3-24-3038/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-3038

Määruse kuupäev

31. august 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

X.X.-i (X.X.) kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses au ja hea nime kahjustamise ja inimväärikuse

alandamisega ning varalise kahju hüvitamiseks seoses riknenud

toidukaubaga

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus asjas nr 3-24-3038.

2. Jätta kaebaja taotlus riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Asendada määruse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vanglas kinni peetav X.X. (kaebaja) esitas 5. novembril 2024 Tartu Halduskohtule

kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise nõudes. Kaebaja viitab

kaebuses vanglale esitatud kahjunõuetele nr 2-24/2-2/9374, 2-24/2-2/9413 ja 2-24/2-2/9421,

mis on kaebaja väitel jäänud tähtaegselt lahendamata. Kaebuse kohaselt seonduvad

kahjunõuded nr 2-24/2-2/9374 ja nr 2-24/2-2/9413 kaebaja maine kahjustamisega ning

kahjunõue nr 2-24/2-2/9421 kaebajale tekitatud varalise kahjuga. Kaebaja selgitab, et alates

tema vanglasse saabumisest (s.o 1 aasta 1 kuu) on osakonna direktor K. Nikiforov tema

mainet kahjustanud ja valetanud tema kohta nii kohtutele kui ka Justiitsministeeriumile.

Seoses varalise kahjuga selgitab kaebaja, et kontaktisik võttis temalt e-poe piirangu maha ning

võimaldas tal kaupa tellida, öeldes, et ta saab 2. juulil 2024 kauba kätte. Kaebaja kandis aga 2.

juulil 2024 kartserikaristust ning tellitud kaupa ta kätte ei saanud. Kaebaja osutab, et sai kauba

kätte hiljem, kui ta enam kartseris ei viibinud ning selleks ajaks oli kaup (2 pakki

viineripirukaid ja Wõro juustuga õllemopsid) vanaks läinud, sest valvur pani kauba

valveruumi. Sellega tekitati talle varalist kahju 5,79 eurot. Kaebaja taotleb talle tekitatud

varalise kahju hüvitamist ka seoses 27. augustil 2024 saabunud aegunud kaubaga. Kaebaja

selgitab, et e-poest tellitud meekook ja õunakook olid juba vanaks läinud, kui ta need kätte

sai. Koogid hallitasid, kuigi pakendi kohaselt pidid säilima 2. septembrini 2024. Koogid

maksid kokku 6,68 eurot. Kaebaja palub võtta kaebus menetlusse ja anda talle menetlusabi.

3-24-3038

2. Tartu Vangla edastas vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse dokumendid, millest

nähtub järgnev.

2.1.

X.X. esitas 2. septembril 2024 Tartu Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise

taotluse nr 2-24/2-2/9374 (vangla reg-nr 1-13/24/515-1) seoses asjaoluga, et vangla on

valetanud Justiitsministeeriumile ning edastanud valeinfot ning sellega teotanud tema au ja

head nime. X.X. taotles vangla tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja

võttis selle kahju hüvitamise taotluse 11. oktoobril 2024 tagasi.

2.2.

X.X. esitas 5. septembril 2024 Tartu Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotluse

nr 2-24/2-2/9413 (vangla reg-nr 1-13/24/518-1) seoses sellega, et vangla on kohtutele ja

Justiitsministeeriumile valetanud ning sellega teotanud tema au ja head nime juba aasta aega,

lisaks on teda kogu aeg alusetult karistatud ning alandatud tema väärikust.

2.2.1. Tartu Vangla andis 1. novembri 2024. a kirjaga nr 1-13/24/518-2 X.X.-ile tähtaja kahju

hüvitamise taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Vangla asus seisukohale, et kaebaja

taotluses toodud asjaolud on liialt üldsõnalised ning nende pinnalt ei ole võimalik hinnata

kahju hüvitamise eelduste täidetust. Kaebajal tuli kahju hüvitamise taotluse puuduste

kõrvaldamiseks selgitada järgmist.

1. Millisel viisil (milliste sündmuste või faktide osas) on Tartu Vangla kaebaja hinnangul

kohtule ja Justiitsministeeriumile valetanud. Seejuures palus vangla tuua kaebajal

täpselt välja, millisel kuupäeval ning millises vastuskirjas on kaebaja hinnangul

valetatud.

2. Millistel kuupäevadel ei ole kaebajat perioodil 5. september 2023 kuni 5. september

2024 jalutuskäigule lastud. Seejuures palus vangla kaebajal ka tuua välja, millistel

põhjustel ei lastud kaebajat jalutuskäigule ning kes kaebajat jalutuskäigule ei lasknud.

3. Millistel kuupäevadel piiras Tartu Vangla perioodil 5. september 2023 kuni 5.

september 2024 kaebaja telefonikõnesid.

2.2.2. X.X. esitas 5. novembril 2024 Tartu Vanglale kahjunõude puuduste kõrvaldamise

avalduse.

Kaebaja selgitas, et teda ei lastud õue perioodil 27. detsember 2023 kuni 9. veebruar 2024, 14.

märts kuni 27. aprill 2024 ning 26. juuli kuni 31. august 2024. Kaebaja sõnul saab Tartu

Vangla ise välja uurida, mida on K. Nikiforov Justiitsministeeriumile valetanud. Vanglal on

kaebused ja vastused olemas. Tartu Vangla saab ise välja uurida ka helistamise taotlused, kuna

tema kätte pole neid kunagi antud. Kõnesid on katkestatud ja piiratud alates 2023. a detsembri

algusest. T. Lille töötamise ajal kõnesid ei piiratud ega katkestatud, kuid alates 26. juunist

2024 kuni 8. oktoobrini 2024 piirati ning katkestati kõnesid kogu aeg, millega ongi vangla

kaebaja mainet ja head nime teotanud ning valetanud ja moonutanud asjaolusid nii

Justiitsministeeriumile kui ka kohtule. Kaebused, mida ta Justiitsministeeriumile esitas,

puudutavad meditsiinilise abi saamist vanglas, toitlustamist, helistamist, õueskäimist, riiete

pesu ja riiete saamist, valvurite käitumist kinnipeetavate kohtlemisel jms. Kaebaja arvates ei

ole tal kohustust asjaolusid tõendada, sest kinnipeetaval on filmimine ja lindistamine keelatud.

Ta viitas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 59 lõikele 1 ning leidis, et

tõendamiskohustus lasub vanglal, kes peab ise kõik asjaolud välja uurima ja tõendid koguma.

2.2.3. Tartu Vangla jättis 12. novembri 2024. a otsusega nr 1-13/24/518-4 kaebaja kahju

hüvitamise taotluse haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lõike 3 alusel läbi vaatamata.

3-24-3038

Vangla leidis, et kahju hüvitamise taotlus jäi ka pärast puuduste kõrvaldamise avalduse

esitamist liiga üldsõnaliseks, mistõttu pole võimalik vangla tegevuse õiguspärasust hinnata.

2.3.

X.X. esitas 5. septembril 2024 Tartu Vanglale varalise kahju hüvitamise taotluse nr 2-

24/2-2/9421 seoses 2. juulil 2024 ja 27. augustil 2024 saabunud toidukaubaga. Kaebaja

selgitas, et ta ei olnud teadlik kartserikaristuse täitmisele pööramisest ning sai 2. juulil 2024

saabunud kauba kätte kaks päeva hiljem. Ta ei jõudnud kõike ära süüa enne, kui toit ära võeti

ning alles 6 päeva hiljem tagasi anti. Valvur aga ei pannud kaupa külmkappi, vaid jättis sooja

kohta, kus toit läks ruttu vanaks. Seoses 27. augustil 2024 saabunud kaubaga osutas kaebaja,

et kaks kooki olid juba saabudes vanaks läinud, hallitasid, kuigi kuupäev ei olnud veel

möödas. Kaebaja taotles varalise kahju hüvitamist summas 12,77 eurot. Kaebaja oli

seisukohal, et kahju tekitas Tartu Vangla.

Tartu Vangla jättis 8. novembri 2024. a otsusega nr 1-13/24/519-2 kaebaja kahju hüvitamise

taotluse rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

3. HKMS § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne

kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või

käiguta jätmiseks. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lõikest 4 tulenevalt esitatud kaebust

koostoimes kohtueelse menetluse materjalidega, arvestades, et kaebaja viitab kaebuses

vanglale esitatud kahjunõuetele nr 2-24/2-2/9374, 2-24/2-2/9413 ja 2-24/2-2/9421, ning

lähtub kaebuse lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud

hüvitamiskaebuse, taotledes mittevaralise kahju hüvitamist samadel asjaoludel, nagu nõudis

seda vanglale 2. ja 5. septembril 2024 esitatud kahjunõuetes (n.o nr 2-24/2-2/9374 ja 2-24/2-

2/9413) ning varalise kahju hüvitamist samadel asjaoludel kui 5. septembril 2024 esitatud

kahjunõudes (s.o nr 2-24/2-2/9421). Seega nõuab kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist

seoses tema au ja hea nime teotamise ja inimväärikuse alandamisega ning varalise kahju

hüvitamist seoses riknenud toidukaupadega.

I

4. Kohus võtab esmalt seisukoha hüvitamisnõude lubatavuse osas, mis puudutab kaebajale

mittevaralise kahju tekitamist seoses tema kohta valetamise ja valeinfo esitamisega ning

seeläbi tema au ja hea nime teotamise ja inimväärikuse alandamisega (kahjunõuded nr 2-24/2-

2/9374 ja 2-24/2-2/9413)

5. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lõike 1 punkt 4 ette

olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud

kohustuslikust korrast. HKMS § 47 lõike 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude

lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse.

Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras

tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja on esitanud hüvitamisnõude Tartu Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks. Arvestades, et kaebaja on kinnipeetav ning kaebus on

esitatud vangla vastu, siis tuli tal enne hüvitamiskaebusega kohtu poole pöördumist läbida

kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lõikele 8. Kohus

3-24-3038

saab kaebaja esitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses, milles kaebaja on

läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse.

5.1.

Tartu Vangla 30. mai 2025. a vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebaja esitas 2.

septembril 2024 vanglale kaebuses kirjeldatuga seotud kahju hüvitamise taotluse nr 2-24/2-

2/9374, mis registreeriti vanglas numbriga 1-13/24/515-1. Vangla edastas kohtule nimetatud

kahju hüvitamise taotluse, millest nähtub, et kaebaja on taotlusele käsikirjaliselt 11. oktoobril

2024 kirjutanud: „Võtan tagasi“. Kaebaja on seejuures taotlusele kirjutanud oma nime ja

pannud allkirja. Seega on kaebaja loobunud vanglale esitatud kahjunõudest nr 1-13/24/515-1.

See tähendab omakorda, et kaebajal on kaebuses ja 2. septembri 2024. a kahjunõudes nr 1-

13/24/515-1 kirjeldatuga (kaebaja kohta Justiitsministeeriumile valetamine, valeinfo

esitamine) läbimata VangS § 1¹ lõikes 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus.

5.2.

Tartu Vangla 30. mai 2025. a vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebaja esitas ka 5.

septembril 2024 vanglale kaebuses kirjeldatuga seotud kahju hüvitamise taotluse nr 2-24/2-

2/9413, mis registreeriti vanglas numbriga 1-13/24/518-1. Vangla edastas kohtule nimetatud

kahju hüvitamise taotluse ning Tartu Vangla 12. novembri 2024. a otsuse nr 1-13/24/518-4,

millega jäeti kaebaja kahju hüvitamise taotlus HMS § 15 lõike 3 alusel läbi vaatamata.

5.2.1. Vastavalt kohtupraktikale ei ole hüvitamiskaebuse esitamine lubatav, kui vangla jättis

kaebaja kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt läbi vaatamata. Sel juhul ei läbinud kaebaja

kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt (Riigikohtu halduskolleegiumi 8.

oktoobri 2012. a määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 18; 7. juuni 2018. a määrus asjas nr 3-17-

2610, p 12; 19. septembri 2018. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10).

5.2.2. Kohtu hinnangul jättis Tartu Vangla 12. novembri 2024. a otsusega nr 1-13/24/518-4

kaebaja kahju hüvitamise taotluse õigesti läbi vaatamata, sest kaebaja jättis kahju hüvitamise

nõude aluse piisavalt selgelt kindlaks määramata. Kaebaja taotluse põhjal jäi ka pärast

puuduste kõrvaldamise avalduse esitamist arusaamatuks, milliste kohtule ja

Justiitsministeeriumile koostatud vastustega vangla väidetavat valeinfot edastas.

Kahju hüvitamise nõude aluse peab kindlaks määrama nõude esitaja. Nõude alus hõlmab

peamisi asjaolusid, millega seoses on nõue esitatud. Kõige olulisem osa nõude alusest on

haldusorgani tegu, millega nõude esitaja seostab kahju tekitamist, sest haldusorganil peab

olema võimalik juba enne nõude lahendamisele asumist hinnata, kas nõue on esitatud tema

vastu ning kas tegemist on korduva taotlusega.

Kaebaja kahju hüvitamise taotlusest nähtuvalt heitis ta kahele vanglaametnikule ette tema

kohta kohtutele ja Justiitsministeeriumile valetamist. Taotlusest on võimalik aru saada, et

väidetavad valetamised puudutasid kaebaja jalutuskäike ja helistamisi ning valetamised olid

kestnud aasta aega. Tartu Vangla andis kaebajale võimaluse täpsustada, milliste sündmuste või

faktide osas vanglaametnikud väidetavalt valetasid ning millisel kuupäevadel ja kirjades seda

tehti. Kaebaja vastas puuduste kõrvaldamise avalduses, et vangla saab ise välja uurida, millal

K. Nikiforov Justiitsministeeriumile valetas, sest vanglal on olemas nii kaebaja kaebused

Justiitsministeeriumile kui ka K. Nikiforovi vastused Justiitsministeeriumile. Seoses teise

vanglaametniku väidetava valetamisega ei märkinud kaebaja midagi. Haldusasja numbri

esitas kaebaja alles kaebuses kohtule. Seega puudus vanglal ka pärast puuduste kõrvaldamise

avalduse esitamist teave, milliste toimingutega seostas kaebaja endale kahju tekitamist.

Sellises olukorras polnud vanglal võimalik välja selgitada, kas väidetavad toimingud üldse

aset leidsid, rääkimata nende õiguspärasusele hinnangu andmisest. Isik, kes leiab, et

3-24-3038

haldusorgan tekitas talle valetamisega mittevaralist kahju, peab suutma selgitada, millal ja

millises vormis valetamine toimus. Haldusorgan ei saa nõude esitaja asemel tema nõuet

sisustada.

Kuna Tartu Vangla jättis kaebaja 5. septembri 2024. a kahju hüvitamise taotluse õigesti läbi

vaatamata, siis ei ole kaebajal kaebuses ja 5. septembri 2024. a kahjunõudes nr 1-13/24/518-1

kirjeldatuga (kaebaja kohta Justiitsministeeriumile ja kohtutele valetamine,) kohustuslik

kohtueelne menetlus läbitud. Kohus peab siinkohal vajalikuks osutada, et Tartu Halduskohus

on ka varasemalt hinnanud Tartu Vangla 12. novembri 2024. a otsuse nr 1-13/24/518-4

õiguspärasust ning leidnud, et kaebaja 5. septembri 2024. a kahju hüvitamise taotlus nr 1-

13/24/518-1 jäeti õiguspäraselt läbi vaatamata (vt Tartu Halduskohtu 21. märtsi 2025. a

määrust asjas 3-24-3096). Kohtul ei ole põhjust käesoleval ajal asuda teistsugusele

seisukohale.

6. Eeltoodust tulenevalt tuleb X.X.-i kaebus osas, milles kaebaja taotleb mittevaralise kahju

hüvitamist, tagastada HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel.

II

7. Kohus leiab, et kaebus tuleb juulis 2024 kartseris viibimise ajal tekitatud varalise kahju

5,79 eurot hüvitamise nõude osas tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel, mis näeb

ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne

ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul on

eelnimetatud sättes toodud eeldused praegusel juhul täidetud.

8. Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva

subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale

tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav

kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud

kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku,

riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22).

9. Kohtupraktikas on HKMS § 121 lõike 2 punkti 2¹ puhul peetud võimalikuks lähtuda

analoogia korras HKMS § 133 lõikest 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Viimati

nimetatud sätte kohaselt eeldatakse riive väheintensiivsust juhul, kui hüve väärtus ei ületa

1000 eurot. Kuivõrd kaebaja taotletav varaline kahjuhüvitis 5,79 eurot on sellest piirist

väiksem, siis saab juba nõutava hüvitise suurust ja HKMS § 133 lõikes 1 sisalduvat

regulatsiooni arvestades pidada kaebaja õiguste riivet selles osas väheintensiivseks. Samuti ei

saanud pirukate ja viinerite riknemine iseenesest olla tema õigusi niivõrd intensiivselt riivav,

et selles osas oleks põhjendatud täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine ja kohtuotsuse

tegemine. Kaebajale on vanglas tagatud kolm korda päevas toitlustamine.

10. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku

võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle

tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada

sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8

lõige 1 sätestab, et varaline kahju hüvitatakse rahas ning hüvitisega tuleb luua varaline

olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Eeltoodud sätetest

tulenevalt kuulub kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku

võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on õigusvastase teoga, millega

3-24-3038

rikuti mõnda isiku subjektiivset õigust, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju, esineb

põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida

esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole

täidetud, puudub alus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.

11. Tartu Vangla 8. novembri 2024. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsusest

nr 1-13/24/519-2 nähtub, et e-poest tellitud kauba (sh Eesti Pagari viineripirukad

maksumusega 3,10 eurot ning Maks ja Moorits õllemopsid juustuga maksumusega 2,68 eurot)

saabumisel 2. juulil 2024 viibis kaebaja kartseris. Kaebaja sai tellitud toidukaubad kätte 3.

juulil 2024, kui distsiplinaarkaristuse täitmine peatati ning ta lubati tavarežiimile. Edasi viibis

kaebaja kartseris perioodil 5. juuli 2024 kuni 19. juuli 2024.

Kartserisse paigutamises seisneva distsiplinaarkaristuse täitmist reguleerib VangS § 65¹.

Nimetatud paragrahvi teise lõike teine lause sätestab, et kinnipeetava juures kambris olnud

isiklikud asjad antakse hoiule ning tagastatakse kinnipeetavale pärast kartserist vabastamist

(sh isiklikud toiduained). Seega seab VangS § 65¹ lõike 2 teine lause kartserikambris viibivale

kinnipeetavale isiklike asjade omamises piiranguid. Justiitsministri 30. novembri 2000. a

määruse nr 71 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 60 lõige 1 näeb ette, millised asjad on

isikule kartseris lubatud (isiklikud toiduained loetelus ei ole). Kohus leiab, et VSkE § 60

lõikes 1 nimetatud loetelu tuleb lugeda ammendavaks ning vanglal puudub õigus

kaalutlusõiguse alusel kartseris lubatud esemete loetelu laiendada. Seega ei saa pidada

kaebaja 2. juulil 2024 saabunud toiduainete kätteandmist talle 3. juulil 2024 õigusvastaseks.

Samal põhjusel ei saa pidada õigusvastaseks ka toiduainete äravõtmist kartserirežiimi

jätkumisel 5. juulil 2024. Vanglal ei olnud õigusaktidest tulenevat kohustust paigutada

kaebajalt ära võetud toiduained külmkappi. Seega ei saa vanglale ette heita, et vangla

riknevaid toiduaineid külmkappi ei paigutanud (RVastS § 6 lõige 1). Kohus osutab, et ka

kaebajal endal ei oleks olnud võimalik enne kartserirežiimi jätkumist kiiresti riknevaid

toiduaineid külmkappi paigutada, arvestades, et ta oli Tartu Vangla 8. novembri 2024. a

otsusest nr 1-13/24/519-2 nähtuvalt vanglale etteheidetava tegevuse ajal vahistatu staatuses

ehk viibis suletud eluosakonnas (vaidlusaluse tegevuse ajal kehtinud VangS § 90 lõige 3), mis

tähendab, et ta ei saanud eluosakonnas liikuda. Ühtlasi nähtub viidatud otsusest, et kaebaja

paiknes vahistatutele mõeldud eluosakondades, kus ei olnudki külmkappe ehk kaebajal ei

olnudki soovitud ajal võimalik liikuda külmkapi juurde ja tagasi.

12. Eeltoodust tulenevalt ei saa Tartu Vangla tegevust kaebaja 2. juulil 2024 saabunud

toiduainetega ümberkäimisel pidada õigusvastaseks. Seega on täitmata kahjunõude

rahuldamise eeldus, mistõttu on kaebaja kasuks toiduainete riknemise eest kahjuhüvitise

väljamõistmine ebatõenäoline.

13. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne

ning kaebaja kasuks rahalise hüvitise väljamõistmine oleks ebatõenäoline, siis tuleb kaebus

osas, milles kaebaja taotleb varalise kahju hüvitamist summas 5,79 eurot, HKMS § 121 lõike

2 punkti 21 alusel tagastada.

III

14. Kaebaja taotleb varalise kahju hüvitamist ka seoses asjaoluga, et e-poest tellitud ja 27.

augustil 2024 saabunud toidukaup oli saabumise hetkeks juba riknenud. Täpsemalt oli

hallitama läinud meekook ja õunakook väärtusega kokku 6,68 eurot.

3-24-3038

15. HKMS § 4 lõike 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kohus leiab, et

esitatud nõuete näol ei ole tegemist avalik-õigusliku vaidlusega ning kaebus tuleb selles osas

tagastada HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 alusel, mille kohaselt tagastab kohus kaebuse

määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

16. Kohus leiab, et kaebaja kirjeldatud kahju on võrsunud vangiportaali vahendusel e-poega

sõlmitud müügilepingu täitmisest. Vangla kauplusest nõuetele mittevastava toote saamine

(antud juhul söögikõlbmatud koogid) ja selliste toodete saamisega kaasnenud väidetav kahju

on müügilepingu ebaõige täitmise tagajärjed. Sellist lepingu täitmisest võrsunud vaidlust ei

saa kohtu hinnangul pidada avalik-õiguslikuks. Vastavad vaidlused tuleb lahendada

müügilepingut reguleerivate sätete kohaselt, st eraõiguse normide alusel (vt nt Tartu

Halduskohtu 26. mai 2023. a määrus asjas nr 3-23-1140). Tegemist on eraõigussuhtest

tuleneva vaidlusega, mis vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluses vastavalt

tsiviilkohtumenetluse

seadustiku

(TsMS)

§-le 1 ning kohtusse pöördumisel on pädev asja lahendama maakohus (TsMS § 9 lõige 1).

Seega, kui kaebajal on ostjana mingeid pretensioone müüdava kauba osas (sh ostetud kauba

kvaliteet), siis tuleb kaebajal pöörduda vaidluse korral maakohtu poole. Kaebajal on õigus

pöörduda ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures tegutseva tarbijavaidluste

komisjoni poole (TKS § 3 punkt 1, § 40 lõige 3), kui kaupluse pidaja on talle saatnud kauba,

mis ei vasta nõuetele.

17. Tuginedes eeltoodule tagastab kohus X.X.-i kaebuse osas, milles kaebaja taotleb 27.

augustil 2024 saadud riknenud toidukaupadega tekitatud varalise kahju hüvitamist summas

6,68 eurot, HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 alusel.

IV

18. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus kaebaja menetlusabi taotluse sisuliseks

lahendamiseks ja kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

19. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175

lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt)