2-24-123770/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helvia Räägel

Kohtuasja number

2-24-123770

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.09.2025, Tallinn

Kohtuasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi B S vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1746,90 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479)

Hageja lepingulised esindajad: P B, S R, K U (e-post

xxx)

Kostja: B S (isikukood xxx, elukoht xxx)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus B S´i vastu osaliselt.

2. Mõista B S´ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja xxx ja kostja vahel sõlmitud

lepingutest tulenev põhivõlg 159,86 eurot.

3. Mõista B S´ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt 159,86 eurot

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata intressi 34,36 eurot, sissenõudmiskulude 40 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivise 679,16 eurot nõuded.

5. Jätta maakohtu menetluskuludest 10,28% kostja kanda ja 89,72 % hageja kanda.

6. Määrata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude suuruseks 935 eurot ja mõista

vastavalt menetluskulude jaotusele B S’ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja

96,20 eurot. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

7. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas

ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline

taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

16.08.2024 tegi Pärnu Maakohus määruse, millega lõpetas Aktiva Finance Group OÜ

(hageja) maksekäsu kiirmenetluse B S´i (kostja) vastu 1387,39 euro nõudes ja andis asja üle

menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Harju Maakohtule.

2. Hageja esitas 05.09.2024 hagiavalduse. Kohus jättis 26.09.2024 määrusega

hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas, et

kohtu esialgsel hinnangul on kostjale laenu väljastamisel rikutud vastutustundliku laenamise

põhimõtet ning andis hagejale teada, et tuleb esitada seisukoht lepingute ülesütlemise

kehtivuse osas muutunud olukorra puhuks ehk kas kostjal oli lepingu ülesütlemise hetkeks

krediidiandja ees võlgnevus, mis võimaldas lepingu kehtivalt üles öelda, juhuks kui kohus

tuvastab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja esitas 01.11.2024

vastuse kohtunõudele, milles hageja esitas oma alternatiivse nõude juhuks, kui kohus

tuvastab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Kohus on hagi pärast puuduste

kõrvaldamist menetlusse võtnud ja lähtub asja lahendamisel hagis ja 01.11.2024 täienduses

esitatud asjaoludest ja nõuetest.

3. Hagiavalduse ja 01.11.2024 menetlusdokumendi kohaselt sõlmisid xxx (esialgne

võlausaldaja) ja kostja järgmised lepingud: 20.01.2014 kliendileping nr xxx, mille alusel oli

kostjal õigus sõlmida lepinguid xxx poolt pakutavate teenuste kasutamiseks; 22.12.2018

liitumisleping nr xxx, mille alusel on kostja soetanud Apple iPhone X 256 mgb; 22.01.2019

järelmaksuleping nr xxx sülearvuti Dell Vostro 15 3578 summas 599,90 eurot ostmiseks.

Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel igakuiselt

18,84 eurot, intressimäär 21,90% aastas; 08.07.2020 seadme kasutusleping nr xxx ruuteri

Genexis ED500 jaoks; 24.01.2019 järelmaksuleping nr xxx mobiiltelefon Apple iPhone 8 Plus

64 GB (hall) summas 749,00 eurot ostmiseks. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus

kokku lepitud maksegraafiku alusel igakuiselt 24,06 eurot, intressimäär 21,90% aastas.

4. Esialgne võlausaldaja on kostjale esitanud arved teenuse osutamise eest, kostjal oli

kokku tasumata neli järjestikust arvet, mille järgselt ütles esialgne võlausaldaja lepingu üles

22.12.2021. Ülesütlemise järgselt muutusid sissenõutavaks lepingute kõik tasumata maksed

summas 835,47 eurot. Vastavalt järelmaksulepingu nr xxx maksegraafikule oli tasumata

2/10

intressi summa 14,92 eurot (3,36+3,4+3,95+4,21). Vastavalt järelmaksulepingu nr xxx

maksegraafikule oli tasumata intressi summa 19,44 eurot (4,69+4,34+5,03+5,38). Kokku on

kostjal põhivõlg on 835,47 eurot ja intressi võlg summas 34,36 eurot. Kostjalt ei ole laekunud

makseid võlgnevuse tasumiseks.

5. Esialgne võlausaldaja on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 23.02.2022.

19.03.2024 loovutas esialgne võlausaldaja kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid.

6. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi,

kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus

küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist summas 40 eurot.

7. Vastavalt xxx lepingute lahutamatuks lisaks olevatele üldtingimuste punktile 8.10 on

esialgsel võlausaldajal õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist 24% aastas.

Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue

summas 679,16 eurot. Hageja nõuab ka edasiulatuvat viivist lepingujärgses määras, s.o 24%

aastas.

8.

01.11.2024 selgitas hageja tulenevalt kohtu 26.09.2024 puuduste kõrvaldamise

määrusest tulenevalt täiendavalt järgmist.

9. Järelmaksu müügileping nr xxx sõlmiti 22.01.2019. Sisselogimise kaudu kinnitas

kostja enda autentsust Mobiil ID kaudu ning sõlmis lepingu kinnitades enda andmed. Poolte

vahel sõlmitud viiest lepingust neli on allkirjastatud käsitsi.

10. Lepingu nr xxx alusel on kaup üle antud. Lepingu nr xxx puhul on kostja lepingut

allkirjastades kinnitanud, et lepingus nimetatud seade on kostja valdusesse üle antud. Lepingu

nr xxx puhul on kostja lepingut allkirjastades kinnitanud, et lepingus nimetatud seade on

kostja valdusesse üle antud.

11. Lepingu nr xxx kogukulu on 896,99 eurot. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on

arvesse võetud krediidi summat 599,00 eurot, intressimäära 21,90%, makseperioodi 48 kuud.

Krediidikulukuse määr on 24,02%. Lepingu nr xxx kogukulu on 1144,47 eurot. Krediidi

kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidi summat 599,00, intressimäära

21,90%, makseperioodi 48 kuud. Krediidikulukuse määr on 25,54%.

12. Kokku on kostjal erinevatest arvetest tulenevalt tasumata 830,47 eurot

(134,57+195,47+41,88+35,16+170,75+217,97), mis sisaldab intressi summas 34,67 eurot.

Seega on kostjal tasumata põhiosa summas 795,80 eurot.

13. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue

summas 454,36 eurot.

14. Müügilepingu nr xxx puhul selgitas hageja ka kostja krediidivõimelisuse kontrolli

läbiviimist.

15. Järelmaksulepingu nr xxx alusel sai kostja 599,00 eurot, mida pidi tagastama

maksegraafiku alusel 20.02.2019 - 20.01.2023, igakuise osamaksega 18,84 eurot.

Ümberarvestuse kohaselt tasus kostja alatest 1. osamaksest, so 20.02.2019 kuni 34

osamakseni, so 20.11.2021 summas 640,56 eurot (34 x 18,84). Seega ei ole kostja selle

lepinguga võlgnevuses. Järelmaksulepingu nr xxx alusel sai kostja 749,00 eurot, mida pidi

tagastama maksegraafiku alusel 20.02.2019 - 20.01.2023, igakuise osamaksega 24,06 eurot.

Ümberarvestuse kohaselt tasus kostja alatest 1. osamaksest, so 20.02.2019 kuni 34

osamakseni, so 20.11.2021 summas 818,04 eurot (34 x 24,06). Seega ei ole kostja selle

lepinguga kostja võlgnevuses.

16. 2021. a novembrikuu arvega pidi kostja tasuma kokku 144,47 eurot (arve sisaldab

kõikidest lepingust tulenevad nõuded). Sellest arvestab hageja välja lepingute nr xxx ja nr xxx

3/10

osa summas 42,90 eurot. Seega tuleb välja mõista rendi-ja teenuste eest 101,57 eurot (144,47-

42,90). 2021 detsembri arvega pidi kostja tasuma kokku 204,45 eurot (arve sisaldab kõikidest

lepingust tulenevad nõuded). Sellest arvestab hageja välja lepingute nr xxx ja nr xxx osa

summas 42,90 eurot. Seega tuleb välja mõista rendi- ja teenuste eest 161,55 eurot (204,45-

42,90). 2022 jaanuarikuu arvega pidi kostja tasuma kokku 50,24 eurot (arve sisaldab kõikidest

lepingust tulenevad nõuded). Sellest arvestab hageja välja lepingute nr xxx ja nr xxx osa

summas 42,90 eurot. Seega tuleb välja mõista rendi-ja teenuste eest 7,34 eurot (59,24- 42,90).

2022 veebruarikuu arvega (hagi lisa 7) pidi kostja tasuma kokku 42,90 eurot (arve sisaldab

kõikidest lepingust tulenevad nõuded). Sellest hageja arvestab välja lepingute nr xxx ja nr xxx

osa summas 42,90 eurot. Seega tuleb välja mõista rendi-ja teenuste eest 0,00 eurot (42,90-

42,90).

17. Kokku

on

ümberarvestuse

kohaselt

muutunud

sissenõutavaks

270,46

eurot (101,57+161,55+7,34).

18. Hageja nõudis hagis põhivõlgnevust 801,11 eurot, intressivõlgnevust 34,36 eurot,

sissenõudmiskulusid 40,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist 679,16 eurot. Samuti

nõudis hageja viivist alates 06.09.2024 kuni põhinõude summas 801,11 eurot täitmiseni VÕS

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja menetluskulud koosnevad 27.06.2025

täiendatud menetluskulude nimekirja kohaselt riigilõivust summas 315 eurot ja

õigusabikuludest summas 1034,00 eurot.

19. Juhuks, kui kohus leiab, et hageja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, on

hageja 01.11.2024 menetlusdokumendis palunud alternatiivselt hagi rahuldada VÕS § 108 lg

1 alusel ning mõista kostjalt välja sissenõutavaks põhiosa summas 270,46 eurot ning viivis

lepingujärgses viivisemääras so 24% aastas.

20. Kohus toimetas hagi ja 01.11.2024 vastuse kohtunõudele kostjale avalikult kätte (dtl

308-309). Kostja vastanud ei ole.

21. Hageja esialgne menetluskulude nimekiri on kostjale koos hagimaterjalidega avalikult

kätte toimetatud. Hageja täiendatud menetluskulude nimekiri toimetati kostjale avalikult kätte

20.07.2025. Kostja menetluskulude osas seisukohta ei esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

22. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse

tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud lepingujärgse põhivõla 159,86 eurot ning viivise

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Järelmaksulepingute sõlmimisel rikuti

vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt muid

tasusid.

23. Hageja nõude aluseks on xxx (esialgne võlausaldaja) ja kostja vahel sõlmitud

järgmised lepingud: 20.01.2014 kliendileping nr xxx, mille alusel oli kostjal õigus sõlmida

lepinguid xxx poolt pakutavate teenuste kasutamiseks (dtl 40-41); 22.12.2018 liitumisleping

nr xxx, mille alusel on kostja soetanud Apple iPhone X 256 GB (dtl 42-43); 22.01.2019

järelmaksuleping nr xxx sülearvuti Dell Vostro 15 3578 summas 599,90 eurot ostmiseks (dtl

44-47); 08.07.2020 seadme kasutusleping nr xxx ruuteri Genexis ED500 jaoks (dtl 48);

24.01.2019 järelmaksuleping nr xxx mobiiltelefon Apple iPhone 8 Plus 64 GB (hall) summas

749,00 eurot ostmiseks (dtl 49-55).

24. Kohus on tuvastanud, et esialgse võlausaldaja ja kostja vahel sõlmitud kliendilepingu,

liitumislepingu, seadme kasutuslepingu ja järelmaksu müügilepingu nr xxx on lepingu pooled

allkirjastanud käsitsi. Järelmaksuga müügilepingu nr xxx puhul on hageja selgitanud, et leping

on sõlmitud sidevahendi abil (dtl 117-118). Kohus on tuvastanud, et 22.01.2019, kui sõlmiti

järelmaksu müügileping nr xxx, on kostja teinud elektrooniliselt toimingud, mis olid vajalikud

4/10

järelmaksulepingu sõlmimiseks (dtl 127-138) ja leping on sõlmitud 22.01.2019 kl 15:16:05

(dtl 136). Mõlema järelmaksulepinguga müügilepingu puhul on tegemist

tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai

krediiti väljaspool majandustegevust ning nende lepingute puhul on kohtul kõrgendatud

kontrollikohustus.

25. Esialgne võlausaldaja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse

põhikohustuse ning seadmed, st ruuteri, mobiiltelefon Apple iPhone 8 Plus 64 GB, Apple

iPhone X 256 GB ja sülearvuti Dell Vostro 15 3578 kostjale üle andnud (dtl 118).

26. Hageja on esitanud faktiväite, et nõuded kostja vastu on 19.03.2024 talle loovutatud

ning kohus arvestab hageja selgitust tõendina, kuivõrd tegemist on lihtmenetlusega. Hageja on

esitanud väidetavalt kostjale saadetud teate nõude loovutamise kohta (dtl 82), kuid nõude

loovutamise kokkulepet hageja esitanud ei ole. Kohus peab usutavaks, et nõue on loovutatud,

sest hageja valduses on lepingu kohta käivad dokumendid.

27. Järelmaksuleping nr xxx on sõlmitud 22.01.2019 ja järelmaksuleping nr xxx on

sõlmitud 24.01.2019. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.01.2019 rakenduva

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi

kulukuse määr 20,01%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu

väljastamise ajal oli seega 3 * 20,01% = 60,03%. Kostjaga sõlmitud järelmaksulepingu nr xxx

krediidi kulukuse määr oli 25,54% aastas (dtl 48) ja järelmaksulepingu nr xxx krediidi

kulukuse määr oli 24,02 % aastas (dtl 42). Finantsinspektsiooni hallatava krediidi kulukuse

määra kalkulaator annab lepingu nr xxx puhul tulemuseks 25,77% ning lepingu nr xxx puhul

tulemuseks 24,24%. Seega ei ületanud laenu krediidi kulukuse määr lepingute sõlmimise ja

krediidi andmise ajal seadusega kehtestatud piirmäärasid.

28. Kostjal on hageja väitel tasumata neli järjestikust arvet ja hageja nõuab sellest

tulenevalt põhivõlga summas 795,80 eurot, tasumata intressi summas 34,67 eurot (dtl 120) ja

hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 454,36 eurot dtl 121).

29. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

30. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte

kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et

tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja

(TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

31. Hageja ei ole hagiavalduses üldse selgitanud, mida on esialgne võlausaldaja teinud

kostja krediidivõime hindamiseks. 01.11.2024 menetlusdokumendi p-s 1.12.1 (dtl 123-124)

on hageja toonud väljavõtte järelmaksulepingu nr xxx puhul läbiviidud kostja krediidivõime

hindamisest ja esitanud ka tõendi (dtl 163-164). Tegemist on esialgse võlausaldaja poolt

koostatud kokkuvõttega ja muid tõendeid, mille alusel kohus saaks kontrollida, kas

järelmaksulepingute puhul on hinnatud kostja krediidivõimet, kohtule esitatud ei ole.

5/10

32. Maakohus on seisukohal, et järelmaksulepingute sõlmimise otsustamise käigus läbi

viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav ning kostja krediidivõime

kontrolliläbiviimise nõuetekohasus on tõendamata. Kohtule esitatud kokkuvõte, mille

andmeid ei kinnita ükski muu tõend (nt kostja lepingute sõlmimise taotlused, arveldusarve

väljavõte, andmed kostja töösuhte ja -tasu kohta) ei tõenda, et esialgne võlausaldaja oleks

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

33. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Käesoleval juhul

esialgne võlausaldaja seda kohustust täitnud ei ole.

34. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et esialgne võlausaldaja ei kogunud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija

krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses

väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises.

Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid

krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi

rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p

29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.

35. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7

esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 396 kohaselt tuleb kostjal

laenuks saadud rahasumma tagastada.

36. Kostjaga on sõlmitud mitmed lepingud, millest tulenevalt olid kostjal rahalised

kohustused esialgse võlausaldaja ja pärast nõude loovutamist hageja ees. Hageja on

01.11.2024 menetlusdokumendis märkinud, et juhul kui kohus leiab, et krediidiandja on

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, siis palub hageja alternatiivselt hagi

rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel ning mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud põhiosa

summas 270,46 eurot ning viivis lepingujärgses viivisemääras so 24% aastas (dtl 126). Kohus

on tuvastanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, mistõttu analüüsib kohus

järgnevalt hageja alternatiivsena esitatud nõuet.

37. Hageja on 01.11.2024 menetlusdokumendis (dtl 125) selgitanud, et 2021 novembrikuu

arvega pidi kostja tasuma kokku 144,47 eurot (arve sisaldab kõikidest lepingust tulenevad

nõuded). Sellest arvestab hageja välja lepingute nr xxx ja nr xxx osa summas 42,90 eurot.

Seega tuleneb nõue summas 101,57 eurot (144,47-42,90) rendi-ja teenuste osutamisest. 2021

detsembri arvega pidi kostja tasuma kokku 204,45 eurot (arve sisaldab kõikidest lepingust

tulenevad nõuded). Sellest arvestab hageja välja lepingute nr xxx ja nr xxx osa summas 42,90

eurot. Seega tuleneb nõue summas 161,55 eurot (204,45-42,90) rendi-ja teenuste osutamisest.

2022 jaanuarikuu arvega pidi kostja tasuma kokku 50,24 eurot (arve sisaldab kõikidest

lepingust tulenevad nõuded). Sellest arvestab hageja välja lepingute nr xxx ja nr xxx osa

summas 42,90 eurot. Seega tuleneb nõue summas 7,34 eurot (59,24-42,90) rendija teenuste

osutamisest. 2022 veebruarikuu arvega pidi kostja tasuma kokku 42,90 eurot (arve sisaldab

kõikidest lepingust tulenevad nõuded). Sellest hageja arvestab välja lepingute nr xxx ja nr xxx

osa summas 42,90 eurot. Seega nimetatud arvest nõuet ei tulene. Kokku on ümberarvestuse

kohaselt muutunud sissenõutavaks 270,46 eurot (101,57+161,55+7,34).

6/10

38. Hageja esiletoodut arvestades on järelmaksulepingud lõppenud täitmisega ja hagejal

nende lepingute alusel nõuet ei ole.

39. Kohtul tuleb hinnata, kas hageja nõue summas 270,46 eurot võib olla põhjendatud

teenuse osutamise ja seadme kasutuslepingust tulenevalt.

40. Esialgne võlausaldaja on kostjale esitanud arved selliselt, et neile on koondatud

kõikide esialgse võlausaldajaga sõlmitud lepingutest tulenevad kostja kohustused. Kui kostja

tasus arve kohaselt, siis arvestati see kõikide kohustuste katteks vastavalt arvetel märgitud

jaotusele. Hageja on märkinud, et järelmaksulepingu nr xxx alusel sai kostja 599 eurot ning

tasus alatest 1. osamaksest, so 20.02.2019 kuni 34 osamakseni, so 20.11.2021 640,56 eurot

(34 x 18,84) (dtl 125). Seega tasus kostja selle lepingu alusel kokku põhivõlgnevust 41,56

eurot rohkem, kui pidi tasuma. Järelmaksulepingu nr xxx sai kostja 749 eurot ning tasus

alatest 1. osamaksest, so 20.02.2019 kuni 34 osamakseni, so 20.11.2021 818,04 eurot (34 x

24,06). Seega tasus kostja selle lepingu alusel kokku põhivõlgnevust 69,04 eurot rohkem, kui

pidi tasuma. Kokku tagastas kostja järelmaksulepingutest tulenevat põhivõlga 110,60 euro

võrra suuremas summas, kui oleks pidanud tasuma.

41. Esialgse võlausaldaja ja kostja vahel oli sõlmitud mitmeid lepinguid (kaks

järelmaksulepingut, seadme üürileping, teenuse osutamise leping) ja hageja on esitanud VÕS

§ 108 lg-st 1 tuleneva lepingu täitmise nõude nende kõigi alusel. Kuivõrd kostja on täitnud

oma järelmaksulepingutest tulenevaid kohustusi esialgse võlausaldaja poolt esitatud arvete

alusel 110,60 euro võrra suuremas summas, siis tuleb see summa arvestada tasutuks teistest

lepingutest, millest kostjale tulenesid rahalised kohustused, tulenevate kohustuste katteks.

Kostjale tulenesid rahalised kohustused veel seadmete (ruuteri) kasutuslepingust (dtl 48) ja

teenuse osutamise lepingust (dtl 42).

42. Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt oli kostja 08.02.2022 lepingute ülesütlemise

teatise saatmise ajal võlgnevuses 2021 novembri ja detsembrikuu arve tasumisega teenuse

osutamise ja seadme rendilepingu osas, kokku summas 263,12 eurot (vt p 37). Kuivõrd

jaanuarikuu arve tasumise tähtaeg summas 7,43 eurot oli 20.02.2022 (dtl 77), siis selle arve

tasumisega kostja võlgnevuses ei olnud. Kuna järelmaksulepingutest tulenevad kohustused

täitis kostja hiljemalt 20.11.2021 (vt p 40), siis need lepingud olid ülesütlemise ajal juba

täitmisega lõppenud. Seega puudutas ülesütlemisavaldus vaid teenuse osutamise ja seadme

rendilepingut.

43. Nagu kohus ülal tuvastas, oli kostja maksnud esialgsele võlausaldajale

järelmaksulepingute alusel 110,60 euro võrra rohkem ning see tuleb arvestada muudest

lepingutest tulenevate kohustuste katteks. Seega oli kostja võlgnevus ülesütlemise teatise

esitamise ajaks 152,52 eurot (263,12-110,60). Tegemist ei olnud enam

tarbijakrediidilepingutest tuleneva kohustusega, seega ei kohaldu ülesütlemisele vastavad

tarbijakrediidilepingu ülesütlemist reguleerivad VÕS sätted.

44. VÕS § 196 lg 1 sätestab, et kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval

põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei

või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist

kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline

ülesütlemine). Esialgne võlausaldaja on 08.02.2022 saatnud kostjale teatise lepingute

ülesütlemisest ning kostja ei ole ülesütlemisele menetluses vastuväiteid esitanud. Seega loeb

kohus, et esialgne võlausaldaja ütles 08.02.2022 kehtivalt üles teenuse osutamise ja seadme

rendilepingud, kuna ülesütlemise teatises on viidatud, et võlgnevuse tasumata jätmisel

öeldakse üles kostjaga sõlmitud lepingud, millest kohus saab aru, et ülesütlemisavaldus

puudutas kõiki lepinguid (dtl 81).

7/10

45. Eelnevat arvestades on hagejal õigus nõuda kostjalt teenuse osutamise ja seadme

rendilepingust tulenevat võlgnevust. Hageja nõudis 270,46 euro väljamõistmist, kuid nagu

kohus tuvastas, on kostja tasunud järelmaksulepingute alusel 110,60 euro võrra rohkem ja see

summa tuleb lugeda tasutuks teistest kostjaga sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste

katteks. Teenuse osutamise ja rendilepingu alusel kuulusid tasumisele 2021 novembri arve

summas 101,57 eurot, detsembri arve summas 161,55 eurot ja 2022 jaanuari arve sumas 7,34

eurot, kokku 270,46 eurot. Sellest summat tuleb maha arvestada järelmaksulepingute alusel

enam tasutud 110,60 eurot ning hageja nõue kuulub rahuldamisele summas 159,86 eurot.

46. Hageja esialgses nõudes sisaldunud intressi, sissenõutavaks muutunud viivise ja

sissenõudmiskulude hüvitamise nõue jäävad VÕS § 4034 lg 7 ja hageja 01.11.2024

alternatiivset nõuet arvestades rahuldamata.

47. Hagis on hageja palunud mõista viivise välja alates 06.09.2024, st hagi esitamisest

kuni põhinõude summas 801,11 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Hageja 01.11.2024 menetlusdokumendi kohaselt nõuab hageja juhul, kui maakohus

asub seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, viivist lepingujärgses

määras 24% aastas. Hageja ei ole märkinud, mis ajast alates ta viivist nõuab. Seega on hageja

palunud viivise välja mõista erinevates määrades ja nõutava viivise periood on ebaselge.

Hageja erinevate menetlusdokumentide nõuded ei ühti sel määral, et oleks võimalik üheselt

viivise nõude ulatusest aru saada, kuid see, et hageja soovib väljamõistetud põhinõudelt

viivist, on arusaadav. Seega mõistab kohus viivise välja põhinõudelt summas 159,86 eurot

alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla

tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

48. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja esitas lõpliku 27.06.2025

menetluskulude nimekirja (dtl 313-314), mis on kostjale kätte toimetatud 20.07.2025. Kostja

vastanud ei ole.

49. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1

sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

50. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

51. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised

kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu

kiirmenetluse kulud.

52. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr

Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

53. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 315 eurot ja õigusabikulud 1034 eurot (ilma

käibemaksuta) (dtl 314). Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada (dtl 39).

8/10

54. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (315 eurot, RLS § 59 lg 1 ja lisa 1

koosmõjus) ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.

55. Hageja lepingulise esindaja kulu on 1034 eurot ning toimingud on järgmised (dtl 314):

maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine, avalduse esitamine – 1 tk, 20 eurot;

nõude aluseks olevate dokumentide tellimine, kogumine, nende analüüs, hagiavalduse

ettevalmistamine, hagiavalduse koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, esitamine

kohtule – 3 h; Hageja 1.11.2024 puuduste kõrvaldamine, kohtule esitamine – 2,5 h; hageja

27.06.2025 seisukoha koostamine, kohtule esitamine – 0,5 h. Kokku seega 6 tundi.

56. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline

esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt

oli esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta).

57. Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57

märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud

60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on

pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule

hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus on arvesse võtnud, et

advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest

tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate

puhul nii ei ole.

58. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise

tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole

kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund

ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades

käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust, hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni

ja menetlusdokumentide kvaliteeti, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul

põhjendamatult kõrge. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases

suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva

lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega.

Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär

kohtu hinnangul 120-124 eurot koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu suurusest. Kuna

hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud

tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta.

59. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot.

Tulenevalt TsMS § 4842 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20

eurot, põhjendatud ja vajalik.

60. Kohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist keskmise keerukusega varalise

õigusvaidlusega ja põhjendatud ajakulu hagimenetluses osalemisel on hageja poolt avaldatud

6 tundi, mis vastab ka menetlusse esitatud dokumentide ja nende lisade sisule ja mahu

hulgale. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu

kokku 620 eurot ilma käibemaksuta (6 tundi × 100 eurot, lisaks 20 eurot menetluskulu

maksekäsu kiirmenetluses).

61. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 935 eurot, millest 315 eurot on

riigilõiv ja 620 eurot on lepingulise esindaja kulu.

62. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on

rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus välja arvutatav.

9/10

63. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis

kostjalt kogu põhivõla, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise tasumist ning need nõuded jäid

osaliselt rahuldamata. Hageja nõudis kokku 1554,63 euro tasumist (sh põhivõlgnevus 801,11

eurot, intressivõlgnevus 34,36 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivis 679,16 eurot). Maakohus rahuldab hageja nõude osaliselt, mõistab kostjalt välja 159,86

eurot. Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 10,28% (arvestuse aluseks olev tehe: 159,86 /

1554,63 * 100% = 10,28 %). Seega jäävad menetluskulud 10,28% ulatuses kostja kanda ning

89,72% ulatuses hageja kanda.

64. Kohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 935 eurot. Kohus jättis

menetluskuludest 10,28% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 935

* 10,28% = 96,20 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida

menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista.

65. Kostjal tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

66. Kostjale on hagiavaldus, hageja puuduste kõrvaldamine ja menetlusse võtmise kätte

toimetatud avalikult. Kostja elu- ega viibimiskoht ei ole kohtule teada. Kohus üritas

menetlusdokumente kätte toimetada avaliku e-toimiku vahendusel, elektronpostiaadressil ning

kostja võimalikel elukoha aadressidel, kuid tulemusteta. Rahvastikuregistris kohtu poolt läbi

proovimata kontaktandmed puuduvad. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud,

kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad.

67. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks

tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helvia Räägel kohtunik

10/10