2-25-1486/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

Tartu, 29. august 2025

Tsiviilasja number

2-25-1486

Tsiviilasi

OÜ GS Core hagi R.Y ja B.E vastu

täitemenetluses ühisvara jagamiseks

Menetlustoiming

Hagist loobumise vastuvõtmine ja menetluse

lõpetamine ning vastuhagide menetlusse võtmisest

keeldumine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja OÜ GS Core (registrikood 16183586,

asukoht XXX ), lepinguline esindaja Alar

Liivamägi e-post alar.l@score.ee

Kostja R.Y

(isikukood XXX, elukoht

xxxxxxxxxxxx–xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx,

XXX), lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov (e-

post XXX)

Kostja B.E

(isikukood XXX, elukoht

xxxxxxxxxxxx–xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Marina

Kelpman (e-post XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu OÜ GS Core 13.08.2025 hagist loobumine ja lõpetada menetlus

tsiviilasjas nr 2-25-1486.

2. Jätta menetlusse võtmata R.Y 19.02.2025 ja B.E 20.03.2025 vastuhagid, sest R.Y

ega B.E ei kõrvaldanud tähtaegselt puuduseid, sh ei esitanud kumbki nõuetekohast

vastuhagi ega tasunud vastuhagilt riigilõivu.

3. Jätta R.Y ja B.E vastuhagidega seotud menetluskulud neist kummagi enda kanda

ning ülejäänud menetluskulud solidaarselt R.Y ja B.E kanda.

4. Rahuldada OÜ GS Core menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt.

Mõista R.Y-lt ja B.E-lt solidaarselt OÜ GS Core kasuks välja menetluskulud 280

eurot ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis

menetluskuludelt (280 eurot) alates käesoleva määruse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

5. Rahuldada OÜ GS Core 13.08.2025 poole riigilõivu tagastamise taotlus. Kanda

pärast määruse jõustumist OÜ GS Core arvelduskontole nr EE252200221082378306

(Swedbank) 210 eurot, selgitus „riigilõivu tagastamine tsiviilasjas nr 2-25-1486“.

6. Tühistada Tartu Maakohtu 29.01.2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-25-1486

kohaldatud hagi tagamise abinõud, millega kanti R.Y ja B.E ühisomandis oleva,

xxxxxxxxxxxx–xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, XXX asuva kinnisasja registriosa nr

xxxxxx kolmandasse jakku eelmärge OÜ GS Core kasuks ning järgmise sisuga

märkus: „OÜ GS Core (registrikood 16183586) on esitanud Tartu Maakohtule hagi

R.Y ja B.E vastu täitemenetluses ühisvara jagamiseks, kus ta on palunud lõpetada

nende xxxxxxxxxxxx–xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, XXX asuva kinnisasja

(registriosa nr xxxxxx) ühisomand avalikul enampakkumisel müümise teel, tsiviilasi

nr 2-25-1486“.

7. Toimetada määrus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni p 2 peale võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 5 ja

§ 373 lg 3 kohaselt esitada määruskaebuse kostjad. Määruse peale võib ülejäänud osas esitada

määruskaebuse TsMS § 433 lg 1 kohaselt. Määruse peale võib esitada TsMS § 661 lg-te 1 ja 2

kohaselt kirjaliku määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

Määruskaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 661 lg 2 kohaselt 15 päeva alates määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ GS Core (hageja) esitas 28.01.2025 hagi R.Y (kostja I) ja B.E (kostja II) vastu

täitemenetluses ühisvara jagamiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 mõttes.

Hageja palus jagada ühisvara selliselt, et lõpetada kostjatele kuuluva ja xxxxxxxxxxxx–

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, XXX asuva korteriomandi (registriosa nr xxxxxx)

(korteriomand) ühisomand korteriomandi panemisega avalikule enampakkumisele ning

jagada müügist laekuv raha pärast enampakkumise kulude kandmist kostjate vahel võrdsetes

osades. Hagejal on kostja I vastu 24.01.2025 seisuga kokku vähemalt 16693 euro 4 sendi

suurune nõue, millele lisandub viivis.

Hagiavalduse järgi on hageja algatanud kostja I vastu kaks täitemenetlust:



Hagejal on kostja I vastu esiteks 7262 euro 77 sendi (sh täitekulud) suurune nõue,

millele lisandub viivis. Hageja on algatanud kostja I vastu täiteasja nr 182/2023/3733,

kus täitedokument on Pärnu Maakohtu 01.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-23-136945.



Hagejal on kostja I vastu teiseks 9430 euro 27 sendi suurune nõue (sh täitekulud),

millele lisandub viivis. Hageja on algatanud kostja I vastu teise täiteasja nr

182/2024/1304, kus täitedokument on Tartu Maakohtu 13.03.2024 tagaseljaotsus

tsiviilasjas nr 2-23-14164.

Hageja võib sissenõudjana nõuda TMS § 14 lg 2 ja perekonnaseaduse (PKS) § 33 lg 3

kohaselt ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale, kui ta tõendab, et

lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. Hageja leiab, et kostja I lahusvarast ei piisa

kohustuste täitmiseks, sest kohtutäitur on saanud kostjalt I esimeses täiteasjas seni konto

arestimise tulemisel sisse nõuda 2 senti ning teises täiteasjas mitte midagi ning

täitemenetlused on kestnud juba üle aasta. Kohtutäitur on tuvastanud, et kostjal I puudub

registritesse kantud lahusvara, millele sissenõuet saaks pöörata, kostja I ei tööta ega saa

arestitavaid hüvitisi, kontodelt laekumisi sisuliselt ei ole, maksutagastuste kinnipidamisi teha

ei saa. Kostja I vastu on algatatud on kümme täitemenetlust. Kohtutäitur väljastas 24.01.2025

mõlemas täitemenetluses õiendid lahusvara arvelt täitmise võimatuse kohta. Hageja soovib

jagada kostjate ühisvarasse kuuluva korteriomandi, pannes selle avalikule enampakkumisele

ja jagada saadud raha pärast enampakkumise kulude kandmist kostjate vahel võrdselt.

2. Hageja esitas koos hagiavaldusega ka hagi tagamise taotluse, milles palub hagi tagamise

abinõudena seada kostjate ühisomandis olevale korteriomandile täitemenetluses ühisvara

jagamise nõude tagamiseks eelmärge ning märkus käesoleva kohtumenetluse kohta.

Arvestades, et kostja I vastu on algatatud kümme täitemenetlust, on igal täitemenetluse

sissenõudjal võimalik analoogselt hagejaga esitada kostja I vastu hagi ühisvara jagamiseks.

Juhul, kui kohus hagi ei taga, võib sellise taotluse esitada mõni teine võlausaldaja ning

arvestades kinnistu väärtust ja võimalike nõuete suurust, siis ei pruugi hageja nõue rahuldatud

saada. Sellest tulenevalt on võlausaldajate vahel terav konkurents kostja I vara suhtes ning

hagi tagamine hageja kasuks on vajalik, kuna vastasel juhul ei ole hagi rahuldava kohtuotsuse

jõustumisel kohtuotsuse täitmine enam võimalik. Samuti on võimalik, et hagi tagamata

jätmise korral teevad kostjad ühisvara jagamise vältimiseks tehingud, millega takistada

kinnistu jagamist ja sellele sissenõude pööramist, võõrandades selle heausksele isikule või

viies selle muul moel ühisvara hulgast välja. Hageja leidis, et kohane hagi tagamise abinõu on

seada korteriomandile eelmärge ühisvara jagamise nõude tagamiseks ja märkus, mis

avalikustab poolelioleva kohtuvaidluse. Hageja on palunud kohtul saata hagi tagamise määrus

täitmiseks kinnistusosakonnale ning lükata dokumentide kostjatele kättetoimetamise edasi

eelmärke ja märkuse kinnistusraamatusse kandmiseni.

3. Tartu Maakohus võttis 29.01.2025 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjatele tähtaja

21 päeva, et esitada hagile kirjal vastus. Sama määrusega rahuldas kohus hagi tagamise

taotluse ning kandis hagi tagamise abinõudena kostjate ühisomandis oleva, xxxxxxxxxxxx–

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, XXX asuva kinnisasja registriosa nr xxxxxx kolmandasse

jakku eelmärge OÜ GS Core kasuks ning järgmise sisuga märkus: „OÜ GS Core (registrikood

16183586) on esitanud Tartu Maakohtule hagi R.Y ja B.E vastu täitemenetluses ühisvara

jagamiseks,

kus ta on palunud lõpetada nende xxxxxxxxxxxx–

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, XXX asuva kinnisasja (registriosa nr xxxxxx) ühisomand

avalikul enampakkumisel müümise teel, tsiviilasi nr 2-25-1486“.

4. Kostja I esitas kohtule 19.02.2025 vastuse, milles märkis, et nõustub sellega, et vara tuleb

jagada, kuid ühisvara tuleb jagada koos kohustustega ja esitas ettepaneku kompromissi

sõlmimiseks, mille kohaselt ühisvara jagatakse sellisel viisil, et lõpetada kostjatele kuuluva

korteriomandi (xxxxxxxxxxxx–xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, XXX, registriosa nr xxxxxx)

(korteriomand) ühisomand korteriomandi panemisega avalikule enampakkumisele ning

jagada müügist laekuv raha kostjate vahel võrdsetes osades üksnes pärast enampakkumise

kulude kandmist ja 16 693,40 euro tasumist hagejale, ülejäänud täitemenetlustes olevate

võlgnevuste tasumist ja laenulepingust nr L01-1846/17T tulenevate kohustuste täitmist.

Kostja I märkis 19.02.2025 esitatud vastuses hagiavaldusele, et juhul, kui pooltel ei õnnestu

asjas sõlmida kompromiss, soovib kostja I esitada vastuhagi.

5. Kostja II esitas 20.03.2025 vastuse, milles palus jätta hagi rahuldamata ning jagada kostjate

ühisvara hoopis selliselt, et ühisvaras olev vaidlusalune korteriomand pannakse

enampakkumisele, kuid saadud rahast kaetakse lisaks enampakkumise kuludele ka

korteriomandiga seotud laenukohustused Bondora AS ees, krediitkaardiga seotud

võlgnevused, täidetakse nõuded kostja I vastu algatatud täitemenetlustes ning alles pärast seda

ülejääv raha jagataks kostjate vahel võrdselt, mille ulatuses saaks hageja nõudeid täita. Kostja

II märkis ühtlasi, et soovib esitada vastuhagi, sest kostjatel on jagamata kohustused ja kostjal

II on täitmata laenukohustused, mis olid võetud abielu jooksul perekonna vajaduste ja kulude

katmiseks.

6. Tartu Maakohus andis 04.03.2025 määrusega pooltele tähtaja kuni 04.04.2025, et pidada

kompromissläbirääkimisi. Kohus märkis, et kui pooled jõuavad kokkuleppele, on võimalik

kohtule esitada allkirjastatud kompromissileping, mille kohus saab kompromissina kinnitada.

Hageja andis kohtule 15.04.2025 teada, et kuigi kostjad saatsid talle omalt poolt 06.04.2025

allkirjastatud kompromissilepingu, ei saa hageja sellega nõustuda. Pooled seega kokkuleppele

ei jõudnud.

7. Tartu Maakohus jättis 28.05.2025 määrusega kostjate vastuhagid TsMS § 3401 lg 1 järgi

käiguta ning andis kostjatele tähtaja 14 päeva, et esitada nõuetekohane vastuhagiavaldus,

muuhulgas tasuda vastuhagilt riigilõiv. Kohus hoiatas, et kui kostjad jätavad kohtu nõudmised

määratud tähtpäevaks täitmata, jätab kohus vastuhagid menetlusse võtmata.

Kohtute Infosüsteemi andmetel toimetati eelnimetatud puuduste kõrvaldamise määrus kostjate

lepingulistele esindajatele kättetoimetamisportaali (KÄPO) kaudu 29.05.2025 kätte. Puuduste

kõrvaldamise tähtaeg möödus 12.06.2025. Kostjad tähtaegselt puuduseid ei kõrvaldanud.

8. Hageja esitas 13.08.2025 kohtule avalduse, milles avaldas soovi hagist loobuda, sest

kostjad on võla tasunud. Hageja palus menetluse lõpetada ning tagastada hagist loobumist

arvestades hagejale pool riigilõivust.

9. Tartu Maakohus andis 13.08.2025 määrusega kostjatele tähtaja hagist loobumise kohta

seisukoha esitamiseks. Kostjad andsid 14.08.2025 kohtule teada, et nad on nõus sellega, et

hageja hagist loobub ning menetlus lõpetatakse.

KOHTU SEISUKOHT

10. Kohus lõpetab menetluse TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt otsust tegemata, kui hageja on

hagist loobunud. Hageja võib hagist TsMS § 429 lg 1 järgi loobuda kuni hagi kohta tehtud

lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.

Kohus võtab hagist loobumise TsMS § 428 lg 1 p 3 ja § 429 lg 1 kohaselt vastu määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hageja loobumine hagist tuleb vastu

võtta ja menetlus tsiviilasjas nr 2-25-1486 lõpetada. Kohus selgitab, et kui menetlus on

lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel TsMS § 432 kohaselt samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti.

11. Kohus lahendab TsMS § 442 lg 5 ja § 463 lg 2 kohaselt menetlust lõpetava määrusega

kohtulahendi resolutsioonis selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata

taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Käesolevas

kohtuasjas ei ole kohus veel lahendanud kostjate vastuhagide menetlusse võtmist,

lahendamata on hageja taotlus tagastada talle pool tasutud riigilõivust, samuti tuleb menetlust

lõpetava määruse jõustumisel tühistada hagi tagamise abinõud.

12. Kohus selgitab kostjate vastuhagide kohta, et kui hageja ei kõrvalda kohtu määratud

tähtpäevaks puuduseid, sealjuures, kui hageja ei tasu tähtajaks riigilõivu, jätab kohus TsMS §

3401 lg 2 kohaselt hagi menetlusse võtmata. Vastuhagi avaldusele kohaldatakse TsMS § 373

lg 3 kohaselt hagiavalduse kohta sätestatut. Erisus on aga selles, et kui vastuhagina esitatud

hagi ei võeta vastuhagina menetlusse, võetakse see menetlusse eraldi hagina, kui vastuhagi

esitaja ei ole taotlenud, et hagi menetletaks üksnes vastuhagina.

Kohus märgib, et kuivõrd käesolevas asjas ei keeldutud vastuhagi vastuhagina menetlusse

võtmisest, vaid kohus keeldus kostjate vastuhagide menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2

kohaselt põhjusel, et vastuhagid ei vastanud hagiavaldusele seatud nõuetele ning neilt ei olnud

tasutud riigilõivu, ei ole vastuhagide eraldi hagina menetlusse võtmine asjakohane. Kohus

selgitab, et kui kohus keeldub vastuavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega,

loetakse TsMS § 372 lg 6 kohaselt, et hagi ei ole esitatud ja et see ei ole olnud kohtu

menetluses.

13. Hageja on esitanud koos hagist loobumise avaldusega 13.08.2025 kohtule ka taotluse

tagastada talle hagist loobumise tõttu pool tasutud riigilõivust. Kohus leiab, et hageja taotlus

on TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja on tasunud riigilõivu

hagiavalduse eest 420 eurot. Kohus leiab, et hagejale tuleb TsMS § 150 lg 2 p 2 järgi

tagastada pool tasutud riigilõivust ehk 210 eurot. Kohus tagastab TsMS § 150 lg 4 järgi

riigilõivu menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja

on palunud riigilõivu tagastada enda arvelduskontole nr EE252200221082378306

(Swedbank).

14. Kohus määrab TsMS §-de 173 ja 174 kohaselt menetlust lõpetavas määruses kindlaks ka

menetluskulude jaotuse ja nende rahalise suuruse. Kohus jätab kostjate vastuhagidega seotud

menetluskulud TsMS § 168 lg 1 ja § 373 lg 3 kohaselt kummagi kostja enda kanda. Kohus

jätab ülejäänud menetluskulud solidaarselt kostjate kanda TsMS § 168 lg 5 kohaselt, mis

sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi

esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

15. Kohus määrab TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 kohaselt kindlaks hüvitatavate

menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on palunud hagiavalduse p-s 5 märgitud

menetluskulude nimekirjas kostjatelt välja mõista hagilt ja hagi tagamise taotluselt tasutud

riigilõiv 490 eurot (420 + 70). Riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 mõttes menetluskulu, mille

tasumise kohustus tuleneb seadusest. Kuivõrd kohus on rahuldanud hageja taotluse tagastada

talle pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ehk 210 eurot, tuleb hageja

menetluskulude kindlaksmääramise taotlus rahuldada osaliselt.

Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 280 eurot (490 – 210). Kohus

rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt ka hageja taotluse ja märgib tema taotluse alusel

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist menetluskuludelt

(280 eurot) alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

16. Kohus lahendab menetlust lõpetava määrusega lisaks TsMS § 442 lg 5 ja § 463 lg 2 järgi

rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus tühistab TsMS § 386 lg 4

kohaselt hagi tagamise määrusega, kui asjas menetlus lõpetatakse.

Kohus tühistab Tartu Maakohtu 29.01.2025 hagi tagamise määrusega kohaldatud hagi

tagamise abinõud, millega kanti kostjate ühisomandisse kuuluvale korteriomandile hageja

kasuks eelmärge ja märkus. Kohus selgitab, et kostjatel tuleb määruse täitmiseks

(eelmärke ja märkuse kustutamiseks) pöörduda ise Tartu Maakohtu kinnistus- ja

registriosakonna poole.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin