3-25-552/94 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Määruse tegemise aeg ja koht

04.09.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-552

Haldusasi

Politsei-

ja

Piirivalveameti

taotlus

X.X

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Ege-

Lii Luik

Puudutatud isik – X.X, määratud esindaja vandeadvokaat

Andrei Matvejev

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses, 04.09.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada taotlus ning anda Politsei- ja Piirivalveametile luba X.X

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise

aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 04.01.2026 (k.a).

2. Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

Politsei-ja Piirivalveametil tuleb määrus puudutatud isikule kätte toimetada ja tõlkida määruse

resolutsioon inglise keelde. Kohus korraldab määruse resolutsiooni, edasikaebamise korra ja

põhjendava osa tõlkimise araabia keelde.

ASJAOLUD

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 03.09.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse Iraagi

Vabariigi kodaniku X.X (sündinud xx.xx.xxxx, puudutatud isik) kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni neljaks kuuks

väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 25 lg 2 alusel, sest isiku osas esineb VSS § 23 lg 1 p 1 ja p 2

sätestatud alus.

2. Taotlusest ja asja materjalidest nähtub järgnev:

2.1. 28.07.2024 täitsid piirivalvurid tööülesandeid aadressil Tallinn, Uus-Sadama 24,

D-terminalis, kui kell 06:40 kontrollisid Tallink MyStarile (väljub 07:30 Helsingisse)

väljuvaid jalgsi reisijad ning terminali kolmandal korrusel kontrolliti araabia päritolu

välimusega isikut. Isik rääkis vähesel määral inglise keelt. Laevapilet oli tal nimele

X.X. Soovis minna laevaga Soome, Helsingisse. Isik väitis, et saabus samal hommikul

3-25-552

otse Lätist ja laevapileti oli keegi hea inimene aidanud soetada. Isik väitis, et räägib

ainult araabia keelt. Isik viibis seadusliku aluseta ning ta peeti kell 6.40 VSS § 15 lg 1

alusel 48 tunniks kinni.

2.2. Kinnipidamiskeskusesse sisse vormistamisel, umbes kell 8.20 taotles isik suuliselt

rahvusvahelist kaitset. Isiku kinnipidamine vormistati ümber ja jätkati tema

kinnipidamist välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VKRS) § 36´2 lg

1 p-de 1, 2, 4 ja 5 alusel. Samal päeval võeti rahvusvahelise kaitse taotlus vastu.

2.3. 29.07.2024 andis Tallinna Halduskohus oma määrusega nr 3-24-2209 loa isiku

paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni 29.09.2024.

2.4. PPA 29.10.2024 otsusega nr 12407280001 loeti taotleja 28.07.2024 esitatud

rahvusvahelise kaitse taotlus VRKS §-i 20 kohaselt põhjendamatuks ning see lükati

tagasi,. Sama otsusega tegi PPA taotlejale väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu

seaduse (VSS) § 72 lg 2 punktide 1, 2 ja 6 alusel sundtäidetav ettekirjutus lahkumiseks

Iraaki (resolutsiooni punkt 2) ning kohaldati VSS 7´4 lg 2 alusel sissesõidukeeldu

Eestisse ja Schengeni viisaruumi viieks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest.

2.5. X.X esitas 21.11.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 29.10.2024 otsuse

tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata tema rahvusvahelise kaitse taotlus

uuesti läbi. 05.03.2025 jättis Tallinna Halduskohus haldusasjas 3-24-3192 isiku

kaebuse rahuldamata, kuid kohaldas esialgset õiguskaitset, mille raames keelati

lahkumisettekirjutuse sundtäitmine kuni kohtumenetlust lõpetava lahendi

jõustumiseni. X.X

esitas otsusele apellatsioonkaebuse, mille Tallinna

Ringkonnakohus rahuldas 04.07.2025 otsusega osaliselt sissesõidukeelu osas.

Ülejäänud osas jättis kohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

otsuse muutmata. Otsusele esitatud ja PPA X.X kassatsioonkaebused võttis

Riigikohus menetlusse 11.08.2025 (haldusasi nr 3-24-3192).

2.6. Isik oli paigutatud kinnipidamiskeskusesse VRKS § 36´1 lg 2 p- 5 alusel kuni

23.05.2025. Seoses rahvusvahelise kaitse taotleja staatuse lõppemisega, pidas PPA

06.03.2025 kell 09:00 isiku väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §

15 lg 1, § 19 lg 1, § 23 lg 1 p 1, p 2 ja p 3 alusel 48 h kinni. Tallinna Halduskohus

andis 07.03.2025 määrusega asjas nr 3-25-552 loa isiku paigutamiseks

kinnipidamiskeskusesse kuni 07.05.2025. Määrusele esitatud määruskaebuse jättis

Tallinna Ringkonnakohus 02.04.2025 määrusega rahuldamata.

2.7. 20.03.2025 esitas PPA Iraagi saatkonnale taotluse X.X identifitseerimiseks ja

dokumenteerimiseks (sh esitati koopia juhilubadest). X.X ei olnud esitanud enda

tuvastamiseks fotot passist ega isikutunnistustest. 25.03.2025 teavitas Iraagi saatkonna

esindaja, et ajutine reisidokument väljastatakse vaid kehtivate Iraagi dokumentide

alusel, minimaalselt koopia põhjal (ehk saatkond ei aktsepteeritud juhiluba tõendina

isiku identifitseerimiseks). 16.04.2025 õnnestus PPA-l saada Iraagi Prantsuse

saatkonnast, X.X passist koopia ning PPA jätkas läbirääkimisi Iraagi saatkonnaga

reisidokumendi saamiseks. 19.05.2025 toimus kohtumine Iraagi saatkonna ametnike ja

X.X vahel. Samal päeval väljastati ajutine reisidokument kehtivusega kuni

12.11.2025.

2.8. Tallinna Halduskohus pikenda 07.05.2025 määrusega X.X kinnipidamise tähtaega

kuni 07.09.2025, määrusele esitatud määruskaebuse jättis Tallinna Ringkonnakohus

30.06.2025 määrusega rahuldamata. Riigikohus määruskaebust menetlusse ei võtnud.

2.9. Tallinna Halduskohus jättis 01.09.2025 määrusega rahuldamata X.X taotluse

kinnipidamise lõpetamiseks ning kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja

2(6)

3-25-552

pikendamiseks, Tallinna Halduskohtu 07.05.2025 määrusega nr 3-25-552 antud loa

tühistamiseks.

2.10. PPA on seisukohal, et isiku jätkuv kinnipidamine kuni tema tulevikus

sunniviisiliseks väljasaatmiseks on vajalik, sest isiku väljasaatmismenetlust ei ole

haldusasjas nr 3-24-3192 rakendatud esialgse õiguskaitse tõttu lõpuni viia. X.X on

tehtud lahkumisettekirjutus ja ta on PPA-le korduvalt teada ja PPA järeldab tema

hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Käesoleval juhul ei

ole vaidlust selles, et isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis

viibimiseks. Seejuures läbis ta mitmeid turvalisi liikmesriike selleks, et jõuda Soome

Vabariiki ning ei esitanud esimeses turvalises liikmesriigis rahvusvahelise kaitse

taotlust. Ebaseaduslikuks Schengeni territooriumile sisenemiseks kasutas ta toimetaja

abi. Samuti ei esitanud ta ka Eestis tabamisel ja kinnipidamisel rahvusvahelise kaitse

taotlust vaid tegi seda alles siis, kui ta viidi kinnipidamiskeskusesse. PPA on

seisukohal, et ta otsis endale sobivat riiki, kus taotlust esitada. Aru saades, et tema

teekond on takistatud, otsustas isik taotleda rahvusvahelist kaitset. Ta on mitmel korra

kinnitanud, et ei ole nõus enda tagasisaatmisega Iraagi Vabariiki. PPA hinnangul

iseloomustab isiku käitumist ja koostöövalmidust ka kinnipidamiskeskuses toimunu

kohta korduv ebaõigete andmete esitamine. Lisaks ei täitnud X.X tema kinnipidamisel

kaasaaitamiskohustust, ta ei esitanud enda kinnipidamisel isikut tõendavat dokumenti

ega aidanud kaasa reisidokumendi hankimisele, ta ei ole teinud vajalikul määral

koostööd ja see on puudulik. Talle on väljastatud reisidokument aga see on ajutine

ning kehtib kuni 12.11.2025, kuna tema väljasaatmine on esialgse õiguskaitse korras

peatatud võib tekkida vajadus uue dokumendi esitamiseks ning selleks on tema

kättesaadavus hädavajalik.

2.11. Isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamistingimustega seotud täpsemad asjaolud on

välja toodud haldusasja 3-25-552 PPA 29.08.2025 vastuses kohtunõudele.

3. X.X selgitas kohtuistungil, et ei soovi kinnipidamiskeskuses viibida, sealsed tingimused on

ebainimlikud ja teda koheldakse halvasti. Ta on alustanud näljastreiki. Tema tervis on halb ja

vasaku silma nägemine hägustub. Ta soovib leebemate järelevalvemeetmete rakendamist ja

soovib minna elama M.L juurde, keda tutvustas talle tema õde kui õde käis Eestis. Isiklikult ta

M.L kohtunud ei ole, kuid on temaga palju suhelnud ja ta on muutunud lähedaseks isikuks.

M.L ja tema tütar soovivad teda aidata. Ta selgitas kohtule ka, et soovis algselt minna õe

juurde Soome ja esitada seal rahvusvahelise kaitse taotlus kuid kui ta sadamas kinni peeti, sai

ta aru et Eesti on ka turvaline riik ja esitas seejärel rahvusvahelise kaitse taotluse Eestis.

4. Puudutatud isiku esindaja jäi kohtuistungil varasemalt esitatud seisukohtade juurde.

5. PPA selgitas istungil, et jääb kirjalikus taotluses toodud põhjenduste juurde.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Seaduses sätestatud juhul annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa

(halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 264 lg 1). VSS § 25 lg 1 kohaselt

pikendab halduskohus välismaalase lahkumiskohustuse täitmiseks PPA taotlusel

väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni 4 kuu kaupa, kõige

kauem 6 kuuks arvates kinnipidamiskeskusesse paigutamisest, kui esineb

kinnipidamise alus ja VSS § 23 lg-s 11 nimetatud põhimõtted. VRKS § 25 lg 2

kohaselt on kinnipidamist nelja kuu kaupa võimalik pikendada kuni 18 kuuni, kui

väljasaadetav ei täida kaasaaitamiskohustust või tagasipöördumiseks vajalike

dokumentide hankimine viibib.

3(6)

3-25-552

7. X.X on Iraagi vabariigi kodanik ning tal ei ole Eestis viibimiseks õiguslikku alust.

PPA 29.10.2024 otsusega nr 12407280001 lugenud tema 28.07.2024 esitatud

rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamatuks, talle on tehtud sundtäidetav

ettekirjutus lahkumiseks koduriiki Iraaki. X.X esitas 21.11.2024 Tallinna

Halduskohtule kaebuse PPA 29.10.2024 otsuse tühistamiseks. 05.03.2025 jättis

Tallinna Halduskohus haldusasjas 3-24-3192 isiku kaebuse rahuldamata, kuid

kohaldas esialgset õiguskaitset, mille raames keelati lahkumisettekirjutuse

sundtäitmine kuni kohtumenetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. X.X esitas otsusele

apellatsioonkaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 04.07.2025 otsusega

osaliselt sissesõidukeelu osas. Ülejäänud osas jättis kohus apellatsioonkaebuse

rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu otsuse muutmata. Otsusele esitatud ja PPA X.X

kassatsioonkaebused võttis Riigikohus menetlusse. Seega on tal jätkuvalt kohustus

Eestist lahkuda, sest esialgse õiguskaitse korras ei ole peatatud PPA 29.10.2024 otsuse nr

12407280001 kehtivust, vaid keelatud on üksnes selle otsuse resolutsiooni p 3, s.o

lahkumisettekirjutuse sunniviisiline täitmine (Tallinna Halduskohtu 05.03.2025 määrus

asjas nr 3-24-3192). Seega on X.X alates 05.03.2025 väljasaadetava staatuses ja tema

kinnipidamise eesmärgiks on tagada lahkumiskohustuse täitmine.

8. PPA tugineb kinnipidamise alusena VSS § 23 lg 1 p-dele 1 ja 3. Need võimaldavad

välismaalast kinni pidada, kui esineb põgenemisoht või kui ta ei täida kaasaitamist

kohustus või tal puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid ja nende

hankimine viibib. Väljasaadetava kinnipidamise direktiivi nr 2008/115/EÜart 15 sätetest

tuleneb, et isikut on võimalik kinni pidada nii kuni 6 kuu kui 18 kuu kestel, kui täidetud

on mõlemast lõikest vähemalt üks tingimus. Isikut on võimalik kinni pidada juhul kui: on

olemas põgenemisoht (lg 1 p (a)); ja väljasaatmise viibimise põhjuseks on kolmandatest

riikidest vajalike dokumentide hankimise viibimine (lg 6 p (b)). Samu tingimusi sisaldab

endas ka VSS § 23 lg 1 p 3, kuivõrd samale alusele tuginemine eeldab seda, et leebemaid

järelevalvemeetmeid ei ole võimalik kohaldada ehk esineb põgenemisoht.

9. Põgenemisohu esinemist on käesoleva haldusasja raames viimati hinnanud Tallinna

halduskohus 07.05.2025 ja Tallinna Ringkonnakohus 30.06.2025 jõustunud määrustes.

Kohtud on jaatanud isiku osas põgenemisohu esinemist ja käesoleval juhul ei esine

asjaolusid, mis võimaldaks asuda varasemast teistsugusele seisukohale. Jagan

varasemates kohtulahendites toodud seisukohti ja ei pea vajalikuks neid siinkohal üle

korrata. Jätkuvat põgenemisohtu kinnitab ka see, et vahepeal on Tallinna

Ringkonnakohus 04.07.2025 otsusega haldusasjas nr 3-24-3192 jätnud jõusse Tallinna

Halduskohtu 05.03.2025 otsuse leides, et halduskohus on õigesti leidnud, et tal

puudub rahvusvahelise kaitse vajadus.

10. X.X on viibinud kinnipidamiskeskuses VSS § 23 lg 1 alusel alates 07.03.2025

(kinnipidamise tähtaja hulka ei arvestada varasemat kinnipidamist VRKS alusel (vt

Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2025 määrust käesolevas asjas p 10)) ning viimati on

Tallina Halduskohus 07.05.20225 määruse pikendanud tema kinnipidamise tähtaega

kuni 07.09.2025. Seega möödub VVS §-s 25 lg-1 märgitud kuus kuud tema

kinnipidamisest 07.03.2025. Viimati on Tallinna Halduskohtu 07.05.2023 määrusega

pikendanud tema kinnipidamise tähtaega samuti kuni 07.03.2025. Seega tuleb

käesoleval juhul hinnata, kas tema kinnipidamise pikendamiseks esinevad VVS § 25

lg 2 sätestatud alused (kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmine või tagasipöördumiseks

vajalike reisidokumentide viibimine). Leian, et käesoleval juhul on VVS § 25 lg-s 2

nimetatud tingimused täidetud.

11. VSS § 264 lg-s 1 on toodud mitteammendav loetelu, mida peetakse silmas

kaasaaitamiskohustuse täitmise all. Kaasaaitamiskohustuseks on koostöö tegemine

4(6)

3-25-552

väljasaatmisel mh väljasaatmiseks vajalike dokumentide hankimisele kaasa aitamine. PPA

viitab õigesti, et X.X ei ole varasemalt täitnud kaasaaitamiskohustust sellega, et ei

esitanud PPA-le koopiaid enda passist või isikutunnistusest, selgitades, et on vahendaja

soovitusel passi hävitanud. Iraagi saatkond ei aktsepteerinud juhiluba identifitseerimiseks

ja dokumenteerimiseks. PPA-l õnnestus koopia passist saada Iraagis asuva Prantsuse

saatkonna kaudu, mille tulemusena väljastas Iraagi saatkond X.X piiratud tähtajaga

ajutise reisidokumendi. PPA-l tuleb isiku identifitseerimisega ja dokumentide hankimise

alustada koheselt, mitte oodata esialgse õiguskaitse lõppemist ning seda on PPA ka teinud

ning saanud tähtajalise ajutise reisidokumendi. Selle dokumendi kehtivusaeg hakkab

lõppema kuid seda ei ole olnud võimalik tema väljasaatmiseks kasutada, sest

lahkumisettekirjutuse täitmine on esialgse õiguskaitse korras peatatud. Seega võib

tekkida olukord, kus väljasaatmise korraldamiseks on vajalik täiendavate dokumentide

hankimine ning X.X kinnipidamise järgset käitumist arvestades on põhjendatud

eeldada, et ta ei aita jätkuvalt reisidokumentide hankimisele kaasa. X.X on ka

korduvalt öelnud, et ei ole nõus lahkuma Iraagi Vabariiki.

12. Kaasaaitamiskohustus on käsitletav laiemana kui vaid väljasaatmiseks vajalike

dokumentide hankimine. Kaasaaitamiskohustuse täitmise hindamisel saab arvesse võtta ka

isiku käitumist kinnipidamise vältel. VSS § 264 lg 1 p 1 kohaselt on väljasaadetav

kohustatud andma PPA-le nii suulisi ja kirjalikke andmeid ja seletusi. PPA kirjeldab

taotluses, et X.X on PPA-d informeerinud, et M.L nimeline isik on avaldanud

valmisolekut tagada temale võimalus elada temale kuuluvas YYY talus, mis asub

aadressil Raikküla, Rapla vald, Raplamaa ning et tema asjaajamisega Eestis võib tegeleda

tema tütar M-L.L. M-L.L on isikule toonud kinnipidamiskeskusesse kaks korda pakke

(03.07.25 ja 31.07.2025). Kui 31.07.2025 KPK ametnik soovis täpsustada, kes pakitooja

X.X on ja kuidas ta tema KPK-s viibimisest teada sai, ärritus X.X ja lahkus vestluse

lõpetamiseks oma tuppa. Õige on PPA viide ka sellele, et X.X on esitanud korduvalt

oma kinnipidamise tingimuste ja kinnipidamiskeskuse ning PPA ametnike tegevuse

suhtes valeväiteid (vt ka Tallinna Halduskohtu 01.09.2025 määrus käesolevas asjas).

Need asjaolud koosmõjus lahkumiskohustuse mittetäitmise sooviga osundavad

kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmisele ja soovi puudumisele Eesti ametivõimudega

koostööd teha.

13. Eeltoodust tulenevalt leian, et X.X jätkuv kinnipidamine kinnipidamiskeskuses on

vajalik ja VSS §-s 10 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas

elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole

võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, sest esineb põgenemisoht. Pealegi nähtub

isiku poolt varasemalt ja 04.09.2025 kohtuistungil antud ütlustest, et M.L, kellele

kuulub elukoht, kus X.X soovib elama asuma, on X.X õe tuttav ja ta isiklikult ei olegi

M.L kohtunud. Varasemalt on seejuures X.X soovinud liikuda oma õe juurde

Soome, et esitada seal rahvusvahelise kaitse taotlus. Sel põhjusel on alust arvata, et

X.X õe tuttava kinnitus, aidata isikut elukoha ja asjaajamisega ei ole usaldusväärne ja

ei taga kindlust, et isik ka tegelikult osundatud elukohas elama asub ning ei kasuta

võimalust liikuda mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Leebemate järelevalvemeetmete

kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma tema varasem

käitumine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p

13). X.X käitumine viitab sellele, et vabaduses viibides ei ole tal motivatsiooni enda

Eestist lahkumist korraldada, vajadusel endale uut reisidokumenti hankida ega

väljasaatmiseks PPA-ga koostööd teha.

14. X.X jätkuvat kinnipidamist ei saa pidada ebaproportsionaalseks,. Sealjuures on

väljasaatmine raskendatud tema enda tegevuse tõttu (passi hävitamine ja sellest

5(6)

3-25-552

tulenevalt piiratud tähtajaga ajutise dokumendi saamine) ning kinnipidamine on

otseselt seotud varasema käitumisega, millest järeldub põgenemisoht.

15. X.X kinnipidamise ebaproportsionaalsust ei saa järeldada ka tema etteheidetest

kinnipidamistingimustele ning kinnipidamiskeskuse ametnike tegevusele. Kohus on

eelnevates menetlustes tuvastanud, et teda ei ole jäetud toiduta, talle on meditsiiniline

abi ning et mitmed tema väited kinnipidamiskeskuse halbade tingimuste kohta on

ebaõiged. Tallinna Halduskohus on neid asjaolusid hinnanud 01.09.2025 määruses

leides, et mitmed X.X poolt kirjeldatud sündmused ei ole sellisel kujul tegelikult aset

leidnud ning tema väited ebainimlikust kohtlemisest, hügieenivahendite puudumisest,

põhjendamatult lukustatud kambrisse paigutamisest, külastajate alandavast

kohtlemisest jne on ebaõiged ja ka tõendamata. Kuivõrd käesolevas asjas X.X esindaja

poolt kohtule esitatud vastuväited hõlmavad suurel määral juba varasemalt kohtu poolt

hinnatud asjaolusid, ei pea ma vajalikuks neid vastuväiteid käesolevas määruses

täiendavalt käsitleda. Kohus on varasemalt ka selgitanud vabaduses viibides ei pruugi

olla soovitud meditsiinile abi viivitamatult kättesaadav, samas kui

kinnipidamiskeskuses on tagatud igapäevane meditsiinipersonali kohalolek. X.X on

välja kirjutatud ka vajalikud ravimid, mida ta keeldub võtmast; pakutud

psühholoogilist abi ja võimaldatud talle erimenüüsid sh võimalust ise süüa teha, kuid

ta on ise sellistest võimalustest keeldunud.

16. Eeltoodust tulenevalt rahuldan PPA taotluse ja annan loa X.X

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni neljaks kuuks

(04.01.2026 k.a.).

17. Määrus jõustub selle kättetoimetamisel PPA-le (HKMS § 265 lg 3). PPA-l tuleb

määruse reolutsioon isikule suuliselt tõlkida inglise keelde. Kohus korraldab määruse

resolutsiooni, edasikaebamise korra ja põhjendava osa tõlkimise araabia keelde ning

tõlge toimetatakse isikule kätte selle valmimisel.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)