4-25-3268/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-25-3268

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

4. september 2025, Narva kohtumaja

Väärteoasja number

4-25-3268

Kohtunik

Regiina Lebedeva

Kohtuasi

Kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri

Narva politseijaoskonna 13. augusti 2025. a määrusele

väärteoasjas nr 2330,25,002940

Kaebuse esitaja

Igor Toropov

ik 38412193714; elukoht XXX

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva

politseijaoskond

asukoht Vahtra tn 3, Narva

KOHUS MÄÄRAB

Jätta Igor Toropovi taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata.

Jätta Igor Toropovi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva

politseijaoskonna 13. augusti 2025. a määrusele väärteoasjas nr 2330,25,002940 läbi

vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva

kohtumajale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada

või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

22.07.2025 laekus Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) Igor Toropovi avaldus, milles

taotleti väärteomenetluse alustamist sõiduki Toyota Hilux, reg-märgiga XXX juhi suhtes.

Avalduse kohaselt andis viidatud sõiduki juht 21.07.2025 kella 17.40 paiku aadressil XXX

helisignaali asulas ohu puudumisel, sundides antud tegevusega avalduse esitajat loomade

julmale kohtlemisele (s.o linnuparvele otsa sõitmisele) ning parkis mootorsõiduki

teekattemärgisega nr 931 (peatumiskeelu joon) äärde, rikkudes selliselt liiklusseaduse

nõudeid.

2.

07.08.2025 koostas PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna menetlusgrupi III uurija

Tatjana Loginova väärteomenetluse alustamata jätmise teatise, mille kohaselt ei alustatud

väärteoasjas menetlust väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 31 lg 3 p 3 alusel.

Põhjendamatu helisignaali andmise osas leidis kohtuväline menetleja, et avalduse esitaja

1(4)

4-25-3268

subjektiivse hinnangu põhjal ei ole võimalik anda adekvaatset hinnangut sellele, kui ohtlikuks

võis teine juht manöövrit pidada. Ei saa välistada, et teise juhi jaoks oli pidurdus lindudele

otsasõidu vältimiseks sedavõrd ootamatu või ohtlik, et ta pidas vajalikuks helisignaali andmist

võimaliku liiklusohu ennetamiseks. Väidetav sundimine lindude julmale kohtlemisele ei ole

tõendatud ega põhjendatud. Ainuüksi helisignaali andmist ei saa käsitada sundimisena.

Parkimisreeglite rikkumise osas selgitas kohtuväline menetleja, et tegemist on vähetähtsa

teoga, millega ei ole tekitatud kahju. Tegemist on pisirikkumisega ning selle süüteo

väljaselgitamiseks kuluv ressurss oleks ebaproportsionaalselt suur.

3.

09.08.2025 esitas I. Toropov PPA-le kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale.

Kaebuse esitaja taotleb väärteomenetluse alustamist, leides, et uurija on teinud pealiskaudse

otsuse, ignoreerinud esitatud tõendeid, jätnud arvestamata tunnistaja olemasolu ning

tuginenud spekulatiivsetele argumentidele.

4.

13.08.2025 koostas PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna menetlusgrupi III

eriasjade uurija Anastassia Kevask määruse, millega jättis esitatud kaebuse rahuldamata.

Viidatud määruses asuti seisukohale, et väärteomenetluse alustamata jätmine on õigustatud.

Kaebuses toodud asjaolud viitavad vähetähtsa väärteo toimepanemisele ning väärteoga ei ole

tuvastatud kahju tekkimine. Kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse

alustamisest keeldumisega väärteomenetlusõigust, kohtuväline menetleja on menetlusotsust

vastu võttes lähtunud talle seadusandja poolt antud kaalutlusõiguse piiridest ning

kaalutlusõiguse teostamisel eksinud ei ole. Arvestades, et sõidukijuhi süü ei ole suur ning

puudub avalik menetlushuvi, selle teoga ei ole tekitatud kahju, siis on kohtuväline menetleja

õigesti leidnud, et tegemist oli pisirikkumisega ja selle süüteo väljaselgitamisele kuuluv

ressursikulu oleks ebaproportsionaalselt suur. Põhjendamatu helisignaali andmise osas leidis

kaebuse lahendaja sarnaselt menetluse alustamata jätmise teates märgituga, et teise juhi

vaatenurgast võis kaebaja manööver talle tunduda ohtlik. Lindude julmale kohtlemisele

sundimise osas leidis kaebuse lahendaja, et helisignaali andmine ei sea teisele juhile kohustust

ega võta ära tema vastutust otsustada, kuidas käituda, mistõttu ei ole tegemist sundimisega.

5.

01.09.2025 laekus Viru Maakohtule I. Toropovi kaebus PPA Ida prefektuuri Narva

politseijaoskonna menetlusgrupi III eriasjade uurija A. Kevaski määrusele. Kaebaja leiab, et

nii vaidlustatav määrus kui selle aluseks olev väärteomenetluse alustamata jätmise otsus on

ebaseaduslikud, põhjendamatud ja rikuvad avalikku menetlushuvi. Kaebuse esitaja taotleb

määruse tühistamist ja väärteomenetluse alustamist kõikide esialgses avalduses toodud

punktide alusel.

6. Koos kaebusega esitas I. Toropov kaebetähtaja ennistamise taotluse, milles selgitab, et

PPA ametnik A. Kevask jättis oma 13.08.2025. a määruses kaebetähtaja selgelt ja üheselt

välja toomata, piirdudes vaid viitega VTMS §-le 78. Juriidiliste eriteadmisteta isikuna oli ta

sunnitud kaebetähtaega otsima iseseisvalt internetist. Otsingu tulemusel sattus ta VTMS

varasemale redaktsioonile, milles oli märgitud 15-päevane kaebetähtaeg, millest kaebaja ka

lähtus. Tähtaja möödalaskmine ei olnud tingitud tema hooletusest või tegevusetusest, vaid

põhjustatud PPA ametniku poolt hea halduse tava rikkumisest, mis tekitas segadust ja viis

eksliku järelduseni. Sellest tulenevalt palub kaebaja ennistada kaebuse esitamise tähtaeg ning

võtta kaebus menetlusse.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Kohus, tutvunud esitatud kaebuse ning kohtule esitatud materjalidega, leiab, et I.

2(4)

4-25-3268

Toropovi taotlus kaebetähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata ning kaebus PPA Ida

prefektuuri Narva politseijaoskonna 13.08.2025. a määrusele tuleb jätta läbi vaatamata.

8. VTMS § 78 lg 1 sätestab, et kui isik ei nõustu kohtuvälise menetleja tegevuse peale

esitatud kaebuse lahendamisel tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja

tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus

maakohtule. VTMS § 78 lg 2 p 2 kohaselt võib menetlusväline isik esitada kaebuse kohtule

kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada

saama.

9. Kaebetähtaja ennistamise taotlusest nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et I. Toropov sai

vaidlustatavast määrusest teada 13.08.2025, millisest ajast hakkas ta arvestama kaebetähtaja

kulgemist. Tulenevalt VTMS § 78 lg-st 2 oli kaebuse esitamise viimaseks päevaks 25.08.2025

(VTMS § 38 lg-st 1 ja KrMS § 171 lg 3 kohaselt, kui tähtaja lõpp langeb puhkepäevale, on

tähtaja viimane päev sellele järgnev esimene tööpäev). I. Toropov esitas kaebuse 28.08.2025,

seega hilinenult.

10. VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses kohtuvälises menetluses ja

kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja

ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 172 lg 1

kohaselt ennistatakse mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg selle uurimisasutuse,

prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. KrMS § 172 lg 2 p-de 1

ja 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused: äraolek, mis ei seondu

kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ning muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur

või kohus peab mõjuvaks.

11. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et möödalastud kaebetähtaja

ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul

võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud –

loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske

haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms. Takistuseks olev asjaolu on objektiivne, kui see ei

sõltu isiku tahtest. Samuti pidi asjaolu olema piisavalt ootamatu, et isikult ei saanud

mõistlikult eeldada toimingu tegemist tähtajaks enne takistuse ilmnemist. (vt nt RKKK

02.03.2022, nr 1-21-5924/9, p-d 8, 11). Kohus ei ole käesolevalt tuvastanud niivõrd

erandlikke asjaolusid, mis oleksid takistanud kaebajal kaebuse esitamist õigeaegselt. Kohus

on seisukohal, et kaebajal oli võimalus realiseerida oma kaebeõigus seaduses sätestatud korras

ning ajal. Kuigi kohtuvälise menetleja juhi määruses ei ole tõepoolest märgitud edasikaebe

tähtaega päevades, tuleneb see VTMS §-st 78, millisele sättele menetleja on oma 13.08.2025.

a määruses viidanud. Kohtule esitatud materjalide pinnalt ei ole võimalik tuvastada, et PPA

oleks kaebajale andnud teadlikult vale või eksitavat teavet kaebeõiguse kohta.

12. Asjaolu, et I. Toropov luges enda sõnul seaduse varasemat redaktsiooni, on kaebaja

hooletusest tingitud viga, mille ta oleks saanud hoolika suhtumise korral lihtsasti likvideerida.

Seaduse sätte lugemine ega ka redaktsiooni kehtivuse kontrollimine ei eelda juriidilisi

eriteadmisi, samuti ei ole VTMS § 78 lg 2 keeruka sõnastusega. VTMS § 78 lg-s 2 sätestatud

10-päevane kaebetähtaeg on kehtinud alates väärteomenetluse seadustiku vastuvõtmisest ja

jõustumisest 2002. aastal, seega jääb tegelikult ka arusaamatuks, millisele varasemale

redaktsioonile kaebaja viitab. Sisestades Google otsingusse „väärteomenetluse seadustik“,

tuleb esimese vastena VTMS hetkel kehtiv redaktsioon. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole

kaebaja esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks mõne objektiivse asjaolu esinemist kaebuse

3(4)

4-25-3268

esitamise tähtaja möödalaskmiseks. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et I.

Toropov ei pidanud kinni VTMS § 78 lg 2 p-s 2 sätestatud tähtajast kaebuse esitamisel,

kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud objektiivsetel põhjustel. Eeltoodust tulenevalt

ei kuulu taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamisele ning seetõttu ei kuulu

kaebus läbivaatamisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)