2-25-7779/8 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

2-25-7779

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht

04.09.2025, Jõgeva

Tsiviilasja number

2-25-7779

Tsiviilasi

LRwrld OÜ (likvideerimisel) avaldus pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Lõpplahend

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik: LRwrld OÜ

(registrikood:

16744441; asukoht: Rännaku pst 12, Nõmme linnaosa,

Tallinn, 10917 Harju maakond; e-post: info@wasp.ee),

seaduslik esindaja likvideerija Hxxxxx Rxxxx

(isikukood: xxxxxxxxxxx);

Ajutine pankrotihaldur: Küllike Mitt (OÜ Õigusbüroo

Faktootum, Õpetaja 9a, 51003 Tartu; 505 3344;

kyllike.mitt@haldur.just.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada LRwrld OÜ (registrikood: 16744441) pankrotimenetlus pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse

kulude katteks ja puudub vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimalus.

2. Määrata, et ajutisel pankrotihalduril on kohustus likvideerida LRwrld OÜ

(registrikood: 16744441) kahe kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest

likvideerimismenetluseta.

3. Vabastada Küllike Mitt LRwrld OÜ ajutise pankrotihalduri kohustustest pärast

LRwrld OÜ kustutamist äriregistrist.

4. Määrata LRwrld OÜ (registrikood: 16744441) raamatupidamise dokumentide

hoidjaks seaduslik esindaja HxxxxxxRxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx).

5. Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade

LRwrld OÜ

pankrotimenetluse lõpetamise kohta pankrotti välja kuulutamata raugemise

tõttu. Teate avaldamise ajaks on 6 kuud.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud avaldaja kanda.

2. Määrata LRwrld OÜ pankrotimenetluses ajutise halduri tasuks 1779,40 eurot (sh

käibemaks).

3. Tasuda ajutise halduri tasu summas 1779,40 eurot (sh käibemaks) võlgniku vara

arvelt OÜ Õigusbüroo Faktootum pangakontole nr EE742200221013804535.

Edasikaebamise kord

Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse Ametlikes Teadaannetes

avaldamisele järgnevast päevast. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.

Asjaolud

Võlgniku esindaja esitas 22.05.2025 pankrotiavalduse, mille kohaselt tegeleb võlgnik

Viljandis meelelahutuskeskuse pidamisega. Tegevust alustati EAS-i starditoetusega 20 000

eurot, millest 3/4 on välja makstud ja 1/4 makstakse tingimusel, et 01.06.2026 täidetakse EAS

seatud käibepiir 80 000 eurot. Ettevõtte tegevuse käivitamise aeg langes aega, mil algas

Ukraina sõda ning sellega seonduvate sanktsioonide järk-järgulise kehtestamise tõttu on

majanduskeskkond olnud ajas aina halvenev. Prognoosimatult on kasvanud (ning kasvavad

edasi) sisendkulud, sh miinimumpalga määr, sellega seonduvad maksud, energiakulud,

aktsiisid, käibemaks jms. Võlgnik tegutses üsna suurel rendipinnal, millega kaasnesid suured

kommunaalkulud. Vaatamata üürileandjaga saadud kokkulepetele (jaanuaris/veebruaris

maksab võlgnik ainult kommunaalkulusid), saabus ikkagi üüriarve. Klientide broneeringute

arv kahanes. Võlgniku suhtes on alustatud likvideerimismenetlus, et peatada võlgade

kuhjumine, lõpetati töölepingud ja anti ära üüripind. Võlgnikule kuulub raha 2,47 eurot

pangakontol, raha 863,12 eurot EMTA ettemaksukontol ning mänguvarustus väärtuses 12

369,09 eurot. Muu vara puudub. Kohustusi on kokku vähemalt 45 670,89 eurot. Võlgniku

varad ei kata võlausaldajate nõudeid ning võlgnik on maksejõuetu ja selline olukord ei ole

ajutine. Võlgnik palus välja kuulutada enda pankrot.

02.06.2025.a määrusega algatas kohus menetluse ja määras võlgnikule ajutise pankrotihalduri.

Ajutine pankrotihaldur esitas 25.07.2025 aruande. Ajutisel halduril oli võimalik esitada

seisukoht talle kättesaadavate andmete alusel, kuna võlgniku juhatus ei esitanud ajutisele

haldurile raamatupidamisarvestust ja -dokumente. Aruande kohaselt on võlgnikul raha

arvelduskontodel 2,47 eurot, maksude ettemaks 863,33 eurot ning materiaalne vara

(mänguvarustus) väärtuses umbes 1000 eurot. Kokkuvõttes on võlgnikul vara umbes 1865,80

euro väärtuses. Võlgnikul on maksunõuded 0,21 eurot, laenud ja võlakirjad 34 386 eurot ning

tarnijate võlanõuded 11 284,89 eurot, kohustused kokku 45 671,10 eurot. Neile võib

lisanduda Ettevõtlus ja Innovatsiooni Sihtasutuse poolt 2024.a antud starditoetuse 15 000 euro

tagasinõue. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning

puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ja võlgniku tervendamiseks. Ajutine

haldur ei tuvastanud perspektiivikaid võimalusi tehingute kehtetuks tunnistamiseks või muude

varaliste nõuete esitamiseks kolmandate isikute vastu. Ajutise halduri poolt kogutud

informatsioon toetab juhtkonna antud teavet ja selgitusi maksejõuetuse tekkimise põhjuste

kohta. Ajutine haldur leidis, et puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kui

keegi deposiiti ei tasu, tuleks menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Vastavalt kohtu 01.08.2025 nõudekirjale esitas võlgniku esindaja seisukoha dokumentide

väljaandmise kohta. Esindaja sõnul ei ole võlgniku raamatupidamise algdokumendid kunagi

tema valduses olnud. Esindaja esitas raamatupidajale nii suuliselt kui kirjalikult palve

dokumentide edastamiseks, kuid tema palvet pole veel täidetud. Esindaja esitas ajutisele

haldurile bilansi ja kasumiaruande. Esindaja märkis, et peale juhatusega seotud isikute, on

ühingul vaid üks väline võlausaldaja, kes ütles esindajale, et ta ei kavatse pankrotimenetlust

finantseerida.

Ajutine haldur esitas täiendava arvamuse, mille kohaselt on võlgnikul pangakontodel raha

2,47 eurot, maksude ettemakseid 1191,65 eurot (MTA-s TSD ja maksuandmeid parandatud

12.08.2025) ning materiaalne vara kuni 1000 euro väärtuses. Võlgniku vara väärtus oluliselt

ei ületa 2200 eurot. Kohustusi on võlgnikul kokku 50 657,10 eurot (MTA intressinõue 0,21

eurot, laenud ja võlakirjad 36 271 eurot, tarnijate võlanõuded 14 385,89 eurot), millele võib

lisanduda starditoetuse tagasinõue. Ajutise halduri hinnangul ei anna täiendav informatsioon

alust muuta aruandes esitatud lõppjäreldust võlgniku maksevõime kohta. Võlgnik on endiselt

püsivalt maksejõuetu.

Kohus määras 19.08.2025.a määrusega deposiiti makstava summa suuruse ja tähtaja. Keegi ei

maksnud deposiiti.

Kohtumääruse põhjendused

PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb

peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete

rahuldamine on vähetõenäoline.

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva

paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab

pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud

summa või kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust

võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.

Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 50 657,10 euro

ulatuses ja vara nende täitmiseks puudub. Võlgniku ainsaks varaks on rahalised vahendid 2,47

eurot, maksude ettemaksed 1191,65 eurot ja materiaalne vara kuni 1000 eurot, kokku mitte

rohkem kui 2200 eurot. Tagasivõidetavad nõuded puuduvad. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku

pankrotivara arvel võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Kuna võlgnikul vara puudub ja selle suurendamiseks ei ole võimalusi ette näha, on kohtu

hinnangul tegemist olukorraga, milles puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks.

Kuna ei võlgnik ise, ükski võlausaldaja ega ka keegi kolmas isik ei ole tasunud

pankrotimenetluse kulude katteks määratud summat kohtu deposiiti, järeldab kohus, et

puuduvad isikud, kes oleks valmis pankrotimenetlust rahastama.

Eeltoodust tulenevalt ei kuuluta kohus välja võlgniku pankrotti ja lõpetab menetluse

raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel.

PankrS § 29 lg 8 laused 1-3 sätestavad, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus

lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul

menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab

avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Ajutine haldur kinnitab võlgniku registrist

kustutamise avalduses, et takistusi registrist kustutamiseks ei ole. Kui pankrotimenetluse

raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja

kaetakse vajalikud kulutused.

Eeltoodust tulenevalt peab ajutine haldur likvideerima juriidilise isiku seaduses sätestatud

tingimustel.

Kohus määrab kindlaks ka võlgniku dokumentide hoidja, kelleks tuleb määrata võlgniku

praegune seaduslik esindaja Hannes Rosin.

Menetluskulude jaotus

Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu kindlaksmääramiseks kokku summas 1779,40 eurot

(koos käibemaksuga, taotlused esitatud 25.07.2025 ja 12.08.2025) ning palus selle välja

mõista kohtu poolt õigeks peetavast allikast.

PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise

halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib

ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele

kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas

kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule

tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega

taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise

taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja

Alates 01.02.2021.a kehtiv PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa,

mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga

ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva

seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.

Vabariigi Valitsuse 19.12.2024.a määruse nr 87 § 1 alusel on 2025.a kuutasu alammääraks

886 eurot.

Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 177,20 eurot.

Ajutise halduri taotluste kohaselt on tal kulunud aruande ja täiendava seisukoha koostamiseks

vajalikele tegevustele kokku 14,35h tunnitasuga 100 eurot, kokku 1435 eurot.

Kohus on seisukohal, et halduri märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja

mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud.

Kohus leiab, et ajutise halduri poolt arvestatud tunnitasu vastavalt toimingute sisule on

põhjendatud. Kohus leiab, et tunnitasu on vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete

keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Tunnitasu määr ei ületa PankrS § 23

lg-s 3 märgitud ülemmäära. Kohus määrab seega ajutise halduri tasuks 1435 eurot. Tasule

lisandub käibemaks, s.o 344,40 eurot, kokku on ajutise halduri tasu 1779,40 eurot.

Ajutise halduri tasu tuleb kohtu hinnangul kanda võlgniku vara arvelt. Ajutise halduri

taotlusel ja vastavalt PankrS § 23 lg-le määrab kohus, et tasu tuleb maksta ajutise halduri

poolt nimetatud büroole.

TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

kohtunik