2-25-12533/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kairi Piirisild ja Kaija

Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht

02.09.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-12533

Kohtuasi

Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatria-

kliiniku valvearsti taotlus esialgse õiguskaitse korras

X.H-le tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja selle

pikendamiseks

Vaidlustatud kohtulahendid

Harju Maakohtu 04.08.2025 määrus (esialgse õiguskaitse

rakendamine)

Harju Maakohtu 06.08.2025 määrus (esialgse õiguskaitse

pikendamine)

Kaebuse esitaja ja liik

X.H määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla

(registrikood 90006399) psühhiaatriakliiniku valvearst

KT

Puudutatud isik X.H (isikukood XXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X.H määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 04.08.2025 määrus muutmata.

3. Jätta Harju Maakohtu 06.08.2025 määrus muutmata.

4. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

2-25-12533

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Taotlus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku valvearst KT (avaldaja) esitas

04.08.2025 Harju Maakohtule taotluse kohaldada X.H-le (puudutatud isik) esialgse

õiguskaitse korras tahtest olenematut ravi neljaks päevaks ja pikendada esialgset õiguskaitset

40 päevani.

Taotluse kohaselt viibib puudutatud isik psühhiaatriakliinikus alates 03.08.2025 ning samal

päeval kell 23.27 rakendati tema suhtes tahtest olnematut ravi. Puudutatud isik on

psüühikahäirest tingitud ebaadekvaatse käitumise ja toimetulematuse tõttu endale ja teistele

ohtlik ega suuda hinnata oma ravivajadust.

2. Psühhiaatrite 04.08.2025 arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire

(maania psühhootiliste sümptomitega F30.2). Ta on Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla

psühhiaatriakliinikus ravil kolmandat korda. Puudutatud isik ründas 25.04.2022 naisterahvast,

lüües teda käega seljale ja kaks korda kummikuga pähe. Ta toimetati kinnipidamisasutusse,

kus ta käitus ebaadekvaatselt ja lärmakalt ning ähvardas end tappa. Sealt edasi toimetati

puudutatud isik valvetuppa, kus ta oli lärmakas ja ärritunud, kõneles monoloogina, süüdistas

politseinikke pahatahtlikkuses ja vägivallas ning oli igasuguse kriitikata toimepandud

vägivalla suhtes. Talle tehtud analüüsid näitasid positiivset tulemust kannabinoididele.

Puudutatud isik hospitaliseeriti 25.04.2022. Tema seisund paranes raviga ja tal kujunes

haiguskriitika ning ta lubati 13.05.2022 ambulatoorsele ravile. Pärast seda pöördus

puudutatud isik psühhiaatri vastuvõtule kaks korda ja lõpetas toetusravi. 29.10.2024 toodi

puudutatud isik valvetuppa politsei saatel. Ta oli viibinud baaris, kus käitus agressiivselt,

sõimas ja loopis asju. Baaris tekkis kaklus, mille käigus löödi puudutatud isikut näkku.

Politsei saabudes oli puudutatud isik politseinike suhtes agressiivne, mistõttu ohjeldati ta

käeraudadega. Tal mõõdeti ka alkoholijoove. Puudutatud isik hospitaliseeriti 29.10.2023 ning

kõrge vägivallariski tõttu suunati ta eralduspalatisse ja ta vajas mehaanilisi ohjeldusmeetmeid.

Vestlusel oli puudutatud isiku mõttekäik kiirenenud ja jälgimatute seostega ning ta avaldas

paranoilist luulutaju ja oli teiste suhtes süüdistav. Ravi tulemusel puudutatud isiku seisund

paranes ja ta oli nõus jätkama meeleolu stabiliseeriva raviga. Viimati ostis ta ravimi välja

2023. a-l. Alates maist 2025 on esinenud korduvaid kiirabikutseid, mille põhjuseks on

puudutatud isiku konfliktne käitumine, traumad (kaelavigastus, erinevad haavad,

küünarliigese trauma), ning tuvastatud on alkoholijoovet.

Praegusel juhul pöördus puudutatud isik valvetuppa kainestusmajast, kuhu ta oli viidud

politsei poolt. Puudutatud isik oli joobes ja ähvardas tänaval võõraid. Valvetoas oli

puudutatud isiku mõttekäik kiirenenud, laialivalguv, vastuoluliste selgitustega ja ajas muutuv

ning ta kõneles monoloogina. Puudutatud isiku meeleolu oli düsfooriline ja tahteaktiivsus

tõusnud. Ta oli ajas desorienteeritud ning tundis sündmuste tõlgendamisel ohtu enda ja pere

elule. Puudutatud isik avaldas, et kaks meest, kelle nimesid ta ei saa ohtlikkuse tõttu

nimetada, tahtsid teda järve uputada. Seda vaatas pealt 50 inimest, kuid keegi ei reageerinud.

Puudutatud isiku väitel ajasid ka eelmisel nädalal kuus meest teda taga ja ründasid teda. Ta

jooksis selle peale autosse peitu, kuhu politsei lasi pipragaasi, kuid hiljem nad vabandasid ja

läksid ära.

2-25-12533

Puudutatud isiku seisund ei ole praeguseks paranenud. Tema rahutus on taandunud, kuid ta ei

tunnista enda agressiivset käitumist, eitab provotseerimist ning tal esinevad paranoilised

kahjustus- ja jälitusmõtted. Puudutatud isik tunneb, et teda jälgitakse, aetakse taga ja temast

tahetakse lahti saada. Sellest tingituna on ta tegutsenud impulsiivselt. Puudutatud isik eitab

meelepetteid, kuid on veendunud kellegi kättemaksus, suutmata selgitada selle põhjuseid.

Puudutatud isikul ei ole haiguskriitikat ega ravisoostumust. Tema käitumine on täiel määral

haigusseisundist juhitud ning ta ohustab sellega nii ennast kui ka teisi. Ta ei ole võimeline

mõistma ravivajadust ega kontrollima oma käitumist. Puudutatud isiku seisundit arvestades ei

ole tõenäoline tema paranemine ja iseseisev ohutu toimetulek haiglavälistes tingimustes

neljapäevase haiglaravi järel. Seetõttu tuleks jätkata tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi

ning lubada manustada meeleolu stabiliseerivaid, rahustavaid, und soodustavaid ja muid

vajalikke ravimeid haiglatingimustes kuni 40 päeva.

3. Harju Maakohus kuulas puudutatud isiku, tema raviarsti ja talle määratud esindaja ära.

Puudutatud isik ei osanud öelda, miks ta on haiglas. Tema väitel on ta käsi katki ja kipsis, sest

ta tahtis paadisillal hüpata peakat ja libises joostes. Ta ütles ühele mehele, et see on talle 1900

eurot võlgu, mille peale hakkas mees teda Kloogal taga ajama ning kaks meest uputasid teda.

Seda nägi pealt 50 last. Siis tulid vene mehed ja päästid ta ära. Politsei tuli ja pani tal käed

raudu ning kips väänati selja taha. Need, kes püüdsid teda uputada, andsid valetunnistusi ja

seepärast ei teinud politsei nendega midagi. Oli üks teine kord, kui kuus meest tulid talle

kallale. Ta peitis end elukaaslase autosse ning politsei lasi kohale tulles auto pipragaasi täis,

nii et kõik haiseb ja autole on vaja teha suurpuhastus.

Raviarst avaldas, et puudutatud isiku hospitaliseerimisele on alati eelnenud vägivaldne

käitumine. Kiirabikaardist on näha, et tal on viimasel ajal olnud mitmeid vigastusi, kuna tema

käitumine on impulsiivne ja agressiivne.

Puudutatud isikule määratud esindaja toetas avaldust.

Harju Maakohtu 04.08.2025 määrus

4. Harju Maakohus kohaldas 04.08.2025 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse

õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi ning paigutas puudutatud isiku

neljaks päevaks alates 03.08.2025 kell 23.27 psühiaatriakliinikusse, andes loa talle vajadusel

tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks. Maakohus

märkis, et tahtest olenematu ravi loetakse lõpetatuks 07.08.2025 või varem, kui raviasutus

teeb otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks.

Maakohus tugines psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-le 1, § 13 lg-tele 1 ja 2 ning

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg-tele 1 ja 5 ning leidis, et esialgse

õiguskaitse kohaldamise eeldused on täidetud. Puudutatud isikul on raske psüühikahäire

(maania psühhootiliste sümptomitega), mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja

seda juhtida. Haiglaravita jätmisel ohustab ta nii ennast kui ka teisi ning tema ohtlikkus

lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Tema mõtlemine ja käitumine on psühhoosist

juhitud, ebaadekvaatne, agressiivne ja ettearvamatu ning ei ole tegelikkusega kooskõlas. Ravi

läbiviimine muul viisil ei ole võimalik ja ta vajab hospitaliseerimist. Vabatahtliku ravi korral

võib ta haiglast lahkuda, mis toob kaasa ravi katkemise ja ebaõnnestumise. See ei ole

puudutatud isiku huvides.

2-25-12533

Puudutatud isik vajab ravimite manustamist ja ravi, mistõttu tuleb anda luba talle ravimite

manustamiseks ja tema suhtes vajalike ravimeetodite rakendamiseks, kui ta ei peaks ravimeid

vabatahtlikult manustama ja/või ravimeetoditega nõustuma.

Arvamus esialgse õiguskaitse pikendamise kohta

5. Puudutatud isiku raviarst esitas 06.08.2025 arvamuse, mille kohaselt ei ole puudutatud

isiku seisund muutunud. Puudutatud isikul ei ole jätkuvalt koostöövalmidust raviks ning

ravita jätmisel on ta raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja teistele.

Harju Maakohtu 06.08.2025 määrus

6. Harju Maakohus pikendas 06.08.2025 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse

õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi kuni 40 päevani alates

03.08.2025 kell 23.27, ning andis loa talle vajadusel tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja

vajalike ravimeetodite rakendamiseks. Maakohus märkis, et tahtest olenematu ravi loetakse

lõpetatuks 12.09.2025 või varem, kui raviasutus teeb otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks.

Maakohus tugines PsAS § 11 lg-le 1, § 13 lg-tele 1 ja 2 ning TsMS § 534 lg-tele 1 ja 5 ning

leidis, et esinevad alused esialgse õiguskaitse pikendamiseks. Maakohus jäi 04.08.2025

määruse põhjenduste juurde.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

7. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu 04.08.2025 ja 06.08.2025

määrused tühistada ning vabastada ta viivitamatult haiglast.

Määruskaebuse väidete kohaselt ei ole tahtest olenematu ravi kohaldamise eeldused täidetud.

Puudutatud isikul on küll raske psüühikahäire, kuid ta ei ole endale ega teistele ohtlik ning

võimalik on tema kodune ravi. Puudutatud isiku suhtes on esitatud valesüüdistused ja ta ei ole

politseist abi saanud. Vastupidi, tema autosse lasti pipragaasi ja väänati tema kipsis kätt.

Puudutatud isiku haiglasse sattumine on täielik eksitus ja sündmuste vale tõlgendamine.

8. Avaldaja jäi vastuses psühhiaatrite 04.08.2025 arvamuse juurde. Avaldaja lisas, et

puudutatud isiku haiguspildis on haiguse ägenemisperioodidel olnud kõrgenenud meeleolust

tulenev ümbritseva ebaadekvaatne taju, vaenulikkus teiste suhtes ning kanepi ja alkoholi

tarbimine, mille mõjul kaotab ta kontrolli oma käitumise üle. Ta käitub konfliktselt ja

agressiivselt, ohustades nii teisi kui ka ennast, sh provotseerides endavastast vägivalda.

Praegusel juhul puudutatud isiku seisund halvenes ja tema käitumine muutus tasakaalutuks

juba maikuus. Hospitaliseerimisele eelnevalt ähvardas ta tänaval mitmeid kordi võõraid

isikuid ning viibis küünarliigese trauma tõttu erakorralise meditsiini osakonnas ja joobe tõttu

kainestusmajas. Haiglasse saabumisel õigustas ta enda agressiivset ja ebaadekvaatset

käitumist, süüdistas teisi vaenulikkuses ega tunnistanud ravivajadust. Osakonnas oli ta

jätkuvalt kõrgenenud meeleolus, luulumõtetest hõivatud ja oma käitumist õigustav. Ta ei

tunnistanud psüühikahäire esinemist ja vaidlustas iga päev haiglaravivajadust.

Menetluse edasine käik

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-25-12533

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus

TsMS §-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määrused muutmata, sest määruskaebuse väited ei

anna alust kahelda maakohtu määruste seaduslikkuses ja põhjendatuses.

11. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus eksinud TsMS § 534 lg 1 ning PsAS § 11 lg 1

kohaldamisel, kui rakendas esialgse õiguskaitse korras puudutatud isikule tahtest olenematut

psühhiaatrilist ravi ja paigutas puudutatud isiku esmalt kuni neljaks päevaks

psühhiaatriakliinikusse ja pikendas seejärel tähtaega kuni 40 päevani.

Kohus võib avaldaja taotlusel paigutada isiku TsMS § 534 lg 1 järgi esialgse õiguskaitse

korras kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud

ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad

dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Kui tegemist on isiku paigutamisega haigla

psühhiaatriaosakonda, et osutada isikule tema tahtest olenemata psühhiaatrilist abi ja

kohaldada tahtevastast ravi, tulenevad isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimused PsAS

§ 11 lg-st 1, mille kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta

vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda ainult järgmiste

asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma

käitumisest aru saada või seda juhtida, 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire

tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ning 3) muu psühhiaatriline abi ei ole

küllaldane.

Kolleegiumi arvates asus maakohus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isiku puhul olid

ilmselt täidetud isiku kõigepealt kuni neljaks päevaks ja seejärel kuni 40 päevaks esialgse

õiguskaitse korras tahtevastasele psühhiaatrilisele ravile paigutamise tingimused TsMS § 534

lg 1 p 1 ja PsAS § 11 lg 1 tähenduses. Samuti on isiku tervislikku seisundit kinnitavad

psühhiaatrite arvamused küllaldased TsMS § 534 lg 1 p 2 tähenduses, et kohaldada isiku

suhtes esialgset õiguskaitset ja seda pikendada. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi

koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruste põhjendustega ega korda neid.

12. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Puudutatud isik ei ole vaidlustanud seda, et tal on raske psüühikahäire, kuid ta leiab, et ta ei

ole endale ega teistele ohtlik ning piisab kodusest ravist. Kolleegiumi arvates asja materjalid

seda ei kinnita. Puudutatud isikul on maania psühhootiliste sümptomitega ( F30.2), mida saab

pidada raskeks psüühikahäireks, mis piirab ägenemisel puudutatud isiku võimet oma

käitumisest aru saada ja seda juhtida PsAS § 11 lg 1 p 1 mõttes. Puudutatud isik on seetõttu ka

varem tahtevastasel ravil viibinud. Psühhiaatrite 04.08.2025 arvamusest, raviarsti 06.08.2025

arvamusest, puudutatud isiku ja raviarsti ärakuulamisel avaldatust ning avaldaja

määruskaebusele esitatud seisukohast nähtub, et puudutatud isik on hõivatud paranoilistest

kahjustus- ja jälitusluulumõtetest. Ta tunneb, et teda jälgitakse, aetakse taga ja temast

tahetakse lahti saada, ning ta tajub ohtu nii enda kui ka pere elule. Sellest tingituna käitub ta

konfliktselt, impulsiivselt ja agressiivselt. Tema seisund on halvenenud ja käitumine

muutunud tasakaalutuks alates maist 2025, sh on esinenud korduvaid kiirabikutseid, mille

põhjuseks on puudutatud isiku konfliktne käitumine, traumad ja erinevad haavad. Vahetult

enne hospitaliseerimist ähvardas puudutatud isik tänaval võõraid isikuid. Puudutatud isiku

käitumine on seega ebaadekvaatne ja ettearvamatu ning ta ei ole võimeline oma käitumist

kontrollima. Varem on puudutatud isik haiguse ägenedes teist inimest füüsiliselt rünnanud

ning sattunud kaklusesse, mille käigus teda löödi näkku. Haiglas on puudutatud isik olnud

2-25-12533

jätkuvalt luulumõtetest hõivatud, kõrgenenud meeleolus, oma käitumist õigustav ja teisi

süüdistav. Seda arvestades oli pigem kindel kui tõenäoline, et puudutatud isik on esialgse

õiguskaitse kohaldamata ja selle pikendamata jätmise korral ka edaspidi endale ja teistele

ohtlik PsAS § 11 lg 1 p 2 tähenduses.

Kolleegiumil ei ole alust arvata, et puudutatud isikule oleks olnud piisav muu psühhiaatriline

abi PsAS § 11 lg 1 p 3 tähenduses. Puudutatud isikul ei olnud psühhiaatrite 04.08.2025

arvamuse järgi haiguskriitikat, ta ei olnud võimeline mõistma oma ravivajadust ning tal ei

olnud valmidust ravikoostööks. Puudutatud isiku raviarsti 06.08.2025 arvamusest esialgse

õiguskaitse pikendamise kohta nähtub, et puudutatud isikul puudus jätkuvalt koostöövalmidus

raviks. Puudutatud isikule ei olnud seega võimalik tema seisundi kontrolli alla saamiseks

osutada vältimatut psühhiaatrilist abi muul moel kui talle psühhiaatriahaiglas tahtest

olenematut ravi osutades. Seda kinnitab ka asjaolu, et varem on puudutatud isik pärast

hospitaliseerimist toetusravi lühikese aja möödudes katkestanud. Ravi jätkamiseks

teadvustatud nõusoleku andmine või ravi ambulatoorne jätkamine saab kõne alla tulla

puudutatud isiku seisundi stabiliseerumise ja ravisoostumuse korral.

13. Eelnevat arvestades asus maakohus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isikule

esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused olid

ilmselt täidetud ja puudutatud isik tuli paigutada esialgu kuni neljaks ja seejärel kuni 40

päevaks või kuni ravivajaduse äralangemiseni haigla psühhiaatriaosakonda ning kohaldada

talle tahtest olenematut ravi. Seetõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrused

muutmata.

14. Määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 esimese

lause alusel riigi kanda.

15. Määruse peale, millega ringkonnakohus lahendab määruskaebuse maakohtu esialgse

õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi rakendamise määruse peale, saab TsMS § 543 lg 2

järgi esitada Riigikohtule määruskaebuse. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1

esimese lause järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)