2-25-5691/3 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Legislator summary
AI generatedX.E esitas Pärnu Maakohtule hagiavalduse J.W vastu täisealisele õppivale lapsele elatise nõudes. Hageja soovib kostjalt täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmist alates märts
Legislator headnote
AI generated2-25-5691/3 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja: Hageja soovib kostjalt täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmist alates märts
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Eve Grass
Määruse tegemise aeg ja koht
3. september 2025. a, Kuressaare
Tsiviilasja number
2-25-5691
Tsiviilasi
X.E hagiavaldus J.W vastu täisealisele õppivale
lapsele elatise nõudes
Menetlustoiming
Menetlusse võtmise otsustamine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: X.E (isikukood XXX), esindaja: Z.H (isikukood
XXX)
Kostja: J.W (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Keelduda X.E hagi J.W vastu täisealisele õppivale lapsele elatise nõudes menetlusse
võtmast.
2. Jätta menetluskulud hageja kanda; hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu
kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb
tasuda riigilõivu 70 eurot.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendus
1. X.E esitas Pärnu Maakohtule hagiavalduse J.W vastu täisealisele õppivale lapsele elatise
nõudes. Hageja soovib kostjalt täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmist alates märts
2025 summas 301,71 eurot kuus.
2.
17.07.2025 määrusega jättis kohus hagiavalduse käiguta, kohustades hagejat märkima
menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja aadressid ning sidevahendite
andmed. TsMS § 338 lg 2 ja 3 kohaselt tuleb füüsilise isiku kohta menetlusdokumendis
märkida ka tema isikukood, selle puudumisel sünniaeg. Kui menetlusosaline ei tea teise
2-25-5691
menetlusosalise aadressi või muid andmeid, tuleb menetlusdokumendis märkida, mida ta on
andmete teadasaamiseks teinud.
Kohus selgitas, et PKS § 108 alusel tagasiulatuva elatise nõudmise eelduseks on see, et kostja
on elatise maksmise kohustust rikkunud ning kohustuse täitmata jätmise tõttu on tekkinud
kahju ja saab nõuda tekkinud kahju hüvitamist. Hageja nõuab elatist summas 301,71 eurot
kuus aga on märkinud enda vajaduseks 690 eurot kuus, seega nõuab hageja elatist väiksemas
summas, kui on tema hagis märgitud vajadused. Kohus selgitas, et elatise suurus määratakse
kindlaks lähtuvalt lapse vajadustest ja täisealise puhul ei kohaldata elatise miinimummäära.
Kohus selgitas, et hagejal tuleb esitada asjaolud ning tõendid selle kohta, mis ulatuses on
hagejale kahju tekkinud elatise maksmise kohustuse rikkumise tõttu ning kas kostjalt on
varasemalt elatis välja mõistetud ja kas hageja on nõudnud kostjalt elatise tasumist
täisealiseks saanuna. Lisaks tuleb hagejal selgitada nõutava elatise suuruse kujunemist. Kohus
kohustas hagejat esitama selge nõue, millest nähtuks, alates mis perioodist ja millises summas
hageja kostjalt elatis väljamõistmist nõuab. Kohus selgitas, et hagejal tuleb märkida ka, kas ta
soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses või kohtuistungil ning kas hageja soovib
tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja kohtule ei vasta.
Kohus kohustas hagejat esitama andmed mõlema vanema varalise seisundi kohta, sest
ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal. Varalise seisundi kirjeldus peaks sisaldama mh
vanemate tulu, kinnisvara ning ka kulutusi. Eelnevast tulenevalt hageja peab põhjendama,
miks on vajalik elatise välja mõistmine kostjalt. Hageja ei saa tugineda kostja seadusest
tulenevale kohustusele last ülal pidada, sest hageja ei ole alaealine. Samuti tuleb
hagiavalduses märkida, kas ja millises ulatuses annab hagejale elatist teine lapsevanem ning
esitada vastavad tõendid.
Kohus kohustas hagejat esitama hagiavalduse tervikteksti.
3. Hageja ei ole 03.09.2025 seisuga, seega antud tähtaja jooksul hagiavalduse puuduseid
kõrvaldanud.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 2 kohaselt jäetakse avaldus, taotlus
või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või
kaebus aga jäetakse läbi vaatamata, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata.
Selle kohta tehtud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse,
kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse
peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
5. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega,
loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg
6). Kohus märgib seejuures, et käesolev määrus ei piira hageja õigust peale eelnimetatud
puuduste kõrvaldamist sama hagiavaldusega uuesti kohtu poole pöörduda.
6. Juhindudes TsMS § 168 lg 1, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude
jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi
kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Eve Grass
kohtunik