3-24-3492/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.09.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3492

Haldusasi

X. Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 20.12.2024

ettekirjutuse nr 1052284883 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X, esindaja Vello Luik

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Riina

Lääne

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

KOHTU SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 06.10.2025

(HKMS § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele ja sellega

ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg-d 1 ja 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, siis tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p

9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi Kirgiisi Vabariigi kodanikule X. Xile

20.12.2024 ettekirjutuse nr 1052284883 (sundtäidetav alates 31.12.2024), millega

kohustas teda Eestist lahkuma 10 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 30.12.2024.

Ettekirjutuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1)

Isikul oli Leedu elamisluba kehtivusega 10.04.2024–10.06.2026. Isik saabus

viimati Schengeni alale Leedu kaudu 09.07.2024 eesmärgiga asuda tööle Leedu

ettevõttes. Isik töötas lühiajaliselt Leedus ja lahkus siis Leedust, saabudes 29.10.2024

Soome kaudu Eestisse eesmärgiga asuda Eestis tööle. Talle on väljastatud lühiajalise

töötamise registreering perioodiks 03.10.2024–30.12.2025 ettevõttes OÜ

3-24-3492

PICTORICA. Isik asus selles ettevõttes tööle, kuid mitteametlikult, ent soovis, et

dokumendid oleksid korras. Isiku kohta on esitatud uus lühiajalise töötamise

registreerimise avaldus 16.12.2024 ettevõttes OMG777 OÜ töötamiseks. Välismaalase

töötamise kohta ei ole hetkel otsust tehtud ning tal ei ole õigust Eestis töötada. Vastava

menetluse käigus selgitati välja, et isiku Leedu elamisluba on tunnistatud kehtetuks

alates 17.12.2024 ja PPA esitas selle selgitamiseks päringu Leetu. Leedu elamisloa

suhtes on sisestatud andmebaasi tabamus elamisloa kasutamise keelu kohta. Isik ja

tööandja esindaja kutsuti PPA-sse selgitusi andma ja nad ilmusid sinna 20.12.2024.

Neile selgitati, et isik viibib Schengeni alal seadusliku aluseta alates 17.12.2024.

2)

PPA on tuvastanud, et isiku Schengenisse ja Eestisse saabumise eesmärk oli

töötamine. Ta ei ole varem Schengeni alal viibinud ja saabus 2024. a esmakordselt.

Pikaajalist sidet Schengenis ei ole kujunenud ning perekonnaliikmeid siin ei ela. Isik

on Leedu elamisluba kasutanud lühiajaliselt, kokku 8 kuud, peale mida tema töösuhe

Leedus katkes. Pärast seda lahtkus ta Leedust ja viibis lühiajaliselt Soomes. Töötamise

registri andmetel ei ole isik Eestis tuule asunud ega siin töötasu saanud. Majanduslikke

sidemeid Eestiga kujunenud ei ole.

3)

Vestlusel selgitas isik, et tema eesmärk ei olnud tahtlikult viibimise tingimusi

rikkuda, vaid ta juhindus tööandja selgitustest. PPA arvestab, et töötamiseks vajalike

lubade saamisel on välismaalane nõrgem pool, kuid enda viibimise tingimuste

väljaselgitamine ja järgimine on välismaalase enda kohustus. Hooletuse tõttu viibis

isik Eestis ilma aluseta. Schengenisse saabudes oli isik teadlik enda saabumise

eesmärgist ja tingimustest. Kergendavaks asjaoluks ei saa pidada seda, et kuna oli vaja

raha teenida, asus isik Leedu elamisloa alusel reisima teistesse Schengeni ala riikidesse

töötamise eesmärgil. Isik oleks pidanud välja selgitama Leedu elamisloa omamise

jätkuvad võimalused. Samuti ei ole kergendav asjaolu, et isik ei saanud teavitust Leedu

elamisloa kehtetuks tunnistamise kohta. Ta aktsepteeris riski, et tema elamisluba

võidakse kehtetuks tunnistada. Ta oli teadlik, et töösuhe Leedus on lõppenud ja see

olnuks piisav, et asuda uurima, mis tema Leedu elamisloast saab. Koduriiki naasmise

asemel valis ta enda majandusliku heaolu tõstmise. Tegu on raskendavate asjaoludega,

mida PPA arvestab sissesõidukeelu pikkuse määramisel.

4)

Isik on ebasoovitav välismaalane, kuna ta oli hooletu enda viibimise tingimuste

jälgimises. Viibimise aluste väljaselgitamisel tegi isik siiski koostööd, tegu on toime

pandud esmakordselt ja see ei olnud tahtlik. Samuti on ebaseadusliku viibimise

periood lühike (kergendavad asjaolud). Seega täitis isik kaasaaitamise ja tõendamise

kohustust, kuid seda ei saa pidada kergendavaks asjaoluks, kuna seaduskuulekas

käitumine menetlusprotsessis on tavapärane norm ja sellele ei saa anda ülekaalukat

tähendust.

5)

Isik viibib Eestis ilma seadusliku aluseta, seega tuleb talle koostada

lahkumisettekirjutus.

6)

Seoses sissesõidukeeluga on ülekaalus isiku ilma seadusliku aluseta viibimisel

raskendavad asjaolud. Välismaalast saab mõjutada edaspidi käituma hoolsamalt ja

õiguskuulekamalt, kohaldades tema suhtes 3 aastast lühemat sissesõidukeeldu. PPA

peab asjakohaseks ja proportsionaalseks 1 aasta 6 kuu pikkust sissesõidukeeldu, mis

avaldab isikule piisavalt mõju ja motiveerib teda edaspidi hoolsamale ja

õiguskuulekamale käitumisele. Seega kohaldati X. Xi suhtes ka Schengeni

sissesõidukeeldu pikkusega 1 aasta ja 6 kuud.

2(6)

3-24-3492

2. X. X esitas 29.12.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 20.12.2024

ettekirjutuse nr 1052284883 tühistamiseks.

3. Tallinna Halduskohus kohaldas 30.12.2024 määrusega kaebaja suhtes ajutiselt

esialgset õiguskaitset ning peatas PPA 20.12.2024 ettekirjutuse täitmise kuni

13.01.2025 (k.a). Tallinna Halduskohus võttis 07.01.2025 määrusega kaebuse PPA

20.12.2024 ettekirjutuse tühistamise nõudes menetlusse ja jättis sama määrusega

esialgse õiguskaitse taotluse alates 14.01.2025 rahuldamata.

4. PPA võttis 07.01.2025 kaebaja isikut tõendava dokumendi hoiule ja kohaldas

kaebaja suhtes järelevalvemeetmeid. Kaebaja ilmus 13.01.2025 PPA-sse

järelevalvemeetmeid täitma. PPA pikendas 14.01.2025 kaebaja lahkumiskohustuse

tähtaega kuni 15.01.2025. X. X lahkus Eestist ja Schengenist 15.01.2025.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Kaebuse põhjendused on järgmised.

1)

Kaebajale on väljastatud Leedu elamisluba kehtivusega kuni 10.06.2026. PPA on küll

väitnud, et kaebaja elamisluba on kehtetuks tunnistatud, kuid PPA ega Leedu ametiasutused ei

ole kaebajale esitanud ühtegi dokumenti elamisloa kehtetuks tunnistamise kinnituseks.

Eeltoodust tulenevalt leiab kaebaja, et tal on õiguslik alus Eestis viibimiseks.

2)

PPA on alusetult asunud seisukohale, et kaebaja on ebasoovitav välismaalane ja seega

puudus alus sissesõidukeelu kohaldamiseks. Kaebaja nõustub PPA-ga, et ta ei rikkunud Eestis

viibimise tingimusi tahtlikult. Kaebaja juhindus tööandja selgitustest, et tal on õiguslik alus

Eestis viibida ja töötada ning et kõik vajalikud dokumendid ja registreeringud on korras.

Kaebaja juhindus asjaolust, et 03.10.2024 registreeris PPA tema lühiajalise töötamise, seega

ka PPA ei pidanud võimalikuks riski realiseerumist, et kaebaja Leedu elamisluba võidakse

tühistada.

3)

Juhul, kui kaebaja Leedu elamisluba tõepoolest on tühistatud, siis viibis kaebaja õigusliku

aluseta Eestis väga lühikest aega, s.o 4 päeva. Kaeba soovis Schengeni konventsiooni

liikmesriikides töötada ja ka reaalselt töötas. Kaebajale ei ole teada, et tema lühiajalise Eestis

töötamise registreerimine oleks kehtetuks tunnistatud.

4)

Kui kohus siiski leiab, et sissesõidukeelu kohaldamine oli põhjendatud, leiab kaebaja, et

sissesõidukeeldu saab vastavalt VSS § 74 lg-le 3 kohaldada lühemaks ajaks.

2. PPA palub vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.

1)

Vastustaja ei nõustu, et kaebaja viibis Eestis seaduslikul alusel ning et

lahkumisettekirjutuse tegemiseks puudus õiguslik alus. Schengeni infosüsteem andis Leedu

elamisloakaardi nr 760364268 kontrollimisel tabamuse, mistõttu tegi PPA 19.12.2024

täiendava päringu Leetu, et kontrollida kaebaja elamisloa kehtivust. Leedu ametivõimud oma

vastuskirjas kinnitasid, et isiku elamisluba on tunnistatud kehtetuks alates 17.12.2024. Seda

selgitas PPA 20.12.2024 kaebajale lahkumiskohustuse menetluse käigus. Kaebajale väljastati

Leedus elamisluba töötamiseks ehitusettevõttes. Kaebaja oli teadlik, et tema töösuhe Leedus

on lõppenud – seda kinnitab kaebaja 20.12.2024 toimunud küsitlusel ning kaebaja ütlused on

protokollitud lahkumiskohustuse menetluses küsitluse protokollis. Seega pidi kaebaja olema

teadlik, et elamisluba võidakse tunnistada kehtetuks seoses elamisloa andmise aluse ära

langemisega ehk töösuhte lõppemisega. Elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse saavad

kaebajale väljastada Leedu vastavad instantsid. Kas ja millisel viisil elamisloa kehtetuks

3(6)

3-24-3492

tunnistamise otsus kaebajale teatavaks tehti, ei ole PPA-le teada. PPA-le teadaolevalt ei ole

isik ka ise pöördunud Leedust lahkumisel sealsete ametkondade poole, et uurida peale

töösuhte lõppemist edasisi võimalusi. Välisriigis viibimise tingimuste järgimine ja

väljaselgitamine on iga isiku enda kohustus.

2)

Lahkumisettekirjutuse tegemisel on PPA lähtunud seadusest tulenevatest nõuetest ega ole

vääralt kohaldanud VSS norme. Kaebajal puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks, mistõttu

oli PPA kohustatud koostama kaebajale lahkumisettekirjutuse (VSS § 7 lg 1). PPA on

ettekirjutuses kaalunud kaebaja suhtes erinevaid asjaolusid ning jõudnud õigetele järeldustele.

PPA jääb ettekirjutuses väljatoodu juurde.

3)

Kaebaja viitab, et 03.10.2024 vormistati talle lühiajalise töötamise registreering PPA

poolt, millega oli lubatud kaebajal töötada 365 päeva ajavahemikul 03.10.2024–30.12.2025,

seega ka PPA ei pidanud võimalikuks riski realiseerumist, et kaebaja Leedu elamisluba

võidakse tühistada. Kaebaja juhtumi puhul on oluline märkida, et 03.10.2024 oli kaebaja

Leedu elamisluba kehtiv, millega ta omas õigust Eestis lühiajaliselt viibida. VMS § 44 lg 3

kohaselt Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud elamisloa alusel võib

Eestis viibida kuni 90 kalendripäeva 180 päeva jooksul. Pikemaajalisemaks Eestis viibimiseks

ja töötamiseks oleks kaebaja pidanud taotlema Eesti pikaajalise ehk D-liiki viisa lühiajalise

töötamise registreeringu alusel.

Kaebaja Leedu elamisluba tunnistati kehtetuks enne D-viisa taotluse esitamist, mistõttu ei

omanud kaebaja alates 17.12.2024 enam Schengenis (sh Eestis) viibimiseks seaduslikku alust

ega võimalust esitada PPA-s pikaajalise viisa taotlust. Riigis seadusliku aluseta viibival

välismaalasel puudub õigus esitada PPA-le pikaajalise viisa taotlust.

4)

PPA ei nõustu väitega, et kaebaja näol ei ole tegemist ebasoovitava isikuga. PPA

hinnangul olid kaebaja poolt välja toodud asjaolud piisavad sissesõidukeelu lühendamiseks,

kuid mitte selle kohaldamata jätmiseks. PPA on pidanud kolme aasta pikkust sissesõidukeeldu

kaebaja suhtes ebaproportsionaalseks ning kohaldas 1 aasta ja 6 kuu pikkuse sissesõidukeelu.

Sissesõidukeelu võib jätta kohaldamata üksnes humaansetel kaalutlustel (VSS § 74 lg 4). PPA

hinnangul selliseid asjaolusid ei esinenud ning ka kaebaja ei toonud menetluse käigus välja

ühtegi sellist põhjust. Ka kaebuses ei ole märgitud ühtegi sellist kaalutlust, millega PPA oleks

pidanud saama ettekirjutust tehes arvestada, et jätta humaansetel kaalutlustel sissesõidukeeld

kohaldamata. Üksnes välismaalase soov Eestis viibida ja töötada ei kaalu üles Eesti riigi

õigust mitte lubada riiki mõne aja jooksul välismaalast, kes on siin viibinud ilma õigusliku

aluseta. Seega asjaolusid arvestades oli 1 aasta ja 6 kuu pikkune sissesõidukeeld põhjendatud

ning proportsionaalne. PPA on sissesõidukeelu kohaldamisel kasutanud õigesti

kaalutlusõigust ning sissesõidukeelu kohaldamise asjaolusid ettekirjutuses põhjendanud. PPA

ei pea vajalikuks neid uuesti välja tuua.

5)

PPA peab oluliseks märkida, et 09.07.2024 sõitis kaebaja koduriigist Leetu, et tööle

asuda, kuid juba mõned päevad hiljem lahkus ta Leedust ja otsis tööd teistes Schengeni

riikides. Sellega rikkus kaebaja Leedu elamisloas sätestatud tingimusi ega kasutanud

elamisluba eesmärgipäraselt. Seaduskuuleka välismaalasena oleks pidanud kaebaja ise

teavitama Leedu ametivõime töösuhte lõppemisest, paluma enda elamisloa kehtetuks

tunnistamist seoses elamisloa andmise aluse äralangemisega ja Schengeni alalt lahkuma või

taotlema muud alust Schengenis viibimiseks.

Kaebaja lahkus enda sõnade kohaselt Leedust 09.07.2024, seega PPA hinnangul viibis ta

Schengenis seadusliku aluseta juba 06.10.2024. Samas on tegemist tõendamata ja uurimata

asjaoluga, mida ei saanud lahkumisettekirjutuse koostamisel tõsikindlalt arvesse võtta ja PPA

on isiku seadusliku aluseta viibimise arvestamisel arvesse võtnud ainult perioodi alates Leedu

4(6)

3-24-3492

elamisloa kehtetuks tunnistamisest 17.12.2024. Reeglist, et Leedu elamisloa alusel võib

välismaalane teistes Schengeni konventsiooni liikmesriikides viibida kuni 90 kalendripäeva

180 päeva jooksul, ei olnud kaebaja enda sõnade kohaselt teadlik, kuigi välismaalasel on

kohustus teha kindlaks välisriigis viibimise ja töötamise tingimused.

6)

Kaebajaga seotud asjaolud ja tema põhjendus, et ta juhindus tööandja selgitustest ja

juhendamisest, näitavad kaebaja hooletut suhtumist migratsioonireeglitesse ja kaebajaga

seotud asjaolud annavad aluse pidada isikut VSS § 6 tähenduses ebasoovitavaks

välismaalaseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus

nõustub vaidlustatud ettekirjutuses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid üle

korrata (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebuse väidetele märgib kohus järgmist.

4. Kaebaja suhtes lahkumisettekirjutuse tegemine tulenes asjaolust, et tal puudus

seaduslik alus Eestis viibida. VSS § 2 lg 1 kohaselt peab Eestis viibimiseks

välismaalasel olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma

seadusliku aluseta. VSS § 7 lg 1 kohaselt tehakse viibimisaluseta Eestis viibivale

välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Seadus ei anna vastustajale

kaalutlusõigust otsustamaks, kas isiku suhtes on vajalik lahkumisettekirjutuse

tegemine või mitte, olles tuvastanud, et isik viibib Eestis ebaseaduslikult.

5. Kaebajale oli väljastati Leedu elamisluba töötamiseks ehitusettevõttes.

Vastustaja 03.01.2025 seisukohast nähtuvalt on Leedu ametivõimud kinnitanud, et

kaebaja elamisluba on tunnistatud kehtetuks alates 17.12.2024 (dtl 62). Kaebaja oli

teadlik sellest, et tema töösuhe Leedus on lõppenud. Seega pidi ta olema teadlik ka

sellest, et tema elamisluba võidakse tunnistada kehtetuks seoses elamisloa andmise

aluse ära langemisega. PPA selgitab asjakohaselt, et kaebajal oleks olnud võimalik

pöörduda Leedu ametkondade poole, et uurida peale töösuhte lõppemist enda

võimalusi viibimisaluse omamiseks. Teadmine töösuhte lõppemisest oli piisav, et

kaebaja oleks pidanud asuma uurima, mis sellises olukorras tema Leedu elamisloast

saab.

6. Asjaolu, kas ja millal konkreetselt Leedu ametivõimud kaebajat elamisloa

kehtetuks tunnistamisest teavitasid ning kas kaebaja peab elamisloa kehtetuks

tunnistamist põhjendatuks, ei oma praeguses asjas vaidlustatud lahkumisettekirjutuse

õiguspärasuse hindamisel tähtsust. PPA selgitab õigesti, et elamisloa kehtetuks

tunnistamist saab kaebaja vaidlustada Leedu vastavates instantsides.

7. Kaebaja viidatud lühiajalise töötamise registreering ei anna isikule

eraldiseisvalt viibimisalust ja nagu PPA on selgitanud, võidakse see väljastada ka

välismaalasele, kes ei viibi Eestis. Välismaalane on kohustatud enne Eestisse

saabumist endale viibimisaluse taotlema ja samuti veenduma selles, et tal on olemas

kehtiv viibimisalus. Lisaks selgitab PPA asjakohaselt, et 03.10.2024 oli kaebaja Leedu

elamisluba kehtiv. Küsimus sellest, kas PPA pidas või ei pidanud võimalikuks seda, et

Leedu võib kaebaja elamisloa edaspidi tühistada, ei oma asjas tähtsust. PPA-l ei olnud

ka võimalik hinnata, kas kaebaja Leedu elamisloa andmise alus on jätkuvalt olemas

või on see ära langenud.

8. Kuna kaebajal puudus muu seaduslik alus Eestis viibimiseks, oli PPA

kohustatud koostama kaebajale lahkumisettekirjutuse.

5(6)

3-24-3492

9. Kaebaja on vaidlustanud ka sissesõidukeelu pikkuse ja leiab, et seda oleks

saanud kohaldada lühemaks ajaks.

10. Lahkumisettekirjutuse tegemisel on PPA-l VSS § 74 lg-st 1 tulenevalt õigus

üldjuhul kohaldada välismaalase suhtes sissesõidukeeldu 3 aastaks. Tallinna

Ringkonnakohus on ka selgitanud, et eelnevalt viidatud sätetest tuleneb, et kui

välismaalase puhul ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid tema suhtes

sissesõidukeelu kohaldamata jätmise (VSS § 74 lg 4) või sissesõidukeeldu kohaldamise

lühemaks ajaks (VSS § 74 lg 3), on seadusandja hinnanud proportsionaalseks

kohaldada lahkumisettekirjutuses välismaalasele sissesõidukeeldu kolmeks aastaks

lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates (Tallinna Ringkonnakohtu 06.06.2024

otsus nr 3-23-1778).

11. Praegusel juhul on PPA pidanud proportsionaalseks ja põhjendatuks kohaldada

seaduses sätestatust poole lühema kestusega sissesõidukeeldu (1 aasta ja 6 kuud),

arvestades seejuures, et kaebaja oli koostööaldis, tegu oli esmakordse rikkumisega ja

see ei olnud tahtlik. Samuti on PPA arvesse võtnud seda, et ebaseadusliku viibimise

periood oli lühike. Neil asjaoludel ei nähtu kohtule, et vastustaja oleks kaebajale

sissesõidukeelu kohaldamisel kaalumisvigu teinud. Vaidlustatud ettekirjutusest

järeldub, et kaebaja puhul ei tuvastatud sellist erandlikku põhjust, mis annaks aluse

seaduses ettenähtud sissesõidukeelu kestust veelgi enam lühendada või jätta

sissesõidukeeld üldse kohaldamata.

12. Eelnevast tulenevalt puudub kaebuse rahuldamiseks alus.

13. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108

lg 1 alusel tema enda kanda. PPA ei ole menetluskulude kandmise kohta kohtule

andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109

lg 1 alusel samuti tema endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)