2-23-109629/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. august 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-109629

Tsiviilasi

B2 Impact osaühingu hagi V G vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2331.59 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja B2 Impact osaühing (endise nimega OK Incure

osaühing, registrikood 11542046);

hageja lepinguline esindaja A V, e-post xxx;

kostja V G (isikukood xxx).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) hagi V G (isikukood xxx) vastu

rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) kanda.

Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel

lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile

2-23-109629

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

I Hageja nõue ja seisukohad

1. B2 Impact OÜ esitas 07.03.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võla nõudes. Kohus tegi 09.03.2023 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud

14.03.2023 aadressil xxx. Võlgnik V G esitas 20.03.2023 nõudele vastuväite.

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus

31.03.2023 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139.

Hageja esitas 20.04.2023 hagiavalduse V G vastu võlgnevuse nõudes, millega hageja palub

kostjalt välja mõista arvelduskrediidilepingust nr xxx tulenev põhivõlg 1768.77 eurot,

intress 266.98 eurot, viivis 255.84 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot, riigilõiv 350

eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast

päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses

sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja XXX AS vahel 19.12.2019 sõlmitud

arvelduskrediidileping nr xxx. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei

täitnud, ütles XXX AS lepingu 15.12.2022 üles. XXX AS loovutas 16.01.2023 kostja

vastase nõude osaühingule B2 Impact koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

09.02.2024 esitas hageja seisukoha kostja vastusele. Seoses nõude loovutamisega selgitab

hageja, et laenulepingu teenuse üldtingimuste peatüki VIII punkti 1 kohaselt, edastatakse

kõik lepingujärgsed või sellega seonduvad avaldused ja teated, mis tuleb teha kirjalikult või

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, vastavale lepingus kostja poolt deklareeritud

posti või e-posti aadressile. Krediidiandaja edastas kostjale kliendikeskkonna kaudu kostja

poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile xxx 16.01.2023 teate, milles

teavitas kostjat tema ja XXX AS vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest

OK Incure OÜ-le (hagiavalduse lisa 6). Kuna kostja oma kontaktandmete muutumisest

krediidiandjat ei teavitanud (kohustus tulenes teenuse üldtingimuste peatüki VIII punktist 3),

võis krediidiandaja mõistlikult eeldada kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti

aadressi xxx õigsust. Eeltoodust tulenevalt saab kostjale nõude loovutamise teate

kättetoimetatuks lugeda TsÜS § 69 lg 3 mõttes, kuna kostjal oli mõistlik võimalus sellega

iseteeninduse kaudu tutvuda. Hageja juhib kohtu tähelepanu, et kostja kasutab eelnimetatud

e-posti aadressi kuni tänaseni, märkides vastuses hagiavaldusele samuti e-posti aadressiks

xxx, mistõttu võib pidada kostja poolt esitatud vastuväiteid teate mittekättesaamise kohta

pahatahtlikuks. Lisaks eelnevale juhib hageja tähelepanu, et tahteavalduse saab lugeda

kättetoimetatuks ka kohtumenetluses (v.a kui pole kasutatud mõnda

kättetoimetamisfiktsiooni; Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-53-16). Käesolevas asjas on kostja

saanud nõude loovutamise teate kätte hiljemalt 03.07.2023, kui kostja sai kätte

hagimaterjalid sh nõude loovutamise teatise.

Krediidiandja on täitnud VÕS § 4035 lg 1 tuleneva selgituskohustuse. Kostjale on

iseteeninduses kõik laenudokumendid kättesaadavad püsival andmekandjal. Enne lepingu

allkirjastamist kohustus kostja põhjalikult tutvuma lepingu ning selle lahutamatuks osaks

oleva Teabelehe, Teenuse üldtingimuste, Hinnakirja ja Kliendiandmete Töötlemise

Põhimõtetega. Kostja sõlmis krediidiandjaga lepingu, allkirjastades lepingu ja selle

2-23-109629

tingimused digitaalselt 19.12.2019 (vt. hagiavalduse lisa 1). Lepingu ja selle lisade

(sealhulgas Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele) digitaalse allkirjastamisega

kinnitas kostja lepingu ja selle tingimustega tutvumist ning nendega nõustumist

(Hagiavalduse lisa 2).

Hageja on hagiavalduse punktis 1.3 välja toonud, et kostja on saanud

arvelduskrediidilepingu xxx alusel perioodil 31.12.2019-11.04.2022 kokku krediiti summas

2661.20 eurot, mis sisaldas väljavõtutasu 113.86 eurot (põhitingimustest tulenevalt

arvelduskrediidi ülekandmine kliendi pangakontole (väljavõtutasu) 3.5 EUR + 3.5%

ülekande summast). Kuna hageja on ekslikult märkinud 11.04.2022 väljamakse summaks

88.10 eurot, tegelik väljamakse summa on 99.10 eurot (vt. hagiavalduse lisa 2

maksekorraldust nr. 3118057570), on tegelikuks saadud summaks 2671.20 eurot ning

väljamakstavaks krediidisummaks kokku 2557.34 eurot (vt. hagiavalduse lisa 2

maksekorraldused).

Hagiavalduse punktis 1.4 on hageja poolt välja toodud, et kostja poolt on lepingu xxx

katteks tagasimakseid tehtud kokku 2859.12 eurot (vt. hagiavalduse lisa 3). Kostjal oli lisaks

arvelduskrediidilepingule xxx sõlmitud XXX AS-iga ka järelmaksuleping, millest tulenev

nõue on tasutud. Järelmaksulepingu katteks on kostja poolt tehtud tagasimakseid kokku

summas 1732.32 eurot (lisa 3). Antud asjaolu nähtub ka kostja poolt vastuses esitatud

pangakonto väljavõtetest, kus järelmaksulepingu tagasimaksed on selgitusega „xxx“.

Eeltoodud selgitus puudub 30.09.2020, 16.11.2020 ja 8.12.2020 tagasimaksetel, kuna

nimetatud kuupäevadel tehtud tagasimaksed on kostja poolt tehtud mõlema lepingu, nii

arvelduskrediidilepingu kui ka järelmaksulepingu katteks.

Kuna krediidikonto lepingu (liik krediidiliin) iseloomust tulenevalt maksegraafik puudub

ning ka minimaalse kuumakse summa on muutumises, sõltuvalt sellest, kuidas kostja oma

krediidikontot kasutab, edastas krediidiandja kostjale igakuiselt ka informatiivse arve

minimaalse kuumakse summa kohta (09.02.2024 seisukoha lisa 4). Seega pidi kostjale

olema teada, millest igakuine laenumakse koosnes ning mille katteks see krediidiandja poolt

arvestati, vastasel juhul ei oleks kostja osanud vastavalt arvel märgitud summades

tagasimakseid ka sooritada (vt. arveid ja hagiavalduse lisa 3).

Kostja väidab, et XXX AS ja V G vahel sõlmitud laenulepingut ei ole kohtule esitatud.

Arvelduskrediidileping xxx koos lisadega on kohtule esitatud hagiavalduse lisaga 1.

Tulenevalt eeltoodust on tõendatud, et kostja on teinud tagasimakseid

arvelduskrediidilepingu xxx katteks kokku summas 2859.12 eurot, mitte aga 4591.45 eurot,

nagu kostja väidab.

Hageja hinnangul täitis laenuandja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise

põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Laenuandja

kontrollis põhjalikult kostja krediidivõimelisust võttes arvesse kliendi enda esitatud, AS-lt

xxx ja arvelduskonto väljavõttelt saadud infot. Arvesse võeti kliendilt saadud info tema

finantskohustuste kohta. Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning

võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Pensionikeskusest saadud päringu tulemusel, saadi

kostja keskmiseks sissetulekuks 266.52 eurot (oktoober-november 2019). Kostja

sissetulekute ja kohustuste õigsust kontrolliti ka pangakonto väljavõtte alusel, mille järgi

saadi kostja keskmiseks netosissetulekuks 776.84 eurot, milles võeti arvesse järgnevaid

sissetulekuallikaid: OÜ xxx (492 eurot), xxx (243.67 eurot) ja xxx (41.17 eurot). Kostjal oli

kohustus xxx AS-i ees kuumaksega 196.61 eurot. Lepingu sõlmimisel puudusid mistahes

maksehäired. Eeltoodud teave oli krediidiandaja hinnangul piisav võimaldamaks hinnata

kostja krediidivõimelisust. Krediidiandja hindas kostja igakuiseks maksevõimeks 364.93

2-23-109629

eurot (keskmine netosissetulek 776.84 eurot – finantskohustused 196.61 eurot - muud

minimaalsed kulud ehk majapidamiskulud 215.30 eurot). Kostjal on alati võimalus väita, et

krediidiandaja ei hinnanud tema krediidivõimet piisava hoolsusega, tahtes vabaneda seeläbi

makseraskustesse tekkimisel enda kohustustest. Selline kostja seisukoht on vastuolus

laenusuhte olemusega. Kostja on teovõimeline isik, kes vastutab oma tegude ja tagajärgede

eest.

19.05.2025 määras kohus hagejale tähtaja hagi aluse täpsustamiseks. 29.05.2025 esitas

hageja vastuse kohtunõudele.

Hageja on seisukohal, et seadus ei kohusta krediidiandajat kontrollima krediidivõimelisuse

hindamisel isiku ülalpeetavaid. Finantsinspektsiooni käsiraamatu kohaselt, ei ole

ülalpeetavate osas kontrolli teostamine rahvastikuregistri kaudu absoluutne, see tähendab, et

kõikidel krediidiandjatel ei ole ligipääsu sealt nähtuvatele andmetele. Krediidiandjal

puuduvad õigused antud isikuandmetele ligipääsuks. Mõningatel juhtudel on krediidiandjal

võimalik tarbija ülalpeetavate arv tuvastada kontrollides tarbija arvelduskonto väljavõtet.

Krediidiandaja ei tuvastanud ka kontoväljavõtte põhjal, et kostjal oleks ülalpeetavaid.

Krediidiandaja arvestab laenusaaja ülalpeetavatega, kui laenusaaja on seda ise laenutaotluses

märkinud. Antud juhul kostja on taotluses ülalpeetavate kohta märkinud 0 (vt. allolev

kuvatõmmis rida ”Number of dependents” ehk ülalpeetavad), millest krediidiandaja ka

lähtus.

Krediidiandjale ei ole õigusaktiga kehtestatud kohustuslikku krediiditaotluse vormi, mida

kõik krediidiandjad peavad kasutama. Sealhulgas ei näe seadus ette, et krediidiandja on

kohustatud majapidamiskulusid küsima laenusaajalt. Krediidiandjale on seatud seadusest

tulenev kohustus võtta arvesse regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p 4).

Metoodika, kuidas krediidiandja toodud kulusid arvestab või nende kulude suurust

kontrollib on krediidiandja õigus oma sise-eeskirjadega reguleerida ning vastavat

metoodikat sisustada. Krediidiandjal on õigus ja ka kohustus kehtestada sise-eeskirjadega

vastavad metoodikad, kuidas ta laenusaaja krediidivõimelisust hindab ning kuidas ta jõuab

vastava krediidiotsuseni (positiivse või negatiivse). Kohus ei saa ise hakata ümber

kujundama krediidiandaja poolt kehtestatud metoodikat ja sise-reegleid, mis on

Finantsinspektsiooni poolt heakskiidu saanud.

Kuna muude kohustuste suuruse hindamiseks on olemas Statistikaameti andmed, mis on

krediidiandja hinnangul usaldusväärsed ja adekvaatsed, siis krediidiandaja hindab muude

kulude suurust nende alusel. Väljavõttelt on äärmiselt raske tuvastada – igapäevased

vajalikud kulud ei ole kõik kulutused, mis tehakse toidupoes, apteegis jne. Konto väljavõtete

andmed ei ole usaldusväärsemad ega adekvaatsemad – isikud võivad tasuda üürimakseid

sularahas, kulud võivad olla jagatud teiste isikutega ning kliendi konto väljavõttel pole

nende tasumine tuvastatav, maksed poodides ja apteekides – ei ole võimalik tuvastada, mis

summas on tegemist vajalike kulutustega ja mis summas mitte, kulud transpordile ja

meelelahutusele, haridusele, meditsiinile.. Neid on väljavõttelt äärmiselt keeruline tuvastada.

Seetõttu kasutatakse ka Statistikaameti andmeid.

Kostja esitas laenutaotluses enda igakuisteks elamiskuludeks kokku 200 eurot (vt.

29.05.2025 vastuse lk 2 kuvatõmmis rida „Monthly living expenses“ – igakuised

elamiskulud). Muude kulude hindamisel võeti seega aluseks Statistikaameti poolt avaldatud

andmed ning arvestati majapidamiskuluga 215.30 eurot, kuna see summa oli suurem.

2-23-109629

Krediidiandaja kogub andmeid erinevate sissetulekuallikate kohta ning arvutab nende

keskmise vastavalt kehtestatud sise-reeglitele. Antud juhul nähtus kostja pangakonto

väljavõttest, et kostjal oli viimase nelja täiskuu (august-november 2019) sissetulekuallikaks

lisaks xxx poolt makstavale xxx ka töötasu OÜ-st xxx. Kostja esitas laenutaotluses enda

igakuiseks netosissetulekuks 1000 eurot (vt. käesoleva vastuse kuvatõmmis rida „Monthly

net income“ – igakuine netosissetulek), mis oli suurem kui krediidiandaja poolt

krediidivõimelisuse hindamisel arvestatud netosissetulek 776.84 eurot.

Krediidiandaja arvestas krediidivõimelisuse hindamisel krediidiriski maandamiseks kostja

finantskohustusega xxx AS ees summas 196.61 eurot, kuigi kostja märkis enda igakuisteks

kohustusteks 82 eurot (vt. käesoleva vastuse lk 2 kuvatõmmis rida „Monthly liabilities“ –

igakuised kohustused).

VÕS § 4034 lg 7 neljanda lause kohaselt ei saa pidada krediidiandjat vastutustundliku

laenamise põhimõtete täitmise kohustust rikkunuks, kui krediidivõtja on teadlikult jätnud

esitamata olulist teavet või esitanud valeteavet ja krediidiandja tugineb krediidivõimelisuse

hindamise otsuses krediidivõtja poolt esitatud andmetele (sh laenutaotlusele).

Kostja igakuiseks maksevõimeks hinnati 364.93 eurot. Arvestades kostja sissetulekut ja

muid kohustusi oli tõenäoline st. jõuti positiivse otsuseni, et kostja suudab võetud krediiti

lepingus kokkulepitud tingimustel jätkusuutlikul viisil tagastada.

Krediidiandaja poolt VÕS §-s 4034 sätestatud kohustuste täitmist kinnitab ka asjaolu, et

laenusaaja täitis arvelduskrediidilepingust tulenevaid kohustusi korrektselt ca 3 aastat.

Järelikult oli kostja lepingu sõlmimisel maksevõimeline mistõttu leiab hageja, et

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega

ning VÕS § 4034 lg 7 tuleneva nõuete ümberarvestuseks puudub alus.

II Kostja vastuväited

2. 31.07.2023 esitas kostja vastuse hagile. Kostja ei tunnista hageja poolt esitatud nõuet.

Kostja on seisukohal, et ta ei ole endale võtnud mingeid lepingulisi kohustusi hageja ees ja

ei ole sõlminud mingeid lepinguid ei suulises ega kirjalikus vormis. Mingit vara, mingeid

materiaalseid väärtusi ei ole kostja hagejalt saanud. Endine võlausaldaja ei teavitanud kostjat

nõuete loovutamisest kirjalikult. Kostja ei saanud hageja märgitud teatist nõude loovutamise

kohta. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud 16.01.2023 nõude loovutamise teatise kostjale

edastamist. Kostja leiab, et hageja esitatud teatis nõude loovutamise kohta 16.01.2023 (lisa

6) ei ole piisavad tõendamaks nõudeõiguse olemasolu hagejal.

Kostja selgitab, et talle helistas XXX AS-i esindaja, kes telefonivestluse käigus teenust

reklaamides teatas XXX AS-i esindaja laenutingimustest, mis erinevad oluliselt tegelikest.

Kostja uskus helistanud naist - XXX AS esindajat ning sõlmis 19. detsembril 2019. a

suuliselt elektroonilisel kujul saadud teabe alusel arveldus- ja laenulepingu kaheks aastaks.

XXX AS tegi väljamakseid kostja arvelduskontole nr xxx summas 2547.34 eurot. Alates

01.01.2020 hakkas kostja regulaarselt raha üle kandma saadud finantsteenuse tagastamiseks:

2020. aastal 2822.32 eurot; 2021. aastal 1060 eurot; 2022. aastal 709.13 eurot. Kokku

maksis kostja XXX AS-ile enam kui 2,5 aasta jooksul tagasi 4591.45 eurot, mis on 2044.11

eurot rohkem kui saadud laenusumma.

2-23-109629

Kostja pöördus XXX AS-i poole ning palus selgitus, mille katteks on tagasi makstud

summad arvestatud. 03.08.2022 vastuse kohaselt pakutakse kostjale püsivat krediidikontot,

millel puudub kindel maksegraafik ning laenu tagasimaksmine on vabatahtlik. Kostja on

seisukohal, et ebaõiglased tingimused on vastuolus läbirääkimistel ja sidevahenditega

lepingu vormistamisel lubatuga. Kostja leiab, et XXX AS tüüptingimused on tühised, kuna

need eksitavad tarbijaid ja kahjustavad neid põhjendamatult. Kostja suhtes seaduses

sätestatud tingimusi ei järgitud ja tehingu jaoks olulistest asjaoludest ei teatatud ei enne

tehingu tegemist ega ka pärast seda, vaatamata korduvatele pöördumiste.

Kuna nagu XXX AS 03.08.2022 kirjalikus vastuses märgitud, ei ole neil fikseeritud

maksegraafikut ja laenu tagasimaksmine on vabatahtlik, leidis kostja, et olemasolevad

kohustused on täidetud täies mahus, kuna finantsteenuse jaoks laekunud summas 2547.34

eurot, tasus kostja 4591.45 eurot, mis on 2044.11 eurot rohkem kui laekus.

Kostja saatis 12.09.2022 XXX AS-ile avalduse finantsteenuse osutamisest keeldumise

kohta, milles märkis, et suhe lõpetati alates 14.09.2022, seoses võetud kohustuste täitmisega.

Kostja peatas kõik maksed XXX AS-ile.

Esitatud hagiavalduses on märgitud, et XXX AS ja V G (kostja) vahel sõlmiti laenuleping,

mille alusel anti võlgnikule laen, kuid laenulepingut kohtule ei esitatud. XXX AS-il

puuduvad tõendid selle kohta, et ta selgitas tarbijale enne lepingu sõlmimist olulisi

lepingutingimusi ja laenulepingu sõlmimisega kaasnevaid riske ning sai selle kohta

kinnituse kostjalt. Kostja ei saanud XXX AS-lt täielikku ja usaldusväärset teavet

laenulepingu tingimuste kohta ning seetõttu ei olnud tal võimalik hinnata kõiki krediidiriske.

XXX AS-il puuduvad tõendid selle kohta, et ta selgitas tarbijale enne lepingu sõlmimist

olulisi lepingutingimusi ja laenulepingu sõlmimisega kaasnevaid riske ning sai selle kohta

kinnituse kostjalt.

31.07.2023 esitas kostja vastuse, milles toob välja, et maksete lõpetamise põhjuseks oli

asjaolu, et kostjal ei olnud enam rahalist suutlikkust sellise laenukoormusega toime tulla.

Kostja on piiratud teovõimega isik, kelle ülalpidamisel on alaealine poeg. Pealegi ei olnud

selge, kui kaua pidi kostja XXX AS-ile raha tasuma. XXX AS ei esitanud kostjale kehtiva

laenulepingu alusel täpset ja täielikku arvestust.

Hageja vastusest nähtub, et võlausaldaja teadis, et kostja on piiratud töövõimega ja et kostja

sai töövõimetuspensioni 266.25 eurot. See tähendab, et see summa on kostja ainus

garanteeritud sissetulek. Kostja muud sissetulekud ei ole garanteeritud ja sõltuvad kostja

tervisest, mis ei ole stabiilne. Lisaks nähtub hageja vastusest, et laenuandja teadis, et kostjal

on kohustusi muude laenude osas (xxx AS – 196.61 eurot kuus). Seega arvatakse

garanteeritud sissetulekust 266.25 maha 196.61 eurot, jättes kostja elamisvajadusteks 69.64

eurot. Võlausaldaja ei võtnud kostja krediidivõimelisuse kontrollimisel arvesse, et kostjal on

alaealine laps, keda kostja on kohustatud ülal pidama (xxx sündis xxx). Lapse kulusid ei

arvestatud. Kostja leiab, et hüvitisi ei saa pidada regulaarseks sissetulekuks. See hüvitis

viitab selgelt sellele, et kostjal puudub regulaarne sissetulek. Kostja on seisukohal, et on

alusetu väita, et kostja oli võimeline tasuma krediidilimiidilepingus ettenähtud makseid.

Kostja on seisukohal, et hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise

tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist. Kostja tasus põhivõla ja hageja tunnistas seda

asjaolu.

III Kohtu põhjendused

2-23-109629

3. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele.

VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutuse seisukoha.

TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

4. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §

405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest

kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku

või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus

täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata

jätmise tagajärgi.

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

5. Harju Maakohtu menetluses on B2 Impact osaühingu hagi V G vastu võla nõudes.

Kostja ei nõustu hagiavalduses esitatud nõudega. Kostja on seisukohal, et hageja ei andnud

kostjale enne lepingu sõlmimist piisavalt infot, B2 Impact osaühing pole nõuet kehtivalt

omandanud ning XXX AS on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

6. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kostja vastuväide, et kostja ei saanud XXX AS-lt

täielikku ja usaldusväärset teavet laenulepingu tingimuste kohta ning seetõttu ei olnud tal

võimalik hinnata kõiki krediidiriske. Hageja on esitanud kohtule kostja poolt allkirjastatud

teenusetingimused, arvelduskrediidilepingu ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabelehe (Hagiavalduse lisad 1 ja 2).

2-23-109629

7. Lisaks on kostja esitanud vastuväite nõude loovutamise osas. Kohtu hinnangul on hageja

tõendanud, et XXX AS on nõude kostja vastu loovutanud hagejale. Kohus nõustub hagejaga,

et tahteavalduse saab lugeda kättetoimetatuks ka kohtumenetluses (v.a kui pole kasutatud

mõnda kättetoimetamisfiktsiooni; Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-53-16). Käesolevas asjas on

kostja saanud nõude loovutamise teate kätte hiljemalt 03.07.2023, kui kostja sai kätte

hagimaterjalid sh nõude loovutamise teatise.

8. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised

asjaolud järgmiste eelduste osas:



krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);



krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);



leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;



tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda (VÕS § 4062);



tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus

on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja

eeldused (VÕS § 404 lg 21);



lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse

esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu

kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;



lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid

nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);



krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;



viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;



kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);



kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses

järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava

põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras

muude kohustuste katteks;



lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;



tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86);



krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).

9. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja

veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet,

mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata, mistõttu ei ole hageja nõue hagiavalduses

märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud.

9.1. Hageja hinnangul täitis laenuandja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise

põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Laenuandja

kontrollis põhjalikult kostja krediidivõimelisust võttes arvesse kliendi enda esitatud, AS-lt

xxx ja arvelduskonto väljavõttelt saadud infot. Arvesse võeti kliendilt saadud info tema

finantskohustuste kohta. Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning

võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Pensionikeskusest saadud päringu tulemusel, saadi

kostja keskmiseks sissetulekuks 266.52 eurot (oktoober-november 2019). Kostja

sissetulekute ja kohustuste õigsust kontrolliti ka pangakonto väljavõtte alusel, mille järgi

2-23-109629

saadi kostja keskmiseks netosissetulekuks 776.84 eurot, milles võeti arvesse järgnevaid

sissetulekuallikaid: OÜ xxx (492 eurot), xxx (243.67 eurot) ja xxx (41.17 eurot). Kostjal oli

kohustus xxx AS-i ees kuumaksega 196.61 eurot. Lepingu sõlmimisel puudusid mistahes

maksehäired. Eeltoodud teave oli krediidiandaja hinnangul piisav võimaldamaks hinnata

kostja krediidivõimelisust. Krediidiandja hindas kostja igakuiseks maksevõimeks 364.93

eurot (keskmine netosissetulek 776.84 eurot – finantskohustused 196.61 eurot - muud

minimaalsed kulud ehk majapidamiskulud 215.30 eurot).

Hageja on seisukohal, et seadus ei kohusta krediidiandajat kontrollima krediidivõimelisuse

hindamisel isiku ülalpeetavaid. Mõningatel juhtudel on krediidiandjal võimalik tarbija

ülalpeetavate arv tuvastada kontrollides tarbija arvelduskonto väljavõtet. Krediidiandaja ei

tuvastanud ka kontoväljavõtte põhjal, et kostjal oleks ülalpeetavaid. Krediidiandaja arvestab

laenusaaja ülalpeetavatega, kui laenusaaja on seda ise laenutaotluses märkinud. Antud juhul

kostja on taotluses ülalpeetavate kohta märkinud 0 (vt. allolev kuvatõmmis rida ”Number of

dependents” ehk ülalpeetavad), millest krediidiandaja ka lähtus.

Kostja esitas laenutaotluses enda igakuisteks elamiskuludeks kokku 200 eurot. Muude

kulude hindamisel võeti seega aluseks Statistikaameti poolt avaldatud andmed ning arvestati

majapidamiskuluga 215.30 eurot, kuna see summa oli suurem.

Krediidiandaja kogub andmeid erinevate sissetulekuallikate kohta ning arvutab nende

keskmise vastavalt kehtestatud sise-reeglitele. Antud juhul nähtus kostja pangakonto

väljavõttest, et kostjal oli viimase nelja täiskuu (august-november 2019) sissetulekuallikaks

lisaks Töötukassa poolt makstavale töövõimetuspensionile ka töötasu OÜ-st xxx. Kostja

esitas laenutaotluses enda igakuiseks netosissetulekuks 1000 eurot, mis oli suurem kui

krediidiandaja poolt krediidivõimelisuse hindamisel arvestatud netosissetulek 776.84 eurot.

Krediidiandaja arvestas krediidivõimelisuse hindamisel krediidiriski maandamiseks kostja

finantskohustusega xxx AS ees summas 196.61 eurot, kuigi kostja märkis enda igakuisteks

kohustusteks 82 eurot.

Kostja igakuiseks maksevõimeks hinnati 364.93 eurot. Arvestades kostja sissetulekut ja

muid kohustusi oli tõenäoline st. jõuti positiivse otsuseni, et kostja suudab võetud krediiti

lepingus kokkulepitud tingimustel jätkusuutlikul viisil tagastada.

Krediidiandaja poolt VÕS §-s 4034 sätestatud kohustuste täitmist kinnitab ka asjaolu, et

laenusaaja täitis arvelduskrediidilepingust tulenevaid kohustusi korrektselt ca 3 aastat.

9.2. Kostja toob välja, et ta on piiratud töövõimega ning sai töövõimetuspensioni 266.25

eurot. See tähendab, et see summa on kostja ainus garanteeritud sissetulek. Kostja muud

sissetulekud ei ole garanteeritud ja sõltuvad kostja tervisest, mis ei ole stabiilne. Lisaks

nähtub hageja vastusest, et laenuandja teadis, et kostjal on kohustusi muude laenude osas

(xxx AS – 196.61 eurot kuus). Seega arvatakse garanteeritud sissetulekust 266.25 eurot

maha 196.61 eurot, jättes kostja elamisvajadusteks 69.64 eurot. Võlausaldaja ei võtnud

kostja krediidivõimelisuse kontrollimisel arvesse, et kostjal on alaealine laps, keda kostja on

kohustatud ülal pidama. xxx sündis xxx.

Kostja leiab, et hüvitisi ei saa pidada regulaarseks sissetulekuks.

9.3. Kohus selgitab, et krediidiandja peab krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma

tarbija ülalpeetavate arvu ja tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid

kulutusi majapidamisele (nt kulutused toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele,

2-23-109629

kindlustusmaksetele jne). Ülalpeetavate arv on oluline näitaja, millega tuleb tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel arvestada, kuna kulud ülalpeetavatele võivad moodustada

tarbija regulaarsest sissetulekust märkimisväärse osa. (Vaata ka TrtRnKo 19.12.2022, 2-21-

129359, p 14).

Kohus selgitab, et regulaarne on sissetulek, mida tarbija saab kindla või kindlaks määratud

ajakava alusel (igas kuus, kvartalis ja/või aastas) ja sissetulekuallikatest nagu töötasu,

pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis (KAVS § 49 lg 3 p, TrtRnKo 17.07.2022,

2-21-125271, p 8). Kostja poolt saadav töötukassa hüvitis ja sotsiaaltoetus loetakse

regulaarseks sissetulekuks.

Hageja on kohtule esitanud kostja konto väljavõtte perioodi 06.12.2018.12-05.12.2019

kohta. Kostja on saanud töötasu OÜ-lt xxx summas 492 eurot kuus 2019.a. oktoobris,

septembris, augustis, märtsis ja 2018. aasta detsembris. Kostja sai igakuiselt hüvitist

töötukassalt summas 243.67 eurot ning sotsiaaltoetust 41.17 eurot. Kui vaadata kostja

viimase kuue täiskuu sissetulekut ehk perioodi 2019. aasta juuni-november, siis käis kostja

tööl vaid kolmel kuul ning koos töötukassa hüvitise ja sotsiaaltoetusega oli kostja keskmine

sissetulek 530.84 eurot (284.84 + 776.84 + 776.84 + 776.84 + 284.84 + 284.84). Kui

vaadata terve aasta sissetulekut, siis on kostja keskmine sissetulek veelgi väiksem. Hageja

toob välja, et lähtus viimase nelja täiskuu (august-november 2019) sissetulekust ning sai

arvestas netosissetulekuks 776.84 eurot. Isegi kui võtta aluseks hageja nimetatud periood,

oleks keskmiseks sissetulekuks (284.84 + 776.84 + 776.84 + 776.84) 653.84 eurot.

Elatusmiinimum 2019 aastal oli 215.44 eurot. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et

laenuandja oleks kontrollinud, kas kostjal on ülalpeetav ning arvestanud krediidivõimelisuse

hindamisel kostja ülalpeetavaga. Kui lähtuda hageja esitatud maksevõime arvutuskäigust,

siis ei ole kostja 6 kuu konto väljavõtte kohaselt krediidivõimeline: -96.65 eurot (keskmine

netosissetulek 530.84 eurot – finantskohustused 196.61 eurot - muud minimaalsed kulud ehk

majapidamiskulud 215.44 eurot - 215.44 eurot). Võttes aluseks hageja viidatud 4 kuud, siis

oleks kostja maksevõimeks (netosissetulek 653.84 – finantskohustused 196.61 eurot - muud

minimaalsed kulud ehk majapidamiskulud 215.44 eurot – ülalpeetava kulud 215.44 eurot)

26.35 eurot. 09.02.2024 seisukohale lisatud arvete kohaselt oli laenumakse keskmine

tagasimakse 100 eurot kuus.

Lisaks nähtus kostja terve aasta arvelduskonto väljavõttelt asjaolu, mille kostja välja tõi, et

kostja muu sissetulek peale töötukassa hüvitise ja sotsiaaltoetuse ei olnud stabiilne ning

laenu väljastamisele eelnenud täiskuul novembris kostja töötasu ei saanud. Krediidiandja ei

küsinud kostjalt täiendavaid andmeid sissetuleku kohta.

Hageja toob välja, et krediidiandaja poolt VÕS §-s 4034 sätestatud kohustuste täitmist

kinnitab ka asjaolu, et laenusaaja täitis arvelduskrediidilepingust tulenevaid kohustusi

korrektselt ca 3 aastat. Kohus selgitab, et lepingu täitmine ei tõenda kostja

krediidivõimelisust lepingu sõlmimise ajal.

9.4. Hageja on seisukohal, et VÕS § 4034 lg 7 neljanda lause kohaselt ei saa pidada

krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmise kohustust rikkunuks, kui

krediidivõtja on teadlikult jätnud esitamata olulist teavet või esitanud valeteavet ja

krediidiandja tugineb krediidivõimelisuse hindamise otsuses krediidivõtja poolt esitatud

andmetele (sh laenutaotlusele).

2-23-109629

Kohus ei nõustu hagejaga, et kohaldamisele kuulub VÕS § 4034 lg 7 neljas lause. Kohtule

esitatud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks jätnud teadlikult esitamata olulist teavet.

Krediidiandja ei teinud krediidiotsust kostja esitatud andmete alusel. Lisaks tuvastas kohus

eelnevalt punktis 9.3., et krediidiandja poolt kogutud teabe alusel ei olnud kostja lepingu

sõlmimise ajal krediidivõimeline.

10. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja

krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks

VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja

tagasimaksed uuesti määrama.

11. TsMS § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest.

Hageja on seisukohal, et VÕS § 4034 lg 7 tuleneva nõuete ümberarvestuseks puudub alus,

mistõttu nõude ümberarvestust hageja ei esitanud.

09.02.2024 hageja seisukoha kohaselt on kostjale väljastatud laen summas 2557.34 eurot.

Kostja on tagasimakseid teinud kokku 2859.12 eurot. Võttes arvesse, et leping öeldi üles

15.12.2022 ning VÕS §-s 94 sätestatud määr oli kuni 31.12.2022 0%, siis on kostja kogu

laenu tagastanud.

12. Eeltoodu alusel ei ole hageja võla nõue V G’i vastu põhjendatud ning tuleb jätta

rahuldamata.

IV Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist (TsMS § 174 lg 2).

14. Kuna kohus jättis kogu hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel

hageja kanda. Kuna kostja ei ole kohtumenetluses osalenud lepingulise esindaja vahendusel,

siis määrab kohus, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

2-23-109629

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik