eesti keelt vanglas individuaalselt koos õpeta-

jaga. Seda väidet kontrollida ei saa, kuna inspektor-kontaktisik on teenistusest lahkunud.

6.3. Kaebaja ei ole omalt poolt esitanud vanglale ühtegi tõendit ning temaga kokku puutunud

meditsiiniteenuse osutajad või vangla meditsiiniosakonna vaimse tervise spetsialistid ei ole

vangla tähelepanu juhtinud, et kaebajal oleks mingid erivajadused, mis tingiks

individuaalõppe. Nt võttis kaebaja 2022. a-l osa arvutikursustest, mis jäid pooleli. Kaebaja ei

olnud arvutikursusel õpilaste arvust ja individuaalõppe puudumisest heidutatud.

6.4. Inspektor-kontaktisik selgitas 03.06.2024 kaebajale, miks ei saa vangla lubada tal jala-

võruga väljaspool vanglat eesti keelt õppida.

6.5. Kaebaja ei ole kasutanud vangla pakutud võimalusi keeleoskuse arendamiseks. Hea usu

põhimõttega ei saa kuidagi kooskõlas olevaks pidada olukorda, mil kaebaja ilma igasuguse

adekvaatse põhjenduseta on aastaid vangla pakutud riigikeele õppes osalemisest keeldunud

ning seejärel nõuab oma keeleoskamatusele rõhudes individuaalõpet väljaspool vanglat.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. VangS § 34 lg 4 sätestab, et kinnipeetavale, kes ei valda eesti keelt, antakse võimalus

eesti keele õppimiseks. Kui eesti keele õpe ei toimu sama seaduse §-des 35 ja 36 sätestatu

raames, korraldab ja finantseerib eesti keele õpet vanglateenistus. VangS §-d 35 ja 36

sätestavad kinnipeetavatele võimaluse omandada vanglas viibimise ajal põhi-, üldkesk- ja

kutseharidust.

8. Vastutaja jättis 23.04.2024 otsusega (dtl 26) rahuldamata kaebaja taotluse õppida eesti

keelt väljaspool vanglat. Vastustaja tugines otsuses VangS §-le 32, mis käsitleb vanglast

lühiajalisi väljasõite.

9. Kui keeleõpe toimub eraldiseisvalt, mitte põhi-, kesk- või kutseõppe raames, ei kohaldu

VangS §-des 35 ja 36 sätestatud regulatsioon. Sellisel juhul korraldatakse keeleõppe kursused

vastavalt vangla töökorraldusele ja võimalustele (Tartu Halduskohtu 07.02.2024 määrus asjas

nr 3-24-274, p 9). Seega ei võimalda viidatud sätted kinnipeetaval õppida eesti keelt

väljaspool vanglat ega osaleda väljaspool vanglat eraldi eesti keele kursustel.

Kinnipeetavatele, kes ei valda eesti keelt, on VangS § 34 lg 4 alusel võimaldatud soovi korral

õppida eesti keelt vanglas.

10. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajal on võimaldatud vanglas eesti keelt õppida. VangS §

34 lg 4 esimesest lausest tulenevalt peab kinnipeetav ise avaldama soovi eesti keele

õppimiseks ehk see on vabatahtlik (Tartu Halduskohtu 21.12.2018 otsus asjas nr 3-18-1963, p

29). Vastustaja märkis, et kaebajale on korduvalt pakutud võimalust riigikeele õppes osaleda,

3(5)

3-24-2151

kuid kaebaja ei ole olnud selleks motiveeritud (dtl 175). Kaebaja märkis, et kuna tegemist on

kauge minevikuga, siis ei ole teada, kui mitu korda on vastustaja alates 2020. a-st kaebajale

pakkunud võimalust eesti keelt õppida ja miks kaebaja sellest keeldus (dtl 177). Kaebaja ei

vaidle vastu asjaolule, et vastustaja on pakkunud talle võimalust vanglas eesti keelt õppida.

Kuna kaebaja ei ole soovinud vanglas eesti keelt omandada, siis ei saa teda selleks vastu

tahtmist kohustada. Keele õppimine on tulemuslik üksnes olukorras, kus õppijal endal on soov

ja tahtmine omandada õpitavat keelt.

11. Kaebaja märkis eesti keele omandamise takistustena enda vanust, vaimseid probleeme ja

vanglas viibimise aega. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuksid, et tal esinevad

vaimsed probleemid või meditsiinilised takistused eesti keele omandamiseks vanglas. Kohus

nõustub vastustajaga, et ei ole tõendatud, et kaebajal oleksid erivajadused, mis tingiksid indi-

viduaalõppe vajaduse. Arusaamatu on kaebaja viide enda vanusele ja vanglas viibimise ajale

kui keele omandamise takistustele. Kaebajal on vanusest või kinnipidamise ajast hoolimata

samad võimalused eesti keele omandamiseks vanglas kui teistel kinnipeetavatel. Kaebaja

väited eesti keele õppetöö madala taseme osas on tõendamata.

12. Kaebajal ei ole õigust viibida eesti keele õppimise eesmärgil väljaspool vanglat. Vangla

on kaebaja taotlust lahendades proovinud leida alternatiivseid lahendusi kaebajale viibida

väljaspool vanglat ja selle kaudu osaleda väljaspool vanglat eesti keele kursustel.

13. VangS § 32 lg 1 kohaselt võib kinnises vanglas karistust kandvale kinnipeetavale, kes on

karistusest ära kandnud vähemalt 1 aasta, vanglateenistuse ametnik anda loa lühiajaliseks

väljasõiduks kuni 21 kalendripäevaks aastas.

VangS § 32 lg 2 kohaselt kinnipeetavale, kes kannab vanglas karistust esimese astme kuriteo

tahtliku toimepanemise eest vähemalt teist korda, võib vanglateenistuse ametnik anda loa lühi-

ajaliseks väljasõiduks sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud tähtajaks, kui kinnipeetav on

tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast.

VangS § 32 lg 5 kohaselt võib abikaasa, registreeritud elukaaslase, isa, ema, vanaisa,

vanaema, lapse, lapselapse, lapsendaja, lapsendatu, venna või õe parandamatult raske haiguse

või surma või muu erakorralise perekondliku sündmuse korral vanglateenistuse ametnik

sõltumata sama paragrahvi lg-tes 1 ja 2 sätestatud piirangutest anda kinnipeetavale loa kuni 7-

päevaseks väljasõiduks. Erakorralise perekondliku sündmuse puhul võimaldatud lühiajalist

väljasõitu ei arvestata sama paragrahvi lg-tes 1, 2 ja 3 nimetatud väljasõitude hulka.

14. Kuna kaebaja suhtes ei kohaldu viidatud VangS § 32 sätted, siis ei ole kaebajal õigust

viibida lühiajaliselt väljaspool vanglat. Seetõttu ei ole kaebajal ka võimalik õppida eesti keelt

väljaspool vanglat.

15. Kaebaja märkis, et tema eesmärgiks ei ole viibida väljaspool vanglat, vaid ta soovib

õppida eesti keelt individuaalse programmi alusel spetsialisti käe all, mida vanglas ei

võimaldata. Vastustaja on võimaldanud kaebajale eesti keele õppimist. Kaebajal ei ole õigust

nõuda endale eesti keele lihtsamaks omandamiseks individuaalset õpetajat. Samamoodi on

märkinud ka Tartu Ringkonnakohus 14.03.2018 määruses asjas nr 3-17-1598 (p 7), et

kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda õppimise lihtsustamiseks eraõpetajat.

16. Vaidlust ei ole selles, et vastustaja ei lahendanud tähtaegselt kaebaja 29.04.2024 esitatud

vaiet, mis registreeriti vanglas 03.05.2024 (dtl 23–24). VangS § 11 lg 7 kohaselt lahendatakse

vaie 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile.

Vastustaja andis 07.08.2024 kaebajale tähtaja vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks (dtl

38). Vastustaja tagastas vaide 22.08.2024 (dtl 42–43).

4(5)

3-24-2151

17. Kuigi vastustaja rikkus vaide lahendamisel VangS § 11 lg-s 7 sätestatud tähtaega, ei

rikkunud see iseseisvalt kaebaja õigusi. Kaebajal oli õigus pöörduda kaebusega

halduskohtusse, mida ta ka tegi. Vaidemenetluse läbiviimisega viivitamine ei muuda

kohtuvaidluse asjaolusid. Kaebajal puudub õigus eesti keele õppimise eesmärgil viibida

väljaspool vanglat. VangS § 11 lg-s 7 sätestatud vaide lahendamise tähtaja rikkumine ei tingi

kohtumenetluses vaidlustatud otsuse tühistamist.

18. Vastustaja leidis õigesti, et kaebajal puudub õigus õppida eesti keelt väljaspool vanglat.

Eeltoodust tulenevalt puudub alus vaidlustatud otsuse tühistamiseks ja vastustaja kohusta-

miseks kaebaja taotlust uuesti lahendada. Kaebus jääb terves ulatuses rahuldamata.

19. Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, seepärast jäävad menetluskulud kaebaja kanda

(HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt

ega ole esitanud kohtule tähtaegselt enda menetluskulusid tõendavaid dokumente, mistõttu

jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

5(5)