2-23-136118/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. september 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-136118

Kohtuasi

AllEstonia OÜ hagi Estongreen OÜ vastu võla

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 3. veebruari 2025 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Estongreen OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

2336,15 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja AllEstonia OÜ (registrikood 14865962), seaduslik

esindaja U.R

Kostja Estongreen OÜ (registrikood 16309372), seaduslik

esindaja C.M

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Võtta Estongreen OÜ apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 3. veebruari 2025

kohtuotsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel otsustada asi üksnes

apellatsioonkaebuse põhjal.

3. Harju Maakohtu 3. veebruari 2025 otsus tühistada ja saata asi uueks

lahendamiseks samale maakohtule.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses

sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD NING MENETLUSE KÄIK

1. AllEstonia OÜ (hageja) esitas 11.09.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse Estongreen OÜ vastu võla väljamõistmiseks. Estongreen OÜ esitas

maksettepanekule vastuväite, mistõttu lõpetas Pärnu Maakohus 11.10.2023 määrusega

maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Harju Maakohtule saabus 11.10.2023 hagi, milles oli hagejaks märgitud U.R ja kostjaks

C.M. Hagis paluti välja mõista C.M OÜ-lt 2004 eurot AllEstonia OÜ/U.R-i kontole.

Hagiavalduse saatekirjas oli hagejaks märgitud AllEstonia OÜ ja seaduslikuks esindajaks

U.R.

3. Maakohus tegi 26.10.2023 hagi menetlusse võtmise määruse, milles märkis hagejaks

AllEstonia OÜ ja kostjaks Estongreen OÜ.

4. Maakohus tegi 11.12.2023 hagiavalduse käiguta jätmise määruse, milles palus AllEstonia

OÜ-l esitada hagiavalduse terviktekst, milles muuhulgas välja tuua, kes on kostja.

5. AllEstonia OÜ esitas 17.12.2023 hagiavalduse, milles märkis kostjaks C.M-i.

Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud suuline töövõtuleping treppide

paigaldamiseks. Hageja on töö teinud, kuid selle eest ei ole tasutud. Hageja palus välja

mõista 2138,49 eurot ja viivise põhinõudelt VÕS § 113 sätestatud määras alates

2(6)

24.05.2023. 15.01.2025 istungil hageja täpsustas, et taotleb välja mõista põhivõla 2004

eurot ja viivise alates 24.05.2023.

6. 08.01.2024 esitas Estongreen OÜ vastuse hagile (C.M oli märgitud kostja seaduslikuks

esindajaks). Estongreen OÜ vaidles hagile vastu, pidades võimalikuks lahendada asi

kokkuleppel.

7. 10.01.2024 tegi maakohus C.M-ile kui Estongreen OÜ seaduslikule esindajale kirja,

milles palus kõrvaldada puudused hagivastuses.

8. C.M saatis 19.01.2024 kohtule e-kirja, milles avaldas, et kostja juhatuse liikmel puudub

juriidiline haridus, mistõttu ei saa kostja täpselt aru, mida kohus temalt ootab. E-kirjas

paluti kohtult tähtaega kompromissi läbirääkimisteks.

9. Maakohus saatis 26.01.2024 pooltele kirja, milles märkis, et menetluses on AllEstonia OÜ

hagi Estongreen OÜ vastu ja määras menetluslikud tähtajad.

10. C.M saatis 27.02.2024 kohtule e-kirja, milles märkis, et maakohtu menetluses on

AllEstonia OÜ hagiavaldus Estongreen OÜ vastu ning tegi ettepaneku kompromissi

sõlmimiseks.

11. Hageja ei nõustunud 06.03.3035 seisukohas

27.02.2024 esitatud

kompromissiettepanekuga.

12. 12.12.2024 saatis kohus kutsed kohtuistungile, milles märkis, et tegemist on AllEstonia

OÜ hagiga Estongreen OÜ vastu.

13. 15.01.2025 istungi protokollis on märgitud menetletavaks tsiviilasjaks AllEstonia OÜ hagi

Estongreen OÜ vastu võla nõudes. Menetlusosalistest osales istungil üksnes AllEstonia

OÜ seaduslik esindaja U.R.

MAAKOHTU LAHEND JA PÕHJENDUSED

14. Maakohus rahuldas 03.02.2025 otsusega hagi ja mõistis C.M-ilt hageja kasuks välja

põhivõla 2004 eurot ja viivise alates 24.05.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja menetluskulud 350 eurot.

15. Maakohus märkis, et kuna esialgsest hagiavaldusest (dtl 22-32) ei ole üheselt aru saadav,

kellelt hageja soovib hagis esitatud raha välja mõistmist, siis pärast hagi menetlusse

võtmist andis kohus hagejale tähtaja hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks ja selgeks

määratlemiseks, kelle vastu ta nõude esitab. Hageja esitas uue hagiavalduse 17.12.2023,

kus palus raha välja mõista C.M-ilt. Kohus ei näinud sellises olukorras kostja asendamise

vajadust, sest hageja ei olnud algselt selgelt määratlenud, kes on kostja. Pärast hagi

täpsustust selgus alles kostja isik. Seega ei ole hagi menetlemist kellegi muu kui C.M-i

vastu sisuliselt toimunud. Hagiavalduse 17.12.2023 esitatud redaktsioon on kostjale kätte

toimetatud 19.12.2023. Seega pidi kostja kohtule oma vastust esitades aru saama, et

hageja on nõude esitanud just tema vastu.

3(6)

16. Hageja esitas hagiavalduses (dtl 50) väite, et hageja ja kostja sõlmisid töövõtulepingu,

mille kohaselt pidi hageja paigaldama Viimsi vallas Miiduranna külas Laineharja tee 3

asuval kostja kinnistul ettenäidatud hoonesse kolm treppi, sh paigaldama trepi talad, koos

puidust astmete ning LED-valgustusega (kostja e-kiri hagejale dtl 57-64). Pooled suhtlesid

omavahel e-kirja teel ja hageja hinnangul nõustus kostja 23.03.2023 saadetud esmase

pakkumisega oma 24.03.2023 saadetud e-kirjas (dtl 65). 26.03.2023 pöördus kostja hageja

poole, et algset pakkumist muuta lisanduvate töödega ja 27.03.2023 tegi hageja kostjale

uue hinnapakkumise, summas 2450 eurot pluss käibemaks, lähtudes kostja 26.03.2023

saadetud e-kirjast (dtl 65). Kuna kostja ei ole eelnimetatud asjaolusid selgesõnaliselt

vaidlustanud ning nende vaidlustamise tahe ei nähtu kostja muudest avaldustest, siis luges

kohus need asjaolud TsMS § 231 lg 4 alusel kostja poolt omaks võetuks. Kohtu hinnangul

on poolte vahel sõlmitud töövõtuleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 tähenduses.

Esitatud tõenditest saab järeldada, et töövõtulepingu poolteks olid hageja ja C.M.

17. Hageja alustas 12.05.2023 kostja kinnistul Viimsi vallas Miiduranna külas Laineharja tee

3 asuvas hoones lepingu järgselt treppide paigaldusega, paigaldades trepi talad, puidust

astmed ning trepiastmete LED-valgustuse. Täiendavalt toimus lepingujärgses asukohas

treppide paigaldusega seotud tööd ka kuupäevadel 15.05.2023 ja 16.05.2023, kuni hageja

saavutas 16.05.2023 lepingus kokkulepitud tulemuse. 18.05.2023 saatis hageja e-kirjaga

kostjale arve number 156, mille tasumise tähtpäevaks oli 23.05.2023. Kostja tähtaegselt

arvet ei tasunud. Hageja kirjutas kostjale 19.06.2023, et kostja vaataks arve üle (dtl 54),

mille peale kostja vastas, et on arvega nõus ja maksab esimesel võimalusel (dtl 54). Kostja

arvet tasunud ei ole.

18. Kohtu hinnangul on hageja lepingust tulenevaid kohustusi täinud kohaselt ja töö valmis

teinud, kuivõrd kostja ei ole menetluse eelselt ega ka kohtumenetluses esitanud ühtegi

väidet tööde puuduste kohta ning on nõustunud arvega ja lubanud selle tasumist. Nõude

rahuldamist ei välista asjaolu, et hageja on arve teostatud tööde eest kostja palvel esitatud

kolmandale isikule. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hageja põhinõude summas 2004

eurot. Samuti mõistis kohus välja seaduses sätestatud viivise alates 24.05.2023.

APELLATSIOONKAEBUS

19. Maakohtu otsuse peale esitati 31.03.2025 apellatsioonkaebus, kus on apellatsioonkaebuse

esitajaks märgitud nii Estongreen OÜ kui C.M.

20. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme,

kuna on teinud otsuse C.M-i, mitte Estongreen OÜ suhtes. Otsuses on maakohus kostjana

sõnaselgelt märkinud Estongreen OÜ. Ebaselgeks jääb, kuidas mõisteti C.M-ilt välja

võlgnevus kui teda kostjana ei ole kaasatud. Maakohus ei ole kostjat asendanud. C.M-ile

ei olnud teada, et teda käsitletakse kostjana. C.M palus ennast vabastada riigilõivu

tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

21. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada

TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus kuulub tühistamisele

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele

osaliselt.

4(6)

22. TsMS § 646 sätestab, et kohus võib otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui

kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis

toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lõige 1).

Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks

läbivaatamiseks. See tähendab, et ringkonnakohtul ei ole kohustust küsida teiselt poolelt

apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1), arutada asja kohtuistungil (TsMS § 648)

ega kohustust analüüsida apellatsioonkaebuse kõiki põhjendusi (TsMS § 656 lg 1).

23. TsMS § 205 lg-te 1 ja 2 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse pooled hageja ja kostja. Hageja

on isik, kes on esitanud hagi. Kostja on isik, kelle vastu hagi on esitatud. Vastavalt TsMS

§ 392 lg 1 p-le 6 on kohtu ülesandeks selgitada eelmenetluses välja, kes on

menetlusosalised. TsMS § 208 lg 1 sätestab, et kui hageja leiab, et hagi on ekslikult

esitatud isiku vastu, kes ei peaks olema kostja, võib kohus kuni kohtuliku arutamise

lõppemiseni esimese astme kohtus hageja taotlusel menetlust lõpetamata asendada senise

kostja teise kostjaga. Sel juhul loetakse hagi esialgse kostja suhtes tagasivõetuks.

24. Ringkonnakohus märgib, et tsiviilasja menetluskäigust ning kohtuotsusest ei ole võimalik

aru saada, kes on maakohtu hinnangul olnud tsiviilasjas kostjaks.

25. 11.10.2023 esitatud hagis palus hageja võlgnevuse välja mõista C.M OÜ-lt. 26.10.2023

menetlusse võtmise määruses märkis maakohus kostjaks Estongreen OÜ ja C.M-i kostja

seaduslikuks esindajaks. 11.12.2023 hagi käiguta jätmise määruses palus kohus hagejal

tuua välja, kes on kostja. 17.12.2023 esitatud hagiavalduses märkis hageja kostjaks C.M-i.

08.01.2024 vastuses hagile märkis C.M kostjaks Estongreen OÜ ja ennast kostja

seaduslikuks esindajaks. Kuni kohtuotsuse tegemiseni on maakohus

menetlusdokumentides läbivalt märkinud, et tegemist on AllEstonia OÜ hagiga

Estongreen OÜ vastu. Sealjuures on maakohus seda märkinud ka kohtuistungi kutses ja

kohtuistungi protokollis.

26. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kostjaks C.M ning C.M-ilt on maakohus

kohtuotsuse resolutsioonis välja mõistnud põhivõla summas 2004 eurot ja viivise. Otsuse

sissejuhatuses on hagi esemeks märgitud „AllEstonia OÜ hagi Esongreen OÜ vastu 2004

euro ja viiviste nõudes“ ning kostjaks on märgitud Estongreen OÜ, kelle seaduslikuks

esindajaks on märgitud C.M . Kohtuotsuse resolutsioonis on maakohus jätnud

menetluskulud kostja kanda ja mõistnud kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena

350 eurot. Sealjuures ei ole resolutsiooni punktides, mis käsitlevad menetluskulusid,

märgitud kostja nime.

27. Eeltoodust tuleneb, et maakohus võttis 26.10.2023 määrusega menetlusse hagi Estongreen

OÜ vastu ning pärast hagi menetlusse võtmist palus 11.12.2023 määruses hagejal

selgitada kostja isikut. 17.12.2023 hagiavalduses märkis hageja kostjaks C.M-i. Maakohus

kostjat ei asendanud ning kuni otsuseni märkis menetlusdokumentides kostjaks

Estongreen OÜ. 03.02.2025 otsuse põhjendustes avaldas kohus, et kostjaks on C.M ja

mõistis temalt välja põhivõla ja viivise, kuid kohtuotsuse sissejuhatuses märkis maakohus

kostjaks Estongeen OÜ.

28. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oluliselt rikkunud menetlusnorme, kuna ei ole

arusaadav, kes on tsiviilasjas kostjaks. Maakohus ei ole võtnud selget seisukohta kostja

isiku suhtes, vaid on käsitlenud kostjana nii Estongreen OÜ-d kui C.M-i . Sealjuures ei

võtnud maakohus menetluses seisukohta kostja asendamise küsimuses kui pärast

5(6)

Estongreen OÜ vastu hagi menetlusse võtmist märkis hageja 17.12.2023 hagiavalduses

kostjaks C.M-i . Kohtuotsuse põhjendustes on maakohus märkinud, et kostja asendamise

vajadus puudus, kuna hagi menetlemist ei ole kellegi muu kui C.M-i vastu toimunud.

Selline väide jääb kolleegiumile arusaamatuks olukorras, kus maakohus on nii menetlusse

võtmise määruses kui ka kõikides menetlusdokumentides märkinud kostjaks Estongreen

OÜ. Menetlusosalistele peab olema üheselt selge, kelle vastu hagi menetletakse.

29. Kuna maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi, mida ringkonnakohtul ei ole

võimalik kõrvaldada, peab ringkonnakohus põhjendatuks lahendada asi üksnes

apellatsioonkaebuse põhjal, tühistada maakohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale maakohtule.

30. Kuigi apellatsioonkaebuses on märgitud kostjateks (apellantideks) nii Estongreen OÜ kui

C.M, ning maakohtu menetlusest jääb ebaselgeks, kes on kostjaks, märgib

ringkonnakohus määruses apellandiks Estongreen OÜ, kuna viimase suhtes on võetud

hagi menetlusse ja ka maakohtu otsuse sissejuhatuses on kostjana märgitud Estongreen

OÜ. Maakohus ei ole väitnud, et menetluses on hagi üheaegselt kahe kostja vastu.

31. Apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõivu. Kuna maakohtu menetlusest ei selgu

üheselt, kes on tsiviilasjas kostjaks (st kellel on kaebuse eest riigilõivu tasumise kohustus),

siis peab ringkonnakohus võimalikuks lahendada apellatsioonkaebus riigilõivu nõudmata.

32. TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel

läbivaatamisel.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)