Legislator Case Law & Legislation
2-23-124753/36 AI generated

2-23-124753/36 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-23-124753/36
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tühistada Viru Maakohtu 7. jaanuari 2025 otsus osas, millega maakohus mõistis Teha uus otsus, millega mõista Nikolay Astashovilt Aktiva Finance Group OÜ

Legislator headnote

AI generated

2-23-124753/36 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tühistada Viru Maakohtu 7. jaanuari 2025 otsus osas, millega maakohus mõistis Teha uus otsus, millega mõista Nikolay Astashovilt Aktiva Finance Group OÜ

Keywords

AI generated
financial hardship financial institutions asset manager lack of shareholder standing fraud on creditors standing of heirs
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Andra Pärsimägi, Anneli Alekand

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. september 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-124753

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi Nikolay Astashovi

vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

4971,42 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 7. jaanuari 2025 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Nikolay Astashovi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(kostja) Nikolay Astashov (ik

XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja: Aleksei

Naumkin

Vastustaja (hageja) Aktiva Finance Group OÜ (rg-

kood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 7. jaanuari 2025 otsus osas, millega maakohus mõistis

Nikolay Astashovilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja AS-iga Inbank Finance

sõlmitud lepingu alusel intressi üle 5,45 euro ja Coop Finants AS-iga sõlmitud lepingu

alusel intressi üle 55,43 euro, samuti menetluskulude jaotuse osas.

2. Teha uus otsus, millega mõista Nikolay Astashovilt Aktiva Finance Group OÜ

kasuks välja 1015,48 eurot, sh AS-iga Inbank Finance sõlmitud lepingu alusel

põhivõlgnevus 954,60 eurot ja intress 5,45 eurot ning Coop Finants AS-iga sõlmitud

lepingu alusel intress 55,43 eurot.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista Nikolay Astashovilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 1015,48

eurot, sh AS-iga Inbank Finance sõlmitud lepingu alusel põhivõlgnevus 954,60

eurot ja intress 5,45 eurot ning Coop Finants AS-iga sõlmitud lepingu alusel

intress 55,43 eurot.

3. Jätta hagi rahuldamata põhivõlgnevuse 3997,27 eurot, haldustasu 29,60 eurot,

sissenõudmiskulude 100 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 415,42 eurot,

viivise alates 22. augustist 2023 kuni põhinõude 1203,53 eurot täitmiseni

intressimääraga võrdses määras 18% aastas ja viivise alates 22. augustist 2023

kuni põhinõude 3748,36 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 19,90%

aastas väljamõistmiseks.

4. Jätta menetluskulud 20,5% ulatuses Nikolay Astashovi ja 79,5% ulatuses Aktiva

Finance Group OÜ kanda.

5. Lugeda Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud menetluskulude suuruseks 1326

eurot ja Nikolay Astashovi põhjendatud menetluskulude suuruseks 1200 eurot.

6. Tasaarvestada poolte menetluskulude nõuded ja mõista Aktiva Finance Group

OÜ-lt Nikolay Astashovi kasuks menetluskulude katteks välja 682,17 eurot.

5. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas hagi Nikolay Astashovi (kostja) vastu põhivõla

4951,89 eurot, intressivõlgnevuse 301,12 eurot, haldustasu võlgnevuse 29,60 eurot,

sissenõudmiskulude 100 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 415,42 eurot

väljamõistmiseks. Lisaks taotleb hageja kostjalt viivise väljamõistmist lepingujärgse

intressimääraga võrdses määras hagi esitamisest kuni kohustuse tasumiseni ning

menetluskulude jätmist kostja kanda.

1.1. AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid 4. jaanuaril 2022 väikelaenulepingu nr

XXXXXXXXXXXXX (leping 1), mille alusel sai kostja laenu 1500 eurot ja kohustus selle

maksegraafiku alusel tagasi maksma 15. veebruarist 2022 kuni 15. jaanuarini 2025. Lepiti

kokku intress 18% aastas, krediidi kulukuse määr on 28,89%. Kostja ei täitnud lepingust 1

tulenevaid kohustusi tähtaegselt. AS Inbank Finance saatis 2. veebruaril 2023. a kostjale

lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks.

22. veebruaril 2023 ütles AS Inbank Finance lepingu 1 üles ja loovutas 27. veebruaril 2023

nõude kostja vastu koos kõrvalnõuetega hagejale. Kostja on AS-le Inbank Finance tasunud

põhiosa katteks 545,40 eurot ja hagejale mitte midagi. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg

1203,53 eurot.

Kostjal on intressivõlgnevus 70,62 eurot alates 10. osamaksest ehk 15. novembrist 2022 kuni

ülesütlemisele eelnenud 13. osamakseni ehk 15. veebruarini 2023. Kostja intressi tasunud ei

ole.

Lepingust 1 tulenevalt pidi kostja tasuma lepingu haldustasu 5,90 eurot kuus. Lepingu 1

ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata haldustasu 23,60 eurot (4 x 5,90).

Hageja on kohtuväliselt saatnud kostjale meeldetuletusi, sissenõudmiskulud on 50 eurot.

Lisaks nõuab hageja viivist 106,83 eurot põhivõlalt 1203,53 eurot lepingu 1 ülesütlemisele

järgnevast päevast alates ehk 23. veebruarist 2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 21. augustil

2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 18% kooskõlas

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kolmanda lausega.

1.2. Coop Finants AS ja kostja sõlmisid 17. novembril 2017 lepingu XXXXXXXXXXXXX

(leping 2), mida hiljem kaks korda muudeti ning mille alusel sai kostja laenu 9750 eurot ja

kohustus selle maksegraafiku alusel tagasi maksma 5. detsembrist 2017 kuni 5. novembrini

2022, intressiga 19,90% aastas. Kostja allkirjastas lepingu 2 digitaalselt, laen 9555 eurot

(9750 eurot - 195 eurot lepingutasu) maksti kostjale välja 17. novembril 2017. Kostja ei

täitnud lepingust 2 tulenevaid kohustusi tähtaegselt. 28. veebruaril 2023 saatis Coop Finants

AS kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse

tasumiseks. 24. märtsil 2023 ütles Coop Finants AS lepingu 2 üles ja loovutas 13. aprillil

2023 nõude kostja vastu koos kõrvalnõuetega hagejale. Kostja on Coop Finants AS-le tasunud

põhiosa katteks 6001,64 eurot ja hagejale mitte midagi. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg

3748,36 eurot.

Kostjal on intressivõlgnevus alates 230,50 eurot 30. osamaksest, ehk 5. detsembrist 2022 kuni

ülesütlemisele eelnenud 33. osamakseni ehk 5. märtsini 2023. Kostja intressi tasunud ei ole.

Lepingust 2 tulenevalt pidi kostja tasuma lepingu haldustasu 1,50 eurot kuus. Lepingu

ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata haldustasu 6 eurot (4 x 1,50).

Hageja on kohtuväliselt saatnud kostjale meeldetuletusi, sissenõudmiskulud on 50 eurot.

Lisaks nõuab hageja viivist 308,59 eurot põhivõlalt 3748,36 eurot lepingu 2 ülesütlemisele

järgnevast päevast alates s.o 24. märtsist 2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 21. augustil

2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 19,90%

kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega.

1.3. Tõenditena selle kohta, et kostjal lepingute sõlmimise ajal maksehäired puudusid, esitas

hageja laenutaotlused ja maksehäireregistri väljavõtte. Laenuandjad hindasid kostja

krediidivõimelisust tema antud teabe ja avalike andmebaaside põhjal.

AS-le Inbank Finance esitatud laenutaotluses märkis kostja oma sissetulekuks 1500 eurot ja

igakuiseks väljaminekuks 224 eurot. AS Inbank Finance arvestas kõik kostja kulud koos laenu

osamaksega 60,60 eurot tuludest maha ning leidis, et kostjale jääb raha reservi vähemalt

1215,40 eurot (1500-224-60,60). Eeltoodust järeldas AS Inbank Finance kostja võimet maksta

laenumakseid lepingus 1 toodud summas.

Coop Finants AS-le esitatud laenutaotluses märkis kostja oma sissetulekuks 1300 eurot ja

igakuiseks väljaminekuks 240 eurot. Coop Finants AS arvestas kõik kostja kulud koos laenu

osamaksega 244,07 eurot tuludest maha ning leidis, et kostjale jääb raha reservi vähemalt

815,93 eurot (1300-240-244,07). Eeltoodust järeldas Coop Finants AS kostja võimet maksta

laenumakseid lepingus 2 toodud summas.

Arvestades lepingute laenusummasid, osamaksete suurust ning lepingutega kaasnevaid

kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuste täitmine kostjale jõukohane. Kostja oli piisava

sissetulekuga inimene ehk täiesti usaldusväärne laenuvõtja, kes on seega võimeline lepingulisi

kohustusi raskuseteta täitma.

Lepingute sõlmimise ajal oli Eestis arvestuslik elatusmiinimum 303,40 eurot (2021. aastal) ja

235 eurot (2017. aastal).

Kostjal oli VÕS § 4034 lg 3 teise lause kohaselt kohustus anda laenuandjale

krediidivõimelisuse hindamiseks õige ja täielik teave. Kui kostja esitas laenutaotluses

laenuandjale ebaõigeid andmeid, ei saa laenuandjale ette heita vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumist. Ka hea usu põhimõttest tulenevalt on poolel enne lepingu sõlmimist

kohustus teatada asjaoludest, mis võivad teise poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt

mõjutada.

1.4. Alternatiivselt palub hageja hagi rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel.

Kostja on teinud AS-le Inbank Finance 15. veebruarist 2022 kuni 7. oktoobrini 2022

tagasimakseid kokku 545,40 eurot (60,60+363,60+121,20). Kui kohus leiab, et laenuandja on

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud

tagastamata laen 961,15 eurot (1500-538,85) ja intressid 36,08 eurot (42,63-6,55).

Hagi aluseks on kaks eri laenuandjatega sõlmitud laenulepingut. Ühele laenuandjale ühe

laenulepingu alusel tehtud makseid ei saa arvestada teise laenu katteks.

2. Kostja nõuet ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Hageja ei ole asjaolusid tõendanud, vaid tugineb paljasõnaliselt sellele, et kostja on jätnud

lepingust 2 tulenevad kohustused 3748,36 euro ulatuses täitmata alates novembrist 2022.

Tõendatud ei ole lepingu sõlmimise fakt, kehtivus ja laenu väljamaksmine.

Lepingu 1 sõlmimisel rikkus laenuandja oma VÕS §-dest 4034 ja 4035 tulenevaid kohustusi,

mille tõttu tekkisid kostjal makseraskused. Laenuandja ei kontrollinud kostja

krediidivõimelisust ja rikkus sellega vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja esitatud dokumentides on laenulepingute numbrid erinevad.

Kostja palk oktoobrist detsembrini 2017 oli ca 800 eurot kuus, pension 353 eurot, keskmised

finantskohustused kuus 1365,27 eurot, majanduskulud 300 eurot ja kulud elamiseks 500–600

eurot. 2022. aastal oli kostja palk on keskmiselt 1100 eurot, pension 400 eurot,

majapidamiskulud 300 eurot, finantskohustused 1350,54 eurot ja kulud elamiseks 500–600

eurot.

Kostja arvates pidid laenuandjad nõudma kostja kontoväljavõtet ja seda analüüsima.

Maksevõime adekvaatseteks hindamiseks ei piisa ainult maksehäirete registri kontrollimisest.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul

ei võlgne. Seadusjärgne intress lepingute sõlmimisest kuni lõppemiseni oli 0% aastas, sama

suur oli viivis. Alates 1. jaanuarist 2023 oli see 2,5%.

Kostja sai laenudena kokku 11 055 eurot (9555+1500). Kostja on tagasi maksnud kokku 11

583,68 eurot, mis on 528,68 eurot rohkem, kui pidi. Kostja on seega lepingutest tulenevad

kohustused täitnud.

Tsiviilasjas nr 2-23-123546 (p 45) leidis kohus, et kostja on tasunud Aktiva Finance Group

OÜ-le kokku 3960,32 eurot rohkem. Kui kohus ei tuvasta laenuandjate käitumises lepingute

sõlmimisel VÕS § 4034 rikkumist, palub kostja protsessuaalselt tasaarvestada tema

tsiviilasjast nr 2-23-123546 tulenev nõue hageja vastu hageja nõudega praeguses asjas.

Hageja õigusabikulud on põhjendamatud.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 7. jaanuari 2025 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 4971 eurot, sh lepingu 1 alusel põhivõlgnevuse 954,60 eurot ja intressi 141,88

eurot ning lepingu 2 alusel intressi 3874,94 eurot. Maakohus jättis rahuldamata nõuded

põhivõlgnevuse 3997,27 eurot, haldustasu 29,60 eurot, sissenõudmiskulude 100 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 415,42 eurot ja viivise alates hagi esitamisest kuni

põhinõude täitmiseni väljamõistmiseks. Menetluskulud jättis maakohus võrdsetes osades

poolte kanda ning mõistis kostjalt hageja menetluskulude katteks välja 147 eurot.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on mõlema laenulepingu sõlmimine tõendatud. Lepinguga

1 seotud asjaolude üle vaidlust ei ole ning lepingu 2 katteks on kostja teinud makseid.

Kumbki laenuandjatest ei ole maakohtu hinnangul täitnud vajalikul määral VÕS § 4034 lg 1 p-

s 2 sätestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise kohustust. Kohtupraktikas on

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda

laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel

täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna

sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt

Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kostja

pangakonto väljavõtet küsides olnuks nii Coop Finants AS-il kui AS-il Inbank Finance

võimalik veenduda, et kostjal oli 2017. aastal kohustusi juba vähemalt viie eri võlausaldaja ja

2021. aastal vähemalt seitsme eri võlausaldaja ees. 2021. aastal enne AS-iga Inbank Finance

laenulepingu sõlmimist oli kostja keskmiseks ühe kuu sissetulekuks 1715,39 eurot ja ühes

kuus keskmine tagasimaksete summa võlausaldajatele 1421,59 eurot, mis jätab igakuiseks

vabaks kasutamiseks 293,80 eurot. Hageja viitab oma 12. novembri 2024 seisukohas, et 2021.

aastal oli elatusmiinimum 303,40 eurot. See tähendab, et kostja elas juba enne lepingu

sõlmimist AS-iga Inbank Finance alla elatusmiinimumi piiri.

Kuna laenuandjad on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on lepingutes sisalduv

intressimäära kokkulepe tühine.

Lepingu 1 kehtivuse ajal oli seadusjärgne intress 4. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2022

0% aastas ja 1. jaanuarist 2023 kuni 22. veebruarini 2023 2,5% aastas. Kostja sai laenu 1500

eurot, millelt tuli lepingu 1 kehtivuse ajal tasuda intressi 141,88 eurot. Kostja on teinud

tagasimakseid 545,40 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks lepingu 1 katteks välja mõista

põhivõlgnevus 954,60 eurot ja intress 141,88 eurot.

Lepingu 2 kehtivuse ajal oli seadusjärgne intress 17. novembrist 2017 kuni 31. detsembrini

2022 0% aastas ja 1. jaanuarist 2023 kuni 24. märtsini 2023 2.5% aastas. Kostja sai laenu

9750 eurot, millelt tuli tasuda intressi 4228,96 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid 10

104,02 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks lepingu 2 katteks välja mõista intress 3874,94

eurot, sest kostja maksnud summast tuleb 9750 eurot lugeda võlgnevuse põhiosa ja 354,02

eurot intressi katteks.

Viivisenõue tuleb jätta rahuldamata, sest ei ole andmeid, et laenuandjad oleks kostjale teinud

teatavaks uuesti määratud tagasimaksed, millega viivitamisest algaks viivisearvestus.

Sissenõudmiskulu 100 eurot ja haldustasu 29,60 eurot saab maakohtu hinnangul pidada VÕS

§ 4034 lg-s 7 nimetatud muuks tasuks, mida tarbija vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise korral laenuandjale ei võlgne.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 7. jaanuari 2025 otsuse

tühistamist ning hagi täies ulatuses rahuldamata jätmist, samuti menetluskulude jaotuse

muutmist ning kulude jätmist kas 10% ulatuses kostja ja 90% ulatuses hageja kanda või

täielikult hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt tegi maakohus otsuse p-s 49 arvutusvea, mõistes

lepingu 1 alusel intressi katteks välja 141,88 eurot aja eest 1. jaanuarist 2023 kuni 22.

veebruarini 2023. Sel ajavahemikul oli intressimäär 2,5% aastas ning laenusummalt 1500

eurot on tegelik intress 5,44 eurot.

Samuti tegi maakohus arvutusvea otsuse p-s 50, mõistes lepingu 2 alusel intressi katteks välja

4228,96 eurot aja eest 1. jaanuarist 2023 kuni 24. märtsini 2023. Sel ajavahemikul oli

intressimäär 2,5% aastas ning laenusummalt 9750 eurot on tegelik intress 55,42 eurot.

Kostja tasus Coop Finants AS-le kokku 10 104,02 eurot. Kui kostjal tuli tagastada laen 9750

eurot koos intressiga 55,42 eurot, on ta tagastanud 298,60 eurot rohkem, kui pidi

(9750+55,42=9805,42; 10 104,02-9805,42=298,60). Seega ei ole alust kostjalt Coop Finants

AS-iga sõlmitud lepingu alusel midagi välja mõista.

Kostjalt sai välja mõista AS-iga Inbank Finance sõlmitud lepingu alusel põhivõlgnevuse

954,60 eurot ja intressi 5,44 eurot, kokku 959,44 eurot. See nõue tuleb tasaarvestada teise

lepingu alusel enammakstud 298,60 euroga, mistõttu saab kostjalt välja mõista 660,84 eurot.

Täiendavalt palub kostja võtta arvesse protsessuaalset tasaarvestusavaldust ja Viru Maakohtu

otsust tsiviilasjas nr 2-23-123546, milles tuvastati, et kostja on hagejale maksnud 3960,32

eurot rohkem, kui maksma pidi. Tasaarvestuse järel ei ole alust praeguses asjas kostjalt

midagi välja mõista.

Samuti vaidlustab kostja menetluskulude jaotust. Maakohus jaotas menetluskulud valesti,

lähtudes ekslikult arvestatud võlasummast (s.o haginõude rahuldatud ulatusest), mis on

vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-ga 162. Arvutusviga arvesse võttes

rahuldatakse hagi 10% ulatuses, milliselt peaks jagunema ka menetluskulud. Kostja

tasaarvestusavaldusi arvesse võttes jääb hagi rahuldamata ja menetluskulud tuleb jätta hageja

kanda. Hagejalt tuleb sel juhul kostja kasuks välja mõista maakohtus kantud menetluskulud

1200 eurot ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud.

Lisaks mõistis maakohus kostjalt menetluskulud välja vales summas. Maakohus leidis, et

poolte menetluskulud kokku on 1326 + 1200 = 2526 eurot, millest 50% ehk 1263 eurot jääb

kummagi poole kanda. Kohus tasaarvestas poolte vastastikused menetluskulude nõuded,

mistõttu tuli kostjal hagejale hüvitada 63 eurot (1326-1263), kuid kohus mõistis kostjalt

hageja menetluskulude katteks välja 147 eurot.

Kostja esitas kohtuvea parandamiseks maakohtule taotluse, kuid kohus tema taotlust ei

rahuldanud. Hageja oleks võinud kulude vältimiseks pöörduda kostja poole kompromissi

sõlmimiseks.

Toimikus ei ole hageja esindaja esindusõigust ja haridust tõendavaid dokumente, mistõttu ei

ole alust hüvitada hagejale lepingulise esindaja kulusid.

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Seoses tsiviilasjaga 2-23-123546 märgib hageja, et 3860,32 eurot maksis kostja Placet Group

OÜ-le enne, kui Placet Group OÜ loovutas nõude hagejale. See tähendab, et hageja ei ole

kostja arvelt rikastunud ega tunnista kostja alusetu rikastumise nõuet.

Praeguses menetluses tegi kostja tagasimakseid AS-i Inbank Finance ja Coop Finants AS-i

arveldusarvetele samuti enne nõuete loovutamist, mistõttu ei ole hageja rikastunud ega

tunnista kostja alusetu rikastumise nõuet.

Kui ringkonnakohus leiab, et maakohus arvutas intressi valesti, siis on tegemist kohtu veaga

ning seetõttu ei tohiks apellatsioonkaebusega kaasnevaid menetluskulusid jätta hageja kanda,

sest hageja ei vastuta kohtu eksimuse eest. Kõik tsiviilasja menetlemisega seotud kulud tuleb

jätta kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada

osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja lepingu 1 alusel intressi rohkem kui 5,45 eurot ja

lepingu 2 alusel intressi rohkem kui 55,43 eurot. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega

mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi kokku 60,88 eurot (5,45+55,43) ning jaotab

menetluskulud maakohtus võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ja jätab ringkonnakohtus

kulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

Ringkonnakohus esitab TsMS § 654 lg 2² järgi otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse.

7. Vastuseks kostja väitele, et toimikus ei ole hageja esindaja esindusõigust ja haridust

tõendavaid dokumente, märgib ringkonnakohus, et need dokumendid on esitatud maakohtule

26. septembril 2023 (dtl 126–127). Kohtulahendite infosüsteemi andmetel on need kostjale ja

tema esindajale tehtud nähtavaks alates 11. juulist 2025.

8. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse intressiarvutust ning kostja tasaarvestusavalduse

rahuldamata jätmist, samuti menetluskulude jaotust.

Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles kohus jättis hagi osaliselt rahuldamata.

Vaidlustamata osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud.

Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1

järgi apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas ehk intressiarvutust, tasaarvestusavalduse

kehtivust ja menetluskulude jaotust.

9. Kostja hinnangul jättis maakohus alusetult kohtuvea parandamata.

Maakohus leidis õigesti, et kostja 24. jaanuari 2025 taotluse alusel ei saanud ta

intressiarvestuse vigu ise TsMS § 447 lg 2 järgi parandada. Otsuse põhjendavas osas

arvutusvea ilmnemisel ei saa kohus muuta otsuse resolutsiooni, mis põhines ekslikul

arvutusel. Selliselt muudetaks otsuse sisu (RKTKo 29. oktoober 2008 nr 3-2-1-97-08, p 18).

Samas menetluskulusid puudutavas osas on vaidlustatud otsuse resolutsioon ja põhjendav osa

omavahel vastuolus. Põhjendava osa p 58 järgi peab kostja hagejale menetluskulusid

hüvitama 63 eurot, aga resolutsiooni p-s 7 mõistis maakohus välja 147 eurot. See oli ilmne

viga, mida maakohus oleks saanud TsMS § 447 lg 2 alusel parandada, muutmata otsuse sisu.

10. Maakohus tuvastas, et kuni 31. detsembrini 2022 oli seadusjärgne intress 0% ja alates 1.

jaanuarist 2023 oli intress 2,5%, mille põhjal leidis, et lepingu 1 alusel tuleb kostjal intressi

maksta 141,88 eurot ja lepingu 2 alusel 4228,96 eurot.

Maakohus võttis lepingu 1 puhul arvutuse aluseks aja 4. jaanuarist kuni 22. veebruarini 2023

ja laenusumma 1500 eurot, lepingu 2 puhul aja 1. jaanuarist kuni 24. märtsini 2023 ja

laenusumma 9750 eurot.

Kostja ei ole vaidlustanud intressi arvutamist laenusumma alusel.

Kostja näitab oma arvutustes õigesti, et 2,5% 1500 eurost on 37,50 eurot, mis aasta päevade

arvuga ehk 365-ga jagatuna on ligikaudu 0,10 eurot päevas. 4. jaanuarist kuni 22. veebruarini

2023 on 53 päeva ja intressi suuruseks selle aja eest 5,45 eurot (kostja on ümardamisel

eksinud ühe sendi võrra).

Samuti on kostja õigesti arvutanud, et 2,5% 9750 eurost on 243,75 eurot. Aasta päevade

arvuga ehk 365-ga jagatuna on see ligikaudu 0,67 eurot päevas. 1. jaanuarist kuni 24. märtsini

2023 on 83 päeva ja intressi suuruseks selle aja eest 55,43 eurot (ka siin on kostja

ümardamisel eksinud ühe sendi võrra).

Maakohtu otsusest ei nähtu, millise arvutuskäigu tulemusena maakohus intressisummadeni

jõudis. Arvestades, et hageja nõudis intressi kokku 301,12 eurot, ületas maakohus intressi

välja mõistes ka hagi piire.

11. Kostja leiab, et kuna ta maksis lepingu 2 katteks tagasi rohkem, kui pidi, tuleb makstud

summa arvata maha sellest, mis ta lepingu 1 katteks hagejale maksma peab. Hageja leiab, et

kuna tagasimaksed tehti laenuandjatele, ei ole selline tasaarvestus põhjendatud.

Esmalt märgib ringkonnakohus et kostja on teinud oma arvutustes vea: lepingust 1 tulenev

põhivõlgnevus 954,60 eurot ja intress 5,44 eurot ei ole kokku 959,44 eurot, vaid 960,04 eurot,

millest enammakstud summa lahutamisel on vahe 661,44 eurot (960,04-298,60), lisaks on

õige intress 5,45 eurot.

Vaidlust ei ole selle üle, et kostja tegi kõik tagasimaksed laenuandjatele ja hagejale ei ole ta

midagi maksnud. Viimase makse lepingu 2 alusel Coop Finants AS-ile tegi kostja 2022. aastal

(dtl 159, 222), st enne hageja ja Coop Finants AS vahel nõude loovutamise kokkuleppe

sõlmimist 13. aprillil 2023 (dtl 80). Kuna kostja oli nõude enne loovutamist täitnud, ei olnud

järelikult olemas loovutatavat nõuet (see oli tasumisega lõppenud) ja hageja ei saanud nõude

omajaks. Kostjal saab seetõttu olla ainult alusetu rikastumise nõue algse laenuandja vastu,

mida ei saa tasaarvestada hageja nõudega, sest võlasuhete pooled ei kattu.

12. Maakohus jättis tähelepanuta kostja 1. novembril 2024 esitatud tasaarvestusavalduse,

kuid tasaarvestuseks ei ole ka alust.

Kostja esitas tasaarvestuse alusena Viru Maakohtu otsuse tsiviilasjas nr 2-23-123546, milles

hagejaks oli OÜ Aktiva Finance Group ja kostjaks Nikolai Astashov. Nimetatud otsuse

põhjendavas osas (p 45) tuvastas maakohus, et kostja tasus laenu rohkem, kui pidi (kostja

nimetatud enamtasutud 3960,32 eurost kuuluks mahaarvamisele intress). Hageja vaidles

tasaarvestusele vastu, sest kostja tasus laenu Placet Group OÜ-le ja hageja ei ole alusetult

rikastunud. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et tasus laenu Placet Group OÜ-le.

Viidatud otsuse kirjeldavast osast tulenevalt tasus kostja laenu kuni oktoobrini 2022, Placet

Group OÜ ja hageja sõlmisid nõude loovutamise kokkuleppe 26. jaanuaril 2023 (p-d 2 ja 3).

Ka see nõue oli enne loovutamist järelikult lõppenud, hageja ei saanud nõude omajaks ja

kostja ei saa seetõttu hageja nõuet praeguses asjas tasaarvestada alusetu rikastumise nõudega,

mis võiks tuleneda tsiviilasjast nr 2-23-123546, sest võlasuhete pooled ei kattu. Kostjal võib

olla alusetu rikastumise nõue Placet Group OÜ vastu.

13. Eelnevast tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1015,48 eurot: lepingu 1

katteks põhivõlgnevus 954,60 eurot ja intress 5,45 eurot ning lepingu 2 katteks intress 55,43

eurot.

14. Maakohus jaotas menetluskulud õigesti TsMS § 163 järgi. Kostja viidatud TsMS § 162

kohaldamisele ei kuulu, sest hagi ei jäetud täielikult rahuldamata.

Kuigi hageja meelest tuleb kõik kulud jätta kostja kanda, ei ole ta apellatsioonkaebust

esitanud. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Ringkonnakohtu otsuse järgi rahuldatakse hagi väiksemas ulatuses kui maakohus seda tegi,

mistõttu muudab ringkonnakohus TsMS § 173 lg 3 alusel menetluskulude jaotust.

Põhjendatud on jaotada menetluskulud maakohtus võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ehk

20,5% jätta kostja kanda ja 79,5% hageja kanda.

Maakohus luges hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks 1326 eurot ja kostja

põhjendatud menetluskulude suuruseks 1200 eurot, kokku 2526 eurot. 20,5% sellest on

517,83 eurot ja 79,5% on 2008,17 eurot. Menetluskulude jaotuse järgi tuleb hagejalt seega

kostja maakohtus kantud menetluskulude katteks välja mõista 682,17 eurot.

Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, jätab ringkonnakohus poolte menetluskulud

apellatsioonimenetluses TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Maakohtu arvutuslik eksimus ei erine edasikaebamisel olemuslikult menetlusõiguse normi

rikkumisest või materiaalõiguse väärast kohaldamisest. Kui ka vastustaja meelest on kohus

eksinud, saab ta kulude vähendamise eesmärgil apellandile kompromissi pakkuda, millest

keeldumisel on mõju menetluskulude jaotusele vastavalt TsMS 163 lg-le 2.

(allkirjastatud digitaalselt)