2-25-6012/78 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-25-6012

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Mari-Liis Avikson

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.09.2025, Narva

Tsiviilasja number

2-25-6012

Tsiviilasi

J J hagi P J vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

1597,50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja J J (isikukood XXX, elukoht XXX)

Kostja P J (ik XXX, elukoht XXX )

Kostja lepinguline esindaja: Aleksei Forstiman, e-post

aleksei.forstiman@narlex.com

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista P J J J kasuks alates 20.04.2025 igakuine elatis 177, 50 eurot kuni J J

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui

tema 21-aastaseks saamiseni.

3. Mõista P J J J kasuks välja tagasiulatuvalt sissenõutavaks muutunud elatise

võlgnevus alates 01.02.2025 kuni 19.04.2025 summas 467, 42 eurot.

4. P J kohustub väljamõistetud elatise tasuma J J hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks J J

arveldusarvele nr XXX.

5. Kui P J on pärast 01.02.2025 vabatahtlikult tasunud elatist hagejale, tuleb sellega

kohtuotsuse täitmisel arvestada.

6. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada Viru Maakohtu 03.06.2025 hagi tagamise

määruse alusel tehtud makseid.

7. Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Viru Maakohtu 03.06.2025 hagi tagamise määrus,

millega kohustati P J tasuma alates hagi tagamise määruse tegemisest (s. o 3. juunist

2025) kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni J J kasuks elatist

150 eurot kuus.

8. Jätta menetluskulud P J kanda.

9. Välja mõista P J riigituludesse tõlketasu summas 51, 17 eurot, mis tuleb tasuda 15

päeva jooksul alates määruse jõustumisest vastavalt määrusele lisatud makseinfole.

Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

(TsMS § 179 lg 9).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGIAVALDUSE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK.

1. Hageja J J esitas 20.04.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu elatise nõudes.

Hageja palus välja mõista kostjalt hageja kasuks igakuiselt alates 01.02.2025 elatis hageja J J,

isikukood: XXX, ülalpidamiseks 350 eurot kuni hageja 21-aastaseks saamiseni, s.o 14.01.2028.

Hagiavalduse kohaselt hageja elab koos emaga (M B, i.k. XXX) aadressil: XXX ja hageja eest

hoolitsemine lasub hageja emal. Hageja õpib Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses "Laotöötaja" (kood

144386) õppekava 2. kursusel. Õppevorm on statsionaarne - koolipõhine õpe. Nominaalne õppeaeg

on 3 aastat. Õpingute lõpetamise eeldatav aeg on 30.06.2026. Kostja on hageja isa.

2. Viru Maakohtu 23.04.2025 määrusega võeti hagiavaldus menetlusse ning kohustati kostjat

esitama kohtule kirjaliku vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest

arvates.

3. Kostja esitas 20.05.2025 vastuse hagiavaldusele, milles palus jätta hagiavalduse rahuldamata.

Vastusest nähtuvalt kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista seda üheski nõudes. Samuti ei võta kostja

omaks ühtegi hageja faktiväidet (v.a. väited, mille osas on kostja omaksvõttu selgelt avaldanud).

Hageja esitas kutsehariduskeskuse õppimistõendi selle kohta, et seisuga 09.01.2025 ta õppis Ida-

Virumaa Kutsehariduskeskuses. Kuna 20.04.2025 esitatud hagis hageja nõuab elatist alates

01.02.2025, siis kutsehariduse tõend ei tõenda, et hagi esitamisel on täidetud elatise nõudmiseks

eeldused PKS § 97 p 2 järgi. Samuti kui lähtuda kutsehariduskeskuse tõendist, siis elatisnõude

periood on piiratud õpingu eeldatava lõpetamisega 30.06.2026, mitte hageja 21-aastaseks saamisega

nagu hageja nõuab. Hageja ei ole oma kulutusi tõendanud. Hageja menetlusdokumentidest ei nähtu

asjaolusid ega tõendeid, millega hageja seostab oma nõuet. Kostja vaidleb kõigi hagiavalduses

nimetatud hageja kulutustele vastu. Arvestades hageja ema sissetulekut, tegemist on ebarealistliku

kulutuste summaga, mida tegelikult ei ole hagejal. Kostja hinnangul ajal, mil hagejal õppetööd ei

toimu õppevaheajal (suvel), on hageja täisealise isikuna võimeline hankima ise endale vajalikud

vahendid, mistõttu õpingute vaheaja eest ei saa hageja elatist nõuda. Kostja majanduslik seisund ei

võimalda anda hagejale ülalpidamist.

2(9)

4. Hageja esitas enda seisukoha kostja vastusele 02.06.2025, kus taotles ka hagi tagamist ning

täitis ka kohtunõude, esitades enda ja M B kontode väljavõtted. Hageja hinnanul kostja tehtud

maksed teisele arvelduskontole tähendavad, et kostjal on olemas veel arvelduskonto ja võimalik veel

sissetuleku peitmine. Kostja väidab, et tal puudub sõiduk, kuid vastavalt tema poolt esitatud konto

väljavõttele kostja eeldatavasti ostab kütust, mida kinnitab 24.03.2025 makse. Hageja taotles kostja

vande all ülekuulamist.

5. Viru Maakohtu 03.06.2025 määrusega kohus rahuldas hagi tagamise taotluse ning hagi

tagamise abinõuna kohustas P J tasuma alates hagi tagamise määruse tegemisest (s.o 3. juunist 2025)

kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni J J kasuks elatist 150 eurot kuus.

6.

26.06.2025 toimunud kohtuistungil kostja vaidles vande all ülekuulamisele vastu. Kostja

seisukohalt ülekuulamise taotlus ei ole põhjendatud ja kostja esitas tõendid oma majandusliku

seisundi tuvastamiseks ja seetõttu puudub see asjaolu, mis vajab tõendamist täiendava tõendi

kasutamisel. Kohus määras jätta hageja taotlus kostja vande all ülekuulamiseks rahuldamata. Hageja

avaldas, et on nõus elatisega summas 200 eurot igakuiselt alates 01.02.2025. Kostja avaldas, et 200

eurot ei sobi, enne istungit pooled väidetavalt hakkasid arutama 150 eurot alates 1.07.2025. Pooled

nõustusid kirjaliku menetlusega ning leppisid kokku, et hiljemalt 07.07.2025 on selge pilt selles, kas

pooled saavutasid kompromissi ja kui ei saavutanud, siis kohus hakkab tegema päringuid selles

asjas.

7.

04.07.2025 hageja teatas, et kahjuks kompromissi ei saavutatud. Kostja viimane ettepanek on

elatis summas 180 eurot alates juulist 2025 kuni hageja 21. aastaseks saamiseni. Hageja ei nõustunud

kostja poolt pakutud kompromissiga ning andis oma nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus

menetluses. Lisaks eeltoodule hageja esitas 04.07.2025 taotluse hagi tagamise abinõu muutmiseks ja

kohtumenetluse ajal makstava elatise suurendamiseks 200 euroni. Hageja sõnul ei kata 150 euro

suurune hagi tagamise korras määratud elatis tema igakuiseid vajadusi. Tema viimane kompromissi

ettepanek kostjale on 180 eurot.

8.

10.07.2025 määras Viru Maakohus jätta rahuldamata J J taotlus hagi tagamise muutmiseks.

9.

09.07.2025 saabus kohtusse Sotsiaalkindlustusameti vastus kohtunõudele, millest nähtub, et J

J (isikukood XXX) emale on seoses tema kasvatamisega määratud peretoetus summas 80 eurot kuus.

10.

09.07.2025 kinnitas AS SEB pank, et J J omab AS-is SEB Pank arvelduskontot number

XXX. Samuti seda, et seisuga 09.07.2025 omab P J AS-is SEB Pank arvelduskontot number XXX.

M B ei oma kontosid AS-is SEB Pank.

11.

11.07.2025 saabus kohtusse Maksu- ja Tolliameti vastus kohtunõudele, millest nähtub, et

nähtuvalt maksu kinnipidaja(te) poolt perioodil 01.06.2024 – 30.06.2025 esitatud tulu- ja

sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni(de)

lisast 1 on M B tehtud pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning

töötuskindlustusmaksete maha arvamist väljamakseid 3237,75 eurot (3074,61 eurot – palgatulu,

98,65 eurot – tööandja makstud haigushüvitis, 64,49 eurot – Tervisekassa makstud ajutise

töövõimetuse hüvitis).

12.

15.07.2025 saabus kohtusse AS Swedbank vastus kohtunõudele, millest nähtub, et P J ei oma

Swedbank´is arvelduskontot, J J omab arvelduskontot nr XXX, M B omab arvelduskontot nr XXX.

Vastusele on lisatud konto väljavõtted 15.01-15.07 perioodi eest.

3(9)

13.

15.07.2025 saatis kohus Soome maakohtusse (Etelä-Karjalan käräjäoikeus) tõendite

kogumise taotluse, paludes kaasabi P J tegeliku majandusliku olukorra tuvastamisel.

14.

01.08.2025 saabus kohtusse Soome maakohtu vastus, millest nähtub, et P J otseselt kuulub 4

sõidukit (selgitused 1.omistaja ehk 1. omanik).

15.

19.08.2025 saabus kohtusse P J lõplik seisukoht, millest nähtub, et kostja on seisukohal, et

hagi ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Kostja on seisukohal, et hageja hagiavalduses ja

muudes dokumentides esitatud andmed püsikulude kohta on vastuolulised, tõendamata ja ei ole

usutavad. Kostja vaidleb nendele vastu. Antud juhul ei ole tõendatud, et hageja vajadused on tema

väidetud suuruses. Kostja märgib kohtule, et toetas küll tütart enne täiskasvanuks saamist, kuid töö

kaotamise tõttu ei ole kostjal sissetulekut ning majanduslik seisund, sh laenukohustus ei võimalda

praegu ülalpidamist anda hageja nõutavas suuruses. Kostja hinnangul hageja igakuised kulud

arvestades 18-aastase nooruki vajadusi ja hageja tavapärast elulaadi ei saa ületada 350 eurot. Kohtu

kogutud hageja vanemate majanduslikku seisundit iseloomustavate andmete põhjal on hageja ema

majanduslik seisund oluliselt parem kui kostjal. Kostjal puudub hetkel võime töö puudumise tõttu

endale sissetulekut teenida, samuti kostja on tõendanud, et ta tegutseb selleks, et sobivat tööd leida.

Arvestades viidatud asjaolusid on alus väiteks, et hagejal on piisav vara enda ülalpidamiseks. Kostja

aga ei ole hetkel suuteline hageja ülalpidamiseks hagis nõutavat summat tasuma. Seetõttu palub

kostja kohtul jätta hagi rahuldamata või vähendada nõutavat elatist.

16. Pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Poolte nõusolekust lähtuvalt

määras kohus TsMS § 403 lg 1 alusel jätkata tsiviilasjas nr 2-25-6012 menetlust kirjalikus

menetluses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

17. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt.

18. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt

määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus

hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1

kohaselt.

19. Kohtuotsuse tegemisel juhindub kohus perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg 1 ja § 97 p 2 sätetest,

mille kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või

kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, oma

täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma lapsele on. PKS § 99 lg 1

sätestatust, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud

isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning sama §-i lõikest 2, mille kohaselt tuleb

ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestada õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema

võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. PKS § 100 lg

1 sätetest, mille kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena).

4(9)

20. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-119-15 p-s 10 osundanud, et „Erinevalt alaealisest lapsest,

kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks

saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui

täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva

põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda

ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest.“ PKS § 105 lg 3

kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes

osades ülalpidamist.

21. Kohtule esitatud J J sünnitunnistusest nähtuvalt sai hageja täisealiseks XXX (sündinud XXX)

ja hageja vanemateks on M B ja P J (kostja) (dtl 6). Vaidlustamata asjaoluna elab hageja kostjast

(isast) eraldi. Hageja elab koos emaga aadressil: XXX ja on oma ema ülalpidamisel. Hageja õpib

2024/2025. õppeaastal "Laotöötaja" (kood 144386) õppekaval 2. kursusel (Õpingute lõpetamise

eeldatav aeg on 30.06.2026), mis on tõendatud Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse väljastatud

tõendiga (dtl 5).

22. Kontoväljavõtetega (dtl 74-79) on tõendatud, et hagejal ei ole püsivat sissetulekut.

Eraisikutelt hageja kontole laekunud summasid kohus hageja sissetulekuks ei loe. Eesti Töötukassalt

igakuiselt saadavad summasid ka ei loe kohus hageja sissetulekuks, kuna maksete selgitustest

nähtuvalt on need tehtud B A. Iseenesest ei saa statsionaarses õppevormis õppimise puhul täisealiselt

lapselt eeldada enda ülalpidamist ning eluks vajalike vahendite hankimist. Kohtu ette ei ole toodud

asjaolusid, millest võiks järeldada vastupidist. Hageja sõnul ei osale kostja tema ülalpidamises ning

ülalpidamine ei ole kostja panuseta piisav. Seega on hageja PKS § 97 p 2 kohaselt õigustatud elatist

nõudma ja kostja on kohustatud PKS § 96 alusel ülalpidamist andma.

23. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist alates 01.02.202 summas 350 eurot kuni hageja

21-aastaseks saamiseni, s. o XXX. (dtl 9-12). Hagejal lasub elatise saamiseks PKS § 99 ja TsMS §

230 lg 1 järgi oma vajaduste osas tõendamiskoormis (Riigikohtu 19. oktoobri 2015. a määrus nr 3-2-

1-119-15, p 10). Kostja vastuväited on asjas kokkuvõtvalt järgnevad: kutsehariduse tõend ei tõenda,

et hagi esitamisel on täidetud elatise nõudmiseks eeldused PKS § 97 p 2 järgi; elatisnõude periood

on piiratud õpingu eeldatava lõpetamisega 30.06.2026, mitte hageja 21-aastaseks saamisega nagu

hageja nõuab; hageja kulud on ülepaisutatud ja tõendamata; õpingute vaheaja eest ei saa hageja

elatist nõuda, kuna on võimeline endale sissetulekut hankima; kostja majanduslik seisund ei

võimalda anda hagejale ülalpidamist.

24. Hageja on esile toonud, et tema igakuised kulud on kokku vähemalt 810 eurot kuus (dtl 129).

Elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb hinnata, kas hageja loetletud kulud on põhjendatud ja

tõendatud.

25. Hageja vajaduste loetelu ühes kalendrikuus on järgmine:

-

eluasemekulud 60 eurot kuus (dtl 129). Hageja on esitanud SA Narva Linnaelamu teatised

kommunaalteenuste eest (2 tk), millest nähtub, et 2024. aasta detsembrikuu eest on arvestatud 248,

84 eurot (dtl 130) ning 2024. aasta juuli eest on arvestatud 131, 03 eurot (dtl 131). Seega keskmiseks

kuluks on 189, 94 eurot kuus. Korteris lisaks hagejale elab ka korteri üürnik ehk hageja ema M B (dtl

130-131) ning hageja kasuisa (dtl 124). Seega iga elaniku eluasemekulu osaks on 63, 31 eurot kuus

ning hageja nõue eluasemekulude hüvitamiseks summas 60 eurot on seega põhjendatud.

-

toidukulu 300 eurot kuus (dtl 129). Kohus on seisukohal, et mõistlik toidukulu on 270 eurot

kuus, arvestades üldteada olevalt toiduainete hindu ja kehtivat asjakohast kohtupraktikat (vt nt

tsiviilasi nr 2-25-8181).

5(9)

-

transpordikulu 20 eurot kuus (dtl 129). Kohus leiab, et transpordikulu ei ole tõendatud ja

seetõttu ei kuulu tarnspordikulu arvestamisele. Hageja ja tema ema kontoväljavõtete pinnalt ei saa

järeldada et just hagejal esinevad transpordikulud ning seejuures ei ole hageja ka detailselt välja

toonud liikumistest tulenevat transpordivajadust. Kuigi hageja õppetöö toimub Sillamäel1, leiab

kohus, et õppeasutusse jõudmiseks saab kasutada ühistransporti. Kuni 19-aastastel (kaasa arvatud)

isikul on maakonnaliinidel tasuta sõidu õigus2. Kuni 19-aastastel (kaasa arvatud) üldhariduskoolide

või kutseõppeasutuste õpilastel on täiendavalt tasuta sõidu õigus Narva linnas3. Seega on Sillamäel

õppival ja Narvas elaval J. J tasuta sõiduõigus nii õppekohta sõitmiseks kui ka elukoha linnas

liikumiseks kuni 14.01.2027.

-

sidevahendite ja interneti kulu 15 eurot kuus (dtl 129). Hageja esitatud arvest nr XXX (dtl

133) nähtub, et J J kontaktnumbriks oleva mobiilinumbri XXX eest tuleb tasuda 7, 61 eurot, tegemist

on paketitasuga. Samuti nähtub kohtule esitatud M B kontoväljavõttest ning tema nimele tehtud F

OÜ arvest (dtl 136), et igakuiselt tasutatakse hageja elukohas kasutatava interneti eest 16 eurot.

Seega leiab kohus, et sidevahendite kulu summas 15 eurot kuus, mida taotles ka hageja, on tõendatud

ja ei ole ülemäärane.

-

tervishoiukulud 20 eurot kuus (dtl 129). On üldteada, et kõik inimesed tarvitavad aeg-ajalt

ravimeid, vitamiine ja käivad arsti juures. Seega, arvestades väljakujunenud kohtupraktikat, loeb

kohus põhjendatuks tervishoiukulu 20 eurot kuus.

-

hügieenitarvete kulu 80 eurot kuus (dtl 129). Asjas hageja esitatud tõenditest ei nähtu, et

hagejal kuluks hügieenitarvetele igakuiselt 80 eurot. Kohus on seisukohal, et hügieenitarvetele

näidatud kulu 80 eurot on ülemäärane, arvestades ka kohtule esitatud M OÜ kviitungit nr 112/399

(dtl 132). On selge, et vastav kulu tekib igal isikul. Kohtu hinnangul on hügieenitarvete mõistlikuks

kuluks 40 eurot kuus (12 x 40= 480 eurot aastas).

-

kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks 50 eurot kuus (dtl 129). Tegemist on

vajaduspõhise kuluga, mis ei ole iga isiku puhul üldteada. Kostja ei ole eeltoodud kulu tekkimist

tõendanud ja välja toonud, miks igakuiselt saadav õppetoetus 60 eurot ei kata ära eeltoodud kulu.

-

riiete ja jalanõude kulu 120 eurot kuus (dtl 129). Hageja ja hageja ema pangakonto

väljavõtetest ei nähtu, et riietele ja jalanõudele kulutatakse igakuiselt 120 eurot just hagejale riiete ja

jalanõude ostmiseks. Hageja näol on tegemist täiskasvanud isikuga, kes ei kasva oma

riietest/jalanõudest välja nagu seda on alaealiste puhul ja esemeid kasutatakse pikema aja vältel.

Mõistetavalt vajab õppiv laps riideid ja jalanõusid (nimetatut tõendab ka OÜ O arve – dtl 134),

mistõttu peab kohus aasta lõikes igakuiseks põhjendatud kuluks 70 eurot (s.o 12 x 70=960 eurot

aastas).

-

muud vältimatud püsikulutused (kino, teatrite külastamine, ekskursioonid, sh kooli õppekava

raames) 25 eurot. Kohus nõustub kostjaga selles, et taskukulud, samuti kulud kinole, teatrite

külastamisele, ekskursioonile ei kuulu hageja vältimatute kulude hulka, vaid selliseid kulutusi saab

lapsevanem teha omal soovil rahaliste vahendite olemasolul.

-

vajalikud seadmed aasta keskmiselt 20 euro kuus (dtl 129). Eeltoodud kulu on tõendatud

ONOFF J OÜ arvega (dtl 135) ning koolikohustuse täitmiseks on põhjendatud jaatada seda, et on

vajalik ka printeri olemasolu.

-

meelelahutus+taskuraha 100 eurot (dtl 129). Tegemist ei ole vältimatu kuluga ning kohus ei

pea eeltoodu arvestamist elatise väljamõistmisel põhjendatuks.

26. Eeltoodu alusel loeb kohus hageja põhjendatud kulutuste suuruseks 495 eurot kuus.

Lapsetoetuse saamise õigus on igal lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni. Põhikoolis,

gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava

riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta 19-

aastaseks saanud lapsel on õigus lapsetoetusele jooksva õppeaasta või täienduskoolituse kursuse

1 Majandus ja IT - kutsehariduskeskus.ee

2 Bussiga sõitmine Ida-Virumaal | Ida-Viru Ühistranspordikeskus

3 Sõidusoodustuste kehtestamine Narva linna avalikel bussiliinidel–Riigi Teataja

6(9)

lõppemiseni või õpilase kooli või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.

Lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot (PHS § 17 lg 1, 2 ja 3). Samuti on

tõendatud see, et hageja saab lisaks õppetoetust 60 eurot kuus (dtl 78).

27. PHS § 17 lg-tele 2 ja 3 tuginevalt ja hageja ema kontoväljavõtest nähtuvalt ning mida

kinnitab ka Sotsiaalkindlustusameti vastus 09.07.2025 5.2-1/18079-2 (dtl 194) saab hageja

Sotsiaalkindlustusametilt peretoetust 80 eurot kuus (dtl 77). Lapsetoetus on peretoetuse alamliigiks4,

seega eeltoodud summat 80 eurot kuus tuleb elatise arvestamisel arvesse võtta. Hageja kulud on

eelmärgitust tulenevalt 495 eurot ja lapsetoetuse 80 euro arvelt ja õppetoetuse 60 euro arvelt tuleb

vastavas summas lugeda kulud kaetuks. Seega on kummalgi vanemal hageja ülalpidamiskohustus

177,50 eurot kuus (495 -80-60=355/2=177,50 eurot).

28. PKS § 105 lg 3 kohaselt mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust

osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja

varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid.

PKS § 98 näeb ette, et kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane

ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi

kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate

sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele.

29. Kostja elab Soomes. Kostja on töötu. Kostja sissetulek on Soome töötukassa tasutavate a)

töötutoetus 37, 21 eurot päevas x 20 päeva + b) 9 eurot päevas õppimise eest (õppepäevad 4-5

päevad kuus iga kord 4-5 tundi) + c) 28 eurot kuus sõidukulude katteks (dtl 32-36). Seega on kostja

igakuiseks Soome töötukassalt saadavaks sissetulekuks 808,2 – 817,2 eurot sõltuvalt õppepäevade

arvust. Kostja esitas oma pangakonto väljavõtte (dtl 37-38). Kostja tagastab laenu (dtl 39-65), mis oli

võetud kostja poolt 2018. Igakuine laenumaks on 223,68 eurot (dtl 36). Kohus tuvastas, et Soome

liiklusregistri andmete kohaselt on kostja omandis sõidukid reg. numbritega XXX (haagis Muuli),

XXX (Citroen Jumper), XXX (Chevrolet TrailBlazer) ja XXX (Tekno-Trailer) (dtl 328).

30. Hageja ema M B on ülalpidamisel hageja. Hageja emal pole kinnisvara (dtl 340). Nähtuvalt

maksu kinnipidaja(te) poolt perioodil 01.06.2024 – 30.06.2025 esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu ning

kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni(de) lisast 1 (dtl 207) on

M B tehtud pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha

arvamist väljamakseid 3237,75 eurot (3074,61 eurot – palgatulu, 98,65 eurot – tööandja makstud

haigushüvitis, 64,49 eurot – Tervisekassa makstud ajutise töövõimetuse hüvitis) (dtl 205). Seega on

M B keskmiseks sissetulekuks 647,55 eurot, millele igakuiselt lisandub peretoetus summas 80 eurot

(dtl 194), st kokku saab hageja ema keskmiselt 727, 55 eurot. M B omandis on sõiduk Hyndai I30

(dtl 346-347), mille keskmine turuväärtus on vahemikus 1600-3900 eurot (dtl 373-374). Kontolt

nähtuvaid eraisikute laekumisi kohus ei arvesta, sest tegemist ei ole sissetulekutega.

31. Kohtu hinnangul on kostja majanduslik olukord asjas esitatud tõendite põhjal kokkuvõtvalt

hageja ema omast parem. Kostja on avaldanud, et kostja omandis olevad sõidukid Citroen Jumper ja

Chevrolet TrailBlazer ei liigu, kuna vajavad remonti ning nende väärtus on marginaalne (Citroen

Jumper väärtus 800 eurot (dtl 366) ja Chevrolet TrailBlazer 200 eurot (dtl 367). Samuti kostja

omandis on 2 väikest haagist väärtusega 200 eurot ja 650 eurot (dtl 368-369). Seega, kui isegi

nõustuda kostja poolt esitatud eeltoodud hindadega, tuleb nentida, et sõidukite kogumaksumus on

minimaalselt 1850 eurot. Seejuures M B omandis oleva sõiduki minimaalne maksumus on 1600

eurot. Võrreldes hageja ema ja kostja kinnistute andmeid selgus, et erinevalt M B, kellel puudub

igasugune kinnisvara (dtl 340), kuulub kostjale maja aadressil XXX. Kostja tagastab küll igakuiselt

4 Peretoetused | Sotsiaalkindlustusamet

7(9)

eluasemelaenu summas 223,68 eurot. Vastavalt kehtivale kohtupraktikale laenumaksed ei vabasta

aga vanemat ülalpidamiskohustusest. Seega kostja kodulaen ei oma kostja majandusliku olukorra

hindamisel tähtsust. Suur laen ei vabasta elatise maksmisest (TlnRnKo 28.03.2024, 2-22-58). Kohus

peab kostja sissetulekuid ja vara piisavaks, et olla suuteline maksma hagejale vajaduspõhist elatist.

32. Hagiavaldus oli esitatud 20.04.2025. Hageja palus välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis

igakuiselt alates 01.02.2025. PKS § 108 võimaldab ülalpidamiskohustuse täitmist nõuda kuni ühe

aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tagasiulatuva elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda

elatise väljamõistmise üldsätetest. Üldjuhul eeldab tagasiulatuva elatise väljamõistmine, et

õigustatud isikud on kohustatud isikult järjepidevalt ülalpidamist nõudnud. Järjepidevalt elatise

nõudmata jätmine ei välista siiski selle väljamõistmist. Küll saab sellega arvestada nõude ulatuse

määramisel vanemate varandusliku seisundi ja laste vajaduste kõrval (vt RKTKo 27.10.2021,

2-19-18082, p 13; 25.05.2016, 3-2-1-35-16, p 20). Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja

tagasiulatuva elatise nõude. Kohus mõistab kostjalt välja perioodil 01.02.2025 kuni 19.04.2025

sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevuse hageja kasuks summas 467, 42 eurot. Tagasiulatuv

elatis tuleb kostjal tasuda lisaks esimesele igakuisele elatise maksele ühekordse maksena, kui hageja

esindaja ja kostja ei lepi kokku teisiti.

33. Eeltoodu alusel, kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus mõistab välja P J J J kasuks alates

01.02.2025 igakuise elatise 177, 50 eurot kuni J J Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses õpingute

lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni. Samuti kohus mõistab kostjalt välja

perioodil 01.02.2025 kuni 19.04.2025 sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevuse hageja kasuks

summas 467, 42 eurot. Pavel Jakovlev kohustub väljamõistetud elatise tasuma J J hiljemalt iga kuu

10. kuupäevaks J J arveldusarvele nr XXX. Kui P J on pärast 01.02.2025 vabatahtlikult tasunud

elatist hagejale, tuleb sellega kohtuotsuse täitmisel arvestada. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada

Viru Maakohtu 03.06.2025 hagi tagamise määruse alusel tehtud makseid.

34. TsMS § 386 lg 5 kohaselt võib kohus sama seaduse § 378 lg 3 nimetatud asjaoludel tehtud

hagi tagamise määrust muuta või selle tühistada ka omal algatusel. Kuna kohus rahuldab hagi

osaliselt, toimub edasine elatise tasumine käesoleva otsuse alusel. Seega on hagi tagamise korras

elatise tasumine osutunud mittevajalikuks. Seega kohtuotsuse jõustumisel tuleb tühistada Viru

Maakohtu 03.06.2025 hagi tagamise määrus, millega kohustati P J tasuma alates hagi tagamise

määruse tegemisest (s.o 3. juunist 2025) kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lõpplahendi

jõustumiseni J J kasuks elatist 150 eurot kuus.

35. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on

tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva

ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete

kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. TsMS

§ 123 kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg.

TsMS §136 lg 4 kohaselt kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Tulenevalt

eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 1597,50 eurot (9 x 177,50 =1723,50 eurot).

36. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool,

kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad

pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS §

164 lg 3 kohaselt võib kohus ülalpidamisasjas menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud

täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud

8(9)

täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Kohus leiab, et kuivõrd antud juhul on tegemist

ülalpidamisasjaga, mille on põhjustanud kostja ja ta ei ole andnud täielikku teavet oma vara kohta,

on põhjendatud jätta menetluskulud täielikult kostja kanda vaatamata asjaolule, et kohus rahuldab

hagi osaliselt.

37. Käesolevas asjas on kohtule teadaolevaks menetluskuludeks tõlkekulud, mis on seotud

Soome maakohtule esitatavate menetlusdokumentide tõlkimisega soome keelde. Kohus pidas

vajalikuks taotleda kaasabi, kuna kostja 20.05.2025 vastusest nähtuvalt kostja majanduslik seisund ei

võimalda anda hagejale ülalpidamist. Kostja omandis on väike maja aadressil Piiparinkuja 6, Imatra,

Soome, kus kostja elab. Kostjal ei ole sõidukit. 01.08.2025 saabus kohtusse Soome maakohtu

vastus, millest nähtub, et P J siiski kuulub 4 sõidukit (selgitused 1.omistaja ehk 1. omanik). Seega

tuleb nentida, et kosja ei ole andnud kohtule täielikku teavet oma vara kohta. Seega oli tõlkekulu

vajalik ja põhjendatud menetluskulu, mis tuleb kostjalt välja mõista. Müügiarve nr 552 kohaselt on

selleks kuluks 51, 17 eurot (dtl 323).

38. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud

riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi

kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas

tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis TsMS § 179 lg

1 alusel mõistab kohus tõlketasu summas 51, 17 eurot riigituludesse välja kostjalt. Vastavalt TsMS §

179 lg-le 5 peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma

jõustumisest alates 15 päeva jooksul. TsMS § 179 lg 9 kohaselt riigi kasuks välja mõistetud

menetluskulude maksmisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

39. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)