3-25-2806/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedX. X (taotleja) viibib Tallinna Vanglas kinnipidamisel ning 26.08.2025 on Tallinna Halduskohtule saabunud tema esialgse õiguskaitse (EÕK) taotlus. Taotluses palub X. X EÕK
Legislator headnote
AI generated3-25-2806/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: X. X (taotleja) viibib Tallinna Vanglas kinnipidamisel ning 26.08.2025 on Tallinna Halduskohtule saabunud tema esialgse õiguskaitse (EÕK) taotlus. Taotluses palub X. X EÕK
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kaupo Kruusvee
Määruse tegemise aeg ja koht
01.09.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-2806
Haldusasi
X. X (X) esialgse õiguskaitse taotlus
Menetlustoiming
Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1. Jätta X. X esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
2. Asendada avaldatavas määruses taotleja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul
määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1, § 252
lg 7).
ASJAOLUD JA SENINE MENETUSKÄIK
1. X. X (taotleja) viibib Tallinna Vanglas kinnipidamisel ning 26.08.2025 on Tallinna
Halduskohtule saabunud tema esialgse õiguskaitse (EÕK) taotlus. Taotluses palub X. X EÕK
korras enda haiglaravile saatmist, et arstide jälgimise all leida ja paika panna sobilik
raviskeem, viidates, et vangla sellist võimalust ei paku ning tema elu on ohus tulenevalt
vaimsetest probleemidest. Sellekohane Lääne-Tallinna Keskhaiglale esitatud taotluse
menetlemine võtab kaua aega.
2. Kohus esitas 26.08.2025 Lääne-Tallinna Keskhaiglale (LTKH) ja Tallinna Vanglale
kohtunõude, mille kohaselt tuli neil hiljemalt 28.08.2025 esitada seisukoht X. X EÕK
taotlusele.
3. LTKH esitas 28.08.2025 seisukoha X. X EÕK taotlusele, milles leidis, et see pole
põhjendatud. LTKH on isikule vaimse tervise abi taganud. X. X on viibinud korduvalt
psühhiaatri ja vaimse tervise õe vastuvõttudel. X. Xle varasemalt määratud raviga jätkatakse
ja ta on registreeritud psühhiaatri vastuvõtule 37. nädalal. X. X ei ole haiglale teada andnud
soovist statsionaarsele ravile suunamiseks ning selle üle saab otsustada arst X. X
sooviavalduse alusel tulevasel vastuvõtul.
3-25-2806
4. Tallinna Vangla esitas oma seisukoha 28.08.2025 ning leidis, et X. X EÕK tuleb jätta läbi
vaatamata. Vangla märkis, et patsiendi terviseseisundit saab kirjeldada ja ravivajadust hinnata
LTKH, kes osutab Tallinna Vanglas tervishoiuteenust. Samal ajal ei ole vanglal põhjust
kahelda LTKH tervishoiuteenuse osutajate pädevuses või muul põhjusel seada kahtluse alla
seniste raviotsuste õigsust. X. X on taotlenud enda statsionaarsele psühhiaatrilisele ravile
suunamist, mille vajaduse hindamine on tervishoiuteenuse sisuküsimus ja mille üle saab
otsustada ainult tervishoiutöötaja. Ka kohtupraktikas on omaks võetud arusaam, et
kinnipeetav ei saa nõuda endale meelepärast raviteenust. Kuivõrd X. X ei saa nõuda endale
meelepärase raviotsuse tegemist ning kohtulahendiga ei saaks määrata patsiendile ravi, on
käesoleval juhul tegemist olukorraga, mida kirjeldavad HKMS § 121 lg 2 p 1 ja 2.
Vangiregistri kannetest nähtuvalt ei ole kaebaja väljaspool tervishoiutöötajate tegevusvälja.
Vanglale teadaolevalt on planeeritud X. Xle uus arsti vastuvõtuaeg, mistõttu poleks antud
juhul eesmärgipärane ka võimalik kaebaja kohustamisnõue vastuvõtuaja määramiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
5. Kohus märgib esmalt, et X. X ei ole EÕK taotluse esitamisel tasunud riigilõivu seaduse
§-s 60 lg 6 ette nähtud riigilõivu summas 20 eurot.
6. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal
algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui
vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või
võimatuks. EÕK taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg
2). HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus EÕK määruse tegemisel avalikku huvi ja
puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja EÕK määruse ettenähtavaid
tagajärgi.
EÕK taotluse lahendamisel tuleb kohtul seega hinnata taotluse lubatavust (HKMS § 249 lg 1)
ning taotluse lubatavuse korral selle põhjendatust (HKMS § 249 lg 3). Taotluse lubatavuse
eeldusteks on muuhulgas, et kohtule on esitatud taotlusega seotud kaebus või haldusorganile
vaie, põhivaidluse ese kuulub halduskohtu pädevusse ja taotlus on lubatav põhivaidluse
esemest tulenevalt.
7. Kohtu hinnangul ei ole X. X esitatud EÕK taotluse puhul täidetud EÕK lubatavuse
eeldused ning taotlusel esinevad puudused ei ole kõrvaldatavad, mistõttu tuleb EÕK taotlus
jätta HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.
EÕK funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus. EÕK taotluse saab esitada kas
kohtule esitatud kaebuse tagamiseks või vaidemenetluse ajal vaide tagamiseks (HKMS § 249
lg 5). X. X taotluse sisust ning LTKH ja Tallinna Vangla 28.08.2025 seisukohtadest nähtuvalt
ei toimu antud juhul vaidemenetlust, seega ei ole tegemist EÕK taotlusega vaidemenetluse
ajal. X. X taotlusest ei nähtu ka, et ta sooviks EÕK taotlusega samaaegselt esitada kaebuse.
Sellest nähtub üheselt vaid taotlus EÕK rahuldamiseks, mille eesmärgiks on, et taotleja
saadetaks haiglaravile, leidmaks ja panemaks paika arstide järelevalve all sobilik raviskeem.
Eelnevast lähtuvalt on täitmata EÕK taotluse lubatavuse eeldus, et kohtule oleks esitatud
taotlusega seotud kaebus või haldusorganile vaie.
8. Kohtu hinnangul ei ole EÕK taotlus lubatav ka põhivaidluse esemest tulenevalt, kui
taotleja täiendaks taotlust kohustamiskaebusega. Seetõttu jätab kohus EÕK taotluse kohe läbi
vaatamata ega pea vajalikuks jätta taotlust puuduste kõrvaldamiseks (riigilõivu tasumiseks ja
EÕK eelduseks oleva kaebuse esitamiseks) käiguta.
2(4)
3-25-2806
9. Kohus selgitab, et taotleja on soovinud EÕK korras enda haiglasse saatmist viidates
psühhiaatrilise ravi vajadusele, seega oleks tema võimalik kaebuse nõue LTKH kohustamine
suunata taotleja statsionaarsele psühhiaatrilisele ravile. Tallinna Vangla on õigesti viidanud, et
statsionaarse ravi vajaduse üle saab otsustada tervishoiutöötaja ning lähtuvalt senisest
kohtupraktikast puudub patsiendil õigus nõuda endale meelepärast raviteenust.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.01.2010 määruse nr 330 „"Vangistusseaduse" alusel
osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste
abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord“ § 3 lg-le 2
otsustab tervishoiuteenuse, ravimi ja meditsiinilise abivahendi vajalikkuse vangla või
arestimaja volitatud tervishoiutöötaja. Tervishoiutöötaja valib tervishoiuteenuse ning selle
osutamise aja, koha ja viisi ning ravimi ja meditsiinilise abivahendi, lähtudes isiku vajadustest
ja raha otstarbeka kasutamise põhimõttest. Riigikohus on selgitanud, et kehtivate õigusaktide
kohaselt ei ole kinnipeetaval subjektiivset õigust nõuda meditsiinilisi uuringuid või ravi enda
soovi järgi.1 Seega saab tervishoiutöötaja otsustada taotleja statsionaarsele ravile suunamise
vajalikkuse ja konkreetsete ravimeetodite üle vastavalt arstiteaduse reeglitele ja kaebajal
puudub subjektiivne õigus nõuda enesele meelepärast ravi. Kuivõrd haiglaravi vajaduse üle
otsustamine väljub halduskohtu pädevusest, kuuluks sellekohane kohustamiskaebus HKMS §
121 lg 1 p 1 alusel tagastamisele.
10. Taotlejal on võimalik nõuda tervishoiutöötaja vastuvõttu, et tema tervislik seisund ja
senine raviplaan üle vaadataks ning otsustataks sobiva ravi üle. LTKH-lt ja Tallinna Vanglalt
28.08.2025 saadud seisukohtade alusel ei ole kohtul alust kahelda, et taotlejal on seni vaimse
tervise abi ja ravi saanud. Taotlejale on aasta tagasi määratud psühhiaatri poolt ravi, millega
jätkatakse ning taotleja on käesoleval aastal korduvalt viibinud aprillist kuni juuli keskpaigani
psühhiaatri ja vaimse tervise õe vastuvõttudel (kokku 12-l korral), kus ei ole teada andnud
oma soovist statsionaarsele ravile suunamiseks2. Kuivõrd taotleja on ka uuele psühhiaatri
vastuvõtule juba registreeritud 37. nädalal3, kus ta saab oma soovi avaldada, misjärel saab arst
selle üle otsustada, langeb ära vajadus vastava kohustamisnõude (määrata vastuvõtuaeg)
esitamiseks kohtumenetluses. Sellise nõude esitamisel kuuluks see kaebeõiguse puudumise
tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele, sest vastuvõtuaeg on juba olemas. Kohtu
hinnangul ei saa vastuvõtuaega 37. nädalal (8-14. september) pidada ebamõistlikult kaugel
olevaks. Pigem toimub vastuvõtt teiste üldises järjekorras vastuvõttu ootavate patsientidega
võrreldes lühema ooteajaga. Seega ei saaks antud juhul ka kohustamisnõue vastuvõtuaja
määramiseks olla vaidluse esemeks, mis tingiks EÕK taotluse lubatavuse.
11. Kohus märgib täiendavalt, et taotleja on kahtlemata toonud esile asjaolud, mis näitavad
vajadust pöörata enam tähelepanu tema tervislikule seisundile ja heaolule vanglas viibides.
Kohus võtab siinkohal arvesse, et nii Tallinna Vangla kui ka LTKH on teadlikud taotleja
olukorrast ning on hiljemalt koos kohtunõudega teada saanud taotleja soovist statsionaarsele
ravile suunamiseks ja selle põhjendustest. Kumbki ei ole neid asjaolusid arvesse võttes
pidanud siiski EÕK taotlust põhjendatuks ning on seega võimalikke taotlejaga seonduvaid
riske kaaludes leidnud, et taotlejale käesoleval hetkel tagatud ravi ja abi jätkamine ning
planeeritav vastuvõtt on tema õiguste kaitse tagamisel piisavad. Kuivõrd LTKH-l vanglas
tervishoiuteenuse pakkujana on pädevus ja kohustus anda hinnanguid patsiendi
terviseseisundi osas ja teha neist lähtuvaid raviotsuseid ning vanglal kohustus seda
võimaldada ja tagada vanglas viibijate elutingimused ja heaolu, ei ole kohtul praegusel juhul
kõiki asjaolusid arvesse võttes põhjust kahelda, et taotleja õigused ja huvid oleksid piisava
kaitseta.
1 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.03.2019 otsus nr 2-15-18182, p 10
2 AS Lääne-Tallinna Keskhaigla 28.08.2025 vastus kohtunõudele nr 2-12/634-2
3 Samas
3(4)
3-25-2806
12. Kokkuvõtlikult, kuivõrd taotleja EÕK taotluse eeldused on käesoleval juhul täitmata ning
EÕK taotlus ei ole seeläbi lubatav ja taotlusel esinevad puudused ei oleks ka taotluse käiguta
jätmisel kõrvaldatavad, jätab kohus X. X EÕK taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi
vaatamata.
13. Kuivõrd taotleja ei ole riigilõivu tasunud, ei tõusetu antud juhul selle tagastamise
küsimust.
14. Määruse avaldamisel tuleb taotleja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 178
lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Kruusvee
kohtunik
4(4)