Legislator Case Law & Legislation
3-25-2806/8 AI generated

3-25-2806/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-25-2806/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

X. X (taotleja) viibib Tallinna Vanglas kinnipidamisel ning 26.08.2025 on Tallinna Halduskohtule saabunud tema esialgse õiguskaitse (EÕK) taotlus. Taotluses palub X. X EÕK

Legislator headnote

AI generated

3-25-2806/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: X. X (taotleja) viibib Tallinna Vanglas kinnipidamisel ning 26.08.2025 on Tallinna Halduskohtule saabunud tema esialgse õiguskaitse (EÕK) taotlus. Taotluses palub X. X EÕK

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

01.09.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2806

Haldusasi

X. X (X) esialgse õiguskaitse taotlus

Menetlustoiming

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta X. X esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

2. Asendada avaldatavas määruses taotleja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1, § 252

lg 7).

ASJAOLUD JA SENINE MENETUSKÄIK

1. X. X (taotleja) viibib Tallinna Vanglas kinnipidamisel ning 26.08.2025 on Tallinna

Halduskohtule saabunud tema esialgse õiguskaitse (EÕK) taotlus. Taotluses palub X. X EÕK

korras enda haiglaravile saatmist, et arstide jälgimise all leida ja paika panna sobilik

raviskeem, viidates, et vangla sellist võimalust ei paku ning tema elu on ohus tulenevalt

vaimsetest probleemidest. Sellekohane Lääne-Tallinna Keskhaiglale esitatud taotluse

menetlemine võtab kaua aega.

2. Kohus esitas 26.08.2025 Lääne-Tallinna Keskhaiglale (LTKH) ja Tallinna Vanglale

kohtunõude, mille kohaselt tuli neil hiljemalt 28.08.2025 esitada seisukoht X. X EÕK

taotlusele.

3. LTKH esitas 28.08.2025 seisukoha X. X EÕK taotlusele, milles leidis, et see pole

põhjendatud. LTKH on isikule vaimse tervise abi taganud. X. X on viibinud korduvalt

psühhiaatri ja vaimse tervise õe vastuvõttudel. X. Xle varasemalt määratud raviga jätkatakse

ja ta on registreeritud psühhiaatri vastuvõtule 37. nädalal. X. X ei ole haiglale teada andnud

soovist statsionaarsele ravile suunamiseks ning selle üle saab otsustada arst X. X

sooviavalduse alusel tulevasel vastuvõtul.

3-25-2806

4. Tallinna Vangla esitas oma seisukoha 28.08.2025 ning leidis, et X. X EÕK tuleb jätta läbi

vaatamata. Vangla märkis, et patsiendi terviseseisundit saab kirjeldada ja ravivajadust hinnata

LTKH, kes osutab Tallinna Vanglas tervishoiuteenust. Samal ajal ei ole vanglal põhjust

kahelda LTKH tervishoiuteenuse osutajate pädevuses või muul põhjusel seada kahtluse alla

seniste raviotsuste õigsust. X. X on taotlenud enda statsionaarsele psühhiaatrilisele ravile

suunamist, mille vajaduse hindamine on tervishoiuteenuse sisuküsimus ja mille üle saab

otsustada ainult tervishoiutöötaja. Ka kohtupraktikas on omaks võetud arusaam, et

kinnipeetav ei saa nõuda endale meelepärast raviteenust. Kuivõrd X. X ei saa nõuda endale

meelepärase raviotsuse tegemist ning kohtulahendiga ei saaks määrata patsiendile ravi, on

käesoleval juhul tegemist olukorraga, mida kirjeldavad HKMS § 121 lg 2 p 1 ja 2.

Vangiregistri kannetest nähtuvalt ei ole kaebaja väljaspool tervishoiutöötajate tegevusvälja.

Vanglale teadaolevalt on planeeritud X. Xle uus arsti vastuvõtuaeg, mistõttu poleks antud

juhul eesmärgipärane ka võimalik kaebaja kohustamisnõue vastuvõtuaja määramiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus märgib esmalt, et X. X ei ole EÕK taotluse esitamisel tasunud riigilõivu seaduse

§-s 60 lg 6 ette nähtud riigilõivu summas 20 eurot.

6. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. EÕK taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg

2). HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus EÕK määruse tegemisel avalikku huvi ja

puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja EÕK määruse ettenähtavaid

tagajärgi.

EÕK taotluse lahendamisel tuleb kohtul seega hinnata taotluse lubatavust (HKMS § 249 lg 1)

ning taotluse lubatavuse korral selle põhjendatust (HKMS § 249 lg 3). Taotluse lubatavuse

eeldusteks on muuhulgas, et kohtule on esitatud taotlusega seotud kaebus või haldusorganile

vaie, põhivaidluse ese kuulub halduskohtu pädevusse ja taotlus on lubatav põhivaidluse

esemest tulenevalt.

7. Kohtu hinnangul ei ole X. X esitatud EÕK taotluse puhul täidetud EÕK lubatavuse

eeldused ning taotlusel esinevad puudused ei ole kõrvaldatavad, mistõttu tuleb EÕK taotlus

jätta HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.

EÕK funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus. EÕK taotluse saab esitada kas

kohtule esitatud kaebuse tagamiseks või vaidemenetluse ajal vaide tagamiseks (HKMS § 249

lg 5). X. X taotluse sisust ning LTKH ja Tallinna Vangla 28.08.2025 seisukohtadest nähtuvalt

ei toimu antud juhul vaidemenetlust, seega ei ole tegemist EÕK taotlusega vaidemenetluse

ajal. X. X taotlusest ei nähtu ka, et ta sooviks EÕK taotlusega samaaegselt esitada kaebuse.

Sellest nähtub üheselt vaid taotlus EÕK rahuldamiseks, mille eesmärgiks on, et taotleja

saadetaks haiglaravile, leidmaks ja panemaks paika arstide järelevalve all sobilik raviskeem.

Eelnevast lähtuvalt on täitmata EÕK taotluse lubatavuse eeldus, et kohtule oleks esitatud

taotlusega seotud kaebus või haldusorganile vaie.

8. Kohtu hinnangul ei ole EÕK taotlus lubatav ka põhivaidluse esemest tulenevalt, kui

taotleja täiendaks taotlust kohustamiskaebusega. Seetõttu jätab kohus EÕK taotluse kohe läbi

vaatamata ega pea vajalikuks jätta taotlust puuduste kõrvaldamiseks (riigilõivu tasumiseks ja

EÕK eelduseks oleva kaebuse esitamiseks) käiguta.

2(4)

3-25-2806

9. Kohus selgitab, et taotleja on soovinud EÕK korras enda haiglasse saatmist viidates

psühhiaatrilise ravi vajadusele, seega oleks tema võimalik kaebuse nõue LTKH kohustamine

suunata taotleja statsionaarsele psühhiaatrilisele ravile. Tallinna Vangla on õigesti viidanud, et

statsionaarse ravi vajaduse üle saab otsustada tervishoiutöötaja ning lähtuvalt senisest

kohtupraktikast puudub patsiendil õigus nõuda endale meelepärast raviteenust.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.01.2010 määruse nr 330 „"Vangistusseaduse" alusel

osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste

abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord“ § 3 lg-le 2

otsustab tervishoiuteenuse, ravimi ja meditsiinilise abivahendi vajalikkuse vangla või

arestimaja volitatud tervishoiutöötaja. Tervishoiutöötaja valib tervishoiuteenuse ning selle

osutamise aja, koha ja viisi ning ravimi ja meditsiinilise abivahendi, lähtudes isiku vajadustest

ja raha otstarbeka kasutamise põhimõttest. Riigikohus on selgitanud, et kehtivate õigusaktide

kohaselt ei ole kinnipeetaval subjektiivset õigust nõuda meditsiinilisi uuringuid või ravi enda

soovi järgi.1 Seega saab tervishoiutöötaja otsustada taotleja statsionaarsele ravile suunamise

vajalikkuse ja konkreetsete ravimeetodite üle vastavalt arstiteaduse reeglitele ja kaebajal

puudub subjektiivne õigus nõuda enesele meelepärast ravi. Kuivõrd haiglaravi vajaduse üle

otsustamine väljub halduskohtu pädevusest, kuuluks sellekohane kohustamiskaebus HKMS §

121 lg 1 p 1 alusel tagastamisele.

10. Taotlejal on võimalik nõuda tervishoiutöötaja vastuvõttu, et tema tervislik seisund ja

senine raviplaan üle vaadataks ning otsustataks sobiva ravi üle. LTKH-lt ja Tallinna Vanglalt

28.08.2025 saadud seisukohtade alusel ei ole kohtul alust kahelda, et taotlejal on seni vaimse

tervise abi ja ravi saanud. Taotlejale on aasta tagasi määratud psühhiaatri poolt ravi, millega

jätkatakse ning taotleja on käesoleval aastal korduvalt viibinud aprillist kuni juuli keskpaigani

psühhiaatri ja vaimse tervise õe vastuvõttudel (kokku 12-l korral), kus ei ole teada andnud

oma soovist statsionaarsele ravile suunamiseks2. Kuivõrd taotleja on ka uuele psühhiaatri

vastuvõtule juba registreeritud 37. nädalal3, kus ta saab oma soovi avaldada, misjärel saab arst

selle üle otsustada, langeb ära vajadus vastava kohustamisnõude (määrata vastuvõtuaeg)

esitamiseks kohtumenetluses. Sellise nõude esitamisel kuuluks see kaebeõiguse puudumise

tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele, sest vastuvõtuaeg on juba olemas. Kohtu

hinnangul ei saa vastuvõtuaega 37. nädalal (8-14. september) pidada ebamõistlikult kaugel

olevaks. Pigem toimub vastuvõtt teiste üldises järjekorras vastuvõttu ootavate patsientidega

võrreldes lühema ooteajaga. Seega ei saaks antud juhul ka kohustamisnõue vastuvõtuaja

määramiseks olla vaidluse esemeks, mis tingiks EÕK taotluse lubatavuse.

11. Kohus märgib täiendavalt, et taotleja on kahtlemata toonud esile asjaolud, mis näitavad

vajadust pöörata enam tähelepanu tema tervislikule seisundile ja heaolule vanglas viibides.

Kohus võtab siinkohal arvesse, et nii Tallinna Vangla kui ka LTKH on teadlikud taotleja

olukorrast ning on hiljemalt koos kohtunõudega teada saanud taotleja soovist statsionaarsele

ravile suunamiseks ja selle põhjendustest. Kumbki ei ole neid asjaolusid arvesse võttes

pidanud siiski EÕK taotlust põhjendatuks ning on seega võimalikke taotlejaga seonduvaid

riske kaaludes leidnud, et taotlejale käesoleval hetkel tagatud ravi ja abi jätkamine ning

planeeritav vastuvõtt on tema õiguste kaitse tagamisel piisavad. Kuivõrd LTKH-l vanglas

tervishoiuteenuse pakkujana on pädevus ja kohustus anda hinnanguid patsiendi

terviseseisundi osas ja teha neist lähtuvaid raviotsuseid ning vanglal kohustus seda

võimaldada ja tagada vanglas viibijate elutingimused ja heaolu, ei ole kohtul praegusel juhul

kõiki asjaolusid arvesse võttes põhjust kahelda, et taotleja õigused ja huvid oleksid piisava

kaitseta.

1 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.03.2019 otsus nr 2-15-18182, p 10

2 AS Lääne-Tallinna Keskhaigla 28.08.2025 vastus kohtunõudele nr 2-12/634-2

3 Samas

3(4)

3-25-2806

12. Kokkuvõtlikult, kuivõrd taotleja EÕK taotluse eeldused on käesoleval juhul täitmata ning

EÕK taotlus ei ole seeläbi lubatav ja taotlusel esinevad puudused ei oleks ka taotluse käiguta

jätmisel kõrvaldatavad, jätab kohus X. X EÕK taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi

vaatamata.

13. Kuivõrd taotleja ei ole riigilõivu tasunud, ei tõusetu antud juhul selle tagastamise

küsimust.

14. Määruse avaldamisel tuleb taotleja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 178

lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik

4(4)