3-25-2553/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

04.09.2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-25-2553

Haldusasi

X. Xi kaebus Keskkonnaameti 24.11.2023 kirja nr 7-

9/23/18005-5, 29.02.2024 kirja nr 7-9/23/18005-7,

29.01.2025 kirja nr 7-9/24/24384-3 ja 07.05.2025

kirja nr 7-9/25/6985-3 tühistamiseks ja vastustaja

kohustamiseks lubama kaebaja kinnistul asuv saun

seadustada

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X

Vastustaja – Keskkonnaamet, esindaja Kristiin Jääger

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada X. Xi kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X esitas 04.08.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti (KeA)

24.11.2023 kirjale nr 7-9/23/18005-5, 29.02.2024 kirjale nr 7-9/23/18005-7, 29.01.2025

kirjale nr 7-9/24/24384-3 ja 07.05.2025 kirjale nr 7-9/25/6985-3. Kaebusest ja selle lisadest

nähtuvalt on kaebaja pöördunud KeA poole saavutamaks Lahemaa rahvuspargis Kolgaküla

küla Xxxxxxxxxxxx maaüksusele õigusliku aluseta püstitatud sauna seadustamine

(ehitisregistrisse registreerimine). KeA on kaebajale vaidlustatud kirjades selgitanud

põhjuseid, miks sauna püstitamine ja sellest tulenevalt ka seadustamine antud asupaigas ei

oleks võimalik.

Kaebaja taotleb, et kohus annaks õigusliku hinnangu kaebaja omandiõiguse piiramise

proportsionaalsuse kohta, tühistaks KeA otsused sauna registreerimisest keelduda ning

kohustaks KeA-d lubama saun registreerida.

2. KeA selgitas 02.09.2025 vastuses kohtunõudele, et kaebaja pöördumisi seoses sauna

seadustamise sooviga on KeA käsitlenud selgitustaotlustena ning KeA vastused neile on

õiguslikult olemuselt toimingud. Tegemist on kehtivatest looduskaitselistest piirangutest

lähtuva seisukohaga, mitte hoone seadustamata jätmise otsusega. Ehitiste seadustamine

toimub kohaliku omavalitsuse kaudu ehitus- või kasutusloa saamisega või ehitamise või

ehitise kasutamise teavitatuks lugemisega ning ehitisregistris olev kanne ehitise olemasolu

kohta iseenesest hoonet ei seadusta. KeA-le teadaolevalt ei ole kaebaja sauna seadustamiseks

kohaliku omavalitsuse poole pöördunud. Esitatud ei ole ka kõnealuse hoone täpset mõõdistust

ning andmed hoone suuruse kohta on vastuolulised: kaebaja väitel on tegemist umbes 12 m2

suuruse saunaga, samas ortofoto põhjal on ehitise kujupindala 33 m2. Seetõttu on ebaselge,

millist kohaliku omavalitsuse toimingut või haldusakti hoone seadustamine eeldab ning

milline neist KeA kooskõlastust (menetlustoiming) vajab. Seega ei saa kaebaja pöördumisi

käsitleda kooskõlastuse taotlusena looduskaitseseaduse (LKS) § 14 lg 1 tähenduses. Samuti ei

ole tegemist taotlustega haldusakti andmiseks, kuna registrikanne üksi hoonet ei seadustaks

ning KeA hoonete registrisse kandmist ka ei otsusta.

KeA seisukoha vaidlustamist on Tallinna Ringkonnakohus selgitanud 06.06.2025 otsuses

asjas nr 3-23-251 (p 9). Erinevalt käesolevast kohtuasjast oli viidatud kohtuasjas selge, et

kaebaja ehitussoovi realiseerimine eeldab edaspidi ehitusteatise esitamist ning sellest

tulenevalt ka LKS § 14 lg 1 p-s 6 sätestatud kooskõlastust ehk menetlustoimingu tegemist

KeA poolt. Seetõttu loeti juba enne nõutava taotluse (ehitusteatis) kooskõlastamiseks esitamist

väljendatud mittenõustuv seisukoht eraldi vaidlustatavaks. Praegusel juhul on ebaselge, millist

LKS § 14 lg-s 1 nimetatud kooskõlastust hoone seadustamine eeldab. EhSRS § 28 lg-s 1

nimetatud seadustavatest haldusaktidest/-toimingutest vajab LKS § 14 lg 1 kohast

kooskõlastust ehitamise teavitatuks lugemine (p 6) ja ehitusloa andmine (p 8), kasutusloa

andmistega ehitise kasutamise teavitatuks lugemist ei pea KeA-ga kooskõlastama.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et kaebus tuleb kaebajale tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

4. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja alates 2023. a suhelnud KeA-ga e-kirjade teel

seoses tema kinnistul (Lahemaa rahvuspargis) asuva sauna seadustamise võimalikkusega.

Nõustuda saab KeA-ga, et kaebaja pöördumisi pole praegusel juhul alust käsitada taotlustena

haldusakti andma ega ka LKS § 14 lg-s 1 sätestatud kooskõlastuse andmise taotlustena,

millest tulenevalt ei ole võimalik ka kaebuses loetletud KeA vastuseid alust käsitada

haldusaktidena (sh hoone seadustamisest keeldumise otsusena) või mingis haldusmenetluses

lõpliku otsuse tegemisel siduvate menetlustoimingutena (sh kooskõlastuse andmisest

keeldumisena).

4.1 KeA on 02.09.2025 menetlusdokumendis asjakohaselt selgitanud, et ehitiste seadustamine

saab toimuda kohaliku omavalitsuse üksuse (KOV) kaudu ehitus- või kasutusloa saamisega

või ehitamise või ehitise kasutamise teavitatuks lugemisega, mitte pelgalt ehitisregistrisse

kande tegemisega (mida samuti KeA ei otsusta). Praegusel juhul ei nähtu kohtule, et kaebaja

oleks sauna seadustamiseks pöördunud KOV-i (Kuusalu valla) poole ja käimas oleks

asjakohane haldusmenetlus. Vastavas haldusmenetluses saab selguda (sh sõltuvalt

seadustatava ehitise suurusest, mis on praegusel juhul KeA vastusest nähtuvalt ebaselge),

millist KOV-i toimingut või haldusakti konkreetse sauna seadustamine eeldab ning kas ja

millist LKS § 14 lg-s 1 nimetatud kooskõlastust selleks vaja on. Eeltoodut arvestades oleks

selgelt ennatlik asuda praeguses kohtumenetluses hindama KeA poolt kaebaja e-kirjadele

vastuseks esitatud seisukohtade põhjendatust. See ei aitaks kuidagi kaasa ka kaebaja

eesmärgile saavutada Xxxxxxxxxxxx maaüksusel asuva sauna seadustamine.

2(3)

Kaebajal tuleks sauna seadustamiseks esmalt pöörduda Kuusalu valla poole, kellel tuleb

asjakohases menetluses muu hulgas kontrollida, kas ehitis on vaja kooskõlastada pädevate

asutustega. Praegusel juhul sauna seadustamiseks haldusmenetlust käimas ei ole ning KeA-lt

selle raames kooskõlastust küsitud ei ole. KeA poolt kaebaja päringutele vastuseks esitatud

seisukohad ei ole ühtlasi käsitatavad KOV-i jaoks tulevikus siduva kooskõlastuse andmisest

keeldumisena ning need ei mõjuta praegusel juhul kaebaja õigusi. Kui kaebaja taotluse alusel

algatatakse sauna seadustamiseks kohane menetlus ning KOV peaks vastava menetluse

tulemusena tegema mingisuguse kaebaja õigusi riivava otsuse või toimingu (mh põhjusel, et

KeA keeldus vajaliku kooskõlastuse andmisest), saab kaebaja vaidlustada vastava otsuse või

toimingu (sh vajadusel esitada vastuväited võimalikule KeA kooskõlastuse andmisest

keeldumisele).

4.2 KeA on seega õigesti käsitanud kaebaja poolt saadetud e-kirju (päringuid)

selgitustaotlustena. Vastused selgitustaotlustele ei ole haldusaktid, mida saaks tühistada.

Selgitustaotlusele vastamist (toimingut) saab vaidlustada siis, kui selgitustaotlusele jäeti

tähtaegselt vastamata või vastati üksnes osaliselt ning sellise kohustamiskaebuse esitamisel

kontrolliks kohus üksnes seda, kas isikule on vastatud tähtaegselt ja täielikult. Kohtulik

kontroll selgitustaotlusele vastamisel ei ulatu vastuse sisu õigsuse kontrollimiseni (vrd

Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2023 määrus nr 3-22-2108, p 8). Seega ka pelgalt asjaolu, et

kaebaja ei nõustu KeA vastuste sisuga, ei anna alust nende vaidlustamiseks ning KeA-lt

kaebajale meelepärase sisuga vastuste nõudmiseks.

5. HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle

esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna kohus tagastab

kaebuse HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud alusel, siis kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele ei

kuulu.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)