Legislator Case Law & Legislation
2-25-5691/3 AI generated

2-25-5691/3 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Case Number 2-25-5691/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

X.E esitas Pärnu Maakohtule hagiavalduse J.W vastu täisealisele õppivale lapsele elatise nõudes. Hageja soovib kostjalt täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmist alates märts

Legislator headnote

AI generated

2-25-5691/3 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja: Hageja soovib kostjalt täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmist alates märts

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Määruse tegemise aeg ja koht

3. september 2025. a, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-25-5691

Tsiviilasi

X.E hagiavaldus J.W vastu täisealisele õppivale

lapsele elatise nõudes

Menetlustoiming

Menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X.E (isikukood XXX), esindaja: Z.H (isikukood

XXX)

Kostja: J.W (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda X.E hagi J.W vastu täisealisele õppivale lapsele elatise nõudes menetlusse

võtmast.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda; hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb

tasuda riigilõivu 70 eurot.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendus

1. X.E esitas Pärnu Maakohtule hagiavalduse J.W vastu täisealisele õppivale lapsele elatise

nõudes. Hageja soovib kostjalt täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmist alates märts

2025 summas 301,71 eurot kuus.

2.

17.07.2025 määrusega jättis kohus hagiavalduse käiguta, kohustades hagejat märkima

menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite

andmed. TsMS § 338 lg 2 ja 3 kohaselt tuleb füüsilise isiku kohta menetlusdokumendis

märkida ka tema isikukood, selle puudumisel sünniaeg. Kui menetlusosaline ei tea teise

2-25-5691

menetlusosalise aadressi või muid andmeid, tuleb menetlusdokumendis märkida, mida ta on

andmete teadasaamiseks teinud.

Kohus selgitas, et PKS § 108 alusel tagasiulatuva elatise nõudmise eelduseks on see, et kostja

on elatise maksmise kohustust rikkunud ning kohustuse täitmata jätmise tõttu on tekkinud

kahju ja saab nõuda tekkinud kahju hüvitamist. Hageja nõuab elatist summas 301,71 eurot

kuus aga on märkinud enda vajaduseks 690 eurot kuus, seega nõuab hageja elatist väiksemas

summas, kui on tema hagis märgitud vajadused. Kohus selgitas, et elatise suurus määratakse

kindlaks lähtuvalt lapse vajadustest ja täisealise puhul ei kohaldata elatise miinimummäära.

Kohus selgitas, et hagejal tuleb esitada asjaolud ning tõendid selle kohta, mis ulatuses on

hagejale kahju tekkinud elatise maksmise kohustuse rikkumise tõttu ning kas kostjalt on

varasemalt elatis välja mõistetud ja kas hageja on nõudnud kostjalt elatise tasumist

täisealiseks saanuna. Lisaks tuleb hagejal selgitada nõutava elatise suuruse kujunemist. Kohus

kohustas hagejat esitama selge nõue, millest nähtuks, alates mis perioodist ja millises summas

hageja kostjalt elatis väljamõistmist nõuab. Kohus selgitas, et hagejal tuleb märkida ka, kas ta

soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses või kohtuistungil ning kas hageja soovib

tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja kohtule ei vasta.

Kohus kohustas hagejat esitama andmed mõlema vanema varalise seisundi kohta, sest

ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal. Varalise seisundi kirjeldus peaks sisaldama mh

vanemate tulu, kinnisvara ning ka kulutusi. Eelnevast tulenevalt hageja peab põhjendama,

miks on vajalik elatise välja mõistmine kostjalt. Hageja ei saa tugineda kostja seadusest

tulenevale kohustusele last ülal pidada, sest hageja ei ole alaealine. Samuti tuleb

hagiavalduses märkida, kas ja millises ulatuses annab hagejale elatist teine lapsevanem ning

esitada vastavad tõendid.

Kohus kohustas hagejat esitama hagiavalduse tervikteksti.

3. Hageja ei ole 03.09.2025 seisuga, seega antud tähtaja jooksul hagiavalduse puuduseid

kõrvaldanud.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 2 kohaselt jäetakse avaldus, taotlus

või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või

kaebus aga jäetakse läbi vaatamata, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata.

Selle kohta tehtud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse,

kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse

peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

5. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega,

loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg

6). Kohus märgib seejuures, et käesolev määrus ei piira hageja õigust peale eelnimetatud

puuduste kõrvaldamist sama hagiavaldusega uuesti kohtu poole pöörduda.

6. Juhindudes TsMS § 168 lg 1, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude

jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Grass

kohtunik