1-25-4355/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-25-4355

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. septembril 2025, Tallinnas

Kriminaalasja number

1-25-4355

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Kriminaalasi

Kaimo Martõnov süüdistatuna KarS § 184 lg 1 ja § 424 lg

2 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Liset Rohi

Süüdistatav

Kaimo Martõnov – isikukood 38312045239, XXX

kodanik, elukoht XXX, viibimiskoht XXX, emakeel XXX,

XXX, töökoht XXX, telefon XXX, e-post XXX, tõkend

vahistamine, varem kriminaalkorras karistatud.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Kaimo Martõnov KarS § 184 lg 1 järgi ning mõista karistuseks

vangistus 1 aasta 2 kuud.

KarS § 65 lg 1 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 25.04.2025

kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-25-1610 mõistetud karistuse, s.o 10 kuud vangistust,

võrra ning mõista liitkaristuseks vangistus 2 aastat.

Liitkaristusest arvata maha 25.04.2025 Viru Maakohtu otsuse järgi ärakantud karistus

16.09.-17.09.2024, s.o 2 päeva, seega ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda

vangistus 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva.

Süüdi tunnistada Kaimo Martõnov KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista karistuseks

vangistus 1 aasta 9 kuud.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 25.04.2025

kohtuotsusega nr 1-25-1610 ja käesoleva otsusega KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud

liitkaristuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva võrra ning lõplikuks

karistuseks mõista 3 aastat 8 kuud ja 28 päeva vangistust.

KarS § 74 lg 2 alusel määrata koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 5

kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda koheselt kandmisele kuuluva karistusaja hulka

eelvangistuses viibitud aeg. Lugeda koheselt kandmisele kuuluva karistusaja alguseks

03.07.2025.

KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata osaliselt, s.o 3 aastat

3 kuud 28 päeva vangistust, täitmisele kui Kaimo Martõnov ei pane 4 aasta 3 kuu

pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS

§ 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elab aadressil XXX;

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha

vahetamiseks;

6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

7. ei tarvita alkoholi;

8. ei oma ega tarvita narkootilisi ega psühhotroopseid aineid, v.a vastava vajaduse

ilmnemisel arsti ettekirjutusel ainult isiklikuks kasutamiseks arsti poolt raviotstarbel

määratud kogustes ja regulaarsusega;

9. pöördub kahe kuu jooksul pärast koheselt ära kandmisele kuuluva vangistuse

kandmiselt vabanemist vabalt valitud alkoholisõltuvusravi pakkuva teenuseosutaja

poole ning allub sõltuvusravile;

10. osaleb sotsiaalprogrammis SÜTIK;

11. registreerub vabalt valitud psühholoogi vastuvõtule 15 päeva jooksul alates koheselt

ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmiselt vabanemist, teeb käitumiskontrolli

ajal psühholoogiga igakülgset aktiivset koostööd, sh kohtub psühholoogiga regulaarselt

vastavalt psühholoogiga kokku lepitud ajakavale;

12. allub koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist

elektroonilisele valvele tähtajaga 3 kuud oma elukohas aadressil XXX. Elektroonilise

valve tähtaeg hakkab kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse

Kaimo Martõnovi keha külge.

KarS § 74 lg 1 alusel määrata Kaimo Martõnov katseajaks elukohajärgse

kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. KarS § 78 p 1 alusel

kohalduvad käitumiskontrolli nõuded pärast kohtulahendi jõustumist ning KarS § 75 lg

5 alusel peatub kontrollnõuete täitmine osaliselt kandmisele kuuluva vangistuse

kandmise ajaks.

Kaimo Martõnovi suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse

jõustumisel või koheselt kandmisele kuuluva karistuse ära kandmisel, sõltuvalt sellest,

kumb tähtaeg saabub varem.

Välja mõista Kaimo Martõnovilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme

kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 2215 eurot ning KrMS § 180 lg

1 ja § 175 lg 1 p-de 3, 4 alusel ekspertiisikulud 554 eurot ja määratud kaitsjale makstud

tasu 475,44 eurot riigituludesse.

Kohustada Kaimo Martõnovit tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulud ja

kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 270,37 eurot.

Menetluskulud, kogusummas 3244,44 eurot, tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447

Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või

EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida

viitenumber 99925700023075. Selgitusse võib märkida: „Kaimo Martõnov, kriminaalasi

1-25-4355, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse

täitmisega seonduvad kulud.

Asitõendid:

-

narkootilised aine (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada;

-

narkootiliste ainete pakendid (PPA asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja

hävitada;

-

sõiduauto Volvo V50 (registreerimismärgiga XXX) (PPA parklas Rahumäe tee

6/1, Tallinn) – tagastada sõiduki omanikule A. E. (Soome ik XXX);

-

DVD-R plaat (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja

materjalide juurde

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15

päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete

või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

Kaimo Martõnovit (Martõnov) süüdistatakse selles, et ta omandas kohtueelses menetluses

tuvastamata kohast ja isikult suures koguses (s.o koguses, millest piisaks narkojoobe

tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele) narkootilist ainet kanepit, mida valdas seejärel

ebaseaduslikult. Eelnevalt omandatud kanepit hoidis kuni 05.05.2024 kellani 23.38 sõiduauto

Audi A6 (registreerimismärgiga nr XXX) kindalaekas, mil sõiduki läbivaatuse käigus võeti

ära 9,57 grammi kanepiõisikuid, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 21%.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2

p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine,

valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine,

töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu,

tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine

kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste

ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud

seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid mille

tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus ei ületa 0,3%) ja selle töötlemisproduktid (nt hašiš)

kuuluvad vastavalt sotsiaalministri 18. mai 2005. a määrusele nr 73 lisa 1 narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete I nimekirja.

Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest

piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kanepi puhul piisab kümnele inimesele

narkojoobe tekitamiseks 7,5 grammist. Seega käitles Kaimo Martõnov narkootilisi aineid

koguses, millest saaks narkojoobe ca 13 inimest.

Seega oma eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani Kaimo Martõnov toime suures

koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 184 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Kaimo Martõnovit selles, et tema, olles Viru Maakohtu 21.04.2015

otsusega kriminaalasjas nr 1-15-2312 karistatud KarS § 424 alusel (karistus täidetud

17.07.2022), juhtis uuesti, s.o korduvalt ja tahtlikult 03.07.2025 kella 11.25 ajal Harju

maakonnas Jägala-Käravete tee 17. km suunaga Jägala-Käravete 18. km mootorsõidukit

Volvo V50 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 0,83 mg/l

laiendmääramatusega ± 0,07 mg/l, lõplik tulemus 0,76 mg/l), millega ta rikkus liiklusseaduse

§ 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis.

Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või

psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis

avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja

reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p-st 1 tulenevalt loetakse alkoholijoobes olevaks

mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on

vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75

milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Seega oma eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani Kaimo Martõnov toime korduva

mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatava Kaimo Martõnovi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 19.08.2025 sõlmitud

kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Kaimo Martõnovi süüdi tunnistamist Kars § 184 lg 1

järgi ja tema karistamist vangistusega 1 aasta 2 kuud. KarS § 65 lg 1, 3, § 64 lg 1 alusel

moodustada liitkaristus Viru Maakohtu 25.04.2025 otsusega kriminaalasjas nr 1-25-1610

mõistetud ja ära kandmata 9 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistusega, misjärel mõista kuritegude

hiljem tuvastatud kogumi eest raskeima üksikkaristuse suurendamise teel liitkaristuseks 1

aasta 11 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus. Samuti tunnistada Kaimo Martõnov süüdi KarS §

424 lg 2 järgi ja karistada teda 1 aasta 9 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel

suurendada viimati nimetatud karistust KarS § 65 lg 1 kohaselt moodustatud liitkaristuse ära

kandmata osa võrra, s.o 1 aasta 11 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse võrra, mõistes

liitkaristuseks 3 aasta 8 kuu ja 28 päeva pikkune tähtajaline vangistus. KarS § 74 lg-te 1, 2, 3

alusel määrata, et koheselt kuulub mõistetud karistusest kandmisele 5 kuu pikkune vangistus,

mille kandmise alguseks lugeda KarS § 68 lg 1 kohaselt kahtlustatavana kinnipidamise aeg,

s.o 03.07.2025. Ülejäänud 3 aasta 3 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus jääb tingimisi

täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 4 aasta 3 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut

kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS

§ 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, mille kohaselt kohustub: 1) elama kohtu

määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma

elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-

või õppimiskoha vahetamiseks ning 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti

territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada süüdistatavat käitumiskontrolli ajal mitte tarbima

alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustada süüdistatavat käitumiskontrolli ajal mitte

omama ega tarvitama narkootilisi ega psühhotroopseid aineid, v.a vastava vajaduse

ilmnemisel arsti ettekirjutusel ainult isiklikuks kasutamiseks arsti poolt raviotstarbel määratud

kogustes ja regulaarsusega. KarS § 75 lg 2 p 5 ja süüdistatava nõusoleku alusel kohustada

süüdistatavat pöörduma kahe kuu jooksul pärast koheselt ära kandmisele kuuluva vangistuse

kandmiselt vabanemist vabalt valitud alkoholisõltuvusravi pakkuva teenuseosutaja poole ning

alluma sõltuvusravile. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada süüdistatavat käitumiskontrolli ajal

osalema sotsiaalprogrammis SÜTIK. KarS § 75 lg 2 p 9 ja § 751 lg 1 alusel määrata, et

vangistuse kandmiselt vabanemise järgselt tuleb süüdistataval esimesed kolm kuud alluda

elektroonilisele valvele oma elukohas XXX. Kaimo Martõnov on andnud nõusoleku

elektroonilise valve kohaldamiseks. KarS § 75 lg 4 alusel kohustada süüdistatavat

registreeruma vabalt valitud psühholoogi vastuvõtule 15 päeva jooksul alates koheselt

ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmiselt vabanemist, tegema käitumiskontrolli ajal

psühholoogiga igakülgset aktiivset koostööd, sh kohtuma psühholoogiga regulaarselt vastavalt

psühholoogiga kokku lepitud ajakavale.

Asitõendid

KarS § 83 lg 1 alusel võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada

tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal

toimepanijale. Sama paragrahvi lõike 4 alusel konfiskeeritakse aine (sh narkootiline aine),

vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KarS § 191 alusel kohus

konfiskeerib narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine

või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et

kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta

kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus

menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt muu

asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule

valdajale. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup

hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber.

Juhindudes KarS § 83 lg-test 1 ja 4, §-st 191 ja KrMS § 126 lg 3 p-dest 1, 2 ja 4 otsustab kohus

kriminaalasjas olevate asitõenditega järgmist:

-

narkootilised ained (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada;

-

narkootiliste ainete pakendid (PPA asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja hävitada;

-

Sõiduauto Volvo V50 (registreerimismärgiga XXX) (PPA parklas Rahumäe tee 6/1,

Tallinn) – tagastada sõiduki omanikule A. E. (Soome ik XXX);

-

DVD-R plaat (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide

juurde.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1

p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o

2215 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p-de 3, 4 alusel ekspertiisikulud 554 eurot ja

määratud kaitsjatele makstud tasu 475,44 eurot riigituludesse.

Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb

süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt

korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus.

See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse

tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad

uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas

õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis

on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt

menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui

ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab

tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

7. detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12).

Ekspertiisitulemused, millega määratakse, kas tegemist on narkootilise ainega, millise ainega

ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele

isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas,

mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Ka DNA-

ekspertiisi tulemused, mis on kaasa aidanud kriminaalasja lahendamisele, kuuluvad

süüdistatavalt väljamõistmisele

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29.

märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses

tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti

võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg

3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt

hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana,

see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks

tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna

eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise

ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja

toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad

kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või

vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa

väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma

kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt

väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks

kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate

menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud

seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale

kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates

kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja

jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul

tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks

riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku

olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka

igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak

Kohtunik