2-25-12022/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

P a n k r o t i m ä ä r u s

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Siiri Malmberg

Määruse tegemise aeg ja koht

03. september 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-12022

Tsiviilasi

Võlgniku A.L maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse viis

Avaldaja/võlgnik A.L (isikukood XXX, elukoht XXX,

XXX-i, e-post XXX)

Pankrotihaldur/usaldusisik W.F

Ärakuulamine 03.09.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A.L maksejõuetuse avaldus.

2. Kuulutada välja A.L-i (isikukood XXX) pankrot 03.09.2025 kell 13:00 ja

algatada A.L kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada A.L pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes W.F (Business Law

Firm OÜ, xxx, tel xxx, e-post xxx).

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 19.09.2025

algusega kell 10:15 Harju Maakohtus (Lubja 4, Tallinn).

5. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks

pankrotivara nimekiri.

6. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur,

eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada hiljemalt 03.09.2026.

7. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa

pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole

pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

8. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud

kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri

kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise

tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate

esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate

kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

9. A.L võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul esimese

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates

teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud

nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise

tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja

möödumist, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Nõuet ei saa esitada pärast seda, kui võlausaldajate lõplik nimekiri on esitatud

kohtule kinnitamiseks. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik

pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud,

võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast

õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

10. Pankrotihalduril on õigus esitada Maksu- ja Tolliametile A.L

tuludeklaratsioonid.

11. Jätta maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud menetluskulud

võlgniku kanda.

12. Määrata usaldusisiku W.F-i tasu suuruseks 1040 eurot, millele lisandub

käibemaks 24%, s.o 249,60 eurot, kokku 1289,60 eurot.

12.1.

Anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks 528 eurot,

millele lisandub käibemaks (24%), s.o 126,72 eurot, kokku 654,72 eurot, mis

hüvitada riigi vahenditest ning maksta see välja riigi vahenditest Business Law

Firm OÜ arveldusarvele xxx SEB Pank AS-s.

12.2.

Usaldusisiku tasust 512 eurot, millele lisandub käibemaks (24%), kokku

634,88 eurot, jätta A.L kanda.

13. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks

tegemisest.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib avaldaja esitada 15 päeva jooksul arvates pankrotiteate avaldamisest

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil.

Sisulised asjaolud

1. A.L esitas 25.07.2025 Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse enda pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

2. Kohus võttis maksejõuetusavalduse menetlusse 28.07.2025 ja määras võlgnikule

usaldusisiku.

3. Usaldusisiku 25.08.2025 esitatud aruandest nähtub, et võlgniku kohustuste suurus on

eelduslikult 25 634,44 eurot. Võlgnikul puudub realiseeritav vara. Võlgnik ei tööta.

Ainsaks sissetulekuks on töötutoetus 370 eurot. Võlgnik on abielus 31.08.2022, kuid

abikaasa ei ole maksejõuetusavaldust esitanud. Maksejõuetuse eeldatavaks põhjuseks on

ülelaenamine, kuid täpsemalt ei ole maksejõuetuse põhjuseid võimalik tuvastada, kuna

võlgnik ei vastanud usaldusisiku päringule ega ole esitanud oma Revoluti pangakonto

väljavõtet. Usaldusisik ei ole tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid kohustustest

vabastamise menetluse algatamise. Samuti ei ole tuvastatud kuriteo tunnustega tegusid.

4. Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku ära 03.09.2025. Võlgnik jäi oma avalduse juurde.

Võlgnik selgitas, et osa laene võttis ta elamiseks ja tarbimiseks, osa laene on võetud

kolmandate isikute aitamiseks. Võlgnik on end töötuna arvele võtnud ja plaanib esimesel

võimalusel tööle asuda ning hakata oma kohustusi täitma. Võlgnikul on kesk-eriharidus

koka erialal, kuid viimaselt töökohalt (kus töötas kokana) lahkus ta seljavalude pärast.

Osalist töövõimetust vormistatud ei ole. Võlgnik selgitas, et ta ei vastanud usaldusisiku

päringule, kuna ei saanud seda kätte. Usaldusisikul ei olnud vastuväiteid võlgniku

avalduse rahuldamise osas.

Määruse põhjendused

5. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise

iseloomuga. Vastavalt usaldusisiku aruandele on võlgnikul rahalisi kohustusi vähemalt 25

634,44 eurot. Võlgnikul vara ei ole, kuid võlgnik on käesolevaks ajaks tööle asunud, mis

võimaldab täita kohustustest vabastamise menetluse ajal kehtivaid kohustusi. Võlgniku

majanduslik olukord ei ole avalduses toodu ja usaldusisiku aruande kohaselt ajutise

iseloomuga.

6. Kohus, arvestades, et maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik, kes on taotlenud

pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab

võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti välja ja algatab võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule (FiMS § 15 lg

9). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha

tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb

võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb

kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja

majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (FiMS § 18 lg 8).

7. Kohus nimetab pankrotihalduriks W.F-i, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile

esitatavatele nõuetele.

8. FiMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3

nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,

algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2

nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise

menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi

algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse

eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest (FiMS § 2 lg 4). FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi

pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo,

kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo

toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist

või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke

andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt,

kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus

on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku

kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku

nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate

nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara

raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma

käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

9. Praegusel juhul puuduvad kohtule kättesaadava teabe alusel FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. Eeltoodust

tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

10. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse

lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku

ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku

ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja.

11. Kohus on seisukohal, et W.F on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi

võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FiMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene

aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule

pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus

ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku

aruanne esitada hiljemalt 03.09.2026.

12. Kohus selgitab:



PankrS § 36 lg 6 järgi võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri

nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.



Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara

arvel (PankrS § 2).



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS §

44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest,

mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel

teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS §-d 47

lg-d 1 ja 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib

menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat

menetluse algatamisest. (FiMS § 49 lg 9).

13. PankrS § 33 lg-te 1, 2 ja 3 kohaselt avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse kohtu nimi, määruse

tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate

esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude

tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule

võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

14. Menetluskulud. FiMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse

välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega

seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja

läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on

pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lg

2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel

kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga,

tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta

tema enda kanda. Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud

menetluskulud võlgniku kanda.

15. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes

2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel.

Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku

kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4).

Vastavalt FiMS § 54 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

16. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse

arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja

riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär

summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11

sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse,

välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana

ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri

tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja

büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 177,20 eurot (ilma käibemaksuta).

17. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku

kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku

tunnitasu määr 130 eurot (ilma käibemaksuta) tunnis mahub kehtestatud piirmääradesse.

Usaldusisik on teinud tööd kokku 8 tundi. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud

usaldusisiku tasuks määrata 1040 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, s.o 249,60

eurot, kokku 1289,60 eurot.

18. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja

võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei

hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär

(sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kuigi antud juhul

pankrotimenetlus ei rauge, on olemas kõik eeldused nimetatud sätete kohaldamiseks

summa ja hüvitamise osas, sest raugemist takistab üksnes FiMS § 45 g-s 2 sätestatu, s.t

kohustustest vabastamise menetluse algatamine ning just seetõttu on kohus pankroti välja

kuulutanud. PankrS § 23 lg 51 sätestab, et PankrS § 23 lõikes 4 ettenähtud riigi

vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise

korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

19. Kooskõlas Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri

tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 kui ajutise halduri või

pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud

tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise

täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu

hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.

20. Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik

TsMS § 183 lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest. FiMS § 54 lg 7 järgi

kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata

võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183

lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku

tasu maksmiseks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda

menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole

põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei

saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas

pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste

katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei

või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär,

sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse

üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest

pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest

vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

21. Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus on 8 tunni eest (pooltunde 16 x 33

eurot) 528 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt ei hüvitata riigi vahenditest ajutise halduri tasu

ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5

alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus

usaldusisiku tasu 528 eurot, millele lisandub käibemaks (24%), s.o 126,72 eurot, kokku

654,72 eurot, hüvitada riigi vahenditest.

22. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole

võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas

654,72 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest.

(allkirjastatud digitaalselt)