2-25-11127/3 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Nele Seping

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.09.2025, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-25-11127

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi U.M vastu võla saamiseks

Hagihind

6659,55 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline

esindaja Pille Martin

Kostja: U.M (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi U.M vastu võla saamiseks.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata, kuna kostjal menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 11.07.2025 Pärnu Maakohtule hagi U.M (kostja) vastu võla

saamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista:

1.1.

väikelaenulepingust nr 3647855 tulenev võlgnevus põhiosas 469,69 eurot,

sissenõutavaks muutunud intressid 24,54 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 112,72

eurot;

1.2.

väikelaenulepingust nr 3949663 tulenev võlgnevus põhiosas 1027,71 eurot,

sissenõutavaks muutunud intressid 33,55 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 246,65

eurot;

1.3.

väikelaenulepingust nr 3980635 tulenev võlgnevus põhiosas 1408,50 eurot,

sissenõutavaks muutunud intressid 73,58 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 246,65

eurot;

1.4.

väikelaenulepingust nr 3989380 tulenev võlgnevus põhiosas 1056,39 eurot,

sissenõutavaks muutunud intressid 55,19 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 253,53

eurot;

1.5.

väikelaenulepingust nr 4291242 tulenev võlgnevus põhiosas 1253,78 eurot,

sissenõutavaks muutunud intressid 70,99 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 326,08

eurot;

1.6.

viivis lepingute põhinõude tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni hagi esitamisele

järgnevast päevast so alates 12.07.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras;

1.7.

Menetluskulud ja viivise menetluskuludelt.

2. Väikelaenuleping 3647855

2.1.

AS LHV Finance (laenuandja) ja kostja sõlmisid 16.05.2021 väikelaenulepingu

3647855, mille alusel väljastati kostjale laenu 1971 eurot, intress 23,90%, krediidi kulukuse

määr 31,59%. Kostja kohustus tasuma kogu lepingu perioodi jooksul makseid vastavalt

maksegraafikule.

2.2.

Kostja poolt on lepingu katteks tehtud tagasimakseid kokku 2127,07 eurot, millest

põhiosa katteks vastavalt lepingu tingimustele on arvestatud 865,17 eurot, intressi katteks

1099,32 eurot, kuutasu 154,54 eurot, viivis 3,04 eurot, võlgnevuse sissenõudmisega

kaasnenud kulu 5,00 eurot.

2.3.

Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt olles viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (arve nr SI6327445 tähtajaga 20.04.2024

summas 27,23 eurot, arve nr SI6371184 tähtajaga 20.05.2024 summas 61,12 eurot, arve nr

SI6414212 tähtajaga 20.06.2024 summas 61,12 eurot), saatis laenuandja 25.06.2024 lepingu

ülesütlemise teate, milles andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning olukorra

reguleerimiseks kuni 09.07.2024, hoiatusega, et vastasel juhul öeldakse leping üles alates

10.07.2024 ning kogu nõue kuulub tasumisele. Pärast hoiatuse saatmist kostja võlgnevust

tähtaegselt ega ka hiljem ei likvideerinud, mistõttu ütles laenuandja 10.07.2024 lepingu

erakorraliselt üles ning nõudis kogu võlgnevuse tasumist. 31.07.2024 teavitas laenuandja

kostjat nõude loovutamisest hagejale.

2.4.

Kostja tasus hagejale lisaks 636,14 eurot, mille hageja arvestas maha lepingu 3647855

põhiosast. Kostja lepingust tulenev põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on

469,69 eurot (väljastatud krediit summas 1971 eurot – tagasimaksed 865,17 eurot – 636,14

eurot).

2.5.

Hagejal on vastavalt laenulepingu tingimustele õigus nõuda tasumata intressi. Hageja

palub kostjalt välja mõista intressi perioodil 21.04.2024 kuni 09.07.2024 (lepingu

ülesütlemiseni) summas 24,54 eurot.

2.6.

Hageja arvestab viivist tagastamata krediidisummalt määraga 23,90% võlgnetavalt

summalt aastas alates 10.07.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 11.07.2025

(hagiavalduse esitamiseni). Kostja võlgneb hagejale viivist 112,72 eurot. Edaspidi nõuab

hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 12.07.2025 seadusjärgses

viivisemääras, so 11,15% aastas.

2.7.

Vastutustundliku laenamise osas märgib hageja, et laenuandja lähtus kostja poolt

16.05.2021 esitatud taotluses märgitud infost, ning kontrollis infot pensioniregistrist, Maksu-

ja Tolliametist, maksehäireregistrist. Laenuandja kontrollis, et kostjal on kaks ülalpeetavat.

Kostja märkis taotluses enda sissetulekuks 1600 eurot, kohustused 300 eurot ja krediitkaart

200 eurot. Laenuandja on võtnud maksimaalse võimaliku kuumakse arvutamisel alusel

aluseks kostja korrigeeritud sissetuleku 877,88 eurot, igakuised finantskohustused summas

305,08 eurot. U.M taotluse analüüsis on LHV võtnud maksimaalse võimaliku kuumakse

arvutamisel alusel korrigeeritud sissetuleku summas 707,67 eurot, igakuised

finantskohustused summas 305,08 eurot ning saanud võimalikuks maksimaalseks täiendava

finantskohustuse tulemuseks kuumakse summas 62 eurot. Seega pärast olemasolevate ja

täiendava finantskohustuse täitmist pidi jääma laenusaajale vaba raha summas 340.59 eurot

LHV poolt kontrollitud/ korrigeeritud sissetuleku alusel, mis oli 48% korrigeeritud

sissetuleku summast. Tegelik täiendava finantskohustuse osamakse suurus oli 61,12 eurot.

Laenuandja on kostja krediidivõimelisuse hindamisel järginud õigusaktidest ja sise-

eeskirjades kehtestatud nõudeid ja metoodikat, mis arvestavad muuhulgas krediiditoote ja

soovitava krediidisumma eripärasid. Kuigi igale krediiditoote taotlemisele lähenetakse

vastavalt kehtestatud nõuetele, võimaldab erinevate parameetrite ja metoodikate rakendamine

tagada nõuete paindlikkuse ja asjakohasuse, sõltuvalt krediidiriski tasemest. Laenuandja on

teinud kostja osas positiivsed krediidiotsused järgides vastutustundliku laenamise nõudeid

krediidivõimelisuse hindamise osas.

3. Väikelaenuleping 3949663

3.1.

11.12.2021 sõlmisid AS LHV Finance (laenuandja) ja kostja väikelaenulepingu

3949663, mille alusel kostja sai krediiti 1500 eurot, intress 23,9% aastas, krediidi kulukuse

määr 31,60% aastas. Kostja kohustus tasuma kogu lepingu perioodi jooksul makseid

vastavalt maksegraafikule.

3.2.

Kostja poolt on lepingu katteks tehtud tagasimakseid kokku 1275,37 eurot, millest

põhiosa katteks on arvestatud 472,29 eurot, intressi katteks 706,94 eurot, kuutasu 93,68

eurot, viivis 2,46 eurot.

3.3.

Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt olles viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (arve nr SI6327446 tähtajaga 20.04.2024

summas 39,85 eurot; arve nr SI6371185 tähtajaga 20.05.2024 summas 46,50 eurot; arve nr

SI6414213 tähtajaga 20.06.2024 summas 46,50 eurot), siis edastas laenuandja 25.06.2024

kostjale lepingu ülesütlemise teate, milles andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks

ning olukorra reguleerimiseks kuni 09.07.2024, hoiatusega, et vastasel juhul öeldakse leping

üles ning kogu nõue kuulub tasumisele. Kostja võlgnevust tähtaegselt ega ka hiljem ei

likvideerinud, mistõttu ütles laenuandja 10.07.2024 lepingu erakorraliselt üles ning nõudis

kogu võlgnevuse tasumist. Laenuandja teavitas kostjat 31.07.2024 nõude loovutamisest

hagejale.

3.4.

Kostja lepingust tulenev põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on 1027,71

eurot (väljastatud krediit summas 1500 eurot – tagasimaksed 472,29 eurot).

3.5.

Hagejal on vastavalt laenulepingu tingimustele õigus nõuda tasumata intressi. Hageja

palub kostjalt välja mõista intressi perioodil 21.05.2024 kuni 10.07.2024 (lepingu

ülesütlemiseni) summas 33,55 eurot.

3.6.

Hageja nõuab viivist määras 23,90% aastas. Hageja arvestab viivist tagastamata

krediidisummalt määraga 23,90% võlgnetavalt summalt aastas alates 10.07.2024 (lepingu

ülesütlemisele järgnev päev) kuni 11.07.2025 (hagiavalduse esitamiseni). Kostja võlgneb

hagejale viivist 246,65 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase

tasumiseni alates 22.11.2024 seadusjärgses viivisemääras, so 11,15% aastas.

3.7.

Vastutustundliku laenamise osas märgib hageja, et laenuandja lähtus kostja poolt

11.12.2021 esitatud taotluses märgitud infost, ning kontrollis infot pensioniregistrist, Maksu-

ja Tolliametist, maksehäireregistrist. Laenuandja kontrollis, et kostjal on kaks ülalpeetavat.

Kostja märkis taotluses enda sissetulekuks 1300 eurot, kohustused 300 eurot, ülalpeetavad 2.

Laenuandja on võtnud maksimaalse võimaliku kuumakse arvutamisel alusel aluseks kostja

korrigeeritud sissetuleku 1196,17 eurot, igakuised finantskohustused summas 300 eurot ja

kohustused LHV ees 61,12 eurot. U.M taotluse analüüsis on LHV võtnud maksimaalse

võimaliku kuumakse arvutamisel alusel korrigeeritud sissetuleku summas 1025,96 eurot,

igakuised finantskohustused summas 300 eurot ning saanud võimalikuks maksimaalseks

täiendava finantskohustuse tulemuseks kuumakse 264 eurot. Seega pärast olemasolevate ja

täiendava finantskohustuse täitmist pidi jääma laenusaajale vaba raha summas 461,96 eurot

LHV poolt kontrollitud/ korrigeeritud sissetuleku alusel, mis oli 45% korrigeeritud

sissetuleku summast. Tegelik täiendava finantskohustuse osamakse suurus oli 155,01 eurot.

Laenuandja on kostja krediidivõimelisuse hindamisel järginud õigusaktidest ja sise-

eeskirjades kehtestatud nõudeid ja metoodikat, mis arvestavad muuhulgas krediiditoote ja

soovitava krediidisumma eripärasid. Kuigi igale krediiditoote taotlemisele lähenetakse

vastavalt kehtestatud nõuetele, võimaldab erinevate parameetrite ja metoodikate rakendamine

tagada nõuete paindlikkuse ja asjakohasuse, sõltuvalt krediidiriski tasemest. Laenuandja on

teinud kostja osas positiivsed krediidiotsused järgides vastutustundliku laenamise nõudeid

krediidivõimelisuse hindamise osas.

4. Väikelaenuleping 3980635

4.1.

AS LHV Finance (laenuandja) ja kostja sõlmisid 05.01.2022 väikelaenulepingu

3980635, mille alusel väljastati kostjale laenu 2000 eurot (makse tehtud summas 1970,10

eurot), intress 23,90%, krediidi kulukuse määr 32,61%. Kostja kohustus tasuma kogu lepingu

perioodi jooksul makseid vastavalt maksegraafikule.

4.2.

Kostja poolt on lepingu katteks tehtud tagasimakseid kokku 1668,25 eurot, millest

põhiosa katteks on arvestatud 591,50 eurot, intressi katteks 922,67 eurot, lepingutasu 29,90

eurot, muutasu 121,04 eurot, viivis 3,14 eurot.

4.3.

Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt olles viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (arve nr SI6327447 tähtajaga 20.04.2024

summas 62,01 eurot, arve nr SI6371186 tähtajaga 20.05.2024 summas 62,01 eurot, arve nr

SI6414214 tähtajaga 20.06.2024 summas 62,01 eurot), saatis laenuandja 25.06.2024 lepingu

ülesütlemise teate, milles andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning olukorra

reguleerimiseks kuni 09.07.2024, hoiatusega, et vastasel juhul öeldakse leping üles alates

10.07.2024 ning kogu nõue kuulub tasumisele. Pärast hoiatuse saatmist kostja võlgnevust

tähtaegselt ega ka hiljem ei likvideerinud, mistõttu ütles laenuandja 10.07.2024 lepingu

erakorraliselt üles ning nõudis kogu võlgnevuse tasumist. 31.07.2024 teavitas laenuandja

kostjat nõude loovutamisest hagejale.

4.4.

Kostja lepingust tulenev põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on 1408,50

eurot (väljastatud krediit 2000 eurot – tagasimaksed 591,50 eurot).

4.5.

Hagejal on vastavalt laenulepingu tingimustele õigus nõuda tasumata intressi. Hageja

palub kostjalt välja mõista intressi perioodil 21.04.2024 kuni 09.07.2024 (lepingu

ülesütlemiseni) summas 73,58 eurot.

4.6.

Hageja arvestab viivist tagastamata krediidisummalt määraga 23,90% võlgnetavalt

summalt aastas alates 10.07.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 11.07.2025

(hagiavalduse esitamiseni). Kostja võlgneb hagejale viivist 246,65 eurot. Edaspidi nõuab

hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 12.07.2025 seadusjärgses

viivisemääras, so 11,15% aastas.

4.7.

Vastutustundliku laenamise osas märgib hageja, et laenuandja lähtus kostja poolt

11.12.2021 esitatud taotluses märgitud infost, ning kontrollis infot pensioniregistrist, Maksu-

ja Tolliametist, maksehäireregistrist. Laenuandja kontrollis, et kostjal on kaks ülalpeetavat.

Kostja märkis taotluses enda sissetulekuks 1300 eurot, kohustused 300 eurot, ülalpeetavad 2.

Laenuandja on võtnud maksimaalse võimaliku kuumakse arvutamisel alusel aluseks kostja

korrigeeritud sissetuleku 1196,17 eurot, igakuised finantskohustused summas 300 eurot ja

kohustused LHV ees 61,12 eurot. U.M taotluse analüüsis on LHV võtnud maksimaalse

võimaliku kuumakse arvutamisel alusel korrigeeritud sissetuleku summas 1025,96 eurot,

igakuised finantskohustused summas 300 eurot ning saanud võimalikuks maksimaalseks

täiendava finantskohustuse tulemuseks kuumakse 264 eurot. Seega pärast olemasolevate ja

täiendava finantskohustuse täitmist pidi jääma laenusaajale vaba raha summas 461,96 eurot

LHV poolt kontrollitud/ korrigeeritud sissetuleku alusel, mis oli 45% korrigeeritud

sissetuleku summast. Tegelik täiendava finantskohustuse osamakse suurus oli 155,01 eurot.

Laenuandja on kostja krediidivõimelisuse hindamisel järginud õigusaktidest ja sise-

eeskirjades kehtestatud nõudeid ja metoodikat, mis arvestavad muuhulgas krediiditoote ja

soovitava krediidisumma eripärasid. Kuigi igale krediiditoote taotlemisele lähenetakse

vastavalt kehtestatud nõuetele, võimaldab erinevate parameetrite ja metoodikate rakendamine

tagada nõuete paindlikkuse ja asjakohasuse, sõltuvalt krediidiriski tasemest. Laenuandja on

teinud kostja osas positiivsed krediidiotsused järgides vastutustundliku laenamise nõudeid

krediidivõimelisuse hindamise osas.

5. Väikelaenuleping 3989380

5.1.

AS LHV Finance (laenuandja) ja kostja sõlmisid 15.01.2022 väikelaenulepingu

3989380, mille alusel väljastati kostjale laenu 1500 eurot (makse tehtud summas 1470,10

eurot), intress 23,90%, krediidi kulukuse määr 32,99%. Kostja kohustus tasuma kogu lepingu

perioodi jooksul makseid vastavalt maksegraafikule.

5.2.

Kostja poolt on lepingu katteks tehtud tagasimakseid kokku 1248,10 eurot, millest

põhiosa katteks on arvestatud 443,61 eurot, intressi katteks 681,93 eurot, lepingutasu 29,90

eurot, viivis 2,74 eurot, kuutasu 89,92 eurot.

5.3.

Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt olles viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (arve nr SI6327448 tähtajaga 20.04.2024

summas 46,50 eurot, arve nr SI6371187 tähtajaga 20.05.2024 summas 46,50 eurot, arve nr

SI6414215 tähtajaga 20.06.2024 summas 46,50 eurot), saatis laenuandja 25.06.2024 lepingu

ülesütlemise teate, milles andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning olukorra

reguleerimiseks kuni 09.07.2024, hoiatusega, et vastasel juhul öeldakse leping üles alates

10.07.2024 ning kogu nõue kuulub tasumisele. Pärast hoiatuse saatmist kostja võlgnevust

tähtaegselt ega ka hiljem ei likvideerinud, mistõttu ütles laenuandja 10.07.2024 lepingu

erakorraliselt üles ning nõudis kogu võlgnevuse tasumist. 31.07.2024 teavitas laenuandja

kostjat nõude loovutamisest hagejale.

5.4.

Kostja lepingust tulenev põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on 1056,39

eurot (väljastatud krediit 1500 eurot – tagasimaksed 443,61 eurot).

5.5.

Hagejal on vastavalt laenulepingu tingimustele õigus nõuda tasumata intressi. Hageja

palub kostjalt välja mõista intressi perioodil 21.04.2024 kuni 09.07.2024 (lepingu

ülesütlemiseni) summas 55,19 eurot.

5.6.

Hageja arvestab viivist tagastamata krediidisummalt määraga 23,90% võlgnetavalt

summalt aastas alates 10.07.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 11.07.2025

(hagiavalduse esitamiseni). Kostja võlgneb hagejale viivist 253,53 eurot. Edaspidi nõuab

hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 12.07.2025 seadusjärgses

viivisemääras, so 11,15% aastas.

5.7.

Vastutustundliku laenamise osas märgib hageja, et laenuandja lähtus kostja poolt

11.12.2021 esitatud taotluses märgitud infost, ning kontrollis infot pensioniregistrist, Maksu-

ja Tolliametist, maksehäireregistrist. Laenuandja kontrollis, et kostjal on kaks ülalpeetavat.

Kostja märkis taotluses enda sissetulekuks 1300 eurot, kohustused 300 eurot, ülalpeetavad 2.

Laenuandja on võtnud maksimaalse võimaliku kuumakse arvutamisel alusel aluseks kostja

korrigeeritud sissetuleku 1196,17 eurot, igakuised finantskohustused summas 300 eurot ja

kohustused LHV ees 61,12 eurot. U.M taotluse analüüsis on LHV võtnud maksimaalse

võimaliku kuumakse arvutamisel alusel korrigeeritud sissetuleku summas 1025,96 eurot,

igakuised finantskohustused summas 300 eurot ning saanud võimalikuks maksimaalseks

täiendava finantskohustuse tulemuseks kuumakse 264 eurot. Seega pärast olemasolevate ja

täiendava finantskohustuse täitmist pidi jääma laenusaajale vaba raha summas 461,96 eurot

LHV poolt kontrollitud/ korrigeeritud sissetuleku alusel, mis oli 45% korrigeeritud

sissetuleku summast. Tegelik täiendava finantskohustuse osamakse suurus oli 155,01 eurot.

Laenuandja on kostja krediidivõimelisuse hindamisel järginud õigusaktidest ja sise-

eeskirjades kehtestatud nõudeid ja metoodikat, mis arvestavad muuhulgas krediiditoote ja

soovitava krediidisumma eripärasid. Kuigi igale krediiditoote taotlemisele lähenetakse

vastavalt kehtestatud nõuetele, võimaldab erinevate parameetrite ja metoodikate rakendamine

tagada nõuete paindlikkuse ja asjakohasuse, sõltuvalt krediidiriski tasemest. Laenuandja on

teinud kostja osas positiivsed krediidiotsused järgides vastutustundliku laenamise nõudeid

krediidivõimelisuse hindamise osas.

6. Väikelaenuleping 4291242

6.1.

AS LHV Finance (laenuandja) ja kostja sõlmisid 01.05.2022 väikelaenulepingu

4291242, mille alusel väljastati kostjale laenu 1500 eurot (makse tehtud summas 1470 eurot),

intress 25,90%, krediidi kulukuse määr 30,32%. Kostja kohustus tasuma kogu lepingu

perioodi jooksul makseid vastavalt maksegraafikule.

6.2.

Kostja poolt on lepingu katteks tehtud tagasimakseid kokku 970,87 eurot, millest

põhiosa katteks on arvestatud 246,22 eurot, intressi katteks 682,64 eurot, lepingutasu 30,00

eurot, viivis 2,01 eurot, võlamenetlustasu 10,00 eurot.

6.3.

Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt olles viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (arve nr SI6327449 tähtajaga 20.04.2024

summas 41,24 eurot, arve nr SI6371188 tähtajaga 20.05.2024 summas 41,24 eurot, arve nr

SI6414216 tähtajaga 20.06.2024 summas 41,24 eurot), saatis laenuandja 25.06.2024 lepingu

ülesütlemise teate, milles andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning olukorra

reguleerimiseks kuni 09.07.2024, hoiatusega, et vastasel juhul öeldakse leping üles alates

10.07.2024 ning kogu nõue kuulub tasumisele. Pärast hoiatuse saatmist kostja võlgnevust

tähtaegselt ega ka hiljem ei likvideerinud, mistõttu ütles laenuandja 10.07.2024 lepingu

erakorraliselt üles ning nõudis kogu võlgnevuse tasumist. 31.07.2024 teavitas laenuandja

kostjat nõude loovutamisest hagejale.

6.4.

Kostja lepingust tulenev põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on 1253,79

eurot (väljastatud krediit 1500 eurot – tagasimaksed 242,22 eurot).

6.5.

Hagejal on vastavalt laenulepingu tingimustele õigus nõuda tasumata intressi. Hageja

palub kostjalt välja mõista intressi perioodil 21.04.2024 kuni 09.07.2024 (lepingu

ülesütlemiseni) summas 70,99 eurot.

6.6.

Hageja arvestab viivist tagastamata krediidisummalt määraga 25,90% võlgnetavalt

summalt aastas alates 10.07.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 11.07.2025

(hagiavalduse esitamiseni). Kostja võlgneb hagejale viivist 326,08 eurot. Edaspidi nõuab

hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 12.07.2025 seadusjärgses

viivisemääras, so 11,15% aastas.

6.7.

Vastutustundliku laenamise osas märgib hageja, et laenuandja lähtus kostja poolt

01.05.2022 esitatud taotluses märgitud infost, ning kontrollis infot pensioniregistrist, Maksu-

ja Tolliametist, maksehäireregistrist. Kostja märkis taotluses enda sissetulekuks 1600 eurot,

kohustused 500 eurot, ülalpeetavaid 0. Laenuandja on võtnud maksimaalse võimaliku

kuumakse arvutamisel alusel aluseks kostja korrigeeritud sissetuleku 1090,55 eurot,

igakuised finantskohustused summas 500 eurot ja LHV ees 216,13 eurot. U.M taotluse

analüüsis on LHV võtnud maksimaalse võimaliku kuumakse arvutamisel alusel korrigeeritud

sissetuleku summas 1090,55 eurot, igakuised finantskohustused summas 500 eurot ning

saanud võimalikuks maksimaalseks täiendava finantskohustuse tulemuseks kuumakse

summas 99 eurot. Seega pärast olemasolevate ja täiendava finantskohustuse täitmist pidi

jääma laenusaajale vaba raha summas 491,55 eurot LHV poolt kontrollitud/ korrigeeritud

sissetuleku alusel, mis oli 45% korrigeeritud sissetuleku summast. Tegelik täiendava

finantskohustuse osamakse suurus oli 41,24 eurot. Laenuandja on kostja krediidivõimelisuse

hindamisel järginud õigusaktidest ja sise-eeskirjades kehtestatud nõudeid ja metoodikat, mis

arvestavad muuhulgas krediiditoote ja soovitava krediidisumma eripärasid. Kuigi igale

krediiditoote taotlemisele lähenetakse vastavalt kehtestatud nõuetele, võimaldab erinevate

parameetrite ja metoodikate rakendamine tagada nõuete paindlikkuse ja asjakohasuse,

sõltuvalt krediidiriski tasemest. Laenuandja on teinud kostja osas positiivsed krediidiotsused

järgides vastutustundliku laenamise nõudeid krediidivõimelisuse hindamise osas

Kostja vastuväited

7. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 14.07.2025 ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik

vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul, alates kohtumääruse ja hagimaterjalide kättetoimetatuks

lugemisest. Kostjale on hagiavaldus ja 14.07.2025 kohtumäärus isiklikult kätte toimetatud

19.07.2025. Kostja kohtule kirjalikku vastus esitanud ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 järgi, kui

hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

9. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

10. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja

vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

11. Kohus juhindub antud asja lahendamisel VÕS § 396 lg-st 1, mis sätestab, et laenulepinguga

kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja

(laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja

samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule

või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6

alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik

rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

12. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus-

või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu,

mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude

kohaselt sõlmisid AS LHV Finance ja kostja 16.05.2021 väikelaenulepingu nr 3647855, mille

alusel sai kostja krediiti 1971 eurot (dtl 34-43), 11.12.2021 väikelaenulepingu nr 3949663, mille

alusel kostja sai krediiti 1500 eurot (dtl 44-53), 05.01.2022 väikelaenulepingu nr 3980635, mille

alusel kostja sai krediiti 2000 eurot (sh lepingutasu 29,90 eurot) (dtl 54-63), 15.01.2022

väikelaenulepingu 3989380, mille alusel kostja sai krediiti 1500 eurot (sh lepingutasu 29,90

eurot) (dtl 64-73) ja 01.05.2022 väikelaenulepingu nr 4291242, mille alusel kostja sai krediiti

1500 eurot (sh lepingutasu 30 eurot) (dtl 74-83). Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest

nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingust

nähtub, et laenuandja, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale

kui füüsilisele isikule krediiti, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepingutega.

13. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse

hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1.

jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli

hageja nõude aluseks oleva:



tarbijakrediidilepingu 3647855 sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 20,09% aastas (kolmekordne määr 60,27%).

Lepingu nr kohaselt oli intressimäär 23,9% aastas ja krediidi kulukuse määr 31,59%

aastas. Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine;



tarbijakrediidilepingute 3949663 sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,95% aastas (kolmekordne määr 50,85%).

Lepingu nr kohaselt oli intressimäär 23,9% aastas ja krediidi kulukuse määr 31,60%

aastas. Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine;



tarbijakrediidilepingu 3960635 sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,95% aastas (kolmekordne määr 50,85%).

Lepingu nr kohaselt oli intressimäär 23,9% aastas ja krediidi kulukuse määr 32,61%

aastas. Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine;



tarbijakrediidilepingu 3989380 sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,95% aastas (kolmekordne määr 50,85%).

Lepingu nr kohaselt oli intressimäär 23,9% aastas ja krediidi kulukuse määr 32,99%

aastas. Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine;



tarbijakrediidilepingu 4291242 sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,95% aastas (kolmekordne määr 50,85%).

Lepingu nr kohaselt oli intressimäär 25,9% aastas ja krediidi kulukuse määr 30,32%

aastas. Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine;

Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingutes märgitud

ebaõigesti.

14. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja on hagiavalduses

selgitanud, milliste andmete alusel kostjale krediidi andmine otsustati. Laenuandja lähtus

laenuatotluse rahuldamisel kostja poolt taotluses esitatud andmetest ja riiklikest registritest

saadavatest andmetest.

15. Kohus on seisukohal, et krediidi andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja

krediidivõimelisuse kontroll oli ebapiisav. Üksnes võlgniku poolt küsimustiku täitmine, võlgniku

poolt kinnituste andmine ning riiklikest registritest saadavaid andmeid ei ole piisavad võlgniku

krediidivõimelisuse hindamisel (TlnRnKo 13.10.2020, 2-18-9977, p 12). Laenutaotleja enda

kinnitused ei asenda krediidiandja aktiivset kohustust laenutaotleja esitatud andmeid kontrollida.

Laenuandja oleks pidanud minimaalselt nõudma kostjalt tema pangakonto väljavõtte esitamist

piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata kostja krediidivõimelisust.

16. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks

krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1

ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal

on kohustus koguda ja hinnata kogu teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti

ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS)

§ 49 lg 1 p-dega 1-7). Kohtu hinnangul tulnuks krediidiandjal praegusel juhul koguda täiendavat

teavet.

17. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet

nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii

tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll

VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on

VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja

vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3).

18. Kohus on eelpool tuvastanud, et hageja on kostjaga tarbijakrediidilepingute sõlmimisel

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja

rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-

s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe

vastavalt VÕS § 4034 lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle

tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus märgib, et kohtule

ei ole esitatud andmeid, et laenuandja oleks kostjalt küsinud andmeid ja kostja oleks need

tahtlikult esitamata jätnud või et kostja oleks midagi võltsinud. Seega on tarbijakrediidileping

tühine intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas ning intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär.

19. Laenulepingu 3647855 alusel sai kostja krediiti 1971 eurot ja on lepingu kehtivuse ajal

tagastanud 2127,07 eurot + peale lepingu lõppemist 636,14 eurot. Seega kuna leping on tühine

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõttu ja kostja ei võlgne laenuandjale muid

tasusid ja intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, siis on kostja enda lepingust nr 3647855

tulenevad kohustused täitnud ja selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata, kuna kostja on nõuded

täitnud.

20. Kohus tuvastab järgmisena, kas laenuandja on laenulepingud 3949663, 3980635, 3989380,

4291242 kehtivalt üles öelnud.

21. VÕS § 416 lg 1 kohaselt krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks.

22. Hagile lisatud ülesütlemise teatisest nähtub, et kostjale on 25.06.2024 edastatud ülesütlemise

hoiatus, kus on märgitud, et, kui kostja ei tasu oma võlgnevust hiljemalt 09.07.2024, siis ütleb

laenuandja lepingu erakorraliselt üles 10.07.2024 (dtl 177-182). Kostja võlgnevust ei tasunud ja

lepingud lõppesid 10.07.2024.

23. 14.07.2025 kohtumääruses andis kohus hagejale võimaluse esitada VÕS § 4034 lg 7 järgne

ümberarvestus, s.o määrata tagasimaksed uuesti. 14.07.2025 kohtumäärus on hageja

lepingulisele esindajale kätte toimetatud KÄPOs 15.07.2025. Hageja täpsustusi, ümberarvestusi

kohtule esitanud ei ole.

24. Hagiavaldusest nähtub, et lepingu 3949663 alusel sai kostja krediiti 1500 eurot ja pidi selle

maksegraafiku alusel tagastama hiljemalt 20.05.2026 (dtl 48). Kostja on tagastanud laenu kokku

1275,37 eurot. Kuna leping on tühine vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu ning

kostja ei pea laenuandjale maksma muid tasusid, kusjuures intressimäär oli lepingu sõlmimise

ajal 0%, tuleb kõik tehtud maksed lugeda põhiosa tagasimakseteks (1500 – 1275,37). Sellest

tulenevalt ei saanud kostjal 10.07.2024 seisuga tekkida võlgnevust lepingu täitmisel. Seega ei ole

leping kostjaga kehtivalt üles öeldud.

25. Hagiavaldusest nähtub, et lepingu 3980635 alusel sai kostja krediiti 2000 eurot (makse

kontole 1970,10 eurot (dtl 83)) ja pidi selle maksegraafiku alusel tagastama hiljemalt 20.01.2027

(dtl 58). Kostja on tagastanud laenu kokku 1668,25 eurot. Kuna leping on tühine

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu ning kostja ei pea laenuandjale maksma

muid tasusid, kusjuures intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, tuleb kõik tehtud maksed

lugeda põhiosa tagasimakseteks (1970,10-1668,25). Sellest tulenevalt ei saanud kostjal

10.07.2024 seisuga tekkida võlgnevust lepingu täitmisel. Seega ei ole leping kostjaga kehtivalt

üles öeldud.

26. Hagiavaldusest nähtub, et lepingu 3989380 alusel sai kostja krediiti 1500 eurot (makse

kontole 1470,10 eurot (dtl 85)) ja pidi selle maksegraafiku alusel tagastama hiljemalt 20.01.2027

(dtl 68). Kostja on tagastanud laenu kokku 1248,10 eurot. Kuna leping on tühine

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu ning kostja ei pea laenuandjale maksma

muid tasusid, kusjuures intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, tuleb kõik tehtud maksed

lugeda põhiosa tagasimakseteks (1470,10-1248,10). Sellest tulenevalt ei saanud kostjal

10.07.2024 seisuga tekkida võlgnevust lepingu täitmisel. Seega ei ole leping kostjaga kehtivalt

üles öeldud.

27. Hagiavaldusest nähtub, et lepingu 4291242 alusel sai kostja krediiti 2000 eurot (makse

kontole 1470 eurot (dtl 86)) ja pidi selle maksegraafiku alusel tagastama hiljemalt 20.05.2028

(dtl 78). Kostja on tagastanud laenu kokku 970,87 eurot. Kuna leping on tühine vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise tõttu ning kostja ei pea laenuandjale maksma muid tasusid,

kusjuures intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, tuleb kõik tehtud maksed lugeda põhiosa

tagasimakseteks (1470-970,87). Sellest tulenevalt ei saanud kostjal 10.07.2024 seisuga tekkida

võlgnevust lepingu täitmisel. Seega ei ole leping kostjaga kehtivalt üles öeldud

28. Kuna lepingud 3949663, 3980635, 3989380, 4291242 kostjaga ei ole kehtivalt ülesse öeldud,

siis ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt kogu võlgnevuse kohest tagastamist. Hageja ei ole

esitanud kohtule nõuet sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks tulevikus,

seega tuleb esitatud hagi jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

29. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 jätab kohus

menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalist suurust kohus kindlaks ei määra, kuna

kostjal menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Seping

kohtunik