3-25-2521/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

04.09.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2521

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus anda luba sooritada täitmist

tagav toiming

Menetlusosalised

Taotleja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Mikk Kangro

Puudutatud isik G.L

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 01.08.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

G.L määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse G.L määruskaebus Tallinna Halduskohtu 01.08.2025 määruse

peale.

2. Jätta G.L määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 01.08.2025 määrus

muutmata.

3. Avaldatavas määruses asendada puudutatud isiku ja temaga seotud äriühingu

andmed ning temale kuuluvate kinnisasjade andmed tähemärgiga.

Selgitus

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse

kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5;

maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 30.07.2025 Tallinna Halduskohtule MKS § 1361 lg 1

ning § 130 lg 1 alusel taotluse anda luba seada kohtulik hüpoteek Eesti Vabariigi kasuks

summas 59 790,79 eurot G.L-ile kuuluvale kinnistule registriosa numbriga XXXXXXX,

asukohaga MMM.

Q OÜ (registrikood XXXXXXXX, alates 13.08.2025 W OÜ; edaspidi: Q OÜ) on äriregistris

registreeritud alates 31.01.2018. Q OÜ juhatuse liikmeks oli alates 08.05.2018 G.L.

Äriregistri teabesüsteemi järgi on Q OÜ põhitegevusalaks ajutise tööjõu rent. Maksuhalduri

menetluses on Q OÜ varjatud maksuvõla sissenõudmine. 30.07.2025 seisuga pole Q OÜ-le

veel maksusummat määratud, kuid 01.11.2024 korraldusega nr 12.2-3/065252-1 on alustatud

kontrollimenetlust, mille vältimatuks tulemuseks on käibemaksu ja tööjõumaksude

3-25-2521

määramine kokku 52 437,59 eurot, millele lisandub intress. G.L juhatuse liikmeks oleku ajal

kujunenud põhivõlg vähemalt 52 437,59 koosneb maksustamisperioodidel juuni–september

2024 deklareerimata ja tasumata jäänud käibemaksust ning tööjõumaksudest. Maksuhaldur

alustab taotlusega G.L suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust, mille

võimalik tulemus on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel. Sellest tulenevalt võib G.L

solidaarselt Q OÜ-ga vastutada äriühingu maksusumma tasumise eest MKS § 40 lg 1 ja § 96

lg 1 alusel kogusummas 52 437,59 eurot, millele lisandub intress.

Maksuhaldur on seisukohal, et Q OÜ on G.L juhtimisel jätnud 2024. a juunist septembrini

deklareerimata kogu 22% määraga maksustatava müügikäibe vähemalt 92 438,65 eurot ja

sellelt arvestatud käibemaksu 20 336,51 eurot, millest on õigus maha arvestada

sisendkäibemaks 810,26 eurot. Tasumisele kuuluv käibemaks on seega 19 526,25 eurot.

Lisaks on Q OÜ jätnud juuni–september 2024 TSD-del deklareerimata töötajate

palgaväljamaksed ning nendelt arvestatud ja kinnipeetud tööjõumaksud kokku 32 911,34

eurot. Maksuhalduri seisukoht põhineb alljärgneval.

Q OÜ ei täitnud maksuhalduri 01.01.2024 korraldust, ei esitanud tähtpäevaks (18.11.2024)

korralduses nõutud kontrollitava perioodi dokumente ega vastanud korralduses esitatud

küsimustele. Maksuhaldur oli nõus korralduse täitmise tähtaja pikendamisega kuni

25.11.2024. Q OÜ jättis korralduse eelnimetatud tähtpäevaks täitmata. Raamatupidaja KL ei

esitanud ka pärast maksuhalduriga suhtlust Q OÜ KMD-sid ega deklareerinud

maksukohustust, millest Q OÜ on teadlik. Samuti ei ole esitatud TSD-sid. Deklaratsioone

pole esitanud ka Q OÜ juhatuse liige G.L, kes juhatuse liikmena vastutab, et deklaratsioonid

on tähtpäevaks esitatud ja maksukohustus tasutud.

Maksuhaldurile esitatud andmetel on Q OÜ-l kontrollitaval perioodil kajastamata müük, mida

tema tehingupartner C AS on soetusena temalt KMD-del ja nende INF B osades

deklareerinud. Q OÜ on seega rikkunud käibemaksuseaduse (KMS) § 24 lg-s 1 sätestatud

nõudeid. Maksuhalduril puudub põhjus kahelda C AS-i deklareeritud andmetes. Maksuhaldur

tuvastas, et Q OÜ kontrollitava perioodi 22% määraga maksustatav käive on kokku 92 438,65

eurot ja sellelt arvutatud käibemaks 20 336,51 eurot. Seega jättis Q OÜ G.L juhtimisel

õigeaegselt sellises summas müügikäibe ja sellelt arvestatud käibemaksu juuni–september

2024 KMD-del deklareerimata. Q OÜ ei esitanud 01.11.2024 korralduses nõutud

kontrollitava perioodi ostuarveid ega sisendkäibemaksu arvestust ega vastanud korralduses

esitatud küsimustele. Maksuhaldur leiab, et Q OÜ-l on võimalik kajastada juuli 2024 KMD-l

sisendkäibemaksu kokku 810,26 eurot, mis on sel perioodil müügina deklareeritud temale

kolme tehingupartneri poolt KMD lisa INF A osal.

Q OÜ tegi maksustamisperioodidel juuni–september 2024 töötajatele palgaväljamakseid

kokku 59 729,35 eurot, kuid jättis need deklareerimata ja nendelt arvestatud ja kinnipeetud

tööjõumaksud 32 911,34 eurot tasumata. Q OÜ jättis 01.11.2024 korralduse täitmata ning ei

ole töölepinguid, võlaõigusseaduse alusel sõlmitud lepinguid ega töötasu arvestamise ja

väljamaksmise kohta dokumente esitanud. Maksuhaldur lähtus Q OÜ raamatupidaja KL poolt

elektroonses keskkonnas e-MTA sisestatud, kuid kinnitamata maksudeklaratsioonide TSD

lisal 1 deklareeritud maksuvaba tulu suurusest. Täpsemalt oli Q OÜ-l kohustus kinni pidada ja

tasuda tulumaks 8354,50 eurot, sotsiaalmaks 22 489,67 eurot, kohustusliku kogumispensioni

makse 633,67 eurot, töötuskindlustusmakse 1433,50 eurot.

Q OÜ-l puudub registriandmete kohaselt registervara. 30.07.2025 seisuga on Q OÜ

ettemaksukontol raha 95,18 eurot. Viimati tasuti makse 04.07.2024 summas 5500 eurot. Q

OÜ-l on äriregistrile tähtaegselt esitamata 2024. a kohta majandusaasta aruanne. Töötamise

registri andmetel puuduvad Q OÜ-l töötajad. G.L esitas 05.05.2025 avalduse Q OÜ

käibemaksukohustuslaste registrist kustutamiseks, märkides kustutamise põhjuseks

2(9)

3-25-2521

ettevõtluse lõpetamise. Maksuhaldur kustutas esitatud avalduse alusel 05.05.2025 otsusega Q

OÜ käibemaksukohustuslaste registrist alates 04.05.2025. Eelnev viitab selgelt sellele, et Q

OÜ-l puuduvad varad ja majandustegevus on lõppenud, mis annab alust eeldada, et

äriühingult ei ole võimalik määratavat maksusummat sisse nõuda. Maksuhaldur on

veendunud, et Q OÜ kontrollimenetlus lõpeb maksu määramisega ja sundtäitmine äriühingu

vara ja raha arvelt ei õnnestu.

G.L solidaarne vastutus Q OÜ tasumata maksuvõla eest tuleneb MKS § 96 lg-st 1, § 8 lg-st 1

ja § 40 lg-st 1. G.L omas Q OÜ ainsa juhatuse liikmena otsest mõju viimase

majandustegevuse ja raamatupidamise korraldamisele. G.L-il on alates 12.07.2019 e-

teenuste keskkonnas e-MTA juriidilise isiku esindaja pakett, millest tulenevalt on tal muude

õiguste hulgas ligipääs äriühingu vaates e-MTA-le ning õigus esitada ja muuta

maksudeklaratsioone. Seega oli G.L-il võimalik olla kursis ja tagada, et Q OÜ esitab tõele

vastavaid maksudeklaratsioone, või esitada need ise, kuid ta ei teinud seda. Osaühingu

raamatupidamise korraldamine oli G.L kohustus. Lisaks on G.L-il äriühingu ainsa juhatuse

liikmena tõenäoliselt juurdepääs äriühingu rahale. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud

kahtlus, et G.L on rikkunud MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, tema tegevuse ning Q OÜ

maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos ning ta võib vastutada maksuvõla tasumise eest

solidaarselt Q OÜ-ga.

TSD lisa 1 andmetel on G.L-ile tehtud 2024. a-l väljamakseid (bruto) kokku 2035,38 eurot.

G.L ei ole esitanud residendist füüsilise isiku 2024. a tuludeklaratsiooni. 2025. a-l G.L-ile

väljamakseid deklareeritud ei ole. Töötamise registri andmetel on G.L-il alates 14.07.2025

kehtiv tööleping, tööandja Tallinna Linnavaraamet, ametikoht ehitustehnik. Maksuhalduril ei

ole võimalik hinnata, milline on G.L sissetulek, kuna tööandja ei ole töötasu väljamakseid

veel deklareerinud. Samuti ei ole teada, kui suured on tema igakuised isiklikud kulutused ja

kas pärast kulude mahaarvamist jääb piisavalt vaba raha vastutusotsusega kavandatava

kohustuse täitmiseks. G.L tegevus äriühingu maksuvõla kujunemise ajal ning fakt, et juhatuse

liikmena pole ta taganud maksuseaduses ettenähtud ettevõtte kohustuste täitmist,

iseloomustab G.L suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. On tõenäoline, et G.L võib

samamoodi suhtuda vastutusotsusega määratavasse kohustusse ning selle täitmise vältimiseks

asuda võõrandama (või muul viisil käsutama) oma vara.

MKS § 98 lg-s 1 sätestatud maksusumma määramise tähtaeg ei ole möödunud.

Maksukohustuste aegumistähtaeg algab 10.07.2024, kuna vanim deklareeritud tasumata

maksukohustus pärineb juuni 2024 TSD-st. Seega, isegi kui kohaldada MKS § 98 lg-s 1

sätestatud aegumistähtaega 3 aastat, aegub maksusumma määramine 10.07.2027.

G.L-il puuduvad sõidukid, laevad ja väärtpaberikontod. G.L-ile kuuluvad ainuomandina

järgmised kinnistud:

1) alates 27.02.2023 kinnistu registriosa numbriga XXXXXXX, asukohaga MMM

(katastritunnus XXX), sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 1513 m2. Ehitisregistri andmetel

asub kinnistul 211,7 m2 suurune 2022. a-l kasutusele võetud 1-korruseline üksikelamu, mille

ehitisealune pind on 186,1 m2 ja suletud netopind 157,2 m2. Kinnistu igakordse omaniku

kasuks on kantud reaalservituut kinnistule number 2972937. Kinnistule on seatud 2023. a-l

hüpoteek 338 000 eurot Coop Pank AS kasuks. Maa- ja Ruumiameti andmetel on maa

maksustamishind 25 857 eurot. Maa- ja Ruumiameti 2025. a kinnisvara hinnastatistika järgi

oli Kohila vallas, Rapla maakonnas keskmine ruutmeetri hind oli 1522,50 eurot ja keskmine

pindala 152,9 m2. G.L omandis oleva kinnistu müügihind võiks maksuhalduri hinnangul olla

239 337 (157,2 × 1522,50) eurot;

2) alates 27.02.2023 kinnistu registriosa numbriga XXXXXXX, asukohaga MMM

(katastritunnus XXX), sihtotstarve 100% üldkasutatav maa, pindala 1317 m2. Kinnistu

igakordse omaniku kasuks on kantud reaalservituut kinnistule nr 2972937. Kehtivat hüpoteeki

3(9)

3-25-2521

pole. Maa- ja Ruumiameti andmetel on maa maksustamishind 395 eurot. Ehitisregistri

kohaselt kinnistul hooneid ei ole. Maa- ja Ruumiameti 2024. a juuli kuni 2025. a juuli

kinnisvara hinnastatistika järgi oli XXX külas, Kohila vallas, Rapla maakonnas tehtud 15 muu

maa ostu-müügi tehingut kogupinnaga 3 ha ja koguväärtuses 301 590 eurot, mis teeb 1

ruutmeetri hinnaks 100,53 eurot. G.L omandis oleva kinnistu müügihind võiks maksuhalduri

hinnangul olla 132 398,1 eurot.

MKS § 130 lg-s 1 loetletud täitetoimingutest on kõige sobivam meede kohtuliku hüpoteegi

seadmine G.L omandis olevale kinnistule registriosa numbriga XXXXXXX. Hüpoteegi

seadmine ei takista kinnisasja kasutamist ega käsutamist. Kuivõrd MKS ei anna

maksuhaldurile pädevust pöörata sissenõuet kinnisasjadele, siis saab kinnistu sundmüük

toimuda üksnes kohtutäituri vahendusel ning võimalike täitekulude suuruse hindamisel tuleb

lähtuda kohtutäituri tasu määradest ja võimalikest lisatasudest, samuti muudest täitekuludest.

Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 37 lg-le 1 on täitekulud kohtutäituri tasu ning

kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist

täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. TMS § 38 tulenevalt kannab täitekulud võlgnik.

Kohtutäituri seaduse (KTS) § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse

alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Menetluse alustamise tasu

on antud nõuet arvestades KTS § 34 kohaselt kuni 30 eurot. Kuna maksuhalduri võimaliku

põhinõude suurus on tõenäoliselt 52 437,59 eurot, siis on KTS § 35 lg 1 kohaselt kohtutäituri

põhitasu 2900 eurot. Kohtutäituril on keerukamate ja aeganõudvamate toimingute puhul õigus

nõuda lisatasu (KTS § 43 lg 1). Näiteks enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi

jaotamise eest, kui seda on teinud kohtutäitur, on kohtutäituril õigus nõuda lisatasu kuni 5%

vara müügihinnast, kuid mitte rohkem kui 3000 eurot. Taotluses on kohtuliku hüpoteegiga

koormatava kinnistu turuväärtuseks hinnatud 132 398,1 eurot, millest 5% moodustaks 6619,9

eurot, mistõttu lisatasu enampakkumise korraldamise eest on 3000 eurot. Õigust lisatasu

nõuda ei ole enampakkumise nurjumise korral, välja arvatud siis, kui enampakkumine nurjus

ostja poolt ostusumma tasumata jätmise tõttu. Sel juhul on kohtutäituril õigus saada lisatasuna

5% suurune summa ostja tasutud tagatisrahast (KTS § 45 lg 1). KTS § 32 lg-st 3 tulenevalt

lisandub kohtutäituri tasule käibemaks. Siinsel juhul võib kohtutäituri tasuks kujuneda 5930

(30+2900+3000) eurot, millele lisandub käibemaks (24%) 1423,20 eurot. Hüpoteegi

seadmisega kinnisasjale registriosa numbriga XXXXXXX oleks tagatud G.L-ilt võimaliku

vastutusotsusega sissenõutav maksuvõlg kogusummas 52 437,59 eurot ja lisanduvad

võimalikud sundtäitmise kulud 7353,20 eurot (5930 + 1423,20). Põhjendatud on mitte

taotleda hüpoteegi seadmist teisele kinnisasjale registriosa numbriga XXXXXXX, kuivõrd

esiteks on see G.L elukoht, mistõttu piiraks selle koormamine tema õiguseid rohkem, ja

teiseks on kinnisasjale 2023. a-l seatud panga hüpoteek, mis ületab kinnisasja võimaliku

realiseerimisväärtuse.

Tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur G.L vastu suunatud täitetoimingud,

kui G.L on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt. Eeltoodust tulenevalt

hindab maksuhaldur praegusel juhul piisavaks asendustagatise väärtuseks 59 790,79 eurot (52

437,59 + 7353,20). Kui G.L soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi

väärtuseks 52 437,59 eurot.

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 01.08.2025 määrusega MTA taotluse ja andis loa seada

Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtulik hüpoteek 59 790,79 eurot G.L omandis

olevale kinnistule registriosa numbriga XXXXXXX, asukohaga MMM.

Kuivõrd G.L on jätnud deklareerimata perioodi juuni–september 2024 kogu 22% määraga

maksustatava müügikäibe ja töötajate palgaväljamaksed ning jätnud tasumata sama perioodi

eest arvestatud käibemaksu ja tööjõumaksud, on G.L Q OÜ endise juhatuse liikmena

rikkunud kohustust tagada Q OÜ maksuseadustest tulenevate kohustuste nõuetekohane ja

4(9)

3-25-2521

täielik täitmine (MKS § 8 lg 1). Saab nõustuda MTA-ga, et on põhjendatud kahtlus, et G.L on

MKS-st ja maksuseadustest tulenevaid kohustusi rikkunud süüliselt. Nähtub, et G.L oli

kontrollitaval perioodil Q OÜ ainus juhatuse liige. Seega võib eeldada, et G.L-il oli täielik

kontroll Q OÜ majandustegevuse korraldamisel ning ka äriühingu maksukohustuste täitmisel,

sh maksudeklaratsioonide esitamisel. G.L-il oli juurdepääs äriühingu e-MTA e-teenuste

keskkonnas, mistõttu oli tal võimalik esitada ja muuta maksudeklaratsioone. Võib eeldada, et

Q OÜ ainsa juhatuse liikmena oli G.L-il ligipääs ka äriühingu rahale, mille arvelt täita

maksukohustused. Eeltoodu kinnitab MTA kahtlust, et G.L tegutses Q OÜ juhatuse liikmena

tahtlikult, jättes maksud nõuetekohaselt deklareerimata ning maksukohustused täitmata. Kui

G.L juhatuse liikmena oleks täitnud maksuseadustest tulenevaid kohustusi, ei oleks Q OÜ-l

MTA taotluses toodud maksuvõlga tekkinud. Kui G.L oleks deklareerinud perioodidel juuni–

september 2024 kogu 22% määraga maksustatava müügikäibe ja tasunud sellelt arvestatud

käibemaksu ning deklareerinud samal perioodil töötajate palgaväljamaksed ja tasunud nendelt

arvestatud ja kinnipeetud tööjõumaksud, ei oleks äriühingul tekkinud 52 437,59 euro suurust

maksuvõlga. Seega on lähtuvalt MTA põhjendustest olemas põhjuslik seos G.L õigusvastase

tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel ning maksumenetluse tõenäoliseks tulemuseks on

vastutusotsusega rahalise kohustuse määramine (MKS § 1361 lg 1).

Äriühingu seaduslik esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksu-

kohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma (MKS § 96 lg 5). Maksuhaldur on põhjendanud,

et Q OÜ-l puudub vara maksuvõla tasumiseks ning Q OÜ on alates 04.05.2025

käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud, mistõttu puudub äriühingul ka

majandustegevus, millest saadava tulu arvelt maksuvõlgnevust tasuda. Seega on olemas alus

vastutusotsusega nõude esitamiseks äriühingu juhatuse liikmele G.L-ile.

Halduskohtule esitatavas taotluses tuleb märkida põhjendus, millest nähtub võimaliku maksu-

kohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus (MKS § 1361 lg 2 p 1). MTA on

põhjendanud, et G.L käitumine ning tegevus Q OÜ juhatuse liikmena viitab tema suhtumisele

avalik-õiguslike kohustuste täitmisesse, mistõttu esineb kahtlus, et G.L ei pruugi täita ka

vastutusmenetluse tulemusel määratavat maksukohustust. MTA on põhjendanud, et MTA-l

puuduvad andmed G.L sissetulekute kohta, kuivõrd kehtiv töösuhe on tal registreeritud alles

alates 14.07.2025. Samuti puudub info, millised on G.L igakuised isiklikud kulutused nt

eluasemele jmt ning kui suur on vaba raha hulk pärast selliste kulutuste katmist.

MTA on põhjendanud täitetoimingute valikut. Kohtuliku hüpoteegi seadmine G.L omandis

olevale kinnisasjale (registrinumbriga XXXXXXX) on kohane. Hüpoteegi seadmine katab ära

võimaliku maksusumma 52 437,59 eurot, millele lisandub intress ning võimalikud

sundtäitmise kulud. Hüpoteegi seadmine ei riiva G.L õigusi ebaproportsionaalselt.

Kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine ei keela isikul oma vara vallata, kasutada ja

käsutada, kui sellega ei vähendata koormatud kinnisasja väärtust ega kahjustata

hüpoteegipidaja õigusi (asjaõigusseaduse § 333). Hüpoteegi seadmisega kaasnevaid

piiranguid tasakaalustab kaalukas avalik huvi tagada maksude laekumine.

Maksuvõla osas ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaks vastutusotsuse

tegemise: maksuvõlg on tekkinud, maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud (MKS § 132 lg

2) ja maksuvõlga ei ole kustutatud. Samuti ei esine muid maksukohustuse lõppemise aluseid

(äriühingu õigusvõime ei ole lõppenud). MKS §-s 98 sätestatud maksusumma määramise

aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 96 lg 5).

3. G.L palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus või alternatiivselt vähendada

kohtuliku hüpoteegi suurust, nii et see vastaks tegelikule maksunõudele ilma täitekulude ja

intressideta, ning kohustada MTA-d arutama alternatiivse tagatise kasutamise võimalust.

5(9)

3-25-2521

Nõude suurus ei ole õigesti arvestatud: kohtulik hüpoteek on seatud summas, mis sisaldab

eeldatavaid täitekulusid ja intresse, mida ei ole veel määratud ega mille suurust tõendatud. See

muudab abinõu ebaproportsionaalseks. Samuti ületab kinnistu väärtus oluliselt väidetava

põhivõla summa, mistõttu oleks võimalik kasutada vähem piiravaid meetmeid, nt väiksemat

tagatist või maksegraafikut. Rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet. Puudutatud isik on

valmis andma MTA-le rahalise tagatise või pangagarantii, mis kataks väidetava võla, intressid

ja võimalikud täitekulud, vältides seeläbi kinnistu koormamist hüpoteegiga.

4. Maksu- ja Tolliamet palub jätta määruskaebus rahuldamata.

Põhjendamatu on väide, et nõude suuruse arvestus ei ole korrektne. MTA on loataotluses

toonud selgelt ja korrektselt välja võimaliku sissenõutava maksusumma kujunemise ja

arvestuse. Ka halduskohus on määruses põhjalikult kajastanud võimaliku sissenõutava

maksusumma suurust. Kuna MKS § 1361 alusel loa andmine tulevase võimaliku

maksukohustuse täitmist tagavate toimingute tegemiseks otsustatakse piiratud teabe põhjal

juba enne vastutusmenetluse lõppemist, siis ei saa ega pea maksuhalduril olema kogutud kõiki

asjas tähtsust omavaid tõendeid. Samuti ei pea olema välja kujunenud lõplik seisukoht

maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude, sh maksusumma suuruse

kohta. Kuivõrd MKS §-d 130 ja 131 ei anna maksuhaldurile õigust pöörata sissenõuet mh

kinnisasjadele, siis saab kinnistu sundmüük toimuda üksnes kohtutäituri vahendusel. Seetõttu

on kohtuliku hüpoteegi seadmisel täitekulude arvesse võtmine põhjendatud. Intressiarvestust,

mida MTA oleks saanud võtta arvesse kohtuliku hüpoteegi suuruse kindlaks tegemisel,

koostatud ei ole. Seetõttu ei ole MTA ka intressi arvesse võtnud.

Hüpoteegi suurus ei ole maksuvõlga ja täitekulusid arvestades ebaproportsionaalne ja vara ei

ole koormatud lubatust suuremas ulatuses. MTA hindas puudutatud isiku kinnistu väärtuseks

132 398,01 eurot ning taotles samale kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 59

790,79 eurot. Asjaolu, et kinnistu võimalik väärtus ületab kohtuliku hüpoteegi summat, ei saa

pidada proportsionaalsuse põhimõtte rikkumiseks. MTA ei pea põhjendatuks taotleda

hüpoteegi seadmist teisele kinnisasjale registriosa numbriga XXXXXXX, kuivõrd tegemist on

isiku elukohaga.

MTA märkis halduskohtule esitatud taotluses, et tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p-st 3 lõpetab

maksuhaldur puudutatud isiku vastu suunatud täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise

MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt. MTA-l puudub teave, et G.L oleks teinud MTA-le

ettepaneku alternatiivse tagatise esitamiseks. Kui G.L on valmis andma alternatiivse tagatise,

peab ta tegema sellekohase ettepaneku MTA-le. MTA lõpetab G.L vastu suunatud

täitetoimingud, kui viimane on esitanud nõuetekohase tagatise.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg

1) ning vastab piisaval määral HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Haldusasjas

määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

6. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha

halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud

täitetoimingud. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised

andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline

raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3)

6(9)

3-25-2521

andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu

MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus,

miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

7. Täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise otsustamisel tuleb kohtul

kontrollida, kas maksuhalduri esile toodud faktilistel asjaoludel on vastutusotsuse tegemine

võimalik ja tõenäoline ning ei esine vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Vastutusotsuse tegemine on välistatud, kui maksusumma määramine on aegunud, maksuvõlg

on kustunud või juhatuse liikme tahtluse või raske hooletuse tuvastamine on ebatõenäoline

(Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 18).

8. Vastutusotsuse koostamise menetlus võib alata mh halduskohtule täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks loa saamise taotluse esitamisega (Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr

3-3-1-7-13, p 12; 18.03.2020 määrus nr 3-19-1178, p 9). Tulevikus tehtava vastutusotsuse

täitmist saab tagada enne, kui maksuhaldur vastutusmenetluse tulemusena tuvastab maksude

tasumata jätmise puudutatud isiku süül (Riigikohtu 18.03.2020 määrus nr 3-19-1178, p 14).

MKS § 96 lg-s 5 sätestatud tingimused, mille kohaselt võib seaduslikule esindajale teha

vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud

sissenõudmist MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud

kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda, peavad olema täidetud vastutusotsuse tegemise hetkel,

kuid need asjaolud ei pea tingimata esinema juba vastutusotsuse tegemisele suunatud

maksumenetluse alustamise ajal. Viidatud sätetest ei tulene keeldu alustada

vastutusmenetlusega, vaid üksnes piirang teha vastutusotsus. Ka olukorras, kus maksu

määramisega seotud asjaolude pinnalt on tekkinud põhjendatud kahtlus tulevikus määratava

maksukohustuse sundtäitmise raskendatuks või võimatuks muutumise kohta juba enne

vastutusotsusega sissenõutava maksuvõla sissenõudmise alustamist, peab maksuhalduril

olema võimalik tagada tulevikus määratava maksukohustuse täitmist. Kuivõrd MKS § 96 lg-

tes 5 ja 6 sätestatud piirangud laienevad üksnes vastutusotsuse tegemisele, kuid mitte selle

tegemisele suunatud menetluse läbiviimisele, ei ole põhjust välistada äriühingu juhatuse

liikme suhtes vastutusotsuse koostamise menetluse alustamist ka olukorras, kus äriühingu

maksuvõlg on veel maksuotsusega tuvastamata, kuid selle tegelikku olemasolu saab siiski

pidada tõenäoliseks (vt viimati Tallinna Ringkonnakohtu 06.05.2025 määrus asjas nr 3-24-

3342, p 9).

9. Halduskohus rahuldas õigesti MTA taotluse. Taotlus vastas MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud

nõuetele ja MKS § 1361 lg-st 1 tulenevad eeldused loa andmiseks on täidetud.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid kõiki (HKMS § 201 lg

4, § 203 lg 2). Kuigi praegusel juhul ei ole Q OÜ maksuvõlga veel maksuotsusega tuvastatud,

on äriühingule maksuotsuse tegemine väga tõenäoline. Puudutatud isik ei ole vaidlustanud

asjaolu, et Q OÜ on jätnud 2024. a juuni kuni septembri müügikäibe ning töötajate

palgaväljamaksed deklareerimata. Puuduvad viited sellele, et maksuotsuse tegemiseks oleks

õiguslikke takistusi, maksu määramine oleks aegunud vms. Samuti on MTA esile toodud

asjaolude (Q OÜ-l puudub vara maksuvõla tasumiseks ning äriühing on alates 04.05.2025

käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud) põhjal tekkinud põhjendatud kahtlus, et

maksuhalduril ei õnnestu maksuvõlga Q OÜ-lt endalt sisse nõuda. Ka sellele asjaolule ei ole

puudutatud isik määruskaebuses vastu vaielnud. Vastutusotsuse tegemist tulevikus ei välista

ka asjaolu, et äriregistrist nähtuvalt ei ole G.L alates 01.09.2025 enam kõnealuse äriühingu

juhatuse liige. Alates 03.06.2025 on osaühing võõrandatud Fle, kes on seotud väga paljude

äriühingutega, lisaks on muudetud ettevõtte nime. Seegi võib kaudselt viidata võlgadest

vabanemise soovile.

10. Halduskohus ei ole tagatise suuruse kindlaks tegemisel eksinud. MKS § 121 sätestab, et

maksuhaldur määrab, kui suur tagatis tuleb esitada; maksuhaldur lähtub tagatise ulatuse

7(9)

3-25-2521

määramisel tagatava nõude ja võimaliku sundtäitmise kulude suurusest. Riigikohus on

märkinud, et MKS §-d 130–131 ei anna maksuhaldurile õigust pöörata sissenõuet

kinnisasjadele ja seega tuleb tagatise suuruse arvestamisel lähtuda eelkõige võimalike

täitekulude suurusest kohtutäituri korraldatavas täitemenetluses; arvestada tuleb rahalise

nõude korral selle nõude suurusest lähtuvaid kohtutäituri tasu määrasid ja võimalikke

lisatasusid (KTS § 28 jj) ja muid täitekulusid (TMS § 37; vt Riigikohtu 27.11.2012 määrus nr

3-3-1-15-12, p 50 viimane lõik). MTA on loataotluses üksikasjalikult selgitanud, kuidas on

saadud maksude kogusumma 52 437,59 eurot, mille Q OÜ on jätnud deklareerimata ja

tasumata (vt taotluse lk 4–8). MTA selgitas, et äriühingul on perioodidel juuni–september

2024 deklareerimata kogu 22% määraga maksustatava müügikäive vähemalt 92 438,65 eurot

ja sellelt arvestatud käibemaks 20 336,51 eurot, millest on maha arvestatud sisendkäibemaks

810,26 eurot, ning töötajate palgaväljamaksed ja nendelt arvestatud ja kinnipeetud

tööjõumaksud (tulumaks, sotsiaalmaks, kohustusliku kogumispensioni makse,

töötuskindlustusmakse) kokku 32 911,34 eurot. Samuti on MTA taotluses esile toonud, mille

põhjal on kindlaks tehtud võimalikud sundtäitmise kulud (vt taotluse lk 12–13). MTA

selgitas, et täitemenetluse alustamise tasu on kuni 30 eurot (KTS § 34), nõude suurust

arvestades on kohtutäituri põhitasu 2900 eurot (KTS § 35 lg 1) ning kaebaja kinnistu

turuväärtust arvestades on võimalik kohtutäituri lisatasu 3000 eurot (KTS § 45 lg 1). Seega

võib kohtutäituri tasuks kujuneda 5930 (30+2900+3000) eurot, millele lisandub käibemaks

(24%) 1423,20 eurot (KTS § 32 lg 3). Ringkonnakohtu hinnangul on eeltoodud MTA

arvutused põhjendatud. Nagu MTA on vastuses määruskaebusele selgitanud, ei ole nad

tagatise suuruse hulka intressi arvestanud. Seega on MTA põhjendatult määranud tagatise

suuruseks 59 790,79 eurot.

11. Kui loa andmise eeldused on täidetud, tuleb kontrollida ka meetme põhjendatust ning

proportsionaalsust võrdluses maksukohustusega, mille täitmist soovitakse tagada. Kohtul

tuleb täitmist tagavaks toiminguks loa andmise taotluse lahendamisel arvestada ületagamise

keeluga (Riigikohtu 05.04.2019 määrus nr 3-17-2005, p 9). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

taotletud abinõu ebaproportsionaalne ning tegemist ei ole ületagamisega. Nagu

ringkonnakohus eespool märkis, on MTA põhjendatult määranud võimaliku maksuvõla ja

täitekulude suuruseks kokku 59 790,79 eurot. Samas ulatuses on seatud hüpoteek ka kaebaja

kinnistule. Kuigi kinnistu enda turuväärtus on suurem, tuleb arvestada, et maksuhalduri

andmete kohaselt ei ole puudutatud isikul muud vara (nt sõidukid, laevad ja

väärtpaberikontod), mille arvelt oleks võimalik maksuvõlga tagada. Samuti puuduvad

maksuhalduril andmed, et võimalikku tulevast maksukohustust oleks võimalik täita isiku

sissetulekute arvel. Ehkki puudutatud isikule kuulub ka teine kinnisasi, on asjakohane MTA

kaalutlus, et kuivõrd tegemist on isiku elukohaga, piiraks selle koormamine tema õigusi

rohkem. Lisaks on teisele kinnisasjale juba seatud hüpoteek Coop Pank AS kasuks. Seejuures,

nagu halduskohus ka selgitas, on hüpoteegi seadmine isiku jaoks võrdlemisi vähekoormavate

tagajärgedega (võrreldes nt keelumärke seadmisega, kontode ja varade arestimisega jms).

12. Halduskohtu määruse tühistamiseks ei anna alust see, et puudutatud isik on enda sõnul

valmis andma MTA-le rahalise tagatise. MKS § 1361 lg 3 sätestab, et kui täitetoimingu

sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise

võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur

täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. Kohtulik hüpoteek lõpetatakse ja kustutatakse

maksuhalduri avalduse alusel. Asjaõigusseaduse §-s 330 sätestatud kinnisasja omaniku

nõusolek sellise hüpoteegi lõpetamiseks ei ole vajalik. Seega juhul, kui puudutatud isik esitab

MTA-le aktsepteeritava tagatise, tuleneb kohustus täitetoimingu lõpetamiseks, s.o kohtuliku

hüpoteegi kustutamiseks, seadusest. MTA selgitas loataotluses vastavalt MKS § 1361 lg 2 p-s

3 sätestatule, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui G.L on esitanud MKS § 120 lg 1 p 3

ja § 121 kohaselt asendustagatise väärtusega 59 790,79 eurot või kandnud deposiiti

8(9)

3-25-2521

tagatissumma 52 437,59 eurot. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et MTA toodud

asendustagatise väärtus on asjakohane siiski üksnes juhul, kui asendustagatisena pakutakse

teisele kinnisasjale hüpoteegi seadmist. Juhul, kui asendustagatisena pakutakse aga muud

vara, mille realiseerimiseks ei pea MTA kohtutäituri kulusid kandma, peab ka asendustagatise

väärtus sundtäitmise kulude võrra väiksem olema.

13. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 01.08.2025 määrus

muutmata.

14. Avaldatavas määruses tuleb puudutatud isiku ja temaga seotud äriühingu andmed ning

temale kuuluvate kinnisasjade andmed asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)