2-25-11553/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKinnitada Moneyzen OÜ (hageja) ja S G vastu (kostja, koos pooled) vahel sõlmitud 17. juuli 2025 seisuga oli laenulepingust nr xxx tulenev kostja võlgnevus hageja
Legislator headnote
AI generated2-25-11553/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: juuli 2025 seisuga oli laenulepingust nr xxx tulenev kostja võlgnevus hageja
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Kristiina Kruusel
Kohtujurist
Katalyn Tähismaa
Määruse tegemise aeg ja koht
1. september 2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-11553
Tsiviilasi
Moneyzen OÜ hagi S G vastu võlgnevuse 1112,61 euro,
intressi 131,96 euro, haldustasu 9 euro,
võlamenetlustasu 15 euro, viivise 29,94 euro ja
lisanduva viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
1542,17 eurot
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine
ning poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja Moneyzen OÜ (registrikood 12541882),
lepinguline esindaja J L
Kostja S G (isikukood xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Kinnitada Moneyzen OÜ (hageja) ja S G vastu (kostja, koos pooled) vahel sõlmitud
kompromiss alljärgnevas:
1.1. 17. juuli 2025 seisuga oli laenulepingust nr xxx tulenev kostja võlgnevus hageja
ees kokku 1298,51 eurot, mis koosneb tasumata põhivõlast 1112,61 eurot,
tasumata intressist 131,96 eurot, tasumata haldustasudest 9 eurot,
võlamenetlustasudest 15 eurot ja kuni 17. juulini 2025 arvestatud viivisest 29,94
eurot.
1.2. Kostja kohustub tasuma hagejale võlgnevuse 1283,51 eurot (vastavalt punktile
1.1., millest lahutatud võlamenetlustasud 15 eurot) ning riigilõivu summas
157,50 eurot, kokku kompromiss-summana 1441,01 eurot igakuiste maksetena
hiljemalt 20. kuupäevaks alates 20. oktoobrist 2025 Moneyzen OÜ
arvelduskontole nr xxx LHV pangas, märkides selgitusse „xxx xxx“
alljärgmiselt:
1.2.1. 30 eurot 20. oktoobrist 2025 – 20. maini 2026;
1.2.2. 50 eurot alates 20. juunist 2026 kuni võlgnevuse tasumiseni, kuid mitte
vähem kui 30 eurot kuus;
1.2.3. arvestades kostja olukorda, juhul, kui kostja ei ole suuteline suurendama
alates 20. juunist 2026 kuumakseid kuni 50 euroni, kohustub ta sellest
teatama hagejale esimesel võimalusel ning maksma vähemalt 30 eurot kuus.
1.3. Punktis 1.2. maksete hilinemise korral kohustub kostja tasuma hagejale viiviseid
0,06% päevamääral tasumata summast. Juhul, kui realiseerub punktis 1.6.
toodud tingimus, ehk kostja hilineb maksegraafikus fikseeritud summade
tasumisega (kasvõi ühe makse tasumisega) rohkem kui 10 (kümme) päeva või ei
tasu neid üldse ning hageja edastab asja täitmisele, sellisel juhul arvestatakse
viivis kogu tasumata jäänud summalt, mis on märgitud punktis 1.2. alates
täitmisele edastamise hetkest.
1.4. Kostjal on õigus kohtumääruse punktis 1.2. toodud summa tasuda hagejale
ennetähtaegselt.
1.5. Pooled lähtuvad kostja poolt tasutavate summade puhul võlaõigusseaduse (VÕS)
§ 415 lg-st 2 lugedes esmajärjekorras tasutuks sissenõudmiseks tehtud kulud
(kohtukulud), seejärel põhisumma, siis intressi ning seejärel muud kohustused
(sh haldustasud, viivised, täiendavad viivised).
1.6. Juhul kui kostja hilineb maksegraafikus fikseeritud summade tasumisega
(kasvõi ühe makse tasumisega) rohkem kui 10 päeva või ei tasu neid üldse, on
hagejal õigus nõuda kostjalt kogu võlgnevuse tasumata summas kohest tasumist
ja õigus esitada käesolev kokkulepe täitmiseks kohtutäiturile ning taotleda
sissenõude pööramist kogu kostja varale. Kostja eelnev informeerimine
käesoleva kokkuleppe täitmiseks esitamisest kohtutäiturile ei ole hagejale
kohustuslik.
1.7. Kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-25-11553 menetlus.
3. Tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust summas 157,50 eurot ja
kanda see hageja arvelduskontole nr xxx LHV Pangas selgitusega „Hagi S G vastu,
riigilõivu tagastamine”.
4. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu
kaudu viie (5) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Moneyzen OÜ (hageja) esitas 17.07.2025 Harju Maakohtule hagi S G (kostja) vastu, milles
palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 1112,61 euro, intressi 131,96 euro,
haldustasu 9 euro, võlamenetlustasu 15 euro, 17.07.2025 arvestatud viivise summas 29,94
eurot ning viivise 0,06% päevas tasumata põhivõlalt alates 18.07.2025 kuni põhivõla
tasumiseni, kuid arvestusega, et käesoleva otsusega välja mõistetud viivis ei ületaks põhivõla
summat. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 05.09.2024 laenulepingu nr xxx,
mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 1200 eurot. Kostja laenulepingust tulenevaid
kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud.
2. Kohus võttis 13.08.2025 määrusega hagi menetlusse.
3. 28.08.2025 (täpsustatud 31.08.2025) esitasid pooled kohtule kompromissi, mille palusid
kohtul kinnitada ja tsiviilasjas menetluse lõpetada. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud
kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest ega pea vajalikuks kompromissi
kinnitamiseks kohtu poolt kohtuistungi pidamist. Veel kinnitasid pooled, et kompromiss ei ole
vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning
kompromissi on võimalik täita. Kompromissi allkirjastamisega kinnitasid pooled, et on
kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 661 lg-le 4 tuginedes on pooled kokku leppinud
kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise
tähtaja lühendamises seaduses sätestatud viieteistkümnelt päevalt viiele päevale. Hageja palus
tagastada ½ tasutud riigilõivust summas 157,50 eurot hageja arvelduskontole xxx LHV
Pangas, selgitusega „Hagi S G vastu, riigilõivu tagastamine“. Kompromissis nimetamata
menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada.
5. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi
jõustumiseni lõpetada kompromissiga. VÕS § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse
kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks
poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust
nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et
kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad
kompromissilepingu alusel uued õigused.
6. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on
sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus
kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku
huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss
olla tingimuslik.
7. Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega
seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust
jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata.
8. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe
sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st
432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga
sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku
üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda
võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele
tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi
kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise
menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või
osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS §
430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras
kehtetuks tunnistada.
9. TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral
menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku
leppinud, et kostja kohustub hagejale tasuma ½ riigilõivu summas 157,50 eurot ning
kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
10. Järgnevalt lahendab kohus hageja taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu
tagastamiseks. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust
tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab
kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel,
kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes
selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
11. Hageja on tasunud hagi esitamisel 17.07.2025 riigilõivu 315 eurot. Seega tagastamisele
kuulub pool hagilt tasutud riigilõivust, s.o 157,50 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb
tagastatav summa kanda hageja arvelduskontole xxx LHV Pangas, selgitusega „Hagi S G
vastu, riigilõivu tagastamine”.
12. TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega
hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega.
(allkirjastatud digitaalselt)