2-24-123978/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-24-123978

Määruse tegemise aeg ja koht

05.09.2025.a, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Mati Maksing, Indrek Soots

Kohtuasi

Burgund OÜ hagi RevalEst Ehitus OÜ vastu võla

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.06.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Burgund OÜ apellatsioonkaebus

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant):

Burgund OÜ (registrikood 16911075)

Hageja seaduslik esindaja:

X (isikukood

XXXXXXXXXXX; e-post XXX); hageja lepinguline

esindaja Raivo Salumäe (e-post XXX)

Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja):

Menetluse liik

RevalEst Ehitus OÜ (registrikood 12753165)

Kostja lepinguline esindaja: Margus Rebane (e-post

XXX)

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Keelduda menetlusse võtmast Burgund OÜ apellatsioonkaebust Harju Maakohtu

12.06.2025 otsuse peale.

2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest menetlusosalistele

käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud apellandi menetluskulud tema enda kanda.

4. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus

menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi

taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja

vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega

1(4)

kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi asjaolud

1.15.08.2024 esitatud ja 27.08.2024 ning 09.09.2024 täpsustatud hagiavalduse kohaselt osutas

Burgund OÜ (hageja) plaatimis- ja vuukimistöid aadressil Merirahu 72, kokkulepitud hinnaga

45 eurot/tund plaatimistööde ja 15 eurot/m² vuukimistööde eest. Leping oli suuliselt sõlmitud

Revalest Ehitus OÜ-ga (kostja), keda esindas JJ. Tööde teostamine Merirahu 72 objektil

toimus kahes etapis, kusjuures esimesel etapil osales Gremonte OÜ ja teisel etapil hageja.

Kõik kokkulepped ja vaidlused peeti kostja esindaja JJga, mis tõendab tema osalust ja volitusi

kostja nimel.

Hageja teostas maikuus plaatimistöid aadressil Merirahu 72 kokku 53 töötundi, mille

maksumuseks oli 2455 eurot ning juunis osutas hageja veel täiendavaid töid, kokku 18

töötundi, mille eest nõutav summa on 810 eurot. Viivise suurus 0,05% tulenes poolte

kokkuleppest ning oli kostjale märgitud igas temale esitatud arves. Seega on hagejal seisuga

09.09.2024 kostja vastu nõuded summas 3359,52 eurot, mis sisaldab sissenõutavaks

muutunud viiviseid summas 111,63 eurot ja põhinõuet summas 3265 eurot.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 3265 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivised summas 111,63 eurot ning viiviseid põhinõudelt alates hagi

esitamisest 27.08.2024 kuni kohtulahendi täitmiseni 0,05% päevas, kuid mitte rohkem kui

3265 eurot.

Kostja vastus

2.Kostja oma vastuses hageja nõuet õigeks ei võtnud ning vaidles hagile vastu. Kostja ei ole

väidetavat lepingut hagejaga sõlminud ega ka väidetud töid hagejalt tellinud. JJ ei tööta kostja

ettevõttes ega ole seotud kostjaga. Kostja on teostanud küll ehitustöid ehitusobjektil Merirahu

72, Tallinn, kuid hageja väited muus osas ei vasta tõele. JJ, kellele hageja viitab, on Merirahu

72, Tallinn, ehitusobjekti omaniku abiline või tuttav, kes on objektil ehitustöid mingis osas

koordineerinud. Nimetatud isiku vahendusel telliti 2023. aasta sügisel abitööjõudu

väikesemahulise töö jaoks. Kostjal oli selle jaoks ajutine vajadus ja ehitusobjekti omaniku

abilise JJ poolt leiti ettevõte (Gremonte OÜ), kes selle väikesemahulise töö tegi ja kellele selle

eest ka tasuti. Pärast 2023.a. sügist ei ole kostjal selle ettevõttega rohkem mingit puutumust

olnud. Kostja jaoks on täiesti arusaamatu, millistest kokkulepetest hageja räägib ja kuidas

saab hageja eeldada, et kolmandal isikul on volitus kostja nimel midagi teha.

Lisaks on arusaamatu ka hageja nõude sisuline pool. Kui hageja väidab, et sõlmitud on leping

ja kõik tingimused kokku lepitud ja tööd teostatud, siis midagi sellist hagiavaldusest ei selgu.

Mis tõendab lepingu sõlmimist ja millised olid lepingu tingimused? Millega tõendab hageja,

et on väidetavad tööd üldse teinud ja nõuetekohaselt teostatud töö tellijale üle andnud? Kas

tellija on tööd vastu võtnud või kas ehitusjärelevalve on tööd heaks kiitnud? Hageja ei ole

selle kohta esitanud ühtegi tõendit.

Maakohtu otsus

2(4)

3.Maakohus tegi otsuse, millega jättis hagi rahuldamata, menetluskulud jättis hageja kanda.

Maakohus asus seisukohale, et kuna tõendamata on lepingu sõlmimine kostjaga, siis ei ole

hageja õigustatud kostja käest tasu ega ka viivist nõudma.

Apellatsioonkaebus

4.Maakohtu otsuste peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, Apellant palub maakohtu otsuse

tühistada, teha uus otsus, millega hagi rahuldada, menetluskulud jätta kostja kanda.

Määruse põhjendused

5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 637 lg 2¹ alusel menetlusse võtmata. Alates 01.01.2022 kehtiva TsMS § 405 lg 1

redaktsiooni kohaselt oli tegemist lihtmenetlusega. Apellatsioonkaebuses vaidlustas hageja

(edaspidi ka apellant) maakohtu otsuse. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

apellatsioonkaebuses eraldi põhjendustega ei vaidlustatud.

6.TsMS § 637 lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine

käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmiseks.

7.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi või rikkunud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud

tõendeid, mis võis mõjutada asja lahendamise lõppotsust. Kokkuvõtvalt tuleb asuda

seisukohale, et maakohus on hagi põhjendatult jätnud rahuldamata. Asjaolu, et hageja

maakohtu otsustega ei nõustu, ei anna eelpooltoodust vastupidise väitmiseks alust.

8.Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas põhjendatult, et käesoleval juhul ei ole hageja

tõendanud lepingu sõlmimist kostjaga. Hagiavalduses ja nende hilisemates täpsustuses tugines

hageja sellele, et kuna ühe teise äriühinguga sõlmis kostja töövõtulepingu JJ kaudu, siis andis

see aluse hagejal arvata, et ka hagejaga sõlmitud leping sõlmiti kostjaga JJ kaudu, st JJ oli

kostja volitatud esindajaks tehingu tegemisel. Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt on

tõendamata üldse esiteks see, et JJ on kunagi tehingu tegemisel kostjat esindanud. Kostja

võttis asjas õigeks väite, et JJ kaudu sai ta kunagi kontakti väikesemahulise töövõtu jaoks

töövõtja leidmiseks. See aga, et JJ esindas tehingu tegemisel kostjat on jäänud tõendamata.

9.Maakohus täitis oma selgitamiskohustuse ja oma 25.10.2024 kirjas tõi esile, et üksnes

hageja poolt väidetava töövõtulepingu alusel arve esitamine kostjale ei tõenda lepingu

olemasolu. Hagejal tuleb selgitada ja tõendada, millal, kellega ja millistel tingimustel

töövõtuleping sõlmiti (s.h tähtajad, hinnad ning võimalikud viivise kokkulepped) ning

selgitada ja tõendada, millest tulenevalt on asunud hageja seisukohale, et JJ on tegutsenud ja

võimaliku lepingu sõlminud just kostja nimel. Hageja ei tõendanud isegi lepingu sisu ning

seda, millal leping sõlmiti. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus hageja esitatud

kirjavahetusest nähtub küll mingi töövõtuga seotud asjaolude arutamine JJga, kuid see kes,

millal, millises ulatuses ja hinnaga lepingu sõlmis, kas töö on valminud, vastuvõetud või saab

lugeda vastuvõetuks on esile toomata, ei ole võimalik üldse aru saada lepingu olemusest.

3(4)

10.Apellatsioonimenetluses on hageja esmakordselt esile toonud, et kostja oli Tallinnas

Merirahu 72 objektil, kus töö tehti, peatöövõtja. Miks see väide esitati hilinenult alles

apellatsioonimenetluses jääb arusaamatuks. Asjast ei nähtu väiteid ega tõendeid, et juhul, kui

kostja oli peatöövõtja, kas hageja väidetavalt tehtud töö kuulus kostja töövõtu hulka. Kostja

eelnimetatud asjaoludega nõustunud ei ole.

11.Ringkonnakohtu arvates ei eksinud maakohus, kui jättis hageja taotletud tunnistaja üle

kuulamise ja hageja seadusliku esindaja ärakuulamise taotlused rahuldamata. Hageja ei

väitnud, et hageja pidas läbirääkimisi lepingu sõlmimise või täitmise asjaolude kohta kostjaga.

Hageja väidete järgi olid JJl kostja volitused tehingu tegemiseks. Seega oleks asjakohane

olnud JJ ülekuulamine tunnistajana, kuid seda millegipärast hageja vajalikuks ei pidanud.

Hageja taotletud tunnistaja väidetavad ütlused, st see, et kostja ei aktsepteerinud ka ühe

kolmanda äriühingu nõuet põhjusel, et kostja pole tehingut teinud, viitab pigem sellele, et ka

varasemalt on kostja väljendanud JJ esindusõiguse puudumist kostja suhtes. See asjaolu

tõendab pigem kostja positsiooni, et JJl pole olnud kunagi tehingu tegemiseks kostja

esindusõigust.

12.Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud

kaebuse esitaja kanda. Kui apellandil ei tekkinud apellatsioonkaebuse esitamisega kulusid,

siis tal ka kulud puuduvad. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub kohus apellatsioonkaebust

menetlusse võtmast, siis hagejalt riigilõivu tasumist riigituludesse ei nõuta. Riigilõivu

tasumise kohustuse täitmine oleks olnud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise eelduseks.

Apellatsioonkaebust ei edastatud vastustajale vastamiseks ning vastustajal ei saanud

apellatsioonimenetluses apellandilt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida.

Seega ringkonnakohus apellandilt vastustaja kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei

mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

4(4)