2-23-12177/27 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2025, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-23-12177

Tsiviilasi

G.K pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise

menetlus

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu,

pankrotihalduri tasu määramine, võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamine

Menetlusosalised

Võlgnik: G.K (isikukood XXX)

Pankrotihaldur: Ly Müürsoo

Kohtuistungi aeg

29. august 2025

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada G.K pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti

väljakuulutamist.

2. Kinnitada G.K pankrotimenetluses võlausaldajate tunnustatud nõuete osa, mille

ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud:

2.1. Muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (II järgu nõuded;

pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 2):

Jrk

nr

Võlausaldaja nimi, registri- või isikukood

Nõude suurus

(€)

Jaotis

B I OÜ (registrikood xxx)

3098,84

24,466%

Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu

(registrikood 70000349)

1802

14,228%

A F G OÜ (registrikood xxx)

7764,84

61,306%

Kokku:

12 665,68

100%

G.K nõuetele vastuväiteid ei esitanud.

3. Jätta pankrotimenetluse kulud G.K kanda ning võlausaldajate menetluskulud

nende endi kanda.

4. Määrata pankrotihaldur Ly Müürsoo tasuks 726 eurot, millele lisandub

käibemaks 174,24 eurot.

5. Anda G.K-le hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu

hüvitamiseks riigi vahenditest 726 eurot, millele lisandub käibemaks 174,24

eurot. Tasu kanda OÜ-le Sentire MK (registrikood 10539935, arvelduskonto nr

xxx Swedbank AS-s), mille kaudu pankrotihaldur tegutseb.

6. Vabastada pankrotihaldur Ly Müürsoo G.K pankrotimenetluses

pankrotihalduri ja usaldusisiku kohustustest pärast pankrotimenetluse kulude

väljamaksete tegemist.

7. Lõpetada G.K suhtes 13. novembril 2023 algatatud võlgniku kohustustest

vabastamise menetlus ja jätta G.K pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamata.

8. Saata määrus pankrotihaldurile, võlgnikule ja usaldusisikule ning jõustumisel

resolutsiooni p 5 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

9. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamata

jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale osas, millega kohus pankrotimenetluse lõpetab, võib võlgnik esitada

määruskaebuse, ja võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite,

Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

alates (pankrotiseaduse (PankrS) § 164 lg-d 1 ja 2). Määruse peale osas, mis on tehtud

pankrotimenetluse kulude kohta, võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (PankrS § 150 lg 5).

Määruse peale osas, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldunud, võivad

võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest (FIMS § 49 lg 13).

ASJAOLUD

1. Viru Maakohus kuulutas 13. novembri 2023 kohtumäärusega välja G.K (võlgnik) pankroti

ja algatas kohustustest vabastamise menetluse. Kohus nimetas pankrotihalduriks usaldusisiku

ülesannetes Ly Müürsoo ning avaldas teate pankroti väljakuulutamise kohta väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 12. detsembril 2023.

Pankrotimenetluses ei ole pankrotitoimkonda moodustatud. Kohus kinnitas 14. jaanuari 2025

määrusega võlausaldajate nimekirja.

2. Pankrotihaldur esitas 16. märtsil 2025 teate, et võlgniku pankrotivarast ei jätku

pankrotivara pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks. Koos teatega esitas

pankrotihaldur aruande, milles palus lõpetada pankrotimenetluse; vabastada pankrotihaldur

oma kohustustest ning otsustada kohustustest vabastamise menetluse jätkamine.

Pankrotihaldur palus 1. juuli 2025 täpsustuses määrata pankrotihalduri tasuks 1540 eurot,

millele lisandub käibemaks 369,60 eurot büroole, mille kaudu haldur tegutseb, ning määrata,

et pankrotihalduri tasu 886 eurot (lisandub käibemaks 212,64 eurot) hüvitatakse riigi

vahenditest ning ülejäänud osa mõistetakse välja võlgnikult.

Aruande kohaselt oli võlgniku nimele registreeritud kaks sõidukit: BMW 320I (reg.märk xxx,

1992) ja BMW 525TDS (reg.märk xxx, 1998). Sõidukitel puudub kehtiv tehnoülevaatus,

samuti on sõidukitele enne maksejõuetusavalduse kohtusse esitamist seatud kohtutäiturite

arestid 5 erineva täitemenetluse raames. Võlgnikule on võõrandatud, kuid A OÜ nimele

registreeritud Honda Prelude (reg.märk xxx, 1997). Sõidukil puudub kehtiv tehnoülevaatus,

viimane ülevaatus kehtis kuni september 2016. Kuna kõikide sõidukite viimased

tehnoülevaatused on tehtud rohkem kui 9 aastat tagasi, siis leiab pankrotihaldur, et loetletud

sõidukite näol ei ole tegemist likviidse varaga, mida saab arvata pankrotivara hulka. Nähtuvalt

Maksu- ja Tolliameti vastusest pankrotihalduri järelepärimisele ei ole võlgnikul

pankrotimenetluse ajal maksustatavat tulu saanud. Talle ei ole teinud väljamakseid ka Eesti

Töötukassa ega ka Tervisekassa. Nähtuvalt Maksu- ja Tolliametisse sisestatud võlgniku

kontaktandmetest on tema postiaadressiks märgitud xxx, tema telefoninumbriks on S

Vabariigi telefoninumber xxx.

Likviidne pankrotivara 16. märtsi 2025 seisuga puudub. Pankrotimenetluses puudusid

vahendid jaotiste alusel väljamaksete tegemiseks ja väljamakseid tehtud ei ole. Võlausaldajate

rahuldamata nõuded teises rahuldamisjärgus on järgmised: B I OÜ 3098,84 eurot, Eesti

Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 1802 eurot ja A F G OÜ 7764,84 eurot.

Pandieset käesolevas menetluses ei olnud.

Teistelt isikutelt saadaolevat vara pankrotihaldurile usaldusisiku ülesannetes teadaolevalt ei

ole.

Müümata likviidne pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Haldur juhindus

pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning võlausaldajate ning võlgniku huvidest. Haldur

ei ole esitanud ja ei kavatse käesolevas menetluses esitada hagisid. Kohtukulud puuduvad.

Võlgnik ei ole võlanõuetele vastuväiteid esitanud.

Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on vastutustundetu käitumine kohustuste

võtmisel ja tekitamisel, arvestamata oma reaalsete võimalustega võetud laene ja tekitatud

kohustusi tagasi maksta. Pankrotiseaduse mõttes on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada

raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ja jätkata võlgniku kohustustest vabastamise

menetlust.

4. Haldur on kohtule esitanud aruande pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast

pankroti väljakuulutamist.

4.1. PankrS § 158 lg 1 järgi kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse

kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult

teatama. Pärast PankrS § 158 lg-s 2 nimetatud toimingute tegemist esitab haldur kohtule

PankrS § 158 lg 3 järgi aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lg-tes 2 ja 3 nimetatud

andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri

ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 158 lg 6 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole

kohtu poolt määratud summa või kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.

4.2. Kohus leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti

väljakuulutamist. Asja materjalide järgi puudub pankrotimenetluses piisav vara

pankrotimenetluse kulude katteks. Haldur taotleb tasu 1540 eurot, millele lisandub käibemaks

369,60 eurot. Kohus avaldas 16. mail 2025 väljaandes Ametlikud Teadaanded ka teate, et

võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus pankrotimenetluse raugemise vältimiseks

maksta kohtu deposiidina 2800 eurot 15 päeva jooksul määruse kätte toimetatuks lugemisest

arvates. Kohtu deposiiti ei ole summat tähtajaks tasutud.

4.3. Pankrotihalduri esitatud aruanne sisaldab PankrS § 162 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

4.4. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus PankrS §

158 lg 4 teise lause kohaselt määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja

millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotimenetluses esitasid võlausaldajad kolm

nõuet, nõudeid tunnustati teise järgu nõuetena järgmistes summades: B I OÜ 3098,84 eurot,

Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 1802 eurot ja A F G OÜ 7764,84 eurot. Nõudeid

ei ole pankrotimenetluses rahuldatud ja seega on võlausaldajate nõuded eelnimetatud

summades rahuldamata. Ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue

on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev määrus täitedokumendiks.

4.5. Kohus nõustub pankrotihalduriga, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo

tunnustega tegu (PankrS § 28), vaid muu asjaolu (suutmatus oma kohustusi täita).

5. Pankrotihaldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1540 eurot, millele lisandub

käibemaks 369,60 eurot. Halduril kulus ülesannete täitmisele 11 tundi arvestusega 140 eurot

tund. Samuti taotleb pankrotihaldur menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks

riigi vahenditest 886 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks.

5.1. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri

tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena

pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse

määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama

oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. PankrS § 65 lg 113 alusel võib füüsilise isiku

pankrotimenetluses haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui

kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on

kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta

sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel

ega pea pidama tööaja arvestust.

5.2. Pankrothaldur taotleb menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks osaliselt

riigi vahenditest. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise

korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Riigi vahenditest ei hüvitata

halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lg-s 2

sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.

Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti

väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär

kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

PankrS § 65 lg 112 sätestab, et riigi vahenditest hüvitatava halduri tasumäära ja kulutuste

suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Justiitsministri 1. veebruari 2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja

kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest,

arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu

on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis,

kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava

tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4).

Kuna pankrotihaldur taotleb praegu enda tasu hüvitamist riigi vahenditest, tuleb arvestada, et

halduri tasu on maksimaalselt 33 eurot poole tunni kohta, st 66 eurot tunni kohta. Nende

töötundide eest, mille eest ajutisele haldurile tasutakse riigi vahenditest, tasutakse talle

määrusega kehtestatud tunnitasumäärasid arvestades. Nendest tunnitasumääradest tuleb

kohtul lähtuda ka siis, kui kohus määrab haldurile riigi vahenditest üksnes osa tasu ja

ülejäänud tasu mõistab välja võlgnikult. See osa, mis ületab riigi arvel hüvitatava tasu

piirmäära, võib hüvitada tunnitasumääraga, mille kohus loeb põhjendatuks, arvestades PankrS

§ 23 lg-s 3 sätestatud ülemmäära (vt ka TrtRnKm 08.01.2024, 2-23-4222).

5.3. Arvestades halduri läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust (sh võlausaldajate nõuetega

seotud toiminguid, aruannete koostamist) ning tema kutseoskust, peab kohus põhjendatuks

halduri toimingute mahtu 11 tundi. Kuivõrd pankrotimenetluses ei ole vara halduri tasu

katmiseks, määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu hüvitamise osaliselt riigi vahenditest,

s.o 726 eurot (käibemaksuta, s.o 11 h × 66 eurot). Tasule lisandub käibemaks 24%, s.o 174,24

eurot. Seega tuleb võlgnikule anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu

hüvitamiseks.

Arvestades halduri läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust (sh võlausaldajate nõuetega

seotud toiminguid ja aruannete koostamist) ning tema kutseoskust, peab kohus põhjendatuks

rahuldada halduri taotlus ning määrata pankrotihalduri tasuks 900,24 eurot (sh käibemaks),

mille ulatuses antakse võlgnikule menetlusabi ja kuulub haldurile hüvitamisele riigi arvel.

Kohtul puudub alus mõista võlgnikult välja 900,24 eurost (sh käibemaks) suuremat halduri

tasu, sest halduri töötunnid (11) on eelnevaga hüvitatud. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu

välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o Osaühingule Sentire MK (PankrS § 65

lg 1).

6. Maakohus algatas 13. novembri 2023 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 46 lg 1 näeb ette, et kuni

pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle

järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest

vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue

usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud

usaldusisikute nimekirja.

Pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole võlgnik tulu teeninud kogu pankrotimenetluse vältel.

Võlgnik selgitas 29. augusti 2025 ärakuulamisel, et on elanud S sotsiaalkorteris ning saab

sotsiaaltoetust 600 eurot S pangakontole. Lisaks on teinud juhutöid ning saanud tasu

sularahas. Ei teadnud, kuhu raha kanda. Ei soovi kohustustest vabastamise menetluse

jätkamist.

Võlgnik on selliselt rikkunud enda FIMS § 47 lg-tes 1 ja 2 ja § 49 lg-s 7 sätestatud kohustusi.

Võlgnik on olnud kohustuse rikkumisel vähemalt raskelt hooletu. Lisaks ei ole võlgnik

avaldanud soovi edaspidi kohustusi täita. Võlgniku kohustuste rikkumine on kaasa toonud ja

tooks ilmselt ka edaspidises menetluses kaasa võlausaldajate kohustuste rikkumise. Võlgnik

on menetluse vastu huvi kaotanud ning menetluse jätkamine ei oleks võlausaldajate huvides.

Seega esineb FIMS § 49 lg-tes 8 ja 11 nimetatud alus kohustustest vabastamisest

keeldumiseks ja menetluse lõpetamiseks.

7. Pankrotihaldur on esitanud taotluse tema vabastamiseks pankrotihalduri kohustustest.

PankrS § 165 lg 3 ja FIMS § 55 lg 1 p 2 alusel tuleb Ly Müürsoo vabastada pankrotihalduri

kohustustest võlgniku pankrotimenetluses ja usaldusisiku kohustustest võlgniku kohustusest

vabastamise menetluses pärast pankrotimenetluse kulude väljamaksete tegemist. Kuivõrd

kohustustest vabastamise menetlus ei jätku, ei nimeta kohus uut usaldusisikut.

8. Teade pankrotimenetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamata jätmise kohta avaldatakse

väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 163 lg 7 ja FIMS § 49 lg 14).

(allkirjastatud digitaalselt)