2-25-100602/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine

2.september 2025 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-25-100602;

Bigbank AS hagi K.A. vastu

võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks;

tsiviilasja hind 5426,69 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

Bigbank AS (registrikood 10183757; aadress Riia 2, Tartu)

Hageja esindaja

Leana Land (XXX)

Kostja

K.A. (isikukood XXX; aadress XXX,; XXX)

Asja lahendamine

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista K.A.-lt Bigbank AS-i kasuks põhivõlgnevus 5000

eurot.

4. Seoses eelnevaga:

4.1 jaotada menetluskulud ning jätta kostja kanda

4.2 välja mõista K.A.-lt Bigbank AS-i kasuks menetluskulu 595 eurot;

4.3 tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks;

4.4 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

5.Selgitada:

5.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 178 lg

2);

5.2 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks;

5.3 vastavalt TsMS § 474 lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või

lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega

saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib

nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist;

5.4 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu

Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul

alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada;

5.5 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada

apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on

apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks-

tegemisest;

5.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil;

5.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Asjaolud

1. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 16.08.2024 tarbijakrediidilepingu nr

CL-EEC-24018936. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle 5000 eurot.

Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 25,90% tagastamata

krediidisummalt ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule Bigbank AS-i

krediidilepingute üldtingimusi. Krediidi kulukuse määraks oli 32,53%. Krediidi kulukuse

määr on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 5 000 eurot, krediidileping kehtib 60 kuud,

intress on 25,90% aastas, lepingu sõlmimise tasu suurus on 100 eurot, igakuine lepingu

haldustasu on 3,49 eurot kuus ning samuti, et krediit võetakse kasutusele viivitamatult ja täies

mahus ning krediidisaaja täidab oma kohustusi kokkulepitud tingimustel ja tähtaegselt. Kõigi

tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete

kogusumma oli 9203,92 eurot. Krediidisumma väljamakse ja laekumised lepingus

krediidisummast 5000 eurot tasaarvestati lepingu sõlmimise tasu 100 eurot ning 19.08.2024

kanti kostja arvelduskontole XXX summas 1458,87 eurot. Ülejäänud osa krediidist kanti

kostja soovil ja vastavalt lepingu põhitingimustele kolmandatele isikutele ülekannetena.

Alates 16.08.2024.a. (s.o. lepingu sõlmimine) kuni lepingu ülesütlemiseni 12.12.2024.a. ei ole

kostja teinud lepingu raames oma kohustuste katteks hagejale ülekandeid. Kostjal oli kohustus

tasuda alates laenulepingu sõlmimisest hagejale regulaarseid makseid, millist kohustust kostja

korduvalt rikkus. Kuivõrd kostja sellest hoolimata lepingulisi kohustusi korrektselt täitma ei

asunud ning kohtueelses menetluses kohustuste täitmist ei saavutatud, oli hageja sunnitud

lepingu üles ütlema ning oma õiguste maksmapanekuks kohtusse pöörduma. Hageja hoiatas

12.11.2024.a. saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-

nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale

võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei

reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis

võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel. Kostja oli

lepingus viivituses (osaliselt või täielikult) järgmiste osamaksetega maksegraafikus, mis

tingisid lepingu ülesütlemise: 1) 10.09.2024 osamakse summas 153,40 €; 2) 10.10.2024

osamakse summas 262,61 €; 3) 11.11.2024 osamakse summas 262,61 €; 4) 10.12.2024

osamakse summas 262,61 €. Hageja ütles 12.12.2024.a. ülesütlemisavaldusega lepingu üles.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 5426,69 eurot, millest 10 eurot

sissenõudekulu, 402,61 eurot intress, 14,08 eurot lepingu haldustasu, 5000 eurot tagastamata

krediidisumma. Poolte menetluskulud jätta kostja kanda.

2. Kohus on andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja ja saatnud kostjale e-posti

aadressil XXX kaudu hagiavalduse koos sellele lisatud nõuet tõendavate materjalidega,

kohustusega vastata kohtule hiljemalt 15 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest.

Kostja on hagiavalduse koos sellele lisatud nõuet tõendavate materjalidega kätte saanud

kättetoimetamisportaali kaudu 13.05.2025. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole.

Kohtu põhjendused

3. Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

4. Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 2 TsMS § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut

eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.

5. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 lg 1

kohaselt teha asjas tagaseljaotsus.

6. Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad TsMS § 407 lg-st 5 ja 51,

puuduvad. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse

võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

7. Hageja on esitanud kostja vastu nõude tulenevalt hageja ja kostja vahel sõlmitud

tarbijakrediidileping 16.08.2024 nr CL-EEC-24018936 (dtl 93-110), mille alusel sai kostja

laenu 5000 eurot. Kostja lepingu alusel makseid teinud ei ole.

8. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis

ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Vaidlust ei ole, et kostja

on saanud laenu kokku 5000 eurot. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud

lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise

kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.

9. Hagiavalduse kohaselt on hageja lepingueelselt kostja laenuvõimet analüüsinud ja

selle tulemusena veendunud, et tarbija on laenuvõimeline. Laenutaotlusel märkis klient oma

igakuiseks sissetulekuks pensioni summas 1 312 312,00 eurot neto (sissetulekud: „Pension“

770,00) ettevõttest XXX. Pank tuvastas kostja arvelduskonto väljavõtte (dtl 39-89) ajaloo

alusel, et kostja keskmiseks sissetulekuks viimase kolme kuu jooksul on olnud 1470 eurot, sh

töötasu 806 eurot ning sotsiaaltoetus 664 eurot. Pank veendus, et kostjal oli krediiditaotluse

esitamise ajal (taotlus esitatud 28.07.2024) olemas regulaarne sissetulek, mida kostja saab

eelduslikult ka tulevikus. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli võlgniku töösuhe tööandjaga

XXX (reg. kood XXX) alates 26.09.2023, st töösuhe oli kestnud üle 1 aasta, mille põhjal saab

järeldada, et kostjal oli jätkuv töösuhe ning stabiilne sissetulek. Klient märkis laenutaotlusel,

et tal on igakuiseid kohustusi summas 123 eurot. Hageja tuvastas kostja arvelduskonto

väljavõtte põhjal, et kostjal olid järgmised krediidikohustused: 1) Esto AS, igakuise maksega

129 eurot; 2) Omaraha OÜ, igakuise maksega 89 eurot; 3) LHV Finance AS, igakuise

maksega 289 eurot; 4) Bondora AS, igakuise maksega 107 eurot; 5) Placet Group OÜ

igakuise maksega 132 eurot, kohutuse jääk kogusummas 3132,73 eurot; 6) Placet Group OÜ

igakuise maksega 24 eurot, kohutuse jääk kogusummas 308,40 eurot. Kostja soovis

refinantseerida kohustused Placet Group OÜ ees, kogusummas 3441,13 eurot. Nimetatud

kohustused refinantseeriti täielikult krediidilepingu nr CL-EEC-24018936 sõlmimise

tulemusena, mistõttu hageja nimetatud kohustust krediidivõimelisuse analüüsi käigus arvesse

ei võtnud. Kostja arvelduskonto tehinguid analüüsides pöördus hageja kostja poole

täiendavate selgituste saamiseks tema sissetulekute ja kohustuste osas. Kostja kinnitas, et

tema sissetulekud koosnevad palgast ja sotsiaaltoetustest. Samuti ilmnes, et kostja oli

laenutaotluses esitanud ekslikku teavet, muu hulgas ei olnud märgitud olemasolevaid

krediidikohustusi ning valesti oli viidatud autolaenu olemasolule. Kostja selgitas täiendavalt,

et tal on sõlmitud krediidikonto leping Esto AS-ga, mitte autolaen ning Placet Group OÜ-ga

sõlmitud kaks lepingut, krediitkaardi leping ja refinantseerimisleping. Krediitkaardi kuumakse

on summas 24 eurot. Krediidilepingust nr CL-EEC-24018936 tuleneva tulevikukohustuse

suuruseks moodustus 153,40 eurot. Arvestades kliendi sissetulekute keskmist suurust summas

1470 eurot kuus, moodustas kliendi igakuiste kohustuse osakaal sissetulekutest

konservatiivsete arvutuste kohaselt (s.o. väikseim tuvastatud sissetulek ja maksimaalsed

kohustused) ca 52,20((129+89+289+107+153,40)/1470*100)%, mis on Eesti ühiskonnas ja

majanduspiirkonnas praktikas tavapärane ja mõistlik kohustuste osakaal sissetulekutest.

Kostjale jäi seega igakuiste elamiskuludena kasutusse 47,80% sissetulekutest ehk siis 702,60

eurot. Hageja märgib, et kostja andis hagejale laenutaotluses teada, et tal ei ole ülalpeetavaid

ning ta elab erakorteris. Hageja selgitab, et iga krediidivõimelisuse analüüsi puhul arvestab

krediidiandja tarbija majandamiskulude ning ülalpeetavatega. Käesoleval juhul oli panga sise-

eeskirjade kohaselt tarbijale tagatud vahendid enda ülalpidamiseks, sh majandamiskulude

kandmiseks.

10. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohus leiab, et krediidiandja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja

kohustuste kohta piisaval määral. VÕS § 4034 mille lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne

tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija

krediidivõimelisust ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama

paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis

võivad mõjutada tarbija võimet krediiti lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta.

Muuhulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset

sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks

eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka KAVS § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des

1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Finantsinspektsiooni juhendi p 9.11. järgi krediidiandja või -

vahendaja võtab krediidivõimelisuse hindamisel arvesse mh tarbija muid kogumis mõistlikult

hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt kulutused toidule, kommunaalkuludele,

sideteenustele, kindlustusmaksetele jne).

11. Nõude aluseks olevast lepingust nähtub, et tegemist oli refinantseerimislepinguga. Kui

refinantseerimise lepingu sõlmimisel laenu juurde ei anta, siis algse, refinantseeritud, laenu

andmisel pidi krediidiandja ikkagi vastutustundliku laenamise kohustust täitma. Kui laen

refinantseeriti seetõttu, et kostja oli sattunud makseraskustesse, tuli valida laenu

restruktureerimise meetmed, nagu seda on selgitanud Finantsinspektsioon „Krediidilepingust

tulenevate kohustuste restruktureerimise kohta tulenevalt krediidivõtjast võlgniku

makseraskustest“. Makseraskustesse sattunud tarbija puhul võidakse algselt sõlmitud lepingu

tingimusi muuta, ent seda tuleb teha vastavalt viidatud reeglitele. Makseraskustesse sattunud

tarbija puhul ei saa krediidiandja olukorra arvelt edasi rikastuda seeläbi, et pakub tarbijale

aina refinantseerimist, muutes eelmise laenu maksmata intressid, viivised ja muud tasud uue

laenu põhiosaks, millelt hakkab uuesti arvestama intresse ja viiviseid ning lisaks võtab

lepingutasu, hindamata seejuures, kas tarbija ka tegelikult kohustusi täitma võimeline on.

Seega algsete laenude andmisel tuli igal juhul täita vastutustundliku laenamise kohustust ning

viivislaenu puhul restruktureerimismeetmed õigesti valida. Kui üks neist nõuetest on

nõuetekohaselt täitmata, on krediidiandja rikkunud laenu andmisel vastutustundliku laenamise

nõudeid. Antud juhul anti refinantseerimislepingu sõlmimisel ka laenu juurde. Samuti kohus

märgib, et lepinguga refinantseeriti osa laenudest ja pangakonto väljavõttest nähtub, et

väljamakseid on tehtud erinevatele krediidiandjatele ja väljamaksed krediidiandjate poolt. See

viitab sellele, et kostjal oli laenukohustusi, mis oleks pidanud tekitama mõistlikus laenuandjas

kahtluse, et kostja püsivalt ei suuda oma sissetulekute arvel katta oma väljaminekuid, vaid

peab võtma selleks laene.

12. Hagiavalduses hageja lisaks märgib, et juhul kui kohus jõuab järeldusele, et

krediidiandja ei ole krediidi väljastamisel käitunud vastutustundliku laenamise põhimõtetega

kooskõlas, siis on hageja nõue VÕS § 403 prim 4 lg 7 ümberarvestuse kohaselt 5000 eurot

(välja makstud krediit 5000 eurot, millest maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma

katteks summas 0,00 eurot).

13. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja

krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS

§ 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja

muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu

jne).

14. Seoses eeltooduga mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 5000 eurot.

15. Muude nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

16. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

17. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 595 eurot.

18. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik