2-25-107457/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

1.september 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-107457

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi X vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

2084,04 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ, registrikood 11542046,

lepinguline esindaja: Anzhela Ternikova, e-post:

xxx

Kostja: X, isikukood XXX

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt X hageja B2 Impact OÜ kasuks krediitkaardilepingust 1521785

tulenev põhivõlgnevus 1647,45 eurot, intress 64,82 eurot, haldustasud 3 eurot,

sissenõudmiskulu 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 150,16 eurot ning VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt, so 1647,45 eurolt alates

03.05.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt X hageja B2 Impact OÜ kasuks menetluskuludena 370 eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb Xl tasuda B2 Impact OÜ-le alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale ja kostjale kätte. Kostjale toimetad kätte

Ametlike Teadaannete kaudu.

7. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

14.04.2023 sõlmisid X (kostja) ja AS LHV Pank (laenuandja) järelmaksuga lepingu nr

1521785. Lepingu põhitingimuste kohaselt lepiti kokku intressimääras 18% aastas,

krediidikulukuse määras 17,72% aastas, krediidi kogukuluga 1 796,34 eurot ning

igakuises haldustasus (maksevahendi kasutamise tasu) 1 eurot. Perioodil 16.06.2023-

05.08.2024 laenu kokku summas 2900 eurot, vastavalt lepingule kandis kostja enda

arvelduskontole. Summadele lisandus ülekande tasu kokku 82,49 eurot, mida arvestab

krediidiandja krediidikuluks. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat tagasimakse

kohustust, ei taganud arvelduskontol piisavalt vaba raha maksetähtajaks tasumisele

kuuluvate summade debiteerimiseks, jäädes viivitusse vähemalt kolme üksteisele

järgneva, see on osaliselt 10.08.2024 ja täielikult 10.09.2024 ja 10.10.2024 osamakse

tasumisega, andis krediidiandja kostjale 14.10.2024 teatisega võimaluse võlgnevuse

tasumiseks või võla tasumise osas kokkuleppe saavutamiseks tähtajaga hiljemalt

28.10.2024, mille tasumata jätmisel ütleb LHV lepingu üles 29.10.2024. 30.12.2024

teavitas krediidiandja kostjat nõude loovutamisest. Kuna kostja võlgnevust, hoolimata

temale antud täiendavast tähtajast, ei tasunud ning oli viivituses vähemalt kolme

järjestikuse osamakse tasumisega, ütles krediidiandaja lepingu üldtingimuste punkti 9.6.2

alusel ja kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt üles 29.10.2024, õigusega loovutada antud

nõue inkassofirmale. Laenulepingu p.9.6.2 kohaselt juhul, kui laenusaaja on täielikult või

osaliselt hiljaks jäänud 3 (kolme) järjestikuse laenusumma tagasimaksega ega tasu

võlgnevust ka 2 (kahe) nädala jooksul pärast pangalt vastavasisulise nõude saamist ehk

14.10.2024, loeb krediidiandja laenulepingu ülesöelduks 29.10.2024. Lepingu

ülesütlemise teatis on kostjale edastatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

kostja poolt pangasüsteemis avaldatud ja kinnitatud e-posti aadressile.

Esitatud andmete, teostatavate päringute ning nende tulemuse töötlemine toimub

vastavalt krediidiandja poolt kehtestatud sise-eeskirjadele. Kui saadud andmete

töötlemise tulemusena, kas automaatanalüüsi või manuaalse analüüsi käigus, jõuab

krediidiandja tulemuseni, et klient on krediidivõimeline, siis teeb ta taotluse osas

positiivse krediidiotsuse.

Hageja palub Välja mõista kostjalt X´lt hageja B2 Impact OÜ kasuks

krediitkaardilepingust 1521785 tulenev põhivõlgnevus 1647,45 eurot, intress 64,82 eurot,

haldustasud 3 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 150,16 eurot; VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt, so 1647,45 eurolt alates 03.05.2025

kuni põhinõude rahuldamiseni, sissenõudmiskulu 35,00 eurot, menetluskuluna kokku

summas 370,00 eurot (riigilõiv maksekäsu kiirmenetluselt 66,26 eurot, riigilõiv

hagiavalduselt 283,74 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20,00 eurot) ning

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtu põhjendused

Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale

kätte toimetatud 06.07.25.a Ametlike Teadaannete kaudu. Kostjal oli kohustus hagile

vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust

esitanud.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkib lühidalt hagi

asjaolud, nõude ja krediidikulukuse ja vastutustundliku laenamisega seotud põhjendused.

Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra

(17,72%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr

aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam

kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates alates 30.11.22.a määratud eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 15,31%. 14.04.23 sõlmitud lepingu kokku

lepitud krediidi kulukuse määr on 17,72%. Nimetatud määrad vastasid Eesti Panga poolt

avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele

määrale (15,31*3=45,93%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määra on

seaduslik, vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine.

Hagi asjaolude kohaselt laenutaotlusse märkis kostja enda isikuandmetele lisaks, et temal

on 1 ülalpeetav, keskharidus, ta on spetsialist, maaler töötatud aeg on kuni 1 aasta. Enda

netosissetulekuks märkis 1400 eurot. Kohustusteks ei märkinud kostja midagi. Hageja on

esitanud tõendid kostja maksevõime hindamisel, tehes järelpäringud Eesti

Väärtpaberikeskusesse, mille põhjal oli kostja sissetulkuks 937,70 eurot. Krediidiandja on

kontrollinud kliendi eelnevat maksekäitumist nii välistest registritest kui ka oma

sisemistest andmebaasidest. Maksehäirete registritest (krediidiinfo ja krediidiregister)

teostatud maksehäirete kontrolli tulemusena nähtus, et kliendil puudusid maksehäired

taotluse esitamisel. Samuti ei olnud kliendil krediidiandja ees negatiivset makseajalugu.

Seega võis krediidiandja järeldada, et negatiivne maksekäitumine kliendil puudub (lisa

2). Arvestades kliendi igakuist sissetulekut ning igakuist finantskohustust, siis

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid.

Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud

summas osamaksega laenulepingu ning kohus leiab, et hageja on tõendanud, et järgiti

vastutustundliku laenu andmise põhimõtet.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena 370,00 eurot, sh riigilõiv maksekäsu

kiirmenetluselt 66,26 eurot, riigilõiv hagiavalduselt 283,74 eurot ja maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20,00 eurot.

Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 350 eurot, siis peab kohus põhjendatuks

hageja kulutusi riigilõivule summas 350 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista. Ühtlasi tulenevalt TsMS § 484 lg 3 on põhjendatud hageja kulu maksekäsu

kiirmenetluses 20 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kokku on seega

põhjendatud ja vajalikud kulud 370 eurot (350+20).

Hageja muid kulusid kohtule esitanud ei ole. Seega hindab kohus menetluskulusid

toimiku põhjal TsMS 174 lg 1 alusel ning leiab, et kuna muid kulusid tsiviilasja

materjalidest ei nähtu, siis muid hüvitatavaid ja põhjendatud menetluskulusid hagejal ei

ole.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (370

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik