2-20-14583/164 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedTaivi Märtinson (võlgnik) esitas 6. oktoobril 2020 Tartu Maakohtule avalduse võlgade Tartu Maakohus kinnitas 26. veebruari 2021. a määrusega võlgniku võlgade
Legislator headnote
AI generated2-20-14583/164 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: oktoobril 2020 Tartu Maakohtule avalduse võlgade Tartu Maakohus kinnitas 26. veebruari 2021. a määrusega võlgniku võlgade
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtunik
Margit Jäätma, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 3. september 2025
Tsiviilasja number
2-20-14583
Tsiviilasi
Taivi Märtinsoni võlgade ümberkujundamise menetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 20. mai 2025. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Taivi Märtinsoni määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Määruskaebuse esitaja (võlgnik): Taivi Märtinson
(isikukood XXXXXXXXXXXX)
Nõustaja: Ester Saag
Võlausaldajad:
1. Osaühing Diivaniparadiis (registrikood 10388850)
2. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu
(registrikood 70000349)
3. Peipsiääre Vallavalitsus (registrikood 77000192)
4. Eesti Maaülikool (registrikood 74001086)
5. Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)
6. Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806)
7. B2 Impact OÜ (registrikood 11542046)
8. Holm Bank AS (registrikood 14080830)
9. ERA Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts
(registrikood 10625474)
10. Aktsiaselts Eesti Post (registrikood 10328799)
11. InvestÕigus Osaühing (registrikood 12576627)
12. TCM Estonia OÜ (registrikood 12003417)
13. AB Kreditex AS (registrikood 12041659)
14. OMEGA INVEST OÜ (registrikood 10866568)
15. Kohtutäitur Reet Rosenthal
16. Kohtutäitur Sirje Tael
17. Kohtutäitur Rita Lohu
18. Kohtutäitur Oleg Sirotin
19. Kohtutäitur Ivi Kalmet
20. Kohtutäitur Oksana Kutšmei
21. Kohtutäitur Anne Böckler
22. Kohtutäitur Jane Rumjantseva
RESOLUTSIOON
1. Jätta Tartu Maakohtu 20. mai 2025. a määrus
muutmata.
2. Jätta Taivi Märtinsoni määruskaebus rahuldamata.
3. Võtta määruskaebusele lisatud Vallu Märtinsoni 4.
märtsil 2025 sõlmitud tööleping nr 796 ja Eesti
Töötukassa 21. mai 2025. a töötuskindlustushüvitise
määramise otsus nr XXXXXXXXXX ning Revensen
OÜ vastusele lisatud andmed võlgnikule saadetud
meeldetuletuste ja võlgniku tehtud maksete kohta asja
materjalide juurde.
4. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud
menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus
Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse
kättetoimetamisest.
Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada
ise või advokaadi vahendusel.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta
esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses
esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud
taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1. Taivi Märtinson (võlgnik) esitas 6. oktoobril 2020 Tartu Maakohtule avalduse võlgade
ümberkujundamiseks.
2. Tartu Maakohus kinnitas 26. veebruari 2021. a määrusega võlgniku võlgade
ümberkujundamiskava. Määrus jõustus 6. aprillil 2021. Võlgnik pidi alustama maksete
tegemisega võlausaldajatele alates 1. märtsist 2021 ning esitama esimese aruande 25. mail
2021, edaspidi iga aasta 1.veebruariks.
3. Võlgnik esitas esimese aruande 25. märtsil 2021. Võlgnik oli alustanud kava täitmisega.
Võlgnik esitas järgmised aruanded tähtaegselt 1. veebruaril 2022 ja 1. veebruaril 2023.
Võlgnik selgitas 10. veebruaril 2023, et tal on eelmise aasta graafikujärgsed maksed osaliselt
tasumata, kuna ta töötas vahepeal osalise koormusega, mistõttu tema sissetulek oli väiksem.
Nüüd töötab ta jälle täiskoormusega ja on otsinud endale alates märtsist täiendava töökoha.
Võlgnik kinnitas, et saab kõik puuduolevad maksed tasutud koos veebruari ja märtsi
maksetega.
4. Võlausaldaja AB Kreditex AS teatas 12. aprillil 2023, et võlgnik on jätnud tasumata neli
järjestikust makset ja veel üks osamakse on osaliselt tasumata. Võlausaldaja palus
ümberkujundamiskava tühistada.
Võlgnik tasus puuduolevad maksed 1. mail 2023. Võlgnik palus ümberkujundamiskava mitte
tühistada ja lubas anda endast kõik võimaliku, et edaspidi saaksid maksed korrektselt tasutud.
Võlausaldaja kinnitas, et võlgnevus on likvideeritud.
5. Võlausaldajad Aktiva Finance Group OÜ ja Eesti Maaülikool esitasid 30. juunil 2023
taotluse võlgade ümberkujundamiskava tühistamiseks ja menetluse lõpetamiseks. Võlgnik oli
võlas 1,5 aasta osamaksetega. Võlgnik ei ole täitnud kava kohaselt. Makseid on tehtud
kaootiliselt. Võlgnik on jätnud kava täitmata alates 2022. a detsembri osamaksest.
6. Võlausaldaja kohtutäitur Sirje Tael teatas 13. novembril 2023, et võlgnik on tasunud
ajavahemikul 12. mai 2021–21. november 2022 seitsme maksega kokku 66 eurot 36 senti.
7. Maakohus palus võlgnikul esitada vahearuanne. Võlgnik esitas aruande 27. novembril
2023. Võlgnik selgitas, et on maksetega maha jäänud, kuna oli pikalt töötu, nüüd käib ta jälle
stabiilselt tööl ja töötasu on endisest veidi suurem. Võlgnik kinnitas, et ta suudab kava
korrektselt täita ja lubas tasuda makseid tagantjärele nii kiiresti kui võimalik.
8. Võlausaldaja Aktsiaselts Eesti Post teatas 12. jaanuaril 2024, et viimane laekumine toimus
21. novembril 2022.
9. Kohus kuulas võlgniku ära 29. jaanuaril 2024. Võlgnik selgitas, et kava mittekorrektne
täitmine oli seotud töökoha probleemidega. Võlgniku abikaasa on puusaoperatsiooni tõttu
hetkel voodihaige. Peres on kaks alaealist last. Võlgniku ja tema abikaasa sissetulek alates
jaanuarist on kokku 2100-2200 eurot. Võlgnik avaldas soovi kava edasi täita. Kui pere
elukohaks olev kinnistu võõrandada, siis selle väärtus ei kataks võlgnevusi ja võlgnik peaks
üürima elukoha. Võlgnikul on mõte abikaasa auto maha müüa (väärtus 2500–3000 eurot).
10. Võlausaldajad Aktiva Finance Group OÜ ja Eesti Maaülikool teatasid 10. juunil 2024, et
neile ei ole aasta jooksul laekumisi toimunud ning palusid lahendada 30. juunil 2023 esitatud
taotluse ümberkujundamiskava tühistamiseks.
11. Maakohus palus võlgnikul esitada vahearuanne. Võlgnik esitas aruande 21. juunil 2024.
Võlgnik selgitas, et on maksetega maha jäänud, kuna oli taas töötu ja tema abikaasa oli pikalt
haige. Võlgnik asub 1. juulil uuesti tööle, tema abikaasa tervis on paranenud ning sissetulekud
paranevad. Võlgnik kinnitas, et hakkab kava korrektselt täitma ja võlgnevust likvideerima.
Maakohus kuulas võlgniku ära 29. juulil 2024. Võlgnik tunnistas, et pole kava korrektselt
täitnud. Võlgnik on täitnud osad nõuded korrektselt, kuid osadele võlausaldajatele pole üldse
maksnud. Võlgnik avaldas valmisolekut tasuda topelt makseid. Võlgnik selgitas, et tema
sissetulek on nüüd oluliselt suurem. Võlgniku abikaasal on augustis uus operatsioon, pärast
mida vajab taastumiseks aega, ta saab töötu abiraha ja invaliidsuspensionit.
12. Võlausaldaja B2 Impact OÜ teatas 30. detsembril 2024, et võlgnikul on tasumata 174
eurot 39 senti ning ehkki võlgnik on andnud pidevalt lubadusi, siis on maksed endiselt
tegemata. Võlgnik edastas kohtule maksekorralduse puudujäägi tasumise kohta 6. jaanuaril
2025.
13. Võlgnik esitas kohtule järgmise aruande kava täitmise kohta 24. veebruaril 2025, sellest
nähtuvalt ei täitnud võlgnik endiselt kava korrektselt. Maakohus edastas 5. märtsil 2025
võlausaldajatele päringu kava täitmise kohta ja küsis seisukohti menetluse
jätkumise/lõpetamise osas.
Kohtutäitur Sirje Tael vastas kohtule, et kavas kinnitatud nõue on täidetud.
AB Kreditex AS teatas, et võlgnik ei täida kava korrektselt ning tasumata on 1. jaanuari 2025,
1. veebruari 2025 ja 1. märtsi 2025 osamaksed kokku 349 eurot 10 senti. Võlausaldaja palub
kava tühistada.
Kohtutäitur Reet Rosenthal vastas kohtule, et tal puuduvad nõuded võlgniku suhtes.
Holm Bank AS vastuse kohaselt oli võlgnik tasunud kokku 80 eurot 8 senti ja võlgnevuse jääk
on 342 eurot 16 senti. Võlausaldaja on seisukohal, et menetlus tuleb lõpetada.
Kohtutäitur Rita Lohu vastas kohtule, et võlgnik on tasunud kavas märgitud kohustuse.
ERA Liisingu Inkassoteenused OÜ andis teada, et võlgnik ei ole täitnud kava ning nõude
katteks on tasutud 10 makset kokku 410 eurot, viimane makse 24. juulil 2024. Võlgnevuse
jääk on 1968 eurot. Võlausaldaja leidis, et kava tuleks tühistada ja menetlus lõpetada.
Osaühingu Diivaniparadiis vastuse kohaselt on võlgnevus 3771 eurot 61 senti ning käesoleval
aastal ei ole makseid laekunud. Võlausaldaja soovib menetluse jätkamist.
Peipsiääre Vallavalitsuse vastuse kohaselt on võlgnevuse suurus 6. märtsi 2023 seisuga 966
eurot 32 senti. Viimane laekumine oli 10. septembril 2024. Võlausaldaja on jätkuvalt
huvitatud võlgnevuse sissenõudmisest.
Maksu- ja Tolliameti vastuse kohaselt oli 10. märtsi 2025 seisuga võlgnevuse suuruseks 1002
eurot 96 senti. Viimane laekumine oli 9. märtsil 2025, mis laekus 12. detsembri 2024
graafikujärgse makse katteks, mis näitab, et võlgnikul on kava täitmises mahajäämus.
Kohtutäitur Ivi Kalmet andis teada, et võlgnik on tasunud kokku 542 eurot 84 senti ning kava
järgne võlgnevus on 37 eurot 80 senti.
Aktiva Finance Group OÜ andis teada, et võlgnik ei ole teinud makseid korrapäraselt
vastavalt kavale. Võlgnik on tasunud kava alusel 837 eurot 83 senti, jääk on 4833 eurot 17
senti.
PlusPlus Capital AS teatas, et võlgnik on tasunud kava alusel kokku 967 eurot 50 senti ning
12. märtsi 2025 seisuga on tasumata neli osamakset summas 157 eurot 50 senti.
B2 Impact OÜ teatas, et OMEGA INVEST OÜ nõue on tasutud vastavalt kavale 4. aprillil
2022. TCM Estonia OÜ ja Cellbes OÜ nõuete tasumisega on võlgnik järjele saanud.
Kohtutäitur Oksana Kutšmei vastuse kohaselt on võlgnik tasunud makseid kokku 353 eurot
48 senti, sh viimane makse 25. juulil 2024. Kohtutäituri hinnangul ei täida võlgnik kava ning
võlgade ümberkujundamine ei ole eesmärgipärane.
Kohtutäitur Jane Rumjantseva vastuse kohaselt on tema nõudeid täidetud 483 eurot 24 senti.
Kohtutäitur jätab menetluse jätkamise kohtu otsustada.
14. Kohus kuulas võlgniku ära 7. aprillil 2025. Võlgnik tunnistas, et ei ole kava korrektselt
täitnud. Võlgnik tasus neile, kes palusid kohest tasumist, teistele on pikalt tasumata. Võlgnik
selgitas, et tema tuttavad müüvad korterit ja on nõus teda aitama, võlgnik usub, et mai alguses
saaks võla ära tasuda. Võlgniku abikaasa käib tööl alates 12. märtsist.
MAAKOHTU SEISUKOHT
15. Tartu Maakohus tegi 20. mail 2025 määruse, millega tühistas 26. veebruari 2021. a
määrusega kinnitatud võlgade ümberkujundamiskava ja lõpetas võlgade ümberkujundamise
menetluse.
Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne FIMS jõustumist (1.
juuli 2022) esitatud võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele
kohaldatakse võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust (VÕVS), mis kehtis 2022.
aasta 30. juunini. VÕVS § 39 lg 1 kohaselt tühistab kohus ümberkujundamiskava võlgniku
avalduse alusel, samuti võlgniku pankroti väljakuulutamisel. VÕVS § 39 lg 2 p 1 kohaselt
võib kohus ümberkujundamiskava tühistada ka juhul, kui ilmneb, et võlgnik ei täida
ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral.
Võlgnikul on kava täitmisega olnud raskusi juba kava kinnitamisest peale, makseid on tehtud
ebakorrapäraselt ning hoolimata korduvatest lubadustest on makseid jäänud tasumata.
Võlgnik sattus makseraskustesse, kuna on olnud korduvalt töötu või töötanud vähendatud
koormusel. Võlgnik tunnistas, et tasus vaid nendele võlausaldajatele, kes talle meeldetuletusi
saatsid. Kuna võlgnik alustas maksetega 2021. a märtsis, siis peaks tänaseks olema enamikule
võlausaldajatele tasutud 51 osamakset 58-st/60-st ning kinnitatud kavast peaks olema täidetud
kuue võlausaldaja nõuded. Nõude tasumist on kohtule kinnitanud neli võlausaldajat. Kuna
makseid on sooritatud algusest peale ebakorrapäraselt, siis puudub ka võlgnikul endal
ülevaade tasumata maksetest. Tulenevalt võlausaldajatele tehtud päringust nähtub, et võlgnik
ei ole täitnud kohtu poolt kinnitatud ümberkujundamiskava ka pärast viimast ärakuulamist.
Enamikule võlausaldajatele on võlgnik maksetega olulises viivituses, kaheksale
võlausaldajale on viimase kahe aasta jooksul tehtud vaid 1-2 makset. Võlgnik ei täida
ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral, ehkki on püüdnud makseid teha
iga kord, kui võlausaldaja vastava teavituse võlgnevusest edastas. Sellega on võlgnik
kahjustanud teiste võlausaldajate huvisid, jättes neile maksed tegemata.
Eelnevast tulenevalt leidis maakohus, et kava tuleb tühistada VÕVS § 39 lg 2 p 1 alusel.
VÕVS § 39 lg 3 kohaselt langevad tagasiulatuvalt ümberkujundamiskava tühistamisel ära
võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmise tagajärjed. Võlausaldajal, kelle nõue
ümberkujundamiskavaga ümber kujundati, taastub nõudeõigus võlgniku vastu esialgses
suuruses. Seejuures tuleb arvestada, mida võlausaldaja ümberkujundamiskava täitmise käigus
on juba saanud.
VÕVS § 39 lg 4 kohaselt teeb kohus ümberkujundamiskava tühistamise avalikult teatavaks,
avaldab selle kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ja teatab sellest pärast jõustumist
peatatud täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile ja peatatud kohtumenetlust läbiviivale
kohtule. Kohus võib teatamiseks kohustada nõustajat.
VÕLGNIKU MÄÄRUSKAEBUS
16. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Võlgnik palub tühistada
maakohtu määruse ning jätta ümberkujundamiskava kehtima või saata asi maakohtule uueks
arutamiseks.
Maakohus ei ole piisavalt arvestanud võlgniku tegelikku majanduslikku olukorda. Maakohus
ei ole adekvaatselt hinnatud võlgniku sissetulekuid, kohustusi ega võimalust kehtestatud
ümberkujundamiskava täita. Arvesse ei ole võetud võlgniku pingutusi kohustuste täitmisel.
Kava täitmisega seotud raskused olid ajutised ning on nüüdseks möödunud. Raskused olid
tingitud peamiselt võlgniku abikaasa pikast töövõimetusest seoses puusade proteesimisega
ning võlgnikul töökoha puudumisest. Peres on veel üks alaealine laps ja laste ülalpidamine on
perekonna püsiv kohustus. Tänaseks on olukord oluliselt paranenud: abikaasa on tervenenud
ja asunud tööle, lapsed käivad õppimise kõrvalt tööl ning võlgnik asub alates 1. juulist tööle.
Hetkel on võlgnik arvel töötukassas.
Võlgade ümberkujundamise kava eesmärk on vältida maksejõuetust ning anda võlgnikule
võimalus kohustuste täitmiseks, säilitades samas inimväärse elatustaseme. Maakohtu määrus
ei arvesta selle eesmärgiga ega võlgniku pere tegeliku olukorraga.
Määruse tühistamise tagajärjel rakendas kohtutäitur juba järgmisel päeval aresti võlgniku
pangaarvetele, mille tulemusel ei jää võlgnikule kätte isegi seaduslik elatusmiinimum. Üks
laps on peres veel alaealine ja vajab samuti ülalpidamist. Määruse kehtima jäämine süvendab
maksejõuetust ning takistab nii võlgniku kui kogu tema pere toimetulekut.
VÕLAUSALDAJATE SEISUKOHAD
17. Määruskaebuse kohta esitasid seisukoha kaheksa võlausaldajat.
Kohtutäitur Sirje Tael teatas, et võlgnik on kavas kinnitatud nõude täitnud. Maksu- ja
Tolliameti vastuse kohaselt on määruskaebuses esitatud asjaolude pinnalt põhjust eeldada, et
edaspidi suudab võlgnik oma võlgade ümberkujundamise kava igakuiselt täita. Maksu- ja
Tolliamet märkis, et jätab määruskaebuse rahuldamise kohtu otsustada.
Kohtutäitur Rita Lohu ja B2 Impact OÜ paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata. ERA
Liisingu Inkassoteenused OÜ palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Võlgnikul on olnud
kava täitmisega raskusi juba kava kinnitamisest peale, makseid on tehtud ebakorrapäraselt
ning hoolimata korduvatest lubadustest on makseid jäänud tasumata. Võlgnik on olnud selgelt
pahatahtlik võlausaldajate suunas ja ilmselt ennem kava kinnitamist esitanud tahtlikult
kohtule valeandmeid enda maksevõime suhtes. Maakohus on kinnitanud võlgniku ja nõustaja
poolt koostatud kava ja selles suhtes teha etteheiteid kohtule on põhjendamatu.
OÜ Aktiva Finance Group ja Eesti Maaülikool paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata.
Võlgade ümberkujundamiskava koostamisel ei ole võlgnik arvestanud, et tema majanduslik
seis võib muutuda. Revensen OÜ palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Võlgnik ei ole
täitnud kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava ja on seda korduvalt rikkunud. Võlausaldaja
saatis võlgnikule igakuiseid meeldetuletusi. Võlgnik lubas, et ta maksab, kuid rikkus lubadust
korduvalt. Võlgnik jättis mitmel korral maksete vahele 3–4 kuud. Võlgnik on kahjustanud
võlausaldajate huvisid, jättes neile maksed tegemata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18. Ringkonnakohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 ja § 659
alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
Võlgnik esitas koos määruskaebusega oma abikaasa Vallu Märtinsoni 4. märtsil 2025
sõlmitud töölepingu nr 796 ja Eesti Töötukassa 21. mai 2025. a töötuskindlustushüvitise
määramise otsuse nr XXXXXXXXXX. Revensen OÜ esitas koos vastusega määruskaebusele
andmed võlgnikule saadetud meeldetuletuste ja võlgniku tehtud maksete kohta. Tegemist on
asjakohaste tõenditega ja ringkonnakohus võtab need asja materjalide juurde (TsMS § 662 lg
3, § 238 lg 1).
19. Maakohus tühistas ümberkujundamiskava VÕVS § 39 lg 2 p 1 alusel, kuna leidis, et
võlgnik ei täitnud sellest tulenevaid kohustusi olulises ulatuses. Ringkonnakohus selgitab, et
VÕVS § 39 lg 2 p 1 alusel ümberkujundamiskava tühistamine on kohtu diskretsiooniotsus,
millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui diskretsioonipiire on ületatud.
Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ületanud diskretsioonipiire ning nõustub maakohtu
hinnanguga. Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks tuleb ümberkujundamiskava tühistada.
Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks.
20. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele järgmist.
Asja materjalidest nähtub ja võlgnik on kinnitanud, et ta ei ole suutnud kava kohaselt täita.
Võlgnik ei ole kava kohaselt täitnud alates selle kinnitamisest. Võlgniku väited, et kava
täitmisega seotud raskused on möödunud, tema abikaasa on tervenenud ja asunud tööle ning
võlgnik asub ise taas tööle, ei tähenda, et ta ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi
oluliselt ei rikkunud.
Võlgnik ei ole veenvalt ära näidanud ka seda, et ta edaspidi suudab ümberkujundamiskava
täita. Asja materjalidest nähtub, et võlgnikul ei ole olnud stabiilset töökohta ja sissetulekut.
Võlgnik on korduvalt kinnitanud oma valmisolekut ja võimekust kava täita, kuid ei ole seda
teinud. Võlgnik on korduvalt kohtule teatanud, et ta on asunud või asub uuesti tööle ning
lubanud täita kava ja tasuda ka võlgnevust. Võlgnik ei ole oma lubadusi täitnud. Sarnaselt
määruskaebusele märkis võlgnik 21. juunil 2024 esitatud aruandes, et asub 1. juulil uuesti
tööle. Teistsugusele seisukohale ei anna alust asuda ka asjaolu, et võlgniku abikaasa on uuesti
tööle asunud. Võlgnik ei täitnud kava kohaselt ka kava kinnitamise järel, kui võlgnik ja tema
abikaasa mõlemad töötasid. Eeltoodut arvestades ei ole tõenäoline, et võlgnik täidab edaspidi
ümberkujundamiskava kohaselt.
Põhjendatud ei ole võlgniku etteheited, mille kohaselt maakohus ei ole arvestanud piisavalt
tema majanduslikku olukorda, võimalusi kava täita ja pingutusi kava täitmisel ning võlgade
ümberkujundamise kava eesmärki. Võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada võlgniku
makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema
võlausaldajate õigustatud huve (VÕVS § 1 lg 1, FIMS § 2 lg 3). Maakohus on võlgniku
võlgade ümberkujundamiskava kinnitades andnud võlgnikule võimaluse vältida
maksejõuetust. Seejärel on maakohus korduvalt andnud võlgnikule võimaluse asuda kava
kohaselt täitma.
21. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 171 lg 1 ja
VÕVS § 8 lg 1 koosmõjus menetlusosaliste endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)