2-24-128615/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.09.2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-128615

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu võlgnevuse,

intressi ja viivise nõudes

Hagihind

5 155,02 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479)

Hageja esindajad: Sigrid Rahkema, Pavel Butsenko ja

Kristiine Urb (e-post xxx)

Kostja: X (isikukood XXX, e-post xxx)

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ nõuded Xlt põhivõlgnevuse, intressi ja

viivise välja mõistmiseks.

3. Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid ei ole.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei

taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja esitatud väited ja nõue

1. AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid 11.05.2023 laenulepingu nr L89012332499, mille alusel sai

kostja laenu 4 917 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama igakuiste osamaksetena perioodi

05.06.2023 - 05.05.2028 jooksul ning tasuma intressi 15,90% aastas ja igakuist lepingu haldustasu

2,90 eurot. Kostjal oli krediidiandjaga sõlmitud kokku kolm lepingut. Kostjal jäid tasumata teistest

lepingutest tulenevad kohustused. Sellega seoses saatis esialgne võlausaldaja 06.05.2024 kostjale

laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks

hiljemalt 20.05.2024. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles esialgne võlausaldaja lepingu

27.05.2024 üles ja loovutas 28.05.2024 kostjavastased nõuded hagejale. Nõuete loovutamise

seisuga oli kostjal saadud laenusummast tagastamata 4 211,38 eurot ja tasumata intress 40,92

eurot. 14.10.2024 tasus kostja hagejale 100 eurot, millest 50 eurot arvestas hageja põhivõla katteks.

Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt 4 161,38 eurolt määraga 15,90% aastas perioodi

28.05.2023 - 04.11.2024 eest kokku 291,06 eurot.

Krediidiandja järgis laenulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja

hindas kostja krediidivõimelisust kostja laenutaotluse ja kontoväljavõtte alusel. Kostja märkis

laenutaotlusel oma igakuiseks sissetulekuks 2 000 eurot ja igakuisteks kohustusteks 600 eurot.

Krediidiandja võttis arvesse kostja igakuiste sissetulekuna 2 000,57 eurot ja kohustustena 1068

eurot, sh nõuete aluseks olevast lepingust tulenev igakuine osamakse 122,57 eurot.

Maksehäireregistrist lepingu sõlmimise ajal maksehäireid ei nähtunud. Kostja majanduslikku

seisundit kontrolliti piisavalt, kostja omas piisavat rahalisi vahendeid laenulepingu teenindamiseks,

tulud ületasid kohustusi.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 4 161,38 eurot, intressi 40,92

eurot, viivise 291,06 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt alates 05.11.2024 kuni põhivõlgnevuse

tasumiseni määraga 15,9% aastas. Juhul kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtteid, palub hageja välja mõista tulevikus sissenõutavaks

muutuvad osamaksed vastavalt ümberarvestuses esitatud maksegraafikule.

Kostja seisukohad

2. Kostjale on hagimaterjalid KÄPO kaudu kätte toimetatud 17.12.2024. Kostja teatas 30.12.2024

kohtule, et täidab maksegraafikut, mille pooled olid 2024.a septembris maksekäsu kiirmenetluses

allkirjastanud. 07.08.2025 esitas kostja konto väljavõtte hagejale menetluse kestel tehtud maksete

kohta.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus tuvastab, et AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid 11.05.2023 laenulepingu nr

L89012332499, mille alusel sai kostja laenu 4 917 eurot intressiga 15,90% aastas. Kostja kohustus

krediidisumma tagastama vastavalt maksegraafikule 60 kuu jooksul maksepäevaga iga kuu 5.

kuupäeval. Lepingust nähtuvalt kohustus kostja tasuma igakuiselt lepingu haldustasu 2,90 eurot.

Lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 18,66% aastas. Krediidi tagastamise lõpptähtpäevaks

oli kokku lepitud 05.05.2028 (leping dtl 48-54, maksegraafik dtl 50).

4. Kohtule esitatud maksekorraldusest nähtuvalt kandis AS Inbank Finance 11.05.2023 kostja kontole

laenulepingu nr L89012332499 alusel 4 917 eurot (dtl 55).

5. Nõude loovutamise teatise kohaselt loovutas AS Inbank Finance 28.05.2024 lepingust tulenevad

nõuded kostja vastu hagejale (dtl 64).

6. VÕS (võlaõigusseadus) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu.

7. Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (3-2-

1-32-06, p 14), mistõttu kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust.

Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse

määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 11.05.2023 lepingu

sõlmimise ajal 15,31%. Kohus leiab, et lepingus märgitud krediidikulukuse määr 18,66% aastas

vastab tegelikkusele ning VÕS § 4062 lg 1-järgset piirmäära ei ületanud.

8. VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud:

-

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja

-

hindama tarbija krediidivõimelisust.

9. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

8. Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste

lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja

on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18 järgi

teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt

järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

-

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3

p 1);

-

tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

-

tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

-

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

10. Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või -vahendaja

peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas

seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes

võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või -

vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18).

11. Tulenevalt KAVS § 49 lg 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel mh

arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise

regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja

krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult

ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (2-14-21710, p 29.2).

Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt

esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab

krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2-21-13098, p 21).

12. Hageja on selgitanud, et lepingu sõlmimisel 11.05.2023 lähtuti sellel ajal kehtinud laenude

väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised

kohustused. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel laenuandja võttis arvesse kostja laenutaotluses

esitatud andmeid ning kontrollis kostja sissetulekuid kostja kontoväljavõtte alusel. Krediidianalüüsi

tulemusel võttis krediidiandja arvesse kostja igakuise sissetulekuna 2 000,57 eurot ning

kohustustena 1068 eurot (sh igakuine laenu osamakse 122,57 eurot). Krediiditaotluse esitamise ajal

kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Arvestades laenulepingu laenusummat, osamakse

suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine esialgse

võlausaldaja hinnangul kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga

inimesega ehk usaldusväärse laenuvõtjaga, kes oli võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta

täitma.

13. Kohtule esitatud krediidiandja selgituse (dtl 99 ja 168) kohaselt toimub krediidiotsuse tegemine

selliselt, et klient esitab krediiditaotluse, millega küsitakse kliendilt andmeid regulaarsete

sissetulekute ja kohustuse kohta. Otsuse tegemisel lähtutakse kliendi poolt antud regulaarsest

sissetulekust ning sissetuleku andmeid päritakse välistest registritest (EMTA või Pensionikeskuse

kaudu). Kliendi igakuiste kohustustena võetakse arvesse kliendi poolt taotlusel esitatud andmed

ning Inbankiga sõlmitud varasemad kehtivad krediidilepingud. Vajadusel küsitakse täiendavalt ka

pangakonto väljavõtet. Kliendi olemasolevad ja taotletava finantseerimisega kaasnevad igakuised

kohustused ei tohi moodustada rohkem kui 65% kliendi igakuistest sissetulekutest. Kliendi

igakuistest sissetulekutest peab üle jääma vähemalt statistikapõhine arvestuslik elatusmiinimum.

14. Kohus leiab, et krediidiandja ei selgitanud 11.05.2023 lepingu sõlmimisel välja kostja muude

kohustuste ulatust ega tuvastanud kostja tegelike kulude suurust, sh igakuised vältimatud

püsikulutused toidule, eluasemele jms. Krediidiandja on lepingu sõlmimisel kontoväljavõtte küll

kogunud, kuid peale kostja igakuise sissetuleku suuruse kontrollimise muud sisulist analüüsi

hageja esitatust ei nähtu. Hageja on välja toonud, et lisaks esialgse võlausaldaja ees olevatele

kohustustele olid kostjal kohustused ka AS-i LHV Pank ees 633,52 eurot (382,96 + 250,56) ja

Bigbank AS-i ees 206,62 eurot (dtl 159), kuid esitatust ei nähtu, et võlausaldaja oleks kogunud

andmeid vastavate kohustuste põhiosa ja intresside suuruse ning lepingu(te) kestuse kohta, mis

võimaldanuks hinnata kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju kohta

kostja maksevõimele. Kontoväljavõttelt nähtuvad regulaarsed kanded selgitusega „krediidi

tagasimakse“ (oktoobris 1 996,73 eurot, novembris 2 364 eurot, detsembris 934 eurot, jaanuaris 2

664,20 eurot, veebruaris 80 eurot, aprillis 700 eurot) ning igakuine ulatuslik sularaha väljavõtmine

(oktoobris 1 050 eurot, novembris 835 eurot, jaanuaris 1 800 eurot, veebruaris 1 870 eurot, märtsis

9 610 eurot, aprillis 640 eurot), mis võib viidata täiendavatele taotluses avaldamata kohustustele.

Esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks küsinud kostjalt mistahes selgitusi pangakontol

kajastuvate andmete osas. Samuti ei nähtu laenutaotluselt (dtl 65), et kostjalt oleks lepingu

sõlmimisel küsitud andmeid tema igakuiste nn majapidamiskulude kohta.

15. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust

piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks

laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma

uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3). Kohus leiab, et

teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud.

Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus 11.05.2023 lepingu sõlmimisel vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

16. VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul

ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3

ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti. Kohus leiab, et olukorras, kus krediidiandja ei ole kogunud andmeid

kõigi laenutaotluses esitatud andmete kontrollimiseks ning on krediidivõimelisuse hindamiseks

olulised andmed jätnud osaliselt ka kostjalt küsimata, ei ole krediidivõimelisuse võimalik valesti

hindamine etteheidetav kostjale ning kohaldub VÕS § 4034 lg 7 I lauses sätestatud tagajärg.

17. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on

intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga

ei ole ette nähtud teisiti.

18. Hageja selgituste kohaselt ütles krediidiandja lepingu üles 27.05.2025 koos teiste lepingutega,

tuginedes lepingu üldtingimuste punktile 9.5, kuna kostjal jäid õigeaegselt täitmata teistest

krediidiandjaga sõlmitud lepingutest tulenevad finantskohustused. Hagis väljatoodu kohaselt

sätestab üldtingimuste punkt 9.5, et krediidiandjal on õigus teenuseleping ette teatamata üles öelda

ja nõuda kõigi teenuselepingust tulenevate maksete tasumist, kui leiab aset kasvõi üks järgnevalt

nimetatud sündmustest, mida pooled peavad mõjuvateks põhjusteks ning mida võlgnik ei ole

kõrvaldanud või heastanud 14 (neljateistkümne) päeva jooksul: /…/ (4) võlgnik on rikkunud mis

tahes muud krediidiandjaga sõlmitud teenuselepingut, mille tõendamiseks on hageja esitanud hagi

lisa 3 „Inbank AS-i üldtingimused“ (dtl 56-61). Nimetatud tõendist hagis viidatud sisuga tingimust

ei nähtu, punkt 9.5 sätestab kliendikonto maksekohustused (dtl 59). Hageja viidatud punktile

sarnase sisuga on lepingu üldtingimuste punkt 5.3 (dtl 58), mis sätestab, et krediidiandja võib

lepingu üles öelda ühepoolselt ilma etteteatamisajata, kui võlgnik rikub süüliselt ja olulises ulatuses

lepingust tulenevat kohustust või kui leiab aset muu sündmus, mis on mõjuv põhjus lepingu

mittejätkamiseks, eelkõige mh kui võlgnik on rikkunud mis tahes muud võlausaldajaga sõlmitud

lepingut.

19. VÕS § 37 lg 3 järgi ei loeta lepingu osaks tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on

niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu

lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista.

Kohus leiab, et keskmise mõistliku tarbija jaoks ei ole lepingus ootuspärane selline tingimus,

millega nähakse ette, et olukorras, kus tarbija on krediidiandjaga sõlminud mitu erinevat lepingut,

võib krediidiandja kõik selle tarbijaga sõlmitud lepingud ilma etteteatamiseta üles öelda, kui tarbija

rikub mistahes krediidiandjaga sõlmitud lepingust tulenevat kohustust. Seejuures ei erista

üldtingimuste punkt 5.3, missuguste lepingute puhul seda tingimust kasutatakse, st tarbijakrediidi

lepingu rikkumise tõttu on võimalik üles öelda ka eluasemelaenu leping, mistõttu keskmine tarbija

ei oska sellise tingimusega lepingu sõlmimisel arvestada.

20. Kohus märgib, et juhul, kui lepingu üldtingimuste punkt 5.3 oleks lepingu osaks saanud, oleks

tegemist tühise tüüptingimusega, kuna sellega kaldutakse kõrvale seaduses sätestatust. Tulenevalt

VÕS § 421 on võlaõigusseaduse XXII peatüki II jaos sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv

kokkulepe tühine. Vastavalt VÕS § 416 lg 1 võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult

või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on

andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks

koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles

ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Lepingu

üldtingimuste punktiga 5.3, millega sätestatakse krediidiandja õigus leping ühepoolselt ilma

etteteatamisajata üles öelda, kaldutakse kostja kahjuks kõrvale VÕS § 416 lg 1 sätestatust, mistõttu

on see VÕS § 421 alusel tühine.

21. Tulenevalt VÕS § 41 kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping

muus osas ning sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut.

Kohus palus hagejal esitada VÕS § 4034 lg 7-järgse tagasimaksete ümberarvestuse juhuks, kui

kohus asub seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Esitatud

ümberarvestuse (dtl 106-107) kohaselt ja arvestades kõiki kostja poolt tasutud summasid (so kokku

2 476,51 eurot, sh käesoleva menetluse kestel tasutud summad (dtl 103-105, 146 ja 154)) on laenu

põhisosast tagastamata veel 2 440,49 eurot, tasutud on kõik osamaksed kuni 05.04.2026, osaliselt

on tasutud 05.05.2026 osamakse. Ülesütlemisavalduse tegemise seisuga võlgnevus puudus,

ülesütlemise materiaalsed eeldused seega täidetud ei olnud ning kohus asub seisukohale, et avaldus

oli toimeta ja leping sellega ei lõppenud. Laenu põhiosa ja intressivõlgnevus puudub esitatud

ümberarvestatud maksegraafiku kohaselt ka otsuse tegemise seisuga, kuna leping jätkuvalt kehtib,

siis kostja õigus ülejäänud tagastamata laenusumma kasutamiseks lõppenud ei ole (osamaksed

muutuvad sissenõutavateks vastavalt esitatud ümberarvestusele 05.06.2026-05.05.2028). Kohus

jätab rahuldamata nõuded põhi ja intressivõlgnevuse välja mõistmiseks. Seoses põhivõlgnevuse

puudumisega ei saa tekkinud olla ka nõudeid viivise väljamõistmiseks.

22. Hageja on palunud, juhul kui kohus leiab, et lepingu ülesütlemine ei olnud kehtiv, kostjalt välja

mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed vastavalt ümberarvestusele ning tasumata

osamaksetelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Vastavalt TsMS 369 tulevase

nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida;

sel alusel saab muu hulgas nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate

kohustuste täitmist tulevikus. Hageja ei ole välja toonud ning kohus ei leia, et esineks alus eeldada,

et kostja tulevikus makseid vabatahtlikult ja tähtaegselt ei teeks. Asja materjalidest nähtuvalt on

kostja kogu menetluse kestel teinud hagejale regulaarselt tagasimakseid, mistõttu kohtu hinnangul

tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla väljamõistmine põhjendatud ei ole. Kohus jätab hagi

täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulud

23. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses

hagi rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud hageja kanda. Asja materjalidest ei nähtu, et

kostjal oleks tekkinud menetluskulusid. Seoses sellega leiab kohus, et hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik