3-25-2850/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Mait Laaring

Määruse tegemise aeg ja koht

2. september 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2850

Haldusasi

G.L-i kaebus Riigikohtu 27.08.2025 kohtumäärusele nr x-

xx-xxxx/xxx

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada G.L-i kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, §

204 lg 1).

Avaldatavas kohtumääruses asendatakse kaebaja nimi tähemärgiga.

ASJAOLUD

1. Riigikohtu kriminaalkolleegium tegi 27.08.2025 kohtumääruse nr x-xx-xxxx/xxx, millega

jättis riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 11 esimese lause kolmanda alternatiivi alusel G.L-i

(kaebaja) riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

2. Kaebaja esitas 31.08.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudega tühistada Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 27.08.2025 kohtumäärus nr x-xx-xxxx/xxx. Kaebaja soovib endale riigi

õigusabi korras esindaja määramist. Määrus on õigusvastane ja takistab kaebajal taotleda enda

edasisest karistuse kandmisest vabastamist ning enda väljasaatmist Venemaa Föderatsiooni

kui kodakondsusjärgsesse riiki.

3. Kaebaja esitas 01.09.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse saata ta välja Venemaa

Föderatsiooni, kus saaks jätkuda talle Harju Maakohtu 13.03.2017 otsusega mõistetud

vangistuse täitmine.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et kaebus tuleb kaebajale HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada, kuna selle

lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu

3-25-2850

pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette

teistsugust menetluskorda.

5. Kriminaalkohtumenetluses tehtud kohtulahendite vaidlustamise toimub üksnes

kriminaalkohtumenetluse seadustikus (KrMS) sätestatud korras ja nende peale ei ole võimalik

edasi kaevata halduskohtule. Halduskohus ei ole süüteoasju menetlevate kohtute suhtes

kõrgemaks kohtuastmeks, kuhu saaks pöörduda korralise kohtutee ammendumisel neis

kohtutes.

6. Samamoodi ei kuulu halduskohtu pädevusse kaebajale kriminaalmenetluses riigi õigusabi

andmine. RÕS § 10 lg 1 ja § 15 lg 1 kohaselt lahendab kohtumenetluse käigus esitatud

taotluse riigi õigusabi saamiseks asja menetlev kohus määrusega kohtumenetluse seaduses

ettenähtud korras. Kaebaja soovib riigi õigusabi enda esindamiseks kriminaalkohtumenetluses

ja taotluse lahendamiseks on pädev üksnes tema kriminaalasja lahendav kohus.

7. Täiendavalt märgib kohus, et riigi õigusabi taotlemisel teistmismenetluseks otsustab temale

riigi õigusabi andmise Riigikohus (RÕS § 10 lg 51). Riigikohtu sellekohast määrust ei saa

vaidlustada. Seega tuleks kaebaja taotlus tagastada temale ka HKMS §121 lg 2 p 1 alusel,

kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

8. Halduskohtu pädevuses ei ole ka kaebaja edasiselt karistuse kandmiselt vabastamise ja

välisriiki väljasaatmise otsustamine. Kaebaja edasiselt karistuse kandmiselt vabastamise saab

KrMS § 424¹ lg 1 kohaselt otsustada karistuse kandmise asukoha järgse maakohtu

täitmiskohtunik vangla taotlusel. Kohtute infosüsteemi andmetest nähtuvalt on Tallinna

Vangla esitanud 12.02.2025 Harju Maakohtule taotluse kaebaja karistuse kandmisest

vabastamiseks, kuna kaebaja on esitanud Tallinna Vanglale vastava taotluse, kuid Harju

Maakohus jättis 29.04.2025 määrusega kriminaalasjas nr x-xx-xxxx vangla taotluse

rahuldamata. Maakohtu nimetatud määrus on jõustunud ja kaebajal ei ole võimalik seda

vaidlustada. Kui kaebaja soovib uuesti taotleda enda karistuse kandmiselt vabastamist, peab ta

pöörduma selleks vangla poole.

9. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse

tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Mait Laaring

kohtunik

2(2)