1-25-671/14 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg

03.09.2025

Kriminaalasja number

1-25-671 (24244050808)

Kohtunik

Anne PALMISTE

Kohtuistungi sekretär

Jane VÄLI

Tõlk

Aleksander MININ

Prokurör

ringkonnaprokurör Paul PIKMA

Kaitsja

vandeadvokaadi abi Igor BELUGIN

Asja läbivaatamise kuupäev

24.07.2025

Kriminaalasi

Victor BABKINI süüdistus Karistusseadustiku

§329 järgi

üldmenetluses

Süüdistatav

Victor BABKIN

sünd. 18.10.1960, isikukood 36010182216, Vene

Föderatsiooni kodanik, xxxharidus, emakeel vene keel,

elukoht xxx, töökoht XXX, xxx, varem kriminaalkorras

karistatud

-

Viru Maakohtu 27.05.2024 otsusega KarS

§424 lg.2 järgi vangistusega 11 kuud 27

päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 357

tundi; lisakaristusena võeti ära sõiduki

juhtimise õigus tähtajaga 4 kuud

Oli kahtlustatavana kinni peetud 05.07.2024 –

06.07.2024

Juhindudes KrMS §306; §309 lg.1, 3; §313; §315; §318 lg.1; §319 lg.2, 3 ja §321

maakohus

O T S U S T A S :

Süüdi tunnistada Victor BABKIN Karistusseadustiku §329 järgi ja mõista talle

karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

Karistusseadustiku §68 lg.1 alusel arvata Victor BABKINI karistuse hulka tema

eelvangistuses viibitud aeg 05.07.2024 – 06.07.2024, s.o. 2 (kaks) päeva ja lõplikult

kuulub Victor BABKINIL kandmisele 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa)

päeva vangistust.

Victor BABKINI karistuse kandmise algus on alates tema poolt karistuse kandmisele

asumisest.

Rahuldada vandeadvokaadi abi Igor BELUGINI taotlus, määrata tema poolt Victor

BABKINILE osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest

ja mõista välja riigituludest 427 (nelisada kakskümmend seitse) eurot 21 senti.

Välja mõista Victor BABKINILT Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel

sundraha seoses esimese astme kuriteos süüdimõistmisega 1,5 kuupalga ulatuses, s.o.

summas 1329 (üks tuhat kolmsada kakskümmend üheksa) eurot ning

Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaadi abi Igor

BELUGIN) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 178 (ükssada seitsekümmend

kaheksa) eurot 49 senti ja kaitsjale (vandeadvokaadi abi Igor BELUGIN) kohtulikus

menetluses osalemise eest 302 (kolmsada kaks) eurot 74 senti riigituludesse.

Jätta kaitsjale (vandeadvokaadi abi Igor BELUGIN) kohtulikus menetluses makstud

tasu summas 124 (ükssada kakskümmend neli) eurot 47 senti Eesti Vabariigi kanda.

Sundraha ja menetluskulud tuleb Victor BABKINIL tasuda ositi 1 (ühe) aasta

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole

SEB pangas nr EE351010052031000004

Swedbank nr EE522200221013264447

Luminor Bank nr EE401700017002872300

LHV pangas nr EE957700771001523585.

Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 99925700024061 ning selgitus „Victor

BABKIN 1-25-671 menetluskulud“.

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu

Ringkonnakohtule.

Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 03.09.2025.

Süüdistus

Victor Babkin on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema, olles

karistatud Viru Maakohtu 27.05.2024 otsuse alusel KarS §424 lg.2 järgi vangistusega

11 kuud 27 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 357 tundi tegemise tähtajaga 1

aasta, ja kellelt lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus tähtajaga 4

kuud (perioodil 12.06.2024 – 11.10.2024), ei täitnud jõustunud kohtulahendit

lisakaristuse osas, vaid teadlikult hoidis kõrvale karistuse täitmisest. Nimelt juhtis ta

05.07.2024 kell 15.33 Tallinn – Narva maantee 176-ndal kilomeetril Toila vallas Ida-

Virumaal mootorsõidukit Mercedes-Benz Actros (registreerimismärk XXX).

Sellega pani Victor Babkin toime KarS §329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud KarS §50 lg.1 p.1 sätestatud lisakaristuse

täitmisest teadliku kõrvalehoidmise.

Kohtulik uurimine maakohtus

Süüdistatav Victor Babkin tunnistas ennast talle inkrimineeritavas kuriteos süüdi ja

ütlusi ei soovinud anda.

Kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugin leidis maakohtu istungil, et süüdistus on

põhjendatud.

Maakohus jättis vastavalt ringkonnaprokuröri, kaitsja ja süüdistatava vahel sõlmitud

kokkuleppele KrMS §291-1 alusel ristküsitlemata tunnistaja I.H.

Lisaks ülalnimetatud isikulisele tõendile uuris maakohus kohtuistungil ka

ringkonnaprokuröri poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid, millele maakohus viitab

käesolevas kohtuotsuses allpool.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud

menetlusosalised, sedastas alljärgneva.

Victor Babkinile on esitatud süüdistus KarS §329 järgi selles, et ta juhtis 05.07.2024

kell 15.33 Tallinn – Narva maantee 176-ndal kilomeetril Toila vallas Ida-Virumaal

mootorsõidukit Mercedes-Benz Actros (registreerimismärk XXX). Samal ajal oli

temalt sõiduki juhtimise õigus lisakaristusena ära võetud.

KarS §329 näeb ette vastutuse muuhulgas KarS §50 sätestatud lisakaristuse täitmisest

teadliku kõrvalehoidmise eest.

Järgnevalt toob maakohus välja need tõendid, mis on kohtuliku arutamise käigus

maakohtule esitatud ja mille üle vaidlus puudub.

Viru Maakohtu 27.05.2024 otsusega mõisteti Victor Babkin süüdi KarS §424 lg.2

järgi ja karistati vangistusega 11 kuud 27 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 357

tundi tegemise tähtajaga 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. Sama kohtuotsusega

võeti Victor Babkinilt KarS §50 lg.1 p.1 alusel lisakaristusena ära sõiduki juhtimise

õigus tähtajaga 4 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtuotsus jõustus 12.06.2024.

Tunnistaja I.H. ütluste kohaselt oli ta 05.07.2024 kell 15.33 koos patrullpolitseinik

A.T.ga patrullteenistuses ja nad teostasid liiklusjärelevalvet Tallinn – Narva maanteel.

Selle maantee 176-ndal kilomeetril suunaga Jõhvi poole liikus veoauto Mercedes-

Benz Actros (registreerimismärk XXX), mida otsustati kontrollida seoses töö- ja

puhkeaja nõuete täitmisega. Veoauto peatumisel selgus, et juhil ei olnud kaasas

dokumente, juhiks osutus Victor Babkin. Veoautol oli alates 19.04.2024 tasumata

teetasu; isik juhtis mootorsõidukit ilma juhikaarti sõidumeerikusse sisestamata; juhilt

oli alates 12.06.2024 juhtimisõigus ära võetud. Juht kinnitas, et teab seda, kuid

ülemus oli käskinud auto remonti viia.

Isikusamasuse tuvastamise 05.07.2024 protokolli kohaselt oli Tallinn – Narva maantee

176-ndal kilomeetril 05.07.2024 kell 15.34 juhina tuvastatud Victor Babkin.

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise 05.07.2024 otsuse alusel kõrvaldati Victor Babkin

sõiduki juhtimiselt Liiklusseaduse §91 lg.2 p.3 alusel, kuna tal puudus vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

Isiku kahtlustatavana kinnipidamise 05.07.2024 protokolli kohaselt peeti Victor

Babkin 05.07.2024 kell 15.35 kinni, kuna ta oli tabatud kuriteo toimepanemiselt ja

ta võib jätkuvalt toime panna kuritegusid.

Karistusregistri väljavõtte kohaselt on süüdistataval 1 kehtiv kriminaalkaristus (KarS

§424 lg.2 järgi) ja 5 arhiveeritud kriminaalkaristust. Lisaks sellele nähtub samast

väljavõttest, et süüdistataval on 3 arhiveeritud väärteokaristust.

Tallinna Vangla Jõhvi talituse kriminaalhooldusametnik Ando Pajo 23.04.2025 e-kirja

kohaselt on süüdistatavale mõistetud 357 üldkasuliku töö tundi sooritatud.

Maakohus leiab, et ülaltooduga on täidetud KarS §329 sätestatud kuriteo objektiivne

koosseis. Kõik maakohtule esitatud tõendid kooskõlas kinnitavad ja viitavad otseselt

sellele, et käesolevas kriminaalasjas menetletava süüteo pani toime just süüdistatav.

Seda asjaolu ei ole maakohtu istungil vaidlustanud ei süüdistatav ega tema kaitsja.

Maakohtule esitatud tõendite põhjal puudub igasugune alus süüdistatava

õigeksmõistmiseks.

Maakohtul tuleb tuvastada ka toimepandud kuriteo subjektiivse koosseisu tunnused.

Maakohtu istungil leidis ringkonnaprokurör, et tegemist on kuriteo toimepanemisega

kavatsetult.

Vastavalt KarS §16 lg.2 paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks

süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt

peab seda võimalikuks.

Ringkonnaprokurör leidis, et süüdistatav töötas jätkuvalt edasi veoautojuhina ja oma

tööandjat ta ei informeerinud sellest, et tal on juhtimisõigus ära võetud.

Maakohus nõustub selle seisukohaga.

Sarnaselt ringkonnaprokuröriga leiab ka maakohus, et süüdistataval ei olnud mingit

sundi minna 05.07.2024 autorooli ja asuda seda veoautot juhtima. Süüdistataval oli

olemas kõik võimalused, hiljemalt 05.07.2024 korralduse saamisel, teavitada

korrektselt tööandjat, et tal puudub võimalus veoautot juhtida, kuna juhtimisõigus on

temalt ära võetud. Seda süüdistatav ei teinud. Vastupidi, ta istus veoautosse ja asus

seda juhtima, kuigi teadis väga hästi, et see on tal keelatud.

Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi tekstis KrMS) §61 hindab kohus

tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole ette

kindlaksmääratud jõudu.

Ülaltoodu kokkuvõttes mõistab maakohus Victor Babkini KarS §329 järgi süüdi.

Vastavalt KarS §32 lg.1 saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta

on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on

süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu.

Vastavalt KarS §33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja

vähemalt neljateistaastane.

Maakohus leiab, et süüdistatav on talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises

süüdi, sest ta on täiskasvanu ja süüdiv ning tema tegude õigusvastasust välistavaid

asjaolusid antud kriminaalasjas ei esine.

Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid. Vangistust võib karistuseks mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole

võimalik saavutada kergema karistusega.

Maakohus peab oluliseks, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetule

ühiskonna sõnum, et süütegu ei jää ilma karistamiseta. Seega kaitstakse õiguskorda

üldises mõttes. Oluline on ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid

süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju.

Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui

eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel

kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja

raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava

sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse

eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu 16.05.2007 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-

14-07 ja 24.10.2011 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-77-11).

Vastavalt Riigikohtu 17.06.2013 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-58-13 tuleb karistuse

mõistmisel võtta lähtepunktiks Karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine

määr, seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja

raskendavad asjaolud. Samuti tuleb karistuse mõistmisel arvestada võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid.

Karistuse mõistmisel juhindub maakohus ka Riigikohtu 03.04.2023 lahendist

kohtuasjas nr.1-22-227 ja 12.02.2008 lahendist kohtuasjas nr.3-1-1-91-07.

Karistuse mõistmisel juhindub maakohus ka Riigikohtu 03.04.2023 lahendist

kohtuasjas nr.1-22-227 ja 12.02.2008 lahendist kohtuasjas nr.3-1-1-91-07. Eeltoodust

tulenevalt on karistamise esmaseks aluseks isiku süü. KarS 4-nda peatüki mõttest

ning tulenevalt KrMS §306 lg.1 p.5 – 7 ja 9 tuleb maakohtul karistuse küsimuse

otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega kui üksnes kuriteo

faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Siiski ei ole karistuse kohaldamine täiel

määral taandatav õigusküsimuse lahendamiseks ning õiguslikke piire arvestav

konkreetse karistusmäära valik on siiski kohtu siseveendumusest lähtuva otsustamise

küsimus. Maakohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja

taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele

tuginevalt. Lisaks sellele arvestab maakohus karistuse määra ja liigi valikul ka

eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

Süüdistusaktist ja ringkonnaprokuröri kohtukõnest nähtub, et karistust kergendavateks

asjaoludeks on käesoleval juhul süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Karistust

raskendavad asjaolud puuduvad.

Maakohus nõustub selle seisukohaga osaliselt.

Vastavalt KarS §57 lg.1 p.3 on karistust kergendavateks asjaoludeks muuhulgas süü

ülestunnistamisele ilmumine ja puhtsüdamlik kahetsus.

Maakohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas saab kergendava asjaoluna arvestada

vaid puhtsüdamlikku kahetsust. Süü ülestunnistamisele ilmumist ei ole käesolevas

kriminaalasjas tuvastatud. Kriminaalasja materjalide kohaselt püüdis süüdistatav tema

maanteel peatamisel vältida vastutust, hämades, et tal ei ole dokumente kaasas, ning

tunnistas juhtimisõiguseta veoauto juhtimist alles peale seda, kui patrullpolitseinikud

olid selle andmebaasi kaudu kindlaks teinud.

Süüdistatava süü suuruse hindamisel arvestab maakohus järgmiseid asjaolusid:

süüdistatavat on varasemalt korduvalt karistatud; ta on kandnud reaalset vangistust; ta

on vabastatud vangistusest tingimisi enne tähtaega; teda on karistatud nii rahalise

karistuse kui ka rahatrahvidega; käesolevas kriminaalasjas menetletava süüteo pani ta

toime vähem, kui kuu aega peale kohtuotsuse jõustumist.

Kuna 5 kriminaalkaristust ja 3 väärteokaristust on siiski käesolevaks ajaks

arhiveeritud, leiab maakohus, et süüdistatava süü on keskmine. Samas tuleb arvestada,

et uue süüteo pani ta toime väga lühikese aja möödumisel kohtuotsuse jõustumisest,

kuid alates kohtueelses menetluses ülekuulamisest andis ta ütlusi ausalt, tunnistas

tehtut ja kahetses. Maakohtu istungil väljendatud kahetsust peab maakohus siiraks.

Seega saab süüdistatava süüd hinnata keskmisest väiksemaks.

KarS §329 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

Seega näeb nimetatud säte kergeima sanktsioonina ette rahalise karistuse. Ka kaitsja

taotles maakohtu istungil süüdistatavale rahalise karistuse mõistmist 100 päevamäära

ulatuses. Sellist liiki karistuse mõte on süüdlase mõjutamine varaliste vahendite

vähendamise ja seega igapäevase tegevuse piiramise kaudu. Käesoleval juhul

süüdistatav küll töötab ja tema 2023 keskmise päevasissetuleku suurus oli 30,78 €.

Samas ei pea maakohus kuidagi põhjendatuks mõista süüdistatavale karistuseks

rahalise karistuse. Ülalviidatud Karistusregistri väljavõtte kohaselt on süüdistatavat

varasemalt karistatud nii rahalise karistuse kui rahatrahvidega. Kõik need kohustused

on süüdistatav täitnud, kuid jätkanud süütegude toimepanemist. Lisaks sellele peab

maakohus vajalikuks rõhutada, et süüdistatav on varasemalt kandnud reaalset

vangistust, kusjuures tingimisi vangistus on pööratud täitmisele ning ta on

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud. Vaatamata ka sellele on süüdistatav

jätkanud süütegude toimepanemist. Karistuse mõistmisel ja Riigikohtu praktika

kohaselt peavad karistused tavaolukorras minema järjest rangemaks. Aluseid

varasematest kergema karistusliigi kohaldamiseks maakohus ei tuvastanud.

Nagu maakohus juba eelpool märkis, näeb KarS §329 karistusena ette kuni

üheaastase vangistuse.

Kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse suuruse mõistmisel arvesse sanktsiooni

keskmine määr, mida siis kergendavate ja raskendavate asjaolude ilmnemisel kas

suurendatakse või vähendatakse. Käesoleval juhul on sanktsiooni keskmine määr 6

kuud vangistust.

Karistuse suuruse mõistmisel arvestab maakohus nii eri- kui üldpreventiivseid

eesmärke. Eripreventiivsus tähendab maakohtu poolt selliste võimaluste kaalutlemist,

mis mõjutab süüdistatavat edaspidi kuritegusid mitte toime panema. Üldpreventiivseid

eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal, et praegusel

juhul ei ole põhjust süüdistatavat karistada suuremas määras, kui on tema süü suurus ega

suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär võiks avaldada talle piisavat

eripreventiivset mõju.

Oma kohtukõnes palus ringkonnaprokurör mõista süüdistatavale karistuseks 5 kuud

vangistust, mille hulka tuleb arvata 2 eelvangistuse päeva. Ringkonnaprokuröri

seisukoha kohaselt ei mõjuta muud karistused süüdistatavat piisavalt.

Maakohus nõustub selle ettepanekuga osaliselt ja mõistab Victor Babkinile

karistuseks 4 kuud vangistust. Maakohus arvestab siinkohal nii käesolevas

kriminaalasjas tuvastatud kui ka süü suuruse hindamisel arvesse võetud asjaoludega.

Kaitsja leidis, et vangistuse mõistmisel ei tohiks selle suurus ületada 2 kuud, kuna

tegemist oli vaid 1 episoodiga, kuigi juhtimisõigus oli süüdistatavalt ära võetud

tähtajaga 4 kuud.

Vastuseks kaitsjale peab maakohus vajalikuks taaskord viidata, et süütegu oli toime

pandud vähem, kui kuu aega peale süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist ja

lisakaristuse kohaldamist. Kaitsjaga tuleb nõustuda selles osas, et andmed selle kohta,

kas süüdistatav juhtis sõidukit ka enne või peale süüteo toimepanemist, puuduvad,

kuid süüdistatava enda ütlused selle kohta, et ta jätkas töötamist veoautojuhina ning

ei teavitanud ega kavatsenudki teavitada tööandjat juhtimisõiguse äravõtmisest, võivad

viidata sellele, et ta võis seda teha, vältides sellega töö kaotamist, kuid mitte lihtsalt

vahele jäädes.

Kaitsja poolt pakutud karistuse määr ei ole põhjendatud ega kooskõlas juba

ülalviidatud karistuse suuruse arvestamise asjaoludega. Maakohus peab siinkohal

veelkord vajalikuks korrata ja rõhutada, et süüdistataval oli igati võimalus vältida

uue süüteo toimepanemist, teavitades tööandjat oma lisakaristusest tähtajaga 4 kuud.

Süüdistatav seda võimalust teadlikult ja tahtlikult ei kasutanud.

Vastavalt KarS §68 lg.1 arvatakse eelvangistus karistusaja hulka.

Riigikohus on siinkohal selgitanud, et eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka

arvamine võib kohtuotsuses väljenduda kahel viisil. Juhul, kui isikult on

kriminaalmenetluses võetud vabadus pausideta kuni vangistuse mõistmiseni ja teda

vangistusest ei vabastata, tuleb karistuse kandmise algusajaks lugeda isiku vahistamise või

kahtlustatavana kinnipidamise päev. Juhul, kui isik on viibinud vaheldumisi eelvangistuses

ja vabaduses, tuleb eelvangistuses viibitud ajavahemikud summeerida ning nende arvelt

ärakantavat vangistust vähendada. (vt. ka Riigikohtu 30.05.2017 lahend kohtuasjas

nr.3-1-1-29-17).

Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatav oli kahtlustatavana kinni

peetud 05.07.2024 ja vabastatud 06.07.2024.

Seega tuleb süüdistatavale mõistetud karistust 4 kuud vangistust vähendada 2 päeva

võrra ning lõplikult kuulub Victor Babkinil kandmisele 3 kuud 28 päeva vangistust.

Vastavalt KrMS §306 lg.1 p.14 lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse, millised

on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad.

Vastavalt KrMS §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu.

Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.9 kuulub menetluskulude hulka muuhulgas süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Vastavalt KarS §4 lg.3 on sama seadustiku §329 järgi kvalifitseeritav kuritegu teise astme

kuritegu.

Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus

teise astme kuriteo süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2024 määrusele nr.87 on töötasu alammäär 2025

summas 886 €.

Eeltoodu alusel kuulub Victor Babkinilt väljamõistmisele riigituludesse sundraha summas

1329 €.

Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuuluvad menetluskulude hulka määratud kaitsjale makstud

tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohtueelses menetluses oli Victor Babkini kaitsjaks riigi õigusabi korras vandeadvokaadi

abi Igor Belugin, kes esitas järgmised 11.09.2024 taotluse summas 178,49 €. Taotlus on

rahuldatud Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristiina Erte Riigi õigusabi tasu ja

kulu hüvitamise 11.09.2024 määrusega summas 178,49 €.

Kohtuvaidlustes tegi ringkonnaprokurör maakohtule ettepaneku kõik kaitsjatasud Victor

Babkinilt välja mõista.

Kaitsja kaitsjatasude väljamõistmise osas sõna ei võtnud.

Maakohus leiab, et seoses süüdimõistva kohtuotsusega tuleb süüdistatavalt kõik

kohtueelses menetluses tekkinud kaitsjatasud summas 178,49 € välja mõista.

Kohtulikus menetluses oli süüdistatava kaitsjaks vandeadvokaadi abi Igor Belugin, kes

esitas 27.02.2025 taotluse summas 202,03 € (tutvumine ja asja materjalidega seostamine

75 €, vestlus kaitsealusega 4 €, eelistungil osalemine 36 €, tasu sõidule kulutatud aja eest

Narva - Jõhvi 20 €, sõidukulud Narva – Jõhvi - Narva 30,60 €, käibemaks 36,43 €).

Taotlus on rahuldatud Viru Maakohtu 27.02.2025 määrusega summas 202,03 €.

Peale selle esitas kaitsja 24.07.2025 taotluse summas 225,18 € (23.07.2025 vestlus

kaitsealusega 2 €, 24.07.2025 vestlus kaitsealusega 18 €, 24.07.2025 kohtuistungil

osalemine 75 €, 03.09.2025 kohtuistungil osalemine 36 €, tasu sõidule kulutatud aja eest

Narva - Jõhvi 20 €, sõidukulud Narva – Jõhvi - Narva 30,60 €, käibemaks 43,58 €).

Maakohus leiab, et kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult.

Maakohus leiab, et kaitsjatasud kohtulikus menetluses (v.a. sõidukulud ja tasu sõidule

kulutatud aja eest) kuuluvad seoses süüdimõistmisega väljamõistmisele süüdistatavalt.

Maakohus toob eraldi välja, et enne Viru Maakohtu 27.02.2025 määrusega rahuldatud

kaitsjatasu taotluse puhul arvestab maakohus käibemaksu 20% määras ja 24.07.2025

kaitsjatasu puhul käibemaksu 22% määras, lähtudes Käibemaksuseaduse §15 lg.1.

Eeltoodust tulenevalt kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele kaitsjatasu kohtulikus

menetluses summas 302,74 € (koos käibemaksuga). Kaitsjatasud summas 124,47 € (koos

käibemaksuga) tuleb jätta riigi kanda.

Kohtuvaidlustes palus kaitsja ajatada sundraha ja menetluskulude tasumine 1 aasta võrra.

Maakohus nõustub selle seisukohaga ja leiab selle oleva põhjendatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne PALMISTE

kohtunik