2-25-106244/14 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Nele Seping

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.09.2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-106244

Tsiviilasi

Bigbank AS hagiavaldus G.W vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

6418,16 eurot

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: BIGBANK AS (registrikood 10183757),

lepinguline esindaja Leana Land

Kostja: G.W (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 02.05.2024 sõlmitud lepingust

CL-EEC-24011047 tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlg 3962,90 eurot.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 02.05.2024 sõlmitud lepingust

CL-EEC-24011047 kohased põhiosamaksed kokku 792,68 eurot edasiulatuvalt alates

kohtuotsuse tegemisest järgmiselt:

Maksepäev

Põhiosa

10.09.2025

396,29

10.10.2025

396,39

4. Jätta hageja menetluskulud 74% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 26% ulatuses

hageja kanda.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 466,20 eurot. Kostja menetluskulude

rahaline suurus jätta kindlaksmääramata nende puudumise tõttu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

Hageja nõue ja asjaolud

1. Hageja esitas Pärnu Maakohtule 06.05.2025 hagi kostja vastu võla saamiseks, ning 02.06.2025

täpsustuse. Hageja palub:

1.1. välja mõista kostjalt 5575,60 eurot, millest 354,15 eurot on intress, 222,21 eurot on viivis,

4999,24 eurot tagastamata krediidisumma;

1.2. välja mõista kostjalt alates 07.05.2025 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni

välja viivis 16,90% tagastamata krediidisummalt aastas;

1.3. jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

2. Alternatiivselt

2.1. välja mõista kostjalt hageja kasuks hagiavalduse esitamise seisuga 06.05.2025

sissenõutavaks muutunud põhiosamaksed summas 2377,74 eurot ning edasiulatuvalt alates

10.05.2025 uuesti määratud põhiosamaksed nende sissenõutavaks muutumisel uuesti

määratud põhiosamaksete tagastamise graafiku kohaselt, kogusummas 2377,84 eurot

järgmiselt:

3. Hagi aluse osas selgitab hageja, et:

3.1. Hageja ja kostja sõlmisid 02.05.2024 tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-24011047 .

Lepingu põhitingimuste kohaselt võimaldati kostjale krediitkaardiga krediidilimiiti kuni

5000 eurot. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 16,90%

tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Krediidi kulukuse määraks oli 18,45%.

Kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate

maksete kogusumma oli 5 875,50 eurot.

3.2. Alates 02.05.2024 (s.o. lepingu sõlmimine) kuni lepingu ülesütlemiseni 29.01.2025 on

kostja teinud lepingu raames oma kohustuste katteks hagejale ülekandeid kogusummas

Maksekuupäev

Krediidisumma

10.05.2025

396,29 eurot

10.06.2025

396,29 eurot

10.07.2025

396,29 eurot

10.08.2025

396,29 eurot

10.09.2025

396,29 eurot

10.10.2025

396,39 eurot

195 eurot, millest 175,66 eurot arvestati intressi katteks, 19,34 eurot krediidisumma

katteks.

3.3. Kostja oli lepingus viivituses järgmiste osamaksetega, mis tingisid lepingu ülesütlemise: 1)

10.10.2024 osamakse 70,30 eurot; 2) 10.11.2024 osamakse 72,63 eurot; 3) 10.12.2024

osamakse summas 70,41 eurot; 4) 10.01.2025 osamakse 72,75 eurot. 12.12.2024 edastas

hageja kostja lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis tähtaja võlgnevuse tasumiseks

hiljemalt 29.12.2024. Hageja ütles 30.01.2025 ülesütlemisavaldusega lepingu üle.

3.4. Kuna kostja ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist intressidena võlgnetavate summade

katteks mitte ühtegi makset tasunud, tuleb kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks

sissenõutavaks muutunud tasumata intress 354,15 eurot.

3.5. Hageja on arvestanud viivist perioodi 31.01.2025-06.05.2025 eest 222,21 eurot ja edasi

palub välja mõista viivise 16,90% aastas tagastamata krediidisummalt.

3.6. Vastutustundliku laenamise kohustuse kohta selgitab hageja, et laenutaotlusel märkis kostja

oma igakuiseks sissetulekuks töötasu 1550 eurot neto ettevõttest Eesti Pagar AS. Hageja

tuvastas kliendi Maksu- ja Tolliameti sissetulekute alusel, et kostja keskmiseks

sissetulekuks viimase 3 kuu vältel on netotulu 1551,48 eurot. Kostja märkis laenutaotlusel,

et tal on igakuiseid krediidikohustusi 640 eurot. Krediidilepingust nr CL-EEC-24011047

tuleneva igakuise kohustuse maksimaalne suurus

oli kuni 72,76 eurot

(16,9/100/360*5000*31 päeva). Igakuise osamakse suurus on arvestatud eeldusel, et

maksimaalne krediidilimiit 5 000 eurot võetakse kasutusele koheselt ja täies mahus

intressimääraga 16,90%. Arvestades kostja sissetulekute keskmist suurust 1550 eurot kuus,

moodustas kostja igakuiste kohustuse osakaal sissetulekutest konservatiivsete arvutuste

kohaselt (s.o. väikseim tuvastatud sissetulek ja maksimaalsed kohustused) ca

45,98((640+72,76)/1550*100)%, mis on Eesti ühiskonnas ja majanduspiirkonnas praktikas

tavapärane ja mõistlik kohustuste osakaal sissetulekutest. Kostjale jäi seega igakuiste

elamiskuludena kasutusse minimaalselt 54,02% sissetulekutest ehk siis 837,24 eurot. 2024

moodustus arvestuslik elatusmiinimum 345,80 eurot. Eeltoodust tulenevalt pidas hageja

kostjat laenutaotlusel ja registritelt tuvastatud andmete põhjal krediidivõimeliseks ega

pidanud vajalikuks hinnata kostja krediidivõimelisust täiendavate tõendite pinnalt. Lisaks

arvestas hageja krediidivõimelisuse hindamisel, et kostjal ei ole ülalpeetavaid. Hageja tegi

päringud creditinfosse, taust.ee-sse, Maksu- ja Tolliametisse.

4. Hageja esitas alternatiivse nõude juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et krediidiandja

poolt vastutustundliku laenamise kohustuse täitmine ei ole tõendatud.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on hagejale kätte toimetatud väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu (teade avaldatud 02.07.2025) 18.07.2025. Kostja, kellele kohus andis

kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 14 päeva, ei ole kohtule vastanud.

6. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 kohaselt

kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses

ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

7. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

8. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping

krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

9. Hageja ja kostja sõlmisid 02.05.2024 krediitkaardi lepingu nr CL-EEC-24011047, mille alusel

sai kostja kasutada krediidilimiiti 5000 eurot. Tegemist on tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402

lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.

Laenuandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning

laenu välja maksnud. Kostjal oli kohustus laen tagastada vastavalt graafikule.

10. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli 02.05.2024 krediidiasutuste eraisikutele antud

tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 17,36%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses

lauses kehtestatud piirmääraks laenude väljastamise ajal oli seega vastavalt 3 x 16,95% =

52,08%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr, 18,45% aastas, ei ületanud laenu

väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

11. VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest

tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses

enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg

1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija

makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult

vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta

ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla

tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

12. 12.12.2024 on hageja edastanud kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, kus on andnud

viimase tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 29.12.2024, ning teavitanud, et kui võlgnik

nimetatud tähtajaks võlgnevust täielikult ei kustuta, on hagejal õigus leping üles öelda. Leping

ülesütlemisavaldus esitati 30.01.2025.

13. Kohus on tuvastanud, et kostja on võtnud kasutusele krediiti 5018,58 eurot ning kostja jäi

krediidi tagastamisega võlgnevusse. Kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise

täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108

lg 1 mõttes.

14. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

15. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne

lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate

andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS §

4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi

maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS §

4034 lg 13).

16. Kohus selgitas 22.04.2025 ja 08.05.2025 hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud,

millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud

kohustused ning neid asjaolusid tõendada.

17. Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi

viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

18. Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja laenuotsuse tegemisel kostja esitatud

taotlusest ja riiklikest andmebaasidest saadud andmetest, mille kohaselt oli kostja 3 kuu

keskmine sissetulek 1151,48 eurot. Krediidiandja võttis arvesse, et kostja keskmine sissetulek oli

1550 eurot kuus, ja kostja taotluses märgitud kohustused 640 eurot. Kohtule ei ole esitatud

pangakonto väljavõtet, mida laenuandja kontrollis.

19. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline

krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Lisaks maksehäirete

puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline

seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause

koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Riigikohus on märkinud, et teabe saamise kohustuse

täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab

krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja

kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise

seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise

ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta

(VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on

sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3

(ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe

minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse

sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust

ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku

regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas

regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus,

ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või

asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem

maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal

puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei

saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidi info), tuleb

krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50

lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud

juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui

krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta

kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidivõimelisuse

hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures

arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe)

(VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet

kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034

lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku

hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku

laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke

pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on

aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3

p 3). Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise

kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega

laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva

sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika

tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida

laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas

perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei

võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda

esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima

vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata

krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on

tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust

varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille

tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks

(vt RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 25.3).

20. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta

kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet. Kohtule kostja pangakonto väljavõtet ei esitanud. Nimetatust ilmneb, et laenu

andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

21. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei hinnanud tarbija

krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses

väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises.

Kostjal oli küll VÕS § 4034lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid

krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida

ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.

22. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest

tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja

poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul,

kui kokkulepitud intressimäär on madalam.

23. Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda

kostjalt üksnes põhivõla tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suure summa hageja

kostjale laenulepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja selle laenulepingu järgi tagasi

maksnud.

24. Hagiavaldusest ja lepingust nähtub, et kostja sai hagejalt krediiti 5018,58 eurot. Kostja on

teinud tagasimakseid 195 eurot. Lisaks ei olnud kostja kohustatud tasuma raha väljavõtmise tasu,

mida on arvestatud laenu hulka summas 68 eurot. Kostja võlgnevus on 4755,58 eurot (5018-58-

68-195). Kuna kostja kohustus tagastama laenu 12 kuu jooksul on ümberarvestatud nõude alusel

kostja kohustatud tasuma alates 10.11.2024-10.10.2025 396,29 eurot kuus (viimane makse

396,39 eurot).

25. Kostjalt kuulub käesoleval ajal VÕS § 108 lg 1 alusel väljamõistmisele sissenõutavaks

muutunud põhiosa võlgnevus 3962,90 eurot (periood 10.11.2024-10.08.2025).

26. Hageja on esitanud alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning taotleb ka tulevikus

sissenõutavaks muutuva võlgnevuse väljamõistmist kostjalt. Kohus peab seda põhjendatuks.

TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate

kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida.

Arvestades, et kostja ei ole täitnud tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi ega osale

kohtumenetluses, võib eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid

tähtaegselt ei tasu.

27. Edasiulatuvalt mõistab maakohus kostjalt välja vastavalt osamaksed maksegraafiku järgsetel

tähtpäevadel alates 10.09.2025 396,29 eurot ja 10.10.2025 396,39 eurot.

28. Hageja esialgses nõudes sisaldunud intressi ja viivise nõue jäävad rahuldamata.

Menetluskulud

29. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt

määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

30. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

31. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 630 eurot.

32. Tsiviilasja hinnaks oli hagi esitamisel TsMS § 133 kohaselt 6418,16 eurot, millelt tuleb

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv 630 eurot. Seega on hagilt

tasutud riigilõiv 630 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.

33. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

34. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas kokku 4755,58 eurot, mis on hagi esitamisel

arvestatud hagihinnast (6148,16 eurot) u 74%.

35. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163

lg 1 alusel hageja menetluskulud 74% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 26%

ulatuses hageja kanda.

36. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 74% hageja põhjendatud menetluskuludest (630

eurot), millele vastab 466,20 eurot. Kostja menetluskulude rahalise suuruse jätab kohus

kindlaksmääramata nende puudumise tõttu.

37. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Seping

kohtunik