2-25-10619/10 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Angelina Abol

Määruse tegemise aeg ja koht

03. september 2025 kell 16.00, Rakvere

Tsiviilasja number

2-25-10619

Tsiviilasi

B R maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: B R (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post

XXX)

Usaldusisik: Hillar Villers (JeweLex Advokaadibüroo OÜ,

Keskväljak 4, Jõhvi, 41531 Ida-Virumaa; e-post

hillar.villers@jewelex.ee)

Menetlustoiming

avalduse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada B R maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja B R (isikukood XXX) pankrot 03.09.2025 kell 16.00.

3. Nimetada B R pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Hillar Villers (JeweLex

Advokaadibüroo OÜ, Keskväljak 4, Jõhvi, 41531 Ida-Virumaa; e-post

hillar.villers@jewelex.ee).

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 24.09.2025 kell 11.30. Võlausaldajate

esimene üldkoosolek toimub videokonverentsi vahendusel, videokonverentsi ruumi ID ja

PIN number edastatakse eraldi kirjaga.

5. Kohustada B R vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest

võlausaldajate üldkoosolekut 24.09.2025 kell 11.25 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas.

Kui B R vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist

või aresti kuni 3 kuud.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast (nimetatud kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas

pankrotiavalduse). Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid

avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude

sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel

esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude

esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle

kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt

võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega

ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral

rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist

vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

7. Algatada B R (isikukood XXX) kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotoimenetluse

lõpuni täidab usaldusisiku kohustusi pankrotihaldur Hillar Villers, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle

järelevalve teostamises.

8. Võlgnik on kohustatud täitma FiMS §-s 47 sätestatud reegleid. Võlgniku vabastamine

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel.

9. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta pärast

pankrotimenetluse lõppemist.

10. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

11. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma pankrotihalduri

nõusolekuta.

12. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

13. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

14. Määrata ja mõista välja usaldusisiku Hillar Villers tasu 1 116.00 eurot (sh käibemaks)

pankrotivara arvelt. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o J

OÜ (arvelduskonto XXX Swedbank AS-is).

15. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.

Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse

tähtaegse esitamise nõudest.

Asjaolud ja menetluse käik

B R (avaldaja, võlgnik) esitas Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles soovis võlgade

ümberkujundamise menetluse algatamist. Kohus võttis maksejõuetusavalduse 10.07.2025

määrusega menetlusse, nimetas võlgniku usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel Hillar Villersi.

Usaldusisik esitas 07.08.2025 kohtule usaldusisiku aruande ning võlgniku vara- ja võlgade

nimekirja. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu ning otstarbekam menetlusliik

on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine.

2 (6)

Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku 27.08.2025 toimunud istungil ära. Võlgnik on usaldusisiku

aruandega tutvunud ja ei ole sellele vastu vaielnud. Võlgnik teatas, et soovib siiski pankroti

väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud maksejõuetusavaldusega, leiab et see on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti

väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui

käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab

kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik

maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt

olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata,

kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui

võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel

maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.

Kohus leiab, et kogutud ja avaldatud tõenditega (maksejõuetusavaldus lisadega, usaldusisiku

aruanne, võlgniku vara- ja võlgade nimekiri ja selle lisad) on kindlaks tehtud, et võlgniku

majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud.

Võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku aruandest nähtub, et

võlgniku kohustused ületavad kordades temal olemasolevat vara. Võlgnik on vallaline,

ülalpeetavad puuduvad. Võlgnik töötab P OÜ-s (RK XXX), brutotöötasu 1 920.00 eurot kuus,

keskmine netotöötasu hinnanguliselt ca 1 500.00 eurot kuus. Muu vara võlgnikul puudub.

Võlgnikul on kohustusi 51 906.91 euro ulatuses. Usaldusisikule teadaolevate andmete põhjal

ületavad võlgniku kohustused tema varasid vähemalt ca 51 906.00 euro võrra. Aruande

koostamise ajaks ei ole teada, et oleks pooleliolevaid kohtuvaidlusi.

Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda

tähtaegselt oma kohustusi täita. Usaldusisik teatas, et võlgnikul puudub vara ja sissetulekud, mille

realiseerimisel oleks võimalik kõik kohustused täita. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei

ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ning võlgnik on maksejõuetu.

Peamine põhjus võlgniku maksejõuetuse tekkimisel on usaldusisiku arvates asjaolu, et võlgnik on

võtnud vastutustundetult laene (sh mitte kõige otstarbekama elustiili finantseerimiseks,

hasartmängude mängimiseks), omamata kohustuste täitmiseks piisavalt sissetulekuid/ vara. Seega

on maksejõuetuse tekkel oma suur roll võlgnikul, kuna ta on üle hinnates oma maksevõimet

võtnud laene ja laene ei ole kasutanud vajalikeks elamiskuludeks. Samas peab möönma, et

tõenäoliselt ei ole ka võlausaldajad (võimalik, et eirates vastutustundliku laenamise põhimõtet)

eelnevalt piisavalt kontrollinud võlgniku maksevõimet ja rahakasutust ning on andnud

kergekäeliselt laenu, millega on kaasa aidanud käesoleva olukorra tekkele. Võlgniku

maksejõuetuse tekke täpset aega on aruande koostamise ajaks keeruline määrata, kuid arvestades

kogutud andmeid, siis 2025 aasta. Kogutud andmete alusel ei saa usaldusisik väita, et

maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega

teoga.

Kohus loeb seega tuvastatuks, et B R on maksejõuetu, maksejõetus on püsiva iseloomuga ning

tulenevalt PankrS § 31 lg 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja. Pankroti

väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.

3 (6)

Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja

koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse

seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise

abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei

otsusta teisiti. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega

kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle

teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui

kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub

viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta

pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

Pankrotihaldur Hillar Villers andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ning

kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Hillar Villers on

usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni

pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.

FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud

asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite.

Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse

raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab

kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise

menetluse.

FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või

3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või

ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi

riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus

on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest

vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast

seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures

loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või

raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja

sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske

hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

Kohus leiab, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. Kohus algatab seega ühtlasi ka võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse.

FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub

kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus

nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole

kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

4 (6)

Pankrotihaldur Hillar Villers andis kohtule nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks.

Võlgnikul ei olnud vastuväiteid sellele, et Hillar Villers täidab ühtlasi tema usaldusisiku

ülesandeid. Kohus on seisukohal, et Hillar Villers on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud

isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.

Kohtu selgitused:



Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri

nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.



Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS

§ 2).



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning

vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes

selle kohta määruse (FiMS § 49).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust

pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest

(FiMS § 49 lg 9).

Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud

kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete

esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg

ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Menetluskulud

FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule

tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab

usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu,

keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse

(FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks

ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised

5 (6)

kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3

kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui

pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

Usaldusisik on kohtule teatanud, et ta on teinud tööd 6 tundi, tunnitasuga 150.00 eurot. Kohus

leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on

usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub

kehtestatud piirmääradesse. Usaldusisik palub tema tasuks määrata 900.00 eurot (lisandub

käibemaks 216.00 eurot), s.o kokku 1 116.00 eurot, tasumisega J OÜ arvelduskontole XXX

Swedbank AS-is. Kuna menetluses on ette näha rahaliste vahendite laekumisi, mida saaks arvata

pankrotivara koosseisu, taotleb usaldusisik tasu väljamõistmist võlgniku pankrotivara arvelt.

Kohus leiab seega, et usaldusisiku taotlus on põhjendatud, kohus määrab usaldusisiku tasuks 1

116.00 eurot (sh käibemaks), mis tuleb välja mõista pankrotivara arvelt.

/allkirjastatud digitaalselt/

Angelina Abol

Kohtunik

6 (6)