2-25-11842/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista Y.X-ina Y.X-i kasuks alates 23. juulist 2025 kuni Y.X-i täisealiseks lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026),
Legislator headnote
AI generated2-25-11842/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: juulist 2025 kuni Y.X-i täisealiseks lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026),
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(Tagaseljaotsus)
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Jaanika Kõrgmaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
01. september 2025, Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-11842
Kohtuasi
Y.X-i hagi M.Y vastu elatise nõudes
Tsiviilasja hind
2715,66 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja:
Y.X (ik XXX; elukoht: XXX)
Hageja seaduslik
esindaja:
C.U (ik XXX; elukoht: XXX)
Kostja:
M.Y (ik XXX; elukoht: XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Y.X-i hagi M.Y vastu elatise nõudes tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista Y.X-ina Y.X-i kasuks alates 23. juulist 2025 kuni Y.X-i täisealiseks
saamiseni, s.o 08.06.2026, igakuine elatis 301,74 eurot (282,31 euro (baassumma)+ 59
euro 43 senti (kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel
avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast)- 40 euro (50%
lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026),
lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt
perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste
seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse
muutumisele järgnevast kuust.
3. Elatis tuleb maksta igakuiselt 15. kuupäevaks. Elatis tuleb kanda C.U
arvelduskontole nr xxx.
4. PKS § 100 lg 4 kohaselt tuleb M.Y-l väljamõistetud elatis tasuda iga kalendrikuu
eest ette.
5. Kohtuotsuse täitmisena tuleb arvestada M.Y poolt menetluse ajal tehtud võimalikke
elatise makseid ja riigi poolt Viru Maakohtu tsiviilasjas nr 2-25-11842 22. augusti
2025 hagi tagamise määruse alusel makstud elatisabi.
6. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
7. Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Viru Maakohtu 22.08.2025 määrusega
kohaldatud hagi tagamine.
8. Jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1).
9. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30
päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule
30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele
vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,
siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või
selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab
riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100
eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr
EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr
EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank).
Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada
andmed riigilõivu tasumise kohta.
Selgitus menetlusabi taotlejale
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi
taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses
esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab
kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud
taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Y.X (hageja) esitas 23. juulil 2025 Viru Maakohtule hagi M.Y (kostja) vastu elatise nõudes
koos hagi tagamise avaldusega. Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab C.U hageja seadusliku
esindajana lapse nimel kostjalt igakuise elatise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamise
päevast kuni lapse täisealiseks saamiseni. Nimelt nõutakse välja igakuist elatist 301,74 euro
(282,31 euro (baassumma)+ 59 euro 43 senti (kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta
Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast)- 40 euro
(50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1 aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes
baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101
lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse
muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hagi tagamise korras
palub hageja reguleerida kohtumenetluse ajaks esialgset ülalpidamiskohustuse täitmist ning
kohustada kostjat tasuma hagejale igakuist elatist 200 eurot hagi tagamise taotluse esitamisest
kuni tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni. Hagiavalduse kohaselt hageja seadusliku esindaja
ja kostja kooselust sündis ühine laps (hageja). Käesolevaks ajaks on hageja seadusliku
esindaja ja kostja abielu lahutatud. Hageja elab koos emaga ajutiselt teises linnas ja isa ei
osuta lapsele ülalpidamist. Samuti lapse isa ei suhtle lapsega 6-7 päeva kuus ning ei osale
lapse ülalpidamises.
Kohus võttis 24. juuli määrusega hageja 23. juuli 2025 hagi menetlusse. Kohus kohustas
kostjat esitama 14 kalendripäeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest kohtule kirjaliku
vastuse hagile ja hagi tagamise taotlusele. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 2.
augustil 2025 kättetoimetamisportaali kaudu. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse
esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule
hagiavalduse vastust tähtajaks, s.o 16. augustiks 2025 ei esitanud ega taotlenud tähtaja
pikendamist.
Viru Maakohtu 22. augusti 2025 määrusega rahuldas kohus Y.X-i hagi tagamise taotluse.
M.Y kohustati maksma tsiviilasja nr 2-25-11842 menetluse ajal Y.X-ile ülalpidamiseks
elatist summas 200,00 eurot kuus alates 15. septembrist 2025 kuni tsiviilasjas tehtava
kohtulahendi jõustumiseni. Elatis tuli kanda C.U pangakontole nr XXX, igakuiselt hiljemalt
15. kuupäevaks. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Selgituseks märkida „elatis
lastele“.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele
kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati
kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud
faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte
toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel
juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult
hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse
korral õiguslikult põhjendatud.
Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 alusel tagaseljaotsuse põhjendava osata. Kui kostja esitab kaja ja
kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust põhjendava osaga kaja
lahendamise määruses (RKTKm 17.12.2014, 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1
kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei
takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg
1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu muuhulgas ka elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest.
Et hagejal on tekkinud menetluskulud, ei ole kohtule teada. Tulevikus menetluskulude üle
vaidluse tekkimise vältimiseks jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.
Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS §
468 lg 1 p 2).
TsMS § 386 lg 4 alusel tühistab kohus 22. augusti 2025 kohtumäärusega rakendatud hagi
tagamise abinõu.
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaanika Kõrgmaa
kohtunik