3-25-1077/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

04.09.2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-1077

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks algatada

ümberpaigutamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 02.09.2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.

RESOLUTSIOON

Tagastada määruskaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 203 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja esitas 16.04.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 12.03.2025. a otsuse

nr 6-7/2-25/410-2 tühistamiseks ning vangla kohustamiseks otsustada asi uuesti ja lubada tal

viibida Tallinna või Viru Vanglas. Kaebaja esitas kohtule alates 28.04.2025 arvukalt

täiendavaid tõendeid ja avaldusi, mis tema hinnangul põhjendavad ning tõendavad tema

ümberpaigutamise vajadust.

2. Tartu Halduskohus 02.09.2025. a määrusega tagastas kaebajale Viru Vangla 11. juuni

2025. a vastuse nr 2-2/2-25/3333-2 (dtl 53), Tartu Vangla 25. juuni 2025. a otsuse nr 1-9/2-

25/177-2 (dtl-d 60-61), 3. aprilli 2018. a vastuse nr 6-24/1909-2 (dtl 67), 4. jaanuari 2021. a

käskkirja nr 2-21/1-2/1 (dtl-d 69-70) ning Sihtasutuse Viljandi Haigla 3. juuni 2025. a vastuse

nr 14-1/1612-1, 3. juuni 2025. a vastuse nr 14-1/1615-1 ja 5. juuni 2025. a vastuse nr

14-1/1613-1 (dtl-d 74-76). Samuti jättis kohus rahuldamata kaebaja taotluse tõendite

kogumiseks.

Kohus märkis, et käesolevas haldusasjas on vaidluse all, kas vangla oleks pidanud kaebaja

27.01.2025. a taotluse alusel algatama kaebaja ümberpaigutamise menetluse või mitte. VangS

§ 19 lg 1 kohaselt võib kinnipeetava ümber paigutada ühest kinnisest vanglast teise või ühest

avavanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks,

vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Välistatud pole

kinnipeetava õigus pöörduda ümberpaigutamise taotlusega vangla direktori poole ka siis, kui

ümberpaigutamine on kinnipeetava arvates vajalik tema põhiõiguste tagamiseks, nt õiguse

elule või tervise kaitsele, aga ka perekonna põhiõiguse tagamiseks (Riigikohtu

halduskolleegiumi 2. juuni 2010. a määrus asjas nr 3-3-1-30-10, p 13; 14. veebruari 2011. a

otsus asjas nr 3-3-1-76-10, p 23). Vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust kaebaja kõiksugu

etteheited Tartu Vanglale, mistõttu kaebaja seal viibida ei soovi. Kui kaebaja hinnangul on

vangla tema õigusi erinevate toimingute või haldusaktidega rikkunud (kaebaja viitab nt

individuaalse täitmiskava puudustele, tema avaldustele vastamata jätmisele, õigusvastasele

läbiotsimisele ja kambri lukustamisele, puudustele pesumaja teenuste osutamisel, kirjade

vastu võtmata jätmisele jne), siis on tal võimalik neid konkreetseid toiminguid või haldusakte

eraldiseisvalt kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses vaidlustada. Vastavad argumendid ei

oma käesoleva haldusasja lahendamisel tähtsust. Kui kaebaja soovib selgitusi seoses vangla

tegevusega, sh tema vanglas kinnipidamise aluse või ametnike tööülesannete täitmise osas,

siis tuleb tal selgituste saamiseks pöörduda vangla poole. Kui kaebaja leiab, et vangla on

kohtule esitanud ebaõige individuaalse täitmiskava, siis on tal endal võimalik kohtule esitada

tõend, mis tema hinnangul on kohtuasja lahendamisel asjakohane.

Kaebaja on esitanud kohtule mitmeid dokumentaalseid tõendeid ning palub kohtul tutvuda

erinevate vangla videosalvestistega ehk nõuda vastavad videosalvestised Tartu Vanglalt välja

ja koguda need käesoleva kohtuasja juurde. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu

ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel

ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul,

kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Kohtu

hinnangul ei oma kaebaja esitatud ja nimetatud tõendid käesoleva asja lahendamisel tähtsust.

Kaebaja on esitanud kohtule Viru Vangla 11. juuni 2025. a vastuse nr 2-2/2-25/3333-2 (dtl 53)

ja Tartu Vangla 25. juuni 2025. a otsuse nr 1-9/2-25/177-2 (dtl-d 60-61), mis tõendavad

kaebaja kinnitusel pesumajas ja toidujagamisel esinevaid probleeme. Kaebaja esitatud

dokumentidest ilmneb tõepoolest, et pesumaja töös seoses tualettpaberi väljastamise ja

üleandmisega ning toidujagamisel on esinenud murekohti, kuid vangla on nende

probleemidega tegelenud ning nagu kohus juba märkis, siis ei oma vaidluse lahendamisel

tähtsust kaebaja kõiksugu etteheited Tartu Vanglale, vaid üksnes need, mis seonduvad

võimalike ümberpaigutamise alustega. Samuti ei tõenda Tartu Vangla 25. juuni 2025. a otsus

nr 1-9/2-25/177-2, et konkreetselt kaebaja suhtes on toidujagamisel õigusvastaselt käitutud.

Kaebaja küll väitis vanglale esitatud kahjunõudes, et talle väljastati ettenähtust väiksem

toiduportsjon, kuid eeltoodu ei leidnud menetluses tõendamist. Ka Viru Vangla 11. juuni

2025. a vastus nr 2-2/2-25/3333-2 ei tõenda, et vanglas oleks seoses pesumaja tegevusega

kaebaja suhtes õigusvastaselt käitutud, vaid pesumaja teenuse kvaliteedis on esinenud teatud

puudujääke.

Tartu Vangla 3. aprilli 2018. a vastus nr 6-24/1909-2 (dtl 67) tõendab kaebaja kinnitusel, et

talle ei lubata erinevaid hõivetegevusi (töö, kool ja sotsiaalprogrammid). Kohtu hinnangul ei

tõenda esitatud vastus kaebaja kirjeldatud asjaolusid ega ole seetõttu haldusasja õigeks

lahendamiseks vajalik. Vangla selgitab kaebajale eelnimetatud vastuses, et tema suhtes

puuduvad otsesed piirangud, kuid juhul, kui kaebaja taotleb hõives osalemist, siis hinnatakse

tema liikumisvõimalused erinevaid tegureid kaaludes üle. Tõendist ei nähtu, et kaebajale ei

lubata hõivetegevusi, vaid et erinevate hõivetegevuste osas tehakse individuaalsed otsused.

Kaebaja väitel kinnitab Tartu Vangla 4. jaanuari 2021. a käskkiri nr 2-21/1-2/1 (dtl-d 69-70)

kaebaja ebakohast kohtlemist ning tema õigusvastaselt lukustatud kambrisse paigutamist.

Käskkirjast nähtub, et kaebaja suhtes kohaldati täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud

lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning vanglasisese

liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kuna ta keeldus plaanilisele röntgenuuringule

minemast ning kuivõrd kaebaja oli uurimata, siis polnud võimalik veenduda, et ta ei kanna

tuberkuloosibakterit ning vajas seetõttu isoleerimist teistest kinnipeetavatest teiste kaitseks ja

võimaliku leviku tõkestamiseks. Kaebaja esitatud tõendist ilmneb kohtule, et kaebaja suhtes

kohaldati seoses röntgenuuringust keeldumisega täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuid mitte

asjaolu, et tegemist on õigusvastase käskkirjaga või et vangla oleks kaebaja suhtes

vaidlusaluse sündmusega seoses õigusvastaselt käitunud. Kui kaebajal esines tema suhtes

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise osas vastuväiteid, siis oli tal võimalik käskkiri

eraldiseisvalt vaidlustada. Kaebaja ei ole kohtule esitanud teavet, millest nähtuks, et

vaidlusalune käskkiri oleks kehtetuks tunnistatud või tühistatud, eeltoodu ei nähtu kohtule ka

kohtute infosüsteemist, ning käesoleva haldusasja esemeks vaidlusaluse käskkirja

õiguspärasus ei ole.

Kaebaja esitas kohtule Sihtasutuse Viljandi Haigla 3. juuni 2025. a vastuse nr 14-1/1612-1, 3.

juuni 2025. a vastuse nr 14-1/1615-1 ja 5. juuni 2025. a vastuse nr 14-1/1613-1 (dtl-d 74-76)

tõendamaks, et Tartu Vanglas esinevad tervishoiuteenuse osutamisel probleemid.

Eelnimetatud vastustest nähtub, et kaebaja esitas sihtasutusele kolm kahjunõuet järgmistel

põhjendustel: 1) õde manustas talle 1. märtsil 2019 silmatilkasid, kuid need oli väidetavalt

imelikud ning pärast tekkis kaebajal tunne, et ta sai seetõttu haiguse; 2) arst puhastas 2017. a

kaebaja hambaid ning kaebajal tuli hiljem suust verd; 3) 27. jaanuaril 2020 tõmmati kaebajal

hammas välja, pärast seda oli kaebajal imelik tunne ning ta arvab, et ta sai mõne nakkuse.

Sihtasutus Viljandi Haigla ei vaadanud kaebaja kahjunõudeid aegumise tõttu sisuliselt läbi.

Kaebaja esitatud vastused ei tõenda Tartu Vanglas tervishoiuteenuse osutamisel erinevate

probleemide esinemist, vaid asjaolu, et kaebajal on tervishoiuteenuse osutamisele mitmeid

etteheiteid. Seega ei ole tegemist asja lahendamiseks vajalike tõenditega.

Kaebaja soovib, et kohus koguks asja materjalide juurde videosalvestised, mis kajastavad: 1)

2. juunil 2025 läbiotsimise läbiviimist ja ametnike ebakohast tegevust; 2) kaebaja kambris 4.

juunil 2025 kella 11.00 ajal toimunud pesuvahetust; 3) kaebaja kambri 23. juulil 2025

avamata jätmist, mistõttu ei saanud kaebaja kell 18.00 kuni 20.00 oma kambrist väljuda.

Kaebaja kirjeldatud videosalvestised kajastavad sündmusi, mis on toimunud pärast käesolevas

kohtuasjas kaebuse esitamist. Tõendid ei seondu käesoleva haldusasja vaidluse esemega ega

Tartu Vangla 12. märtsi 2025. a otsuse nr 6-7/2-25/410-2 õiguspärasusega, vaid erinevate

intsidentidega, mille osas on kaebajal võimalik vangla tegevust eraldiseisvalt vaidlustada.

Kohus peab vältima kohtutoimiku koormamist tõenditega, mis tegelikku tõenduslikku

väärtust ei oma. Seetõttu ei ole vanglalt videosalvestiste väljanõudmine põhjendatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. X.X. esitas 03.09.2025 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu

02.09.2025. a määruse tühistamiseks leides, et talle tuleb võimaldada tõendite kogunemine

seoses selle kohtumenetlusega. Halduskohtumenetluses võivad tõenditeks olla kõik

tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-de 251–305 kohaselt tsiviilkohtumenetluses lubatud

tõendid ja käesolevas seadustikus lubatud tõendid. Haldusasjas tõendite esitamise, kogumise

ja uurimise suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §- des 236–243 sätestatut,

kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti.

Samuti leidis määruskaebuse esitaja, et kohtunik J. Siider tuleks taandada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et esitatud määruskaebus tuleb tagastada. Kaebaja vaidlustab

sisuliselt Tartu Halduskohtu 02.09.2025. a määrust, millega halduskohus jättis rahuldamata

kaebaja taotluse tõendite kogumiseks ja tagastas kaebajale Viru Vangla 11. juuni 2025. a

vastuse nr 2-2/2-25/3333-2 (dtl 53), Tartu Vangla 25. juuni 2025. a otsuse nr 1-9/2-25/177-2

(dtl-d 60-61), 3. aprilli 2018. a vastuse nr 6-24/1909-2 (dtl 67), 4. jaanuari 2021. a käskkirja

nr 2-21/1-2/1 (dtl-d 69-70) ning Sihtasutuse Viljandi Haigla 3. juuni 2025. a vastuse nr

14-1/1612-1, 3. juuni 2025. a vastuse nr 14-1/1615-1 ja 5. juuni 2025. a vastuse nr

14-1/1613-1 (dtl-d 74-76).

5. HKMS § 203 lg 1 sätestab, et halduskohtu määruse peale võib määrusega puudutatud

menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi

lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada

vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti.

6. Tartu Halduskohtu 02.09.2025. a määruse vaidlustamine ei ole seaduse järgi lubatud.

Tegemist on oma sisult kohtu korraldusliku määrusega, mis ei ole edasi kaevatav. HKMS §

62 lg 5 ütleb, et kohus teeb tõendi vastuvõtmisest või tõendite kogumisest keeldumise kohta

põhjendatud määruse, kuid HKMS ei näe ette sellise määruse peale edasikaebamise

võimalust. Halduskohus on ka ise oma määruse edasikaebekorda õigesti märkinud, et määruse

peale ei saa esitada määruskaebust. Kuna kõnealune määrus ei takista ühegi kohtuasja

menetlust, ei saa halduskohtu määrust määruskaebekorras ka sel põhjusel vaidlustada. Taolise

sisuga määruse vaidlustamist ei näe ette ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku analoogsed

sätted.

7. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest tuleb kaebaja määruskaebus vastavalt HKMS §

203 lg-le 2 ja § 187 lg 3 p-le 6 tagastada, kuna kaebajal ei ole halduskohtu 02.09.2025. a

määruse vaidlustamiseks määruskaebuse esitamise õigust.

8. Mis puudutab kohtuniku taandamise taotlust, siis ka seda ei lahenda ringkonnakohus

halduskohtu lahendi peale edasikaebamise korras. HKMS § 13 lg 1 järgi kohaldatakse

kohtuniku taandamise suhtes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 23–30.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 24 lg 2 kohaselt tuleb kohtuniku taandamise avaldus

esitada kohtule, kelle koosseisu taandatav kohtunik kuulub. Taandamise alust tuleb avalduses

ka põhistada.

(allkirjastatud digitaalselt)