2-25-12612/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Triin Maksing

Vanemkohtujurist

Jekaterina Kozlova

Määruse kuupäev

02.09.2025, Narva

Tsiviilasja number

2-25-12612

Tsiviilasi

K M hagi A M vastu elatise saamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: K M (isikukood XXX), seaduslik esindaja A M

(isikukood XXX)

Kostja: A M (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Roman Golovenko

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada K M (isikukood XXX) ja A M (isikukood XXX) vahel sõlmitud

kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1. A M tasub K M ülalpidamiseks elatisraha summas 200 eurot kuus alates

01.09.2025. a. kuni K M täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX.

1.2. Igakuised käesoleva kompromissi punktis 1.1 märgitud elatisemaksed tasub A

M hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks A M pangakontole nr XXX AS SEB Pank.

1.3. Pooled kinnitavad, et käesolevas kompromissis sätestatud kohustuste tähtaegse

ja nõuetekohase täitmise korral puuduvad neil üksteise suhtes igasugused antud

tsiviilasja menetlusest tulenevalt täiendavad nõuded.

1.4. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

2. Lõpetada tsiviilasja menetlus.

3. Jätta kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitamisele

kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Käesoleva kohtumääruse peale võib poolte kokkuleppel esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu kolme kalendripäeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.

Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse.

2-25-12612

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu menetluses on K M hagi A M vastu elatise saamise nõudes. Hagiavaldus

kohaselt palub hageja välja mõista kostjalt miinimummääras elatise alates 01.07.2025. Kostja

esitas 21.08.2025 vastuse hagiavaldusele, milles märkis, et osaleb hageja ülalpidamises

vabatahtlikult ja teeb seda ka edaspidi. Kostja viitas, et tema vanemad maksavad hagejale

igakuiselt ca 165 eurot, samuti katab kostja hageja igapäevaseid kulutusi ning leidis, et hageja

elatise nõue alates hagiavalduse esitamisest (04.08.2025) on põhjendatud summas 165 eurot

kuus alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o 20.12.2025.

2. Kohus määras 26.08.2025 kirjaga pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks.

3. Pooled esitasid 01.09.2025 kohtuliku kompromissi ja paluvad kohtul selle kinnitada ning

tsiviilasja menetluse lõpetada. Pooled avaldavad, et nad on teadlikud menetluse

kompromissiga lõpetamise tagajärgedest. Menetlusosalised on kokku leppinud kompromissi

kinnitavale määrusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kolme päevani. Pooled

paluvad kompromissi kinnitada kirjalikus menetluses ilma kohtuistungit pidamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus

menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab.

Vastavalt TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega

ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi

tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on

vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui

kompromissi ei ole võimalik täita.

5. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade

kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita.

Kohtul ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata.

6. Kohus selgitas 26.08.2025 kirjaga pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi ning pooled on

kinnitanud teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ka kompromissis. Seega saab

kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada ning ei ole vajadust taas selgitada

kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi.

7. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti kohtusse pöörduda sama

hagiga kostja vastu samadel alustel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud

kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu

menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

8. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse.

9. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad pole

kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et kõik menetluskulud

jäävad poolte endi kanda. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 jäävad kompromissiga hõlmamata

menetluskulud poolte endi kanda. Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks,

et pooltel ei tule vastastikku seniseid menetluskulusid hüvitada.

10. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Juhindudes TsMS § 661 lg-st 4 on pooled lühendanud määruskaebuse esitamise õigust kolme

2 (3)

2-25-12612

päevani. Kohus märgib edasikaebe tähtaja vastavalt poolte avaldusele, mis sisaldub kohtule

esitatud kompromissis.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Maksing

kohtunik

3 (3)