1-11-13950/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-11-13950

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kriminaalasi

Prokurör S.L süüdistuses KarS §

424 järgi ning

süüdistuses KarS § 25 lg 1,2 ja KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses

Evelin Merilaine

Süüdistatav ja kaitsja

S.L elukoht XXXXXX isikukood xxx ei tööta, kriminaalkorras karistatud 5-l korral tõkendiks elukohast lahkumise keeld kaitsja riigi õigusabi osutamise korras advokaat Aivar Kello

RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, KrMS §249, KrMS § 239 lg 4, KrMS § 306, KrMS § 309 lg 3, KrMS § 311, KrMS § 313 alusel:

Süüdi tunnistada S.L KarS § 25 lg 1,2 ja KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning karistuseks mõista 3 kuud vangistust. (kolm)

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada 3 kuud vangistust S.L-ile Tartu Maakohtu, Jõgeva kohtumaja 20.10.2011.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-

11-11431 karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 10 (kümme) kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks S.L-ile mõista 1 aasta

(üks) (üks) kuu vangistust.

Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 11.jaanuar 2012.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number

1-11-13950 kohtueelses menetluses 11260104966 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungisekretär Kaija Sõster

Süüdi tunnistada S.L KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel moodustada liitkaristus S.L-ile KarS § 424 järgi karistuseks mõistetud 6-st kuust vangistusest ja KarS § 65 lg 2 alusel karistuseks mõistetud 1-st aastast 1-st kuust vangistusest ning liitkaristuseks S.L-ile üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista 1 aasta 3 kuud (üks) (kolm) vangistust.

KarS § 69 lg 1 ja KarS § 74 lg 5 alusel asendada S.L-ile karistuseks mõistetud 1 aasta 3 kuud vangistust 910 tunni üldkasuliku tööga.

KarS § 69 lg 3 alusel tuleb 910 tundi üldkasulikku tööd ära teha 2 aasta (kahe) jooksul.

KarS § 69 lg 4 alusel on S.L üldkasuliku töö tegemisel kohustatud täitma:

1. KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• elama kohtu määratud alalises elukohas

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks,

2. KarS § 75 lg 2 punktis 2 märgitud kohustust – mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume,

3. KarS § 75 lg 2 punktis 5 märgitud kohustust – alluma alkoholismivastasele ravile, milleks S.L on nõusoleku andnud.

Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

S.L-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse S.L-i esimesest kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumisest.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista S.L-ilt riigituludesse menetluskuludena:

• 14 eurot joobe tuvastamise kulu (lk 10; KrMS § 175 lg 1 p 3),

• 19 eurot 18 eurosenti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (lk 32; KrMS § 175 lg 1 p 4),

• 19 eurot 20 eurosenti määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4).

Kuna 20.10.2011.a Tartu Maakohtu, Jõgeva kohtumaja kohtuotsusega mõisteti

S.L-ilt sundraha riigituludesse välja , siis (välja mõisteti 417,03 eurot)

käesoleva kohtuotsusega jätab kohus sundraha 435 eurot S.L-ilt välja mõistmata (vt selle kohta ka KrMS § 2 p 4 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.05.2011.a kohtuotsust kohtuasjas nr 3-1-1-24-11).

Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):

- pangakontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „ , 1-11-13950, menetluskulu süüdistatava nimi 11.01.2012.a kohtuotsuse alusel“, või

- pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „ , 1-11-13950, menetluskulu süüdistatava nimi 11.01.2012.a kohtuotsuse alusel“, või

- pangakontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber

2800049874, selgituseks märkida: „ , 1-11-13950, süüdistatava nimi menetluskulu 11.01.2012.a kohtuotsuse alusel“.

Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS

§ 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 – menetluskulu tasumata jätmisel saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile.

Advokaat Aivar Kello 11.01.2012.a kaitsjatasutaotlus

(üldkoefitsiendiga 1,0)

rahuldada ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest

Advokaadibüroo In Jure kasuks 19 eurot 20 eurosenti (summa on koos käibemaksuga, käibemaks 3,2 eurot) advokaat Aivar Kello süüdistatav S.L-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest

(Riigi õigusabi osutamise eest

makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord, punktid 18,19,2).

Kriminaalmenetluse käigus Tartu Tarbijate Kooperatiivile tagastatud 0,5-liitrine viinapudel jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Tartu Tarbijate Kooperatiivi omandusse ja käsutusse.

KOHTUOTSUSE KOOPIA KÄTTEANDMINE

KrMS § 317 lg 1 alusel võib pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist sellega tutvuda kohtus. Kohtumenetluse poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia. KrMS § 317 lg 2 alusel antakse kinnipidamisasutuses asuvale süüdistatavale kohtuotsuse koopia viivitamata pärast kohtuotsuse kuulutamist. KrMS § 423 ja KrMS § 417 lg 1 alusel edastada kohtuotsuse jõustumise järgselt kohtuotsuse koopia rahaliste riiginõuete osas Rahandusministeeriumile kelle , hallatav on Riigi Tugiteenuste Keskus . (asukoht Tartus, Turu 2, postiindeks 51014)

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral KrMS § 339 lõike 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3).

KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

ASJAOLUD

Kokkuleppes kajastatud süüdistus ja karistus ning tsiviilhagi ja konfiskeerimine S.L-i süüdistatakse selles, et tema 28.09.2011 kella 18.21 paiku Tartu linnas Ringtee 75 juures parklas juhtis mootorsõidukit Nissan Almera registreerimismärgiga XXXX, olles alkoholijoobes.

Sellega pani S.L toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

S.L-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, 10.11.2011 kella 13.05 paiku üritas Tartu linnas Ringtee 75 asuvast

Tartu Tarbijate Kooperatiivi kauplusest Maksimarket ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta ühte 0,5-liitrist pudelit viina väärtusega 7.61 eurot, kuid kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. Sellega pani S.L toime KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Tsiviilhagi esitatud ei ole.

KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus S.L-ile karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust S.L-ile 20.10.2011 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-11-11431 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10

(kümme) kuud vangistust, võrra ning mõista S.L-ile liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 1 (üks) kuu vangistust.

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus S.L-ile karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel mõista S.L-ile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks KarS § 424 ettenähtud kuriteo ja KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse eest üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 (üks) aasta ja 3

(kolm) kuud vangistust.

KarS § 69 ja § 74 lg 5 alusel asendada S.L-ile mõistetud 1 aasta ja 3 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb

910 (üheksasada kümme) tundi (730 + 180 = 910 tundi) üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 2 (kahe) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. S.L-ile on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada S.L-i käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustada S.L-i käitumiskontrolli ajal alluma alkoholismivastasele ravile, milleks ta on eelnevalt nõusoleku andnud. Konfiskeerimisele kuuluv vara: puudub.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Kohtu seisukoht

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel jäi süüdistatav kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on süüdistatava suhtes

süüdimõistev. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 435 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2), joobe tuvastamise kulu 14 eurot (lk 10; KrMS § 175 lg 1 p 3) ning määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 19 eurot 18 eurosenti (lk 32; KrMS § 175 lg 1 p 4) ja kohtumenetluses makstud tasu 19 eurot 20 eurosenti (KrMS § 175 lg 1 p 4).

Käesolev kohtuotsus on süüdistatava suhtes süüdimõistev ja seaduse kohaselt tuleb süüdistataval kanda ka menetluskulud. Erandiks on üksnes sundraha, milline tuleb jätta S.L-ilt välja mõistmata lähtudes KrMS § 2 p 4 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.05.2011.a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-1-1-24-11 kajastatust.

KrMS § 2 p 4 alusel ja lähtudes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.05.2011.a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-1-1-24-11 kajastatust ning võttes arvesse asjaolu, et 20.10.2011.a Tartu Maakohtu, Jõgeva kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-

11-11431 mõisteti S.L-ilt riigituludesse menetluskuludest sundrahana välja

417,03 eurot, jätta käesolevas kriminaalasjas menetluskuluna sundraha (435 eurot) S.L-ilt riigituludesse välja mõistmata.

Heli Sillaots kohtunik