2-25-5793/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.09.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-5793

Kohtuasi

M.F-i hagi Y.L vastu põlvnemise tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.07.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y.L 02.08.2025 apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja M.F (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Vadim Vilde

Kostja Y.L (isikukood XXX), seaduslik esindaja R.Q

(isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta Y.L apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.

2. Harju Maakohtu 14.07.2025 otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.

2-25-5793

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.F (hageja) esitas esindaja vahendusel 15.04.2025 Harju Maakohtule Y.L (kostja, laps)

vastu hagi põlvnemise tuvastamiseks ja otsustusõiguse saamiseks kostja perekonnanime

muutmiseks. Kohus eraldas hageja avalduse lapse perekonnanime muutmiseks iseseisvasse

menetlusse (tsiviilasja nr 2-25-6471). Hageja hagi kostja vastu põlvnemise tuvastamiseks

arutatakse siinses tsiviilasjas.

Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja seaduslik esindaja R.Q (lapse ema) endised

elukaaslased. Kooselu lõppes novembris 2024. Peale kostja sündi XX.XX.XXXX jäid

sünnitunnistuses isa andmed täitmata, kuigi pooled on alati elanud koos ja laps nimetas hagejat

isaks. Hageja soovib lapse elus osaleda ja otsustada lapsega seotud asju, kuid ema ei tee selles

osas hagejaga koostööd. Hageja on kindel, et ta on lapse bioloogiline isa. Kohtuväliselt Eestis

ei ole hagejal õnnestunud isadust tuvastada, sest lapse ema ei ole nõus seda kohtuväliselt

tegema. Hageja on nõus vajadusel osalema ka kohtu poolt määratud DNA-ekspertiisil Eesti

Kohtuekspertiisi Instituudis.

Kostja seisukoht

2. 03.07.2025 vastas lapse ema, et ta ei tunnista nõuet.

Maakohtu otsus

3. Maakohus rahuldas 14.07.2025 otsusega hagi, lugedes tuvastatuks, et kostja põlvneb

hagejast, ning jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 alusel

poolte endi kanda.

3.1.

Maakohus tugines otsuse tegemisel perekonnaseaduse (PKS) § 94 lg-tele 1 ja 2,

mille järgi tuvastab kohus isaduse, kui PKS § 84 lg 1 p-de 1 või 2 või § 86 kohaselt ei

ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud PKS § 91

alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati.

Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks

pidada. Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad lapse

põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras (PKS § 82). Lapse isa

on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees kelle isaduse on

tuvastanud kohus (PKS § 84 lg 1 p 3).

3.2.

Maakohus leidis, et hagi tuleb rahuldada. Maakohus märkis, et kuigi lapse ema

nõuet ei tunnista, ei põhjendanud ta oma seisukohta ega ilmunud tervislikel põhjustel

10.07.2025 toimunud kohtuistungile. Maakohus tuvastas, et tsiviilasjas nr 2-25-6471

avaldas lapse ema telefonivestluses lapse heaolu spetsialistile AKle, et ta ei ole selle

vastu, et lapsel on isa ning toimub ka isaduse tuvastamine, kuid ta ei ole nõus lapse

perekonnanime vahetamisega.

3.3.

Maakohus luges hageja ütlustega tuvastatuks (10.07.2025 istungiprotokoll), et

hageja on lapse bioloogiline isa.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas oma ema kaudu apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

4.1.

Lapse ema sai lapse vastu algatatud tsiviilasjast teada lastekaitsespetsialistilt, kes

rääkis lapse emaga telefoni teel üksnes tsiviilasjast 2-25-6471, st et hageja nõuab, et

2-25-5793

laps peab saama tema perekonnanime. Kostja ei saanud kohtudokumente kätte, sest

hagiavalduses on märgitud vale e-posti aadress. Lastekaitsespetsialist edastas lapse

emale üksnes tsiviilasja 2-25-6471 info. Lapse ema ei saanud avada digiallkirjastatud

dokumente ja ei olnud dokumentide täpsest sisust teadlik, eriti arvestades, et lapse ema

ei valda veel piisavalt eesti keelt mõistmaks keerulist juriidilist teksti.

4.2.

Maakohtu otsus ei põhine asjas kogutud tõenditel ega tuvastatud asjaoludel.

Kostja ja tema seaduslik esindaja oleks tulnud isiklikult ära kuulata, et selgitada, kas

hageja väited vastavad tegelikkusele. Maakohus ei määranud DNA-ekspertiisi, millega

oleks saanud põlvnemise tuvastada ilma kahtluseta. Kui kohus pidas võimalikuks

tugineda põlvnemise tuvastamisel ainult hageja ütlustele, tulnuks nende ütluste tõesust

kontrollida.

4.3.

Kostjale on arusaamatu, kuidas saab kohus otsuse tegemisel tugineda teises

kohtuasjas lapse heaolu spetsialistiga toimunud vestlusele, milles avaldatud seisukohad

on kontekstist välja rebitud ega ole seotud hageja isikuga. Lapse heaolu spetsialist ei ole

lapse ega tema emaga kordagi kohtunud ja isiklikult vestelnud ega ole põlvnemise

tuvastamise asjas menetlusosaline. Lapse heaolu spetsialist ei saa juba seetõttu avaldada

arvamust selle kohta, kes on või ei ole lapse isa. Kostja ega tema seaduslik esindaja ei

ole hageja isadust omaks võtnud ega selgesõnaliselt tunnistanud.

4.4.

Hageja on soovinud kostja isaduse omaks võtta. PKS § 89 lg 1 kohaselt on

selleks vajalik lapse ema nõusolek. Lapse ema ei ole oma nõusolekut andnud ega

kavatse seda ka teha. Hageja on hagiavalduses esitanud ebaõigeid väited.

4.5.

Maakohus tugines 10.07.2025 kohtuistungil antud ütlustele, kuid kohtuistungi

protokoll ei ole e-toimikus kättesaadav ega apellatsioonkaebuse koostamise ajal kostjale

nähtav. Kostja eeldab, et ütlused ei ole antud vande all ja seetõttu ei saa neid tõendina

arvesse võtta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja toimiku materjali ja apellatsioonkaebusega, leiab,

et asi tuleb lahendada TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Apellatsioonkaebus tuleb

rahuldada ning maakohtu otsus TsMS § 656 lg 1 p-de 1, 2 ja 5 alusel tühistada ja saata tsiviilasi

uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule alates eelmenetluse staadiumist menetlusõiguse

normide olulise rikkumise tõttu.

5.1.

Ringkonnakohus võib TsMS § 646 alusel otsustada asja üksnes

apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus

rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise

apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse

esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 646

kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1) ega

analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (RKTKo 24.01.2018, 2-13-56825, p 11).

5.2.

TsMS § 656 lg 1 p 2 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu

otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja

saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus on

tehtud otsus isiku suhtes, keda ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt.

5.2.1. Ringkonnakohus tuvastab, et kohtute infosüsteemi (KIS) kohaselt on

siinses tsiviilasjas 15.04.2025 hagiavaldus (KIS-s dokument nr 1S), maakohtu

2-25-5793

23.04.2025 hagi menetlusse võtmise määrus (KIS-s dokument nr 3J), maakohtu

23.04.2025 asjade eraldamise määruse (KIS-s dokument nr 5J) ja 06.06.2025

kohtukutse (KIS-s dokument 5) kostjale kätte toimetatud 23.07.2025, s.o pärast

vaidlustatud kohtuotsuse tegemist.

5.2.2. Kohtusse kutsumisena TsMS § 656 lg 1 p 2 tähenduses tuleb mõista

kostjale vähemalt hagimaterjalide kättetoimetamist (TsMS § 306 lg 5).

Menetlusdokumendi kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale

selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja

kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda (TsMS § 306 lg 1 esimene lause).

Kättetoimetamise puhul peab menetlusdokumendi üleandmine toimuma

seaduses sätestatud vormis ja olema ettenähtud vormis dokumenteeritud (TsMS

§ 306 lg 2). TsMS § 307 lg 1 kohaselt on menetlusdokument kätte toimetatud

alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest

saajale, kui seaduses ei ole ettenähtud teisiti.

5.2.3. Siinsel juhul ei ole maakohus eeltoodut järginud. Ringkonnakohus

tuvastas eelnevalt, et hagimaterjalid ja kohtukutse toimetati kostjale KIS-i

andmetel kätte 23.07.2025, s.o pärast vaidlustatud otsuse tegemist. Kostja

seaduslik esindaja märkis 03.07.2025 e-kirjas, et ta ei oska dokumentidega

tutvuda ja ta ei saa digitaalselt allkirjastatud konteinerit avada. Info selle kohta,

et kohus on planeerinud 10.07.2025 kohtuistungi, sai kostja teada alles paar

päeva enne kohtuistungi toimumist. Seejuures ei ole ringkonnakohus

veendunud, kas kostja seaduslik esindaja sai aru, et plaanis on arutada kostja

põlvnemise küsimust. Maakohus rikkus seega TsMS § 306 lg-d 1 ja 5 ning lisaks

TsMS § 343 lg-s 2 sätestatut, mille kohaselt peab kutse kättetoimetamise ja

istungipäeva vahele jääma vähemalt kümme päeva. Menetlusosaliste nõusolekul

võib see tähtaeg olla ka lühem, kuid kostja ei ole selleks nõusolekut andnud.

5.3.

Ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse

põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ning saadab asja uueks

arutamiseks esimese astme kohtule, kuna esimese astme kohtus on oluliselt rikutud

õigusliku ärakuulamise põhimõtet (TsMS § 656 lg 1 p 1). Ringkonnakohus on eelnevalt

tuvastanud, et kostja seaduslik esindaja ei olnud kohtusse kutsutud seaduse nõuetele

vastavalt. See toob kaasa ka õigusliku ärakuulamise põhimõtte rikkumise. Õigus viibida

oma asja kohtuasja arutamise juures ja olla kohtu poolt ära kuulatud ei hõlma ainult

kostja õigust teada, et tema suhtes on hagi esitatud, vaid kohtu poolt ära kuulatud saab

olla see menetlusosaline, kes oskab kõigis menetluses tähtsates küsimustes seisukohta

väljendada. See eeldab seda, et iga menetlusosalist teavitatakse õigel ajal kõigest, mis

menetlust võib mõjutada (TsMS III komm (2018), § 656, p 3.3.1). Ringkonnakohus

leiab, et maakohus rikkus õigusliku ärakuulamise põhimõtet (TsMS § 656 lg 1 p 1) ja

eelmenetluse ülesannete täitmise kohustust (TsMS § 392 lg 1 p-d 1–4), tehes asjas

otsuse enne seda, kui asja oli arutatud ammendavalt ja asi oli lõpliku lahendi tegemiseks

valmis (TsMS § 435 lg 1).

5.3.1. Kostja seaduslik esindaja on 03.07.2025 e-kirjas kohtule teada andnud, et

ta sai lastekaitsespetsialistilt info, et kohtule on esitatud avaldus kostja lapse

nime muutmiseks, kuid ta ei saa kohtuistungil tonsilliiti haigestumise tõttu

osaleda ja ta ei tunnista nõuet. Samas kirjas on kostja seaduslik esindaja

märkinud, et ta ei oska dokumentidega tutvuda ja ta ei saa digitaalselt

allkirjastatud konteinerit avada (dtl 29). Seejuures on e-kirjale lisatud väljavõte

Terviseportaalist, mille kohaselt on kostja seaduslikul esindajal 30.06.2025

diagnoositud äge tonsilliit (dtl 30).

2-25-5793

5.3.2. Kostja seaduslik esindaja saatis 09.07.2025 venekeelse e-kirja (viidates

seejuures, et kiri on esitatud teise tsiviilasja, s.o asja nr 2-25-5471, raames, dtl

31), milles märgib, et sai teada, et kohus korraldab järgmisel päeval

kohtuistungi, kuid ta ei ole selle kohta saanud ei kutset ega ühtegi teavitust.

Lisaks märgib kostja seaduslik esindaja, et ta sai küll paar päeva tagasi

dokumendid kätte, aga kostja vajab hagile vastamiseks õigusabi ja ta taotleb

kohtuistungi edasilükkamist. Kostja seaduslik esindaja teavitas kohut ka sellest,

et hagejal on kuni 25.10.2025 kostja seadusliku esindajaga suhtlemise keeld,

millega seoses palus ta ennast eraldi ära kuulata. Eeltoodust saab järeldada, et

kostja sai küll paar päeva enne 09.07.2025 saadetud e-kirja teada, et kohus

korraldab 10.07.2025 istungi, kuid ringkonnakohus ei ole kirjas väljendatu

alusel veendunud, kas kostja seaduslik esindaja sai aru, et lisaks lapse nime

muutmise nõudele oli hageja esitanud kostja vastu ka põlvnemise tuvastamise

hagi, või millises asjas istung toimub. Millest ning millal täpselt kostja seaduslik

esindaja teadlikuks sai, ei ole võimalik kindlaks teha. Asja materjalidest ei

nähtu, et maakohus oleks, arvestades, et hagi on esitatud alaealise isiku vastu,

kelle seaduslik esindaja ei ole võimeline eristama erinevaid kohtuasju, kes ei

saanud avada kohtu saadetud dokumente ja kes ei valda kohtumenetluse keelt,

kaalunud lapsele riigi õigusabi korras esindaja määramist. Õigusliku

ärakuulamise põhimõtte rikkumine võib seisneda ka selles, kui isik ei saa

kasutada esindajat (TsMS III komm (2018), § 656, p 3.3.1).

5.3.3. Maakohus ei lahendanud kostja 09.07.2025 esitatud istungi

edasilükkamise taotlust ja jättis kostja seadusliku esindaja ära kuulamata.

Maakohus allkirjastas 14.07.2025 otsuse, mille põhjendustes kohus märkis, et

kuigi lapse ema nõuet ei tunnista, ei põhjendanud ta oma seisukohta ega

ilmunud 10.07.2025 toimunud kohtuistungile kohale tervislikel põhjustel.

Apellatsioonkaebusele lisatud Terviseportaali väljavõttest nähtub, et kostja

seaduslik esindaja viibis 10.07.2025, s.o kohtuistungi toimumise päeval SA

Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonnas. Eeltoodust

tulenevalt leiab ringkonnakohus, et siinsel juhul on rikutud kostja õigust viibida

oma asja kohtuasja arutamise juures ja olla kohtu poolt ära kuulatud ja ta ei ole

saanud seetõttu võimalust menetluses tähtsates küsimustes seisukohta

väljendada. Arvestades vaidluse tulemuse tähtsust kostja jaoks, on

ringkonnakohtu hinnangul kostja (seadusliku esindaja) ärakuulamine siinses

asjas äärmiselt oluline.

5.3.4. Kuigi maakohus viitab otsuse põhjendustes 10.07.2025 kohtuistungile, ei

nähtu asja materjalidest, et siinses asjas oleks 10.07.2025 toimunud kohtuistung.

Digitoimikus on küll kohtuistungi kutsed (dtl 22–25), kuid digitoimikus ja KIS-s

puuduvad kohtuistungi protokoll ja helisalvestis. Seejuures märgib

ringkonnakohus, et maakohtu viidatud 10.07.2025 kohtuistungi protokolli ei ole

ka eraldatud tsiviilasjas nr 2-25-6471 (kostja perekonnanime muutmise avaldus).

5.3.5. TsMS § 49 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb kohtuistung alati

protokollida. Protokoll peab kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud

asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist, mh

menetlusosaliste avaldusi ja taotlusi ning poolte nõuete ja vastuväidete põhisisu

ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides

(TsMS § 50 lg 1 p-d 6 ja 8). Kohtuistungi protokoll peab võimalikult

kokkuvõtlikult andma edasi kohtuistungi olulist sisu ning asja lahendamise ja

2-25-5793

võimaliku edasikaebamise seisukohalt tähtsat. TsMS § 52 lg-te 1 ja 3 järgi

kohtuistung ka helisalvestatakse ja salvestis lisatakse toimikusse.

5.3.6. Maakohus on otsuses tuginenud hageja kohtuistungil antud ütlustele.

Kuna digitoimikus puudub kohtuistungi protokoll, ei ole ringkonnakohtul

võimalik tuvastada, mida maakohus istungil tegi ja millise sisuga kohtuistungil

antud ütluste alusel maakohus oma otsuse langetas. Selliselt on oluliselt rikutud

menetlusõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.

5.3.7. Kuna kohtuistungi protokoll puudub, tuleb ringkonnakohtul järeldada, et

maakohus on jätnud vaidlust lahendades selgitamiskohustuse olulises ulatuses

täitmata, vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud valdavas osas välja

selgitamata ning otsuse olulises ulatuses põhjendamata.

5.3.8. Kohtuistungi protokollimata jätmise saab kõrvaldada üksnes uue

kohtuistungi korraldamise teel. Seega tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel

(uuesti) täita eelmenetluse ülesanded ja korraldada kohtuistung.

5.4.

TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu

otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja

saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui otsust ei ole seaduse kohaselt

olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.

Ringkonnakohtu hinnangul ei vasta maakohtu otsuse põhjendav osa TsMS § 444 lg-s 2

ja TsMS § 442 lg 8 esimeses lauses ettenähtud nõuetele ehk maakohtu otsus on sisuliselt

põhjendamata.

5.4.1. Rahvastikuregistri andmetel on kostja Ukraina kodanik. Asja

materjalidest nähtub, et nii hageja kui kostja elavad hetkel Eesti Vabariigis. Eesti

Vabariigi ja Ukraina lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning

kriminaalasjades (Eesti-Ukraina õigusabileping) art 21 lg 1 sätestab, et kui

leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad menetlema

tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Seega saab Eesti kohus

siinset tsiviilasja menetleda.

5.4.2. Maakohus kohaldas asja lahendamisel Eesti õigust. Eesti-Ukraina

õigusabilepingu art 28 lg 1 sätestab, et isaduse tuvastamise asju otsustatakse

vastavalt selle lepingupoole seadusandlusele, kelle kodanik laps on sünni järgi.

Kuna kostja on rahvastikuregistri andmetel Ukraina kodanik, tuleb asi lahendada

Ukraina õiguse järgi. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel selgitada välja

Ukraina õigus.

5.5.

Eeltoodule tuginedes tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse

menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ning saadab asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis (TsMS § 656 lg 2 teine lause, § 657 lg 1 p 3).

Maakohtu poolsed minetused võisid mõjutada asja lahendamise tulemust ja neid ei ole

võimalik mõistlikult kõrvaldada kaebemenetluses. Lisaks märgib ringkonnakohus, et

kuna kohtulahendiga tuvastab kohus lõplikult sugulussuhte, peab kohus enne

kohtulahendi tegemist veenduma põlvnemises või selle puudumises. Kohus peab

põlvnemise asjas selgitama asjaolusid seni, kuni tal on kindel siseveendumus selle

kohta, et mees on või ei ole lapse isa, ning langetama vastavalt sellele otsuse (RKTKo

06.11.2013, 3-2-1-119-13, p 17). Kuigi molekulaargeneetilise uuringu tegemine ei ole

põlvnemise tuvastamise asjades kohustuslik, saab kohus tuvastada isaduse asjaolude

alusel, millest saab järeldada, et laps põlvneb bioloogiliselt kindlasti või ülimalt suure

2-25-5793

tõenäosusega sellest mehest. Eelkõige võimaldab kindla siseveendumuse isaduse

tuvastamise asjades kujundada molekulaargeneetiline ekspertiis.

5.6.

Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi asja uuel

läbivaatamisel maakohus.

(allkirjastatud digitaalselt)