2-18-11209/102 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaija Koik

Määruse tegemise aeg ja koht 29.08.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-11209

Tsiviilasi

Q.R-i kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

Avaldaja

(võlgnik):

Q.R

(isikukood

XXX)

esindajad

Puudutatud isikud (võlausaldajad):

Z.J.E (registrikood XXX);

Eesti Vabariik (B.H.H kaudu, registrikood xxx;

Eesti Vabariik (K.W.Z-i kaudu, registrikood XXX);

Kohtutäitur B.M (registrikood xxx);

J.M.Z (registrikood XXX);

Tallinna kohtutäitur S.N (registrikood XXX).

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Q.R ’i (isikukood XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetlus.

2. Jätta Q.R pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.

3. Vabastada E.R (isikukood XXX) usaldusisiku kohustuste täitmisest.

4. Avaldada teade käesoleva määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

5. Jätta menetluskulud Q.R ’i kanda, v.a. võlausaldajate menetluskulud, mis jäävad

võlausaldajate endi kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb

esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Q.R (isikukood XXX, edaspidi võlgnik) esitas 25.07.2018 Harju Maakohtule

maksejõuetusavalduse ja avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

2. Harju Maakohus kuulutas 09.10.2018 määrusega välja võlgniku pankroti.

3. Harju Maakohus kinnitas 27.02.2020 määrusega võlgniku pankrotimenetluses

pankrotihalduri poolt esitatud jaotusettepaneku. Võlgniku pankrotimenetluses võlausaldajate

tunnustatud nõuded (PankrS § 153 lg 1 p 2 kohases rahuldamisjärgus) ja jaotised olid

alljärgnevad:

Võlausaldaja

Tunnustatud

nõude

summa

(eurodes)

Jaotis (%)

Z.J.E

233,26

1,5

B.H.H

9 648,25

63,4

Kohtutäitur B.M

69,30

0,5

Eesti Vabariik K.W.Z-i kaudu

3 585,55

23,5

J.M.Z

436,14

2,9

J.M.Z

642,46

4,2

J.M.Z

65,30

0,4

J.M.Z

102,57

0,7

J.M.Z

4,87

0,0

Kohtutäitur S.N

441,46

2,9

Kokku

15 229,16

4. Harju Maakohus lõpetas 24.04.2020 määrusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise

tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetlus,

määras võlgniku usaldusisikuks E.R , kohustas usaldusisikut esitama kohtule iga-aastaselt

alates määruse jõustumise kuupäevast usaldusisiku aruanne, millest nähtub, kas ja kuidas

võlgnik oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike

teostatud väljamaksete kohta, ning kohustas usaldusisikut tegema vastavalt jaotusettepanekus

ettenähtud jaotistele võlausaldajatele väljamakseid üks kord aastas. Võlgniku

pankrotimenetluses võlausaldajate tunnustatud, ent rahuldamata jäänud nõuded olid

alljärgnevad:

Võlausaldaja

Tasumata nõude summa (eurodes)

Z.J.E

233,26

B.H.H

9 648,25

Kohtutäitur B.M

69,30

Eesti Vabariik (K.W.Z-i kaudu)

3 585,55

J.M.Z

436,14

J.M.Z

642,46

J.M.Z

65,30

J.M.Z

102,57

J.M.Z

4,87

Kohtutäitur S.N

441,46

Kokku

15 229,16

5. Usaldusisik esitas kohtule aruanded kohustustest vabastamise menetluses koos lisadega

alljärgnevalt:

5.1.

29.11.2021 vabas vormis aruande, mille kohaselt võlgnik on vanglas alates 23.09.2019

ning sel ajal ei olnud tal sissetulekut, mida kinnitab konto väljavõte. Usaldusisik lisas

aruandele võlgniku AS-i SEB Pank arvelduskonto väljavõtte.

5.2.

27.12.2022 vabas vormis aruande, mille kohaselt võlgnik on vanglas alates 23.09.2019

ning sel ajal ei olnud tal sissetulekut.

5.3.

02.01.2024 aruande perioodi 01.01.2023-01.01.2024 kohta. Aruande kohaselt olid

võlgniku sissetulekuteks elatis A. G’ile ja E. G’ile summas 375 eurot kuus ning

töövõimetuspension 318 eurot kuus. Võlgniku varaks oli raha kontodel summas 0,27

eurot. Aruandes puudusid andmed võlgniku kulude kohta, ent oli märgitud, et need

kandis muu isik. Aruandes puudusid andmed väljamaksete kohta võlausaldajatele.

Usaldusisik lisas aruandele võlgniku AS-i SEB Pank arvelduskonto väljavõtte.

5.4.

02.12.2024 aruande perioodi 01.01.2024-01.12.2024 kohta. Aruande kohaselt töötab

võlgnik alates 01.09.2024 V OÜ-s igakuise sissetulekuga 1000 eurot ning saab

töövõimetuspensioni 354 eurot kuus. Mistahes vara võlgnikul puudub. Võlgniku

keskmised kulud kuus on 1375 eurot, sh alimendid 375 eurot kuus. Kulud kannab

võlgnik ise. Aruande kohaselt läks enammakstud tulumaksu tagastusnõue summas 1100

eurot võlgniku võlgade katmiseks, aga usaldusisikul puudub teave, kelle võla katteks

see läks. Usaldusisik lisas aruandele Eesti Töötukassa 22.04.2024 otsuse võlgnikule

töövõimetoetuse määramise kohta.

5.5.

22.05.2025 aruande 01.01.2025-20.05.2025 kohta. Aruande kohaselt töötab võlgnik

alates 02.09.2024 V OÜ-s igakuise sissetulekuga 1000 eurot ning alates 21.02.2025

igakuise sissetulekuga 400 eurot kuus ning saab töövõimetuspensioni 354 eurot kuus.

Mistahes vara võlgnikul puudub. Võlgniku keskmised kulud kuus on 1284 eurot, sh

alimendid 584 eurot kuus. Kulud kannab võlgnik ise. Aruande kohaselt läksid

enammakstud tulumaksu tagastusnõuded summas 1100 eurot ja 1300 eurot võlgniku

võlgade katmiseks. Usaldusisik lisas aruandele Eesti Töötukassa 22.04.2024 otsuse

võlgnikule töövõimetoetuse määramise kohta.

5.6.

Kohus palus 23.04.2025 kohtunõudes võlgnikule ja usaldusisikule võlgnikul soovi

korral esitada taotlus tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamiseks. Samuti selgitas kohus, et esitada tuleb viimane usaldusisiku aruanne

koos lisadega. Seoses varasemate aruannetega selgitas kohus, et osa neist ei ole olnud

vormikohased, mistõttu tuleks perioodi 20.04.2020-01.01.2023 kohta esitada uus

vormikohane aruanne koos lisadega, milles tuleks välja tuua võlgniku

kinnipidamisasutuses viibimise täpne aeg ning selgitada, kas võlgnik töötas

kinnipidamisasutuses või mida võlgnik kinnipidamisasutuses tegi töökoha saamiseks,

kas võlgniku võlgniku isikukontole laekus kinnipidamisasutuses viibimise ajal tulu

ning missuguses ulatuses on vastav tulu usaldusisikule loovutatud võlausaldajatele

väljamaksete tegemiseks ning kas, kunas ja missuguses suuruses väljamakseid

võlausaldajatele vastaval perioodil tehti.

5.7.

Võlgnik esitas 05.05.2025 avalduse, milles selgitas viibimist ja töötamist Tallinna

Vanglas, koos täiendavate tõenditega, sealhulgas 21.02.2025 töölepingu V OÜ-ga,

võlgniku SEB konto väljavõtte ja võlgniku LHV konto väljavõtte.

6. Kohus palus 15.05.2025 kohtunõudes võlausaldajatel esitada oma seisukohad võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja ärakuulamise soovi osas ning andmed

võlgniku poolt võlausaldajatele tehtud väljamaksete ja võlausaldajate nõuete jäägi kohta.

Võlausaldajad esitasid kohtule seisukohad alljärgnevalt:

6.1.

Tallinna kohtutäitur B.M teatas 16.05.2025 seisukohas, et võlgnik ei ole võlausaldajale

väljamakseid teostanud. Võlausaldaja ei toeta võlgniku kohustustest vastamist.

Võlausaldaja ei soovi olla suuliselt ärakuulatud.

6.2.

Z.J.E teatas 16.05.2025 seisukohas, et võlgnik ei ole võlausaldajale väljamakseid

teostanud ning tunnustatud nõude jääk on endiselt 233,26 eurot. Võlausaldaja

hinnangul arvestades, et menetluse vältel ei ole tehtud ühtegi väljamakset ning

võlgniku rahalise olukorra osas valitseb ebaselgus, ei ole põhjendatud võlgniku

kohustustest vabastamine. Võlausaldaja ei soovi olla suuliselt ärakuulatud.

6.3.

Tallinna J.M.Z teatas 19.05.2025 seisukohas, et pankrotimenetluses tunnustatud nõue

summas 1251,34 eurot on täies ulatuses rahuldamata. Võlausaldajal jätab menetluse

lõpetamise ja võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

kohtu otsustada. Võlausaldaja ei soovi olla suuliselt ärakuulatud.

6.4.

K.W.Z teatas 20.05.2025 seisukohas, et 24.04.2020 kohtumääruse kohaselt jäi võlgniku

pankrotimenetluses teiste hulgas rahuldamata Eesti Vabariigi K.W.Z-i kaudu (edaspidi

ka MTA) nõue summas 3585,55 eurot ning B.H.H (RTK) kaudu nõue summas 9648,25

eurot. Kokku 13233,80 eurot. MTA täpsustab, et ekslikult esitati 12.10.2018 RTK poolt

nõudeavaldus summas 9648,25 eurot. Korrektne nõudeavalduse summa oleks olnud

8127,24 eurot (vahe -1521 eurot). Nõudeavalduses märgiti ekslikult Tallinna

Ringkonnakohtu 17.10.2017 lahendi nr 1-17-2386 nõude suuruseks 1689,00 eurot,

korrektne oli 168,00 eurot. Võlgnik ise on nõude katteks teinud väljamakseid kokku

summas 251,02 eurot (27.05.2024 summas 51,96 eurot, 04.06.2024 summas 66,19

eurot, 10.06.2024 summas 72,79 eurot, 18.06.2024 summas 12,02 eurot, 24.06.2024

summas 21,67 eurot, 01.07.2024 summas 4,19 eurot, 01.01.2025 summas 15,20 eurot

ja 14.01.2025 summas 7,00 eurot). Lisaks on võlausaldaja 06.03.2024 nõude summas

1003,84 eurot tasaarvestanud võlgniku füüsilise isiku 2023. a. tuludeklaratsiooniga.

Pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete saldo on 10 457,94 eurot

(maksunõuded 2330,69 eurot + kohtunõuded 8127,25 eurot). Võlausaldaja jätab

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohtu otsustada. Võlausaldaja

ei soovi olla suuliselt ärakuulatud.

6.5.

Tallinna kohtutäitur S.N teatas 19.06.2025 seisukohas, et pankrotimenetluses

tunnustaud nõue on täies ulatuses rahuldamata. Võlgniku kohustustest vabastamise

menetlus tuleks lõpetada ning võlgnik tuleks jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamata. Võlausaldaja hinnangul on võlgniku tegelikud sissetulekud

kogu kohustustest vabastamise perioodi kohta dokumentaalselt tõendamata, puuduvad

kontoväljavõtted kõikide perioodide kohta. Ühtegi elamiskulu ega

ülalpidamiskohustuse täitmist võlgniku poolt esitatud kontolt ei nähtu. Võlgnik on

saanud laekumisi kolmandatelt isikutelt, mida ei ole usaldusisiku aruandes kajastatud.

Esitatud kontoväljavõtetelt ei nähtu töövõimetoetuse laekumist. Esitatud ei ole ühtegi

objektiivset põhjendust, mida võlgnik on teinud töökoha leidmiseks ja/või missugused

objektiivsed takistused esinesid töökoha leidmisel näiteks aastal 2023. Ebaselgeks jääb

võlgniku töötasu vähenemise põhjus mais 2025 summalt 1000 eurot summale 400

eurot. Ebaselge, tõendamata ja vastuoluline on teave ülalpidamiskohustuse täitmise

kohta. Võlausaldaja hinnangul on oma kohustusi rikkunud nii võlgnik kui ka tema

usaldusisik.

7. Kohus palus 15.05.2025 kohtunõudega Eesti Töötukassalt, K.W.Z-ilt , Pensionikeskus

AS-ilt, Sotsiaalkindlustusametilt ning krediidi- ja makseasutustelt teavet võlgniku kohustuste

täitmise kontrollimise võimaldamiseks, mille vastavad asutused kohtule ka esitasid.

8. Kohus palus 15.05.2025 kohtunõudega B.H.H-lt ja Viru Vangla vanglateenistuse

haldusosakonnalt andmeid võlgniku isikuarvele kantud töötasu ja muude laekumiste kohta

ning andmeid isikuarvelt maha arvestatud summade ja nõuete täitmise kohta, sealhulgas

nõudekontole võlausaldajate tunnustatud nõuete täitmiseks eraldatud summade ja nende

kasutamise kohta, näiteks väljamaksete kohta võlgniku usaldusisikule võlausaldajatele

väljamaksete tegemise võimaldamiseks või usaldusisiku korraldusel väljamaksete kohta

võlgniku võlausaldajatele.

9. Viru Vangla vanglateenistuse haldusosakond esitas 16.05.2025 vastuse kohtunõudele,

millega edastas võlgniku vabakasutuskonto väljavõtte ning nõuete fondi väljavõtte ning teatas,

et vanglal puudus info võlgniku maksejõuetusmenetluse kohta.

10. Kohus kuulas võlgniku 23.05.2025 vande all ära.

11. Võlgnik esitas kohtule 04.06.2025 täiendavad tõendid, sealhulgas väljavõtte võlgniku

terviseportaalist, Eesti Töötukassa 19.04.2024 otsuse võlgniku töövõime hindamise kohta,

Eesti Töötukassa 22.04.2024 otsuse võlgnikule töövõimetoetuse määramise kohta ning

võlgniku AS-i LHV pank arvelduskonto väljavõtte ja võlgniku ema AS-i SEB Pank

arvelduskonto väljavõtte.

12. Kohus palus 20.06.2025 kohtunõudes võlgnikul ja usaldusisikul esitada võimalikud

varasemad Eesti Töötukassa otsused võlgnikul puuduva või osalise töövõime tuvastamise

kohta, selgitada võlgniku ema arvelduskonto väljavõttelt nähtuvaid tehinguid ning selgitada,

kas, mil viisil ja missugustes summades on võlgnik faktiliselt oma ülalpeetavatele ülalpidamist

andnud.

13. Võlgnik selgitas 06.07.2025 vastuses, et tal ei ole varasemaid Eesti Töötukassa

otsuseid. Samuti selgitas võlgnik, et võlgniku ema arvelduskontolt nähtuvad ülekanded on

tehtud arve omaniku poolt, ning et vastavale arvele laekus üksnes võlgniku töövõimetustoetus

ja töötasu, muid võlgniku tulusid sellele arvele ei laekunud.

14. Kohus andis 28.07.2025 kohtunõudes võlgnikule täiendava võimaluse esitada

varasemad Eesti Töötukassa otsused ning selgitused ja tõendid ülalpidamiskohustuse täitmise

kohta.

15. Võlgnik selgitas 05.08.2025 vastuses, et tal ei ole võimalust Eesti Töötukassa otsuseid

esitada. Samuti selgitas võlgnik, et tal oli suuline kokkulepe oma laste emaga, et viimane ei

soovi saada võlgnikult mingit raha. Võlgnik andis lastele raha käest-kätte, kui lapsed käisid

võlgniku juures, sh sünnipäevakingitud ja uue aasta kingitused.

16. Kohus kuulas võlgniku 27.08.2025 teistkordselt vande all ära.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

17. Kohus on seisukohal, et võlgniku taotlus pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamiseks tuleb jätta rahuldamata ning võlgnik tuleb jätta pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Kohustustest vabastamise menetluse pikendamine ei

ole põhjendatud.

18. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 järgi kohaldatakse enne

01.07.2022 esitatud kohustustest vabastamise avalduse alusel algatatud menetlusele

pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022. Võlgnik esitas pankrotiavalduse ja

avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks 13.06.2018, mistõttu kohaldub

võlgniku kohustustest vabastamise menetlusele pankrotiseaduse redaktsioon, mis kehtis kuni

30.06.2022 (edaspidi PankrS v.r.).

19. PankrS v.r. § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS v.r. § 173 lg 2 kohaselt

peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha

vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel

teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS v.r. § 173 lg 3

kohaselt võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest

tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS v.r. § 173 lg 4 kohaselt lõikes 3

nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid

arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS v.r. § 173 lg 5 kohaselt võlgnik ei pea

usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS

v.r. § 173 lg 6 kohaselt pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole

usaldusisikule üle andma.

20. PankrS v.r. § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

PankrS v.r. § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS v.r.

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

21. Riigikohtu praktika kohaselt näeb kohustustest vabastamise menetlus kohustustest

vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja see peab

lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse

normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 14;

RKTKm 20.06.2016, 3-2-1-49-16, p 15).

22. Riigikohtu praktika järgi tuleb võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks ning

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks PankrS v.r. 175 lg 2 p 2 alusel

tuvastada, et: 1) PankrS v.r. §-s 173 sätestatud kohustusi on rikutud; 2) võlgnik on oma

eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt; 3) võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega

kahjustanud võlausaldajate huve. Kohtul on õigus kohustustest vabastamise menetlus lõpetada

vaid juhul, kui täidetud on kõik nimetatud tingimused (RKTKm 02.11.2016, 3-2-1-31-16, p

14).

23. Kohtupraktikas on rõhutatud, et pankrotiseadus eristab usaldusisiku kohustusi ja

võlgniku kohustusi, samuti nende kohustuste rikkumise tagajärgi. Kui võlgnik rikub enda

kohustusi, võib kohus PankrS v.r. § 175 lg-te 2 ja 3 alusel keelduda võlgnikku kohustustest

vabastamast. Kui usaldusisik ei täida enda kohustusi kohaselt, võib kohus usaldusisiku

vabastada ja asendada teise usaldusisikuga (PankrS v.r. § 172 lg 5). Seega ei saa kohustustest

vabastamisest keeldumise aluseks olla need võlgniku rikkumised, mille ta paneb toime iseenda

usaldusisiku rolli täites. Usaldusisiku aruande esitamine ja võlausaldajatele väljamaksete

tegemine ei ole võlgniku kohustus PankrS v.r. § 173 järgi, mille süüline rikkumine annaks

PankrS v.r. § 175 lg 2 p 2 järgi alust lõpetada kohustustest vabastamise menetlus (TlnRnKm

08.08.2024, 2-19- 4172/72, p 15.4; TrtRnKm 04.07.2025, 2-17-13018/98, p 26).

24. Riigikohtu praktikast johtub, et kui võlgniku käitumises ei esine PankrS v.r. § 175 lg 2

p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust

jätta füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma (vt

RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 14; RKTKm 17.04.2013, 3-2-1-46-13, p 11; RKTKm

14.11.2011, 3-2-1-121-11, p 12). Raske süülise käitumise all tuleb mõista rasket hooletust

võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 tähenduses või tahtlust VÕS § 104 lg 5 tähenduses

(TlnRnKm 14.08.2024, 2-17-8942/57, p 34).

25. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral

järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine

võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seejuures VÕS § 104 lg 4 mõttes tuvastatakse

raske hooletus objektiivsete kriteeriumite alusel. Raske hooletus tähendab hoolsuse tavalise

määra märgatavat puudumist, mistõttu peaks raskelt hooletu käitumine olema rikkujaga

sarnases olukorras olevale isikule mõistlikult vastuvõetamatu. Seetõttu tuleb raske hooletuse

tuvastamiseks kohustustest vabastamise menetluse kontekstis esitada küsimus, kuidas ja

millise hoolsusega pidanuks täitma PankrS v.r. §-s 173 sätestatud kohustusi hoolas võlgnik (vt

TlnRnKm 12.12.2022, 2-13-56245/114, p 13, TrtRnKm 01.06.2018, 208-63521, p 14).

26. Ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma

võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta

teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud

(TlnRnKm 31.01.2017, 209-3606, p 22).

27. Kohtu hinnangul ei saa võlgnikule ette heita PankrS v.r. § 173 lg-s 1 sätestatud

mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise või sellise tegevuse otsimise kohustuse rasket

süülist rikkumist ja seeläbi võlausaldajate huvide kahjustamist.

27.1. Hindamaks, kas võlgnik tegeleb PankrS v.r. § 173 lg 1 tähenduses tulutoova tööga,

tuleb kindlaks teha, kas võlgnik oleks saanud tegeleda tasuvama või suuremas mahus

tööga. Kohustustest vabastamise regulatsioon ei näe ette miinimumtasu, mida saaks

lugeda tulutoovaks tegevuseks. Seetõttu ei saa automaatselt võlgniku kohustuste

rikkumiseks pidada olukorda, kus teenitav summa ei ületa määra, millest alates oleks

võimalik sellele sissenõuet pöörata (TlnRnKm 28.11.2023, 2-15-18021/70, p 24;

TlnRnKm 23.11.2023, 2-13-49979, p 10). Võlgnikule saab

PankrS v.r. § 173 lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumist ette heita näiteks juhul, kui võlgnik on

suuteline rohkem tulu teenima, kuid ta ei tee seda põhjendamatult (vt TlnRnKm 08.08.2024, 219-

4172/72, p 15.2).

27.2. Seejuures tuleb tulutoova tegevuse või selle otsimise mõistlikkuse hindamisel arvestada

konkreetse juhtumi asjaoludega (RKTKm 30.09.2019, 2-11-24696, p 18). Selleks, et

hinnata võlgniku tulutoova tegevuse või selle otsimise mõistlikkust, tuleb kohtul,

juhindudes hagita menetluses kehtivast uurimispõhimõttest, selgitada välja ja tuvastada

need asjaolud, mis mõjutavad konkreetse võlgniku tulutoova tegevusega tegelemise või

selle leidmise võimalusi. Kohtul on seejuures võimalik võtta arvesse mh võlgniku

isikut, oskusi, haridust, varasemat tegevust (töökogemust), toiminguid

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal, tööjõuturu üldist

olukorda jne (vt TlnRnKm 08.08.2024, 2-19-4172/72, p 15.2) Seejuures saab arvestada

ka näiteks võlgniku praegust sissetuleku suurust, võlgniku haridustaset, väljaõpet,

eelnevat töökogemust, vanust, tervislikku seisundit jne (TlnRnKm 28.11.2023, 2-15-

18021/70, p 24).

27.3. Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras

tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal

otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab

endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata.

Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini

tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades

siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures

VÕS § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud

loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei

ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke.

Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma

sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. Olenevalt asjaoludest võib

mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustus siiski tähendada ka seda, et

võlgnik peab leidma uue töökoha. (vt RKTKm 30.10.2019, 2-11-24696/82, p 19;

TlnRnKm 28.11.2023, 2-15-18021/70, p 23).

27.4. Võlgniku selgitustest nähtuvalt on võlgnikul lõpetamata keskeriharidus mehhatroonika

erialal Tallinna Tööstushariduskeskusest.

27.5. Võlgniku selgitustest nähtuvalt oli võlgnik perioodil 23.09.2019-13.04.2023

kinnipidamisel Tallinna Vanglas (dtl 157).

27.6. Viru Vangla vanglateenistuse haldusosakonna vastusest kohtunõudele (dtl 397-416),

K.W.Z-i vastusest kohtunõudele (dtl 429-435) ning võlgniku selgitustest (dtl 57, dtl

517 ajamärk 00:12:34-00:15:11, dtl 518 ajamärk 00:21:54-00:23:04) nähtuvalt viibis

võlgnik alates kinnipidamisest kuni veebruarini 2022 Tallinna Vangla kinnises

osakonnas, kus tööd teha ei saanud. Seejärel sai võlgnik kinnisest osakonnast ühisesse

osakonda ning töötas perioodil veebruar 2022. a. kuni detsember 2022. a. Tallinna

Vangla ja Aktsiaseltsi Eesti Vanglatööstus heaks, tehes majapidamistöid ja tööd

metallitšehhis.

27.7. Töötamise registri väljavõttest (dtl 639-645), K.W.Z-i vastusest kohtunõudele (dtl 429-

435) ja võlgniku selgitustest (dtl 517 ajamärk 00:15:49-00:16:24) nähtuvalt töötas

võlgnik avavanglas viibimise ajal perioodil 09.01.2023-03.02.2023 AS-is M (varasem

ärinimi AS H, registrikood xxx) tööaja määraga 1,0 käsitsipakkijana,

06.02.202331.03.2023 T AS-is (registrikood xxx) tööaja määraga 1,0 metalltoodete

koostajana. Pärast kinnipidamisasutusest vabanemist töötas võlgnik perioodil

17.04.202319.04.2024 T AS-is (registrikood xxx) tööaja määraga 1,0 mujal liigitamata

elektri- ja elektroonikaseadmete koostajana, 02.05.2024-07.06.2024 B OÜ-s

(registrikood xxx) ehitusabitöölisena, 12.06.2024-20.02.2025 V OÜ-s (registrikood

xxx) tööaja määraga 1,0 torustikupaigaldajana ning 21.02.2025 kuni käesoleva ajani V

OÜ-s (registrikood xxx) tööaja määraga 0,30 ehitusabitöölisena.

27.8. Töötamise registri väljavõttest (dtl 639-645), K.W.Z-i vastusest kohtunõudele (dtl 429-

435) ja võlgniku kontoväljavõttest (dtl 533-534) ja võlgniku selgitustest (dtl 517

ajamärk 00:17:14-00:18:34) nähtuvalt osutas võlgnik alates maist 2024 kuni jaanuarini

2025 lisaks ettevõtluskonto kaudu teenuseid O OÜ-le.

27.9. Võlgniku esitatud tõenditest ja selgitustest (dtl 158, dtl 516 ajamärk 00:10.12, dtl 518

ajamärk 00:18:39 ja ajamärk 00:25.24-00:26:51) nähtuvalt on võlgniku töötasu V OÜ-s

varasema töötasuga T AS-is võrreldes väiksem, kuivõrd võlgniku tervislik seisund ei

võimaldanud jätkata töötamisega varasemas mahus. Võlgnik töötab alates veebruarist

2025 V OÜ-s üksnes osakoormusega, kuivõrd tema terviseseisund ei võimaldanud

täiskoormusega töötamist jätkata ning võlgnik oli sunnitud jätkama töötamist

osakoormusega.

27.10. Eesti Töötukassa 11.09.2018 töövõime hindamise otsusest (dtl 630-631) nähtuvalt oli

võlgnikul osaline töövõime perioodil 20.08.2018-19.08.2021. Võlgnikul tuvastati

mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas tulenevalt samas sätestatud

terviseprobleemidest. Võlgnikul tuvastati ka kerge tegusemispiirang suhtlemise

(nägemine, kuulmine, kõnelemine) valdkonnas tulenevalt samas sätestatud

terviseprobleemist. Võlgnikul oli üldise füüsilise vastupidavuse alanemise,

koordinatsiooni-, kõnnaku- ja tasakaaluhäirete, peavalu ja -värina ning

peapööritustunde tõttu piiratud pikkade vahemaade läbimine, eri tasapindadel liikumine

ja püstiasendi säilitamine. Käimisel kasutas võlgnik periooditi keppi ning piirangud

esinesid igapäevaselt. Võlgnikul oli ka kuulmislanguse tõttu kergelt piiratud suuliste

sõnumite vastuvõtmine suhtlemisel.

27.11. Eesti Töötukassa 29.05.2023 töövõime hindamise otsusest (dtl 633-634) nähtuvalt oli

võlgnikul osaline töövõime perioodil 18.05.2023-17.05.2024. Võlgnikul tuvastati

mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas tulenevalt samas sätestatud

terviseprobleemidest. Võlgnikul tuvastati ka kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse

valdkonnas tulenevalt samas sätestatud terviseprobleemidest. Võlgnikul oli väsimuse ja

pearingluse tõttu piiratud pikkade vahemaade läbimine, takistustest möödumine ja

seismisasendi säilitamine. Treemori tõttu oli võlgnikul piiratud vasaku käe

peenmotoorika.

27.12. Eesti Töötukassa 19.04.2024 töövõime hindamise otsusest (dtl 636-637) nähtuvalt on

võlgnikul osaline töövõime perioodil 18.05.2024-17.05.2026. Võlgnikul on tuvastatud

mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas tulenevalt samas sätestatud

terviseprobleemidest. Võlgnikul on tuvastatud ka mõõdukas tegutsemispiirang käelise

tegevuse valdkonnas tulenevalt samas sätestatud terviseprobleemidest. Võlgnikul on

ägeneva peapööritustunde, kiire väsimise ja esineva peavalu tõttu piiratud

seismisasendi säilitamine, pikkade vahemaade kõndimine ja õues liikumine. Võlgnikul

on käte lihasjõu languse, tahtmatute liigutuste esinemise ja tahtlike liigutuste

kontrolliraskuse tõttu piiratud käte peenmotoorika, esemete tõstmine ja kandmine ning

kodused toimingud.

27.13. Võlgniku Terviseportaali väljavõttest (dtl 524-526) ja selgitustest (dtl 517 ajamärk

00:18:3400:20:20) nähtuvalt oli võlgnik alates jaanuarist 2025 kuni maini 2025

haiguslehel, kuivõrd libastus ja murdis kodarluu.

27.14. Kohtu hinnangul ei ole ülaltoodud asjaolusid, esmajoones võlgniku haridust,

töökogemust, tervislikku seisundit ja sellest tulenevat töövõime vähenemist, arvestades

alust asuda seisukohale, et võlgnik saanuks senise menetluse kestel teha rohkem tööd

või tulusamat tööd, ent ei ole seda teinud põhjendamatult.

27.15. Kohtu hinnangul ei ole samadel asjaoludel alust asuda seisukohale, et võlgnik oleks

mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise või sellise tegevuse otsimise kohustuse

osas käitunud ebamõistlikult või pahauskselt ning oma sissetulekuid põhjendamatult

vähendanud.

27.16. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul alust võlgnikule ette heita mõistlikult tulutoova

tegevusega tegelemise või selle tegevuse otsimise kohustuste rikkumist.

28. Kohtu hinnangul ei saa võlgnikule ette heita PankrS v.r. § 173 lg-s 2 sätestatud teabe

andmise kohustuse raskelt süülist rikkumist või oma vara varjamist ja seeläbi võlausaldajate

huvide kahjustamist.

28.1. PankrS v.r. § 173 lg-s 2 sätestatud kohustuste täitmise kontrollimiseks peab kohus

tuvastama, kas võlgnik on varjanud saadud tulusid või vara või jätnud kohtu nõudel

andmata teavet oma tegevuse, selle otsimise, sissetulekute või vara kohta.

28.2. Kuivõrd aruannete täitmine ja esitamine on võlgniku kohustuseks usaldusisiku

ülesannetes, ei saa võlgnikule ette heita minetusi, mis seonduvad aruannete

esitamisega.

28.3. Võlgnik on vastanud kohtu nõuetele ning andnud tal olemasolevat teavet oma tegevuse,

sissetulekute ja vara kohta (dtl 157-196, 608, 612). Võlgnik andis ka 23.05.2025 ja

27.08.2025 ärakuulamisel kohtu poolt nõutud teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara

kohta (dtl 514-520, 646-650). Muu hulgas selgitas võlgnik vande all kohtu poolt välja

toodud tehingutega seonduvaid asjaolusid (dtl 648, ajamärk 00:11:17 – 00:15:35).

Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis annaks alust vastavate selgituste tõelevastavuses

kahelda. Kohtul ei ole seetõttu asja materjalide põhjal alust järeldada, et võlgnik oma

sissetulekuid või vara varjab.

28.4. Eeltoodust johtuvalt ei ole kohtu hinnangul alust võlgnikule ette heita PankrS v.r. § 173

lg-st 2 tuleneva teabe andmise kohustuse rikkumist või vara varjamist.

29. Kohtu hinnangul on võlgnik oma PankrS v.r. § 173 lg-tes 3-6 sätestatud tulu

loovutamise kohustust vähemalt osaliselt raskelt süüliselt rikkunud ja seeläbi võlausaldajate

huve kahjustanud.

29.1. PankrS v.r. § 173 lg-test 3-6 tuleneb, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust

sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks

usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele

teatama. Eelnimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti.

Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea

usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

29.2. PankrS v.r. § 173 lg-tes 3-6 nimetatud kohustuste täitmise kontrollimiseks peab kohus

tuvastama võlgniku tulu suuruse ja selle põhjal hindama, kas võlgnik tegi

võlausaldajatele väljamakseid vastavalt eelviidatud normidele või jättis endale tulust

suurema osa, kui on seadusega ette nähtud. Kohus arvestab võlgnikule jääva tulu ja

võlausaldajate kasuks tehtavate väljamaksete suurust kuupõhiselt (vt TlnRnKm

14.08.2024, 2-17-8942/57, p 23; TlnRnKm 15.04.2021, 2-12-33819, p 17.3).

29.3. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiks ei saa iseenesest olla (ei pea olema)

võlgniku poolt kogu nõude tasumine, vaid nõude tasumine vastavalt võimalustele.

Samas tuleb arvestada, et seaduses on imperatiivselt ette nähtud, millises ulatuses tuleb

vastavalt võimalustele, st tulenevalt võlgniku sissetuleku suurusest, võlausaldaja nõuete

rahuldamiseks väljamakseid teha. PankrS § 173 lg 3 (koosmõjus lg-tega 4 ja 5)

muutuks sisutühjaks, kui kohus aktsepteeriks olukorda, kus võlgnik loovutab

usaldusisikule juhusliku suurusega summasid. Seega ei ole lubatav ja kohustustest

vabastamise menetluse eesmärgiga kooskõlas käitumine, kus võlgnik tasub

võlausaldaja nõuete katteks oluliselt vähem, kui seadus kohustab (vt TlnRnKm

10.12.2024, 2-15-2218/112, p 38; TlnRnKm 30.03.2021, 2-14-57021, p 39; TlnRnKm

09.05.2022, 2-1515314, p 13).

29.4. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 130 lg 11 kohaselt loetakse sissetulekuks eelkõige

võlgniku töötasu või muud sellesarnast tasu, päevaraha, konkurentsist hoidumise tasu,

intellektuaalse omandi üleandmisest või kasutada andmisest saadavat tasu, pensioni,

dividende ning kaupa, teenust, loonustasu või rahaliselt hinnatavat soodustust, mida

isik on saanud seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või

kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega. Seega, kuigi

sissetuleku mõiste on TMS § 130 lg-te 1 ja 11 kohaselt lahtine, tuleneb TMS § 130 lg-

test 1 ja 11 üheselt, et sissetulekuks on üksnes töötasu ja sellega sarnased (tasu

maksmises seisnevad) laekumised (RKTKm 12.08.2018, 2-16-12972, p 22; RKTKm

15.03.2017, 3-2-1-166-16, p 15; RKTKm 11.01.2017, 3-2-1-124-16, p 10; RKTKm

10.06.2015, 3-2-1-62-15, p 15). Muu hulgas on kohtupraktikas sissetulekuks loetud ka

enammakstud tulumaksu tagastusnõuet (RKTKm 11.01.2017, 3-2-1-124-16, p 10),

töövõimetushüvitist (TlnRnKm 14.08.2024, 2-17-8942/57, p 26-30) ning väljamakseid

II pensionisambast (TlnRnKm 11.08.2023, 2-14-61405/76, p 31.3).

29.5. PankrS v.r. § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele

seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Seejuures lähtutakse TMS § 132 lg-tes 1-

3 sätestatust. PankrS v.r. § 173 lg-s 5 sätestatut ületavast osast tuleb PankrS v.r. § 173 lg

4 järgi jätta võlgnikule 25% (vt TlnRnKm 14.08.2024, 2-17-8942/57, p 24; TlnRnKm

15.04.2021, 2-12-33819, p 17.2).

29.6. TMS § 131 lg 1 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata näiteks sotsiaaltoetustele

sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses (p 3) ja töövõimetoetusele (p 61).

29.7. TMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud

palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 132 lg

2 järgi, kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist,

suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga

alammäärast kuus. TMS § 132 lg 3 järgi mittearestitavat summat ületavast sissetuleku

osast võib kuni viie palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks

kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav

summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Sätet ei kohaldata, kui

sundtäitmisel on elatise nõue.

29.8. Töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrustest

johtuvalt oli töötasu alammäär 2020. a.584 eurot, 2021. a. 584 eurot, 2022. a. 654

eurot, 2023. a. 725 eurot, 2024. a. 820 eurot ja 2025. a. 886 eurot.

29.9. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-de 1-3 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama

alaealine laps, laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib

kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, ning muu

abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama.

29.10. PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega

(elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks

anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab

lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega

koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

29.11. TMS § 132 lg 2 ja PKS § 100 lg 2 viitavad ülalpidamiskohustusele, mis peaks reaalselt

toimuma olevikus. Tegemist ei ole võlgniku abstraktse õigusega oma sissetuleku

suurendamiseks täiendava arestivaba miinimumi näol - ülalpidamine või elatise

maksmine peavad reaalselt aset leidma. Kui tõendatud ei ole, et võlgnik täidaks

seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust laste ees, ei pea ülalpeetavaid mittearestitava

sissetuleku arvutamisel arvestama (vt TlnRnKm 18.11.2024, 2-24-2824/10, p 9).

29.12. Rahvastikuregistri andmetest ja võlgniku selgitustest (dtl 516 ajamärk 00:05:59, dtl 520

ajamärk 00:39:12, dtl 612) nähtuvalt on võlgnikul kaks alaealist last. Võlgnik kandis

enne kinnipidamisasutusse sattumist elatist laste arvele. Võlgnikul oli võlgniku laste

emaga suusõnaline kokkulepe, et võlgniku laste ema ei nõua laste nimel võlgnikult

elatise maksmist, ning et võlgnik on lastele andnud raha käest-kätte kui nad on

võlgniku juures viibinud, sh sünnipäevakingitused ja uusaastakingitused. Võlgniku

selgitustest (dtl 157) nähtuvalt on käesoleval aastal võlgnikule laekuma pidanud

enammakstud tulumaksutagastus arestitud võlgniku ülalpeetavate elatisenõudeid

sundtäitva kohtutäituri poolt elatisenõuete katteks. Eesti Töötukassa vastusest

kohtunõudele (dtl 455-458) nähtub, et võlgniku töövõimetoetus on 2025. a. aprillis ja

mais osaliselt üle kantud võlgniku ülalpeetavate elatisenõuet sundtäitvale

kohtutäiturile. Võlgniku arvelduskontode väljavõtetelt ei nähtu kohustustest

vabastamise menetluse kestel ülalpidamiskohustuse täitmist võlgniku poolt tema

ülalpeetavate suhtes võlgniku aruannetes väidetud määras.

29.13. Arvestades eeltoodut ning võlgniku esitatud tõenditest nähtuvat ülalpidamise andmise

määra, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud võlgniku mittearestitava sissetuleku

arvutamisel arvestada ülalpeetavate olemasoluga.

29.14. Arvestades eeltoodut, oli võlgniku mittearestitava tulu osa PankrS § 173 lg 5 ja TMS §

132 lgte 1 ja 2 järgi 2020. a.584 eurot, 2021. a. 584 eurot, 2022. a. 654 eurot, 2023. a.

725 eurot, 2024. a. 820 eurot ja 2025. a. 886 eurot.

29.15. Mittearestitavat tulu ületavast osast pidi võlgnik PankrS v.r. § 173 lg-te 4 ja 5 järgi

koosmõjus TMS § 132 lg-ga 3 võlausaldajatele üle andma ⅔, millest omakorda 25 %

pidi jääma võlgnikule. Seega pidi võlgnik andma võlausaldajatele üle TMS § 132 lg-tes

1 ja 2 sätestatud mittearestitavat sissetulekut ületavast sissetulekust kokku ½ (vt

TlnRnKm 14.08.2024, 2-17-8942/57, p 26.1; TlnRnKm 15.04.2021, 2-12-33819, p

17.2).

29.16. Eesti Töötukassa vastusest kohtunõudele (dtl 455-458) ning võlgniku esitatud võlgniku

ema arvelduskonto väljavõttest (dtl 535-598) nähtuvalt on võlgnikule perioodil

07.06.202307.05.2025 makstud töövõimetoetust, mis on üle kantud võlgniku ema

arvelduskontole. Võlgniku arvelduskonto väljavõttest (dtl -175184) nähtuvalt on

võlgnik saanud jaanuaris ja detsembris 2024 ka pensionilisa toetust Tallinna linnalt.

Kuivõrd TMS § 131 lg 1 p-de 3 ja 61 kohaselt ei saa nimetatud sissetulekutele

sissenõuet pöörata, ei pidanud võlgnik PankrS v.r. § 173 lg 5 kohaselt vastavat tulu

usaldusisikule üle andma. Seetõttu ei võta kohus vastavaid tulusid ka võlgniku

loovutamisele kuuluva tulu arvestuses arvesse.

29.17. Võlgniku arvelduskontode väljavõtetest (dtl 125, 175-176) nähtub, et perioodil

24.04.2020-

23.04.2021 ei ole võlgnik tulu saanud.

29.18. Seega ei pidanud võlgnik nimetatud perioodil võlausaldajatele tulu loovutama ega ole

tulu loovutamise kohustust rikkunud.

29.19. Viru Vangla vanglateenistuse haldusosakonna vastusest kohtunõudele (dtl 397-416),

K.W.Z-i vastusest kohtunõudele (dtl 429-435) ning võlgniku arvelduskonto

väljavõttest (dtl 176-177) nähtub, et perioodil 24.04.2021-23.04.2022 sai võlgnik tulu

üksnes 2022. a. märtsis 6,63 eurot ja aprillis 14,60 eurot.

29.20. Seega ei pidanud võlgnik nimetatud perioodil võlausaldajatele tulu loovutama ega ole

tulu loovutamise kohustust rikkunud.

29.21. Viru Vangla vanglateenistuse haldusosakonna vastusest kohtunõudele (dtl 397-416),

K.W.Z-i vastusest kohtunõudele (dtl 429-435) ning võlgniku kasutatavate

arvelduskontode väljavõtetest (dtl 177-178, 535-598) nähtub, et perioodil 24.04.2022-

23.04.2023 sai võlgnik tulu alljärgnevalt: mais 76,41 eurot, juunis 356,19 eurot, juulis

123,40 eurot, augustis 96,13 eurot, septembris 200,23 eurot, oktoobris 486,10 eurot,

novembris 421,30 eurot, detsembris 74,74 eurot, jaanuaris 0,00 eurot, veebruaris

687,76 eurot, märtsis 701,19 eurot ja aprillis 1038,74 eurot.

29.22. Seega tehte ((võlgniku tulu - võlgniku mittearestitav tulu)/2) kohaselt pidi võlgnik

perioodil

24.04.2022-23.04.2023 võlausaldajatele tulu loovutama 2023. a. aprillis 156,87 eurot.

29.23. Võlgniku esitatud tõenditest ei nähtu, et võlgnik oleks nimetatud perioodi eest

võlausaldajatele väljamakseid teinud. Seega loovutas võlgnik nimetatud perioodil

võlausaldajatele oma tulu väiksemas ulatuses, kui ta oma tulu suurust arvestades

pidanuks.

29.24. K.W.Z-i

vastusest kohtunõudele (dtl 429-435) ja võlgniku kasutatavate

arvelduskontode väljavõtetest (dtl 178-184, 185-196, 373-379, 535-598) nähtub, et

perioodil 24.04.2023-23.04.2024 sai võlgnik tulu alljärgnevalt: mais 1019,00 eurot,

juunis 1249,27 eurot, juulis 2381,26 eurot, augustis 1495,08 eurot, septembris 1965,46

eurot, oktoobris 1279,04 eurot, novembris 1362,53 eurot, detsembris 1025,54 eurot,

jaanuaris 1115,54 eurot, veebruaris 1086,51 eurot, märtsis 1016,01 eurot ja aprillis

1370,06 eurot.

29.25. Seega tehte ((võlgniku tulu - võlgniku mittearestitav tulu)/2) kohaselt pidi võlgnik

perioodil 24.04.2023-23.04.2024 võlausaldajatele tulu loovutama alljärgnevalt: mais

147,00 eurot, juunis 262,14 eurot, juulis 828,13 eurot, augustis 385,04 eurot,

septembris 620,23 eurot, oktoobris 277,02 eurot, novembris 318,77 eurot, detsembris

150,27 eurot, jaanuaris 147,77 eurot, veebruaris 133,26 eurot, märtsis 98,01 eurot ja

aprillis 275,03 eurot ehk kogusummas 3642,65 eurot.

29.26. K.W.Z-i seisukohast (dtl 446-451) nähtuvalt on nimetatud perioodil K.W.Z

pankrotimenetluses tunnustatud maksunõude 1003,84 euro ulatuses tasaarvestanud

võlgniku füüsilise isiku 2023. a. tuludeklaratsiooni järgse enammakstud tulumaksu

tagastusnõudega. Võlgniku esitatud tõenditest ei nähtu, et võlgnik oleks ise nimetatud

perioodi eest võlausaldajatele väljamakseid teinud. Seega loovutas võlgnik nimetatud

perioodil võlausaldajatele oma tulu väiksemas ulatuses, kui ta oma tulu suurust

arvestades pidanuks.

29.27. K.W.Z-i

vastusest kohtunõudele (dtl 429-435) ja võlgniku kasutatavate

arvelduskontode väljavõtetest (dtl 185-196, 373-379, 533-534, 535-598) nähtub, et

perioodil 24.04.2024-23.04.2025 sai võlgnik tulu alljärgnevalt: mais 770,35 eurot,

juunis 842,25 eurot, juulis 1016,74 eurot, augustis 1000,00 eurot, septembris 1000,00

eurot, oktoobris 1000,00 eurot, novembris 1000,00 eurot, detsembris 1000,00 eurot,

jaanuaris 1291,56 eurot, veebruaris 1232,66 eurot, märtsis 383,81 eurot ja aprillis

383,81 eurot.

29.28. Seega tehte ((võlgniku tulu - võlgniku mittearestitav tulu)/2) kohaselt pidi võlgnik

perioodil 24.04.2024-23.04.2025 võlausaldajatele tulu loovutama alljärgnevalt: mais

0,00 eurot, juunis 11,13 eurot, juulis 98,37 eurot, augustis 90,00 eurot, septembris

90,00 eurot, oktoobris 90,00 eurot, novembris 90,00 eurot, detsembris 90,00 eurot,

jaanuaris 202,78 eurot, veebruaris 173,33 eurot, märtsis 0,00 eurot ja aprillis 0,00 eurot

ehk kogusummas 935,61 eurot.

29.29. Võlgniku arvelduskonto väljavõttest (dtl 533-534) ning K.W.Z-i seisukohast (dtl 446-

451) nähtuvalt on nimetatud perioodil võlgniku ettevõtluskonto kaudu laekunud tulult

mahaarvamisele kuuluvad maksusummad K.W.Z-i poolt arvestatud võlgniku

pankrotimenetluses tunnustatud maksunõude katteks kogusummas 251,02 eurot.

Võlgniku esitatud tõenditest ei nähtu, et võlgnik oleks ise nimetatud perioodi eest

võlausaldajatele väljamakseid teinud. Seega loovutas võlgnik nimetatud perioodil

võlausaldajatele oma tulu väiksemas ulatuses, kui ta oma tulu suurust arvestades

pidanuks.

29.30. Kuivõrd võlausaldajatele väljamaksete tegemine ei ole PankrS v.r. § 173 järgi mitte

võlgniku kohustus vaid usaldusisiku kohustus, ei kujuta väljamaksete tegemise korra

rikkumine ja võlausaldajate ebavõrdne kohtlemine väljamaksete tegemisel võlgniku

PankrS v.r. §-s 173 sätestatud kohustuste rikkumist ega saa olla võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest keeldumise aluseks.

29.31. Arvestades eeltoodud andmeid, on võlgnik rikkunud tulu loovutamise kohustust,

kuivõrd pidanuks kohustustest vabastamise menetluse kestel loovutama oma tulu

vähemalt kogusummas 4735,13 eurot, aga faktiliselt on võlgniku tulust võlausaldajate

nõuete katteks läinud üksnes 1254,86 eurot. Seega on võlgnik jätnud võlausaldajatele

alusetult loovutamata 3480,27 eurot.

29.32. Kuivõrd seetõttu on võlausaldajatel jäänud saamata väljamaksed, millele neil olnuks

õigus, on võlgnik seeläbi kahjustanud ka võlausaldajate huve.

29.33. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud tulu loovutamise kohustust raskest hooletusest.

29.34. Asja materjalidest nähtuvalt on võlgnikule selgitatud tema kohustusi kohustustest

vabastamise menetluses üksnes väga lakooniliselt 24.04.2020 kohtumääruses (dtl 100)

ja 23.11.2021 ja 19.12.2023 kohtunõuetes (dtl 119-120, 127-128). Võlgniku

usaldusisikuks määrati võlgniku ema, kellele selgitati usaldusisiku kohustusi samuti

üksnes lakooniliselt 24.04.2020 kohtumääruses

(dtl 100), kelle võimet usaldusisiku kohustusi täita kohus ei kontrollinud ning kellel asja

materjalidest nähtuvalt on olnud raskusi usaldusisiku ülesannete täitmisega. Võlgnikule ei ole

kogu kohustustest vabastamise menetluse nominaalse kestuse jooksul tehtud etteheiteid

loovutuskohustuse täitmise osas. Arvestades eeltoodut, ei olnud kohtu hinnangul võlgnikule

loovutuskohustuse sisu ja ulatus arusaadavad ning võlgnikul ei olnud võimalik sellekohaseid

selgitusi saada ka oma usaldusisikult.

29.35. Siiski johtub samas kohtupraktikast, et kohustustest vabastamise menetluse ajal on

võlgniku kohustus olla keskmisest hoolsam ja tasuda võlausaldajate nõudeid oma

võimaluste piires, ning et olukorras, kus võlgnik on võlausaldaja nõuete tasumiseks

teinud väljamakseid oluliselt väiksemas ulatuses, kui seadus ette näeb, on võlgniku

käitumine olnud vähemalt raskelt hooletu (TlnRnKm 14.08.2024, 2-17-8942/57, p 34).

29.36. Eelviidatud kohtupraktikast johtub seega, et olukorras, kus võlgnik teenib kohustustest

vabastamise menetluse kestel arvestatavas suuruses tulu, ent loovutab sellest

pankrotimenetluses tunnustatud nõudeid omavatele võlausaldajatele üksnes tühise osa

ning kasutab ülejäänud tulu muude kulude katmiseks, ei saa võlgniku käitumist pidada

pelgalt hooletuks.

29.37. Võlgniku arvelduskontode väljavõtetest nähtub, et võlgnik teenis kinnipidamisasutusest

vabanemise järgsel ajal tulu, mis ületas arvestataval määral kehtivat töötasu alammäära.

Võlgnik ei täitnud sel ajal ka regulaarselt ülalpidamiskohustust oma laste suhtes ning

kulutas teenitud tulu muul otstarbel. Kohtu hinnangul pindauks hoolas võlgnik

niisuguses olukorras aru saama, et osa teenitud tulust tuleks loovutada võlausaldajatele.

Asja materjalidest ei nähtu aga võlgniku mistahes huvi oma kohustuste ja nende

täitmise suhtes. Võlausaldaja Eesti Vabariigi nõude rahuldamine toimus K.W.Z-i

poolsete tasaarvestuste läbi, mitte võlgniku aktiivse tegevuse läbi.

29.38. Seetõttu on kohus seisukohal, et võlgnik on loovutuskohustuse täitmisel jätnud käibes

vajaliku hoole olulisel määral järgimata ning käitunud vähemalt osaliselt raskelt

hooletult VÕS § 104 lg 4 mõttes.

30. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud PankrS v.r. § 175 lg 51

järgi kohustustest vabastamise menetluse pikendamine.

30.1. PankrS v.r. § 175 lg 51 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine

ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava

tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti

läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.

30.2. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati Harju Maakohtu 17.04.2020

määrusega (dtl 113 jj). Seetõttu oleks PankrS v.r. § 175 lg 51 sätestatud tingimuste

täidetuse korral teoreetiliselt võimalik pikendada võlgniku kohustustest vabastamise

menetlust maksimaalselt kuni 24.04.2027.

30.3. Kohus on seisukohal, et PankrS v.r. § 175 lg 51 alusel menetluse pikendamine ja

võlgnikule täiendava tähtaja määramine ei ole käesoleval juhul põhjendatud vaatamata

sellele, et võlgniku loovutuskohustuse rikkumine võis osaliselt olla tingitud asjaolust,

et võlgnikule ja tema usaldusisikule, kelleks kohus määras võlgniku ema, ei selgitatud

piisavalt võlgniku ja usaldusisiku kohustusi käesolevas menetluses, mistõttu ei olnud

vastavad kohustused võlgnikule ja tema usaldusisikule piisavalt arusaadavad.

Arvestades loovutamiskohustuse süülise rikkumise ulatust, võlgniku osalist töövõimet,

töökoormust ja töötasu alates veebruarist 2025, võlgniku ülalpeetavate arvu ja asjaolu,

et võlgnikul on peagi sündimas kolmas laps (dtl 649, ajamärk 00:16:24), võlgniku

arvamust, et võlgnikul ei ole lähitulevikus võimalik teha rohkem tööd või tulusamat

tööd (dtl 649, ajamärk 00:17:48), võlgniku hinnangut, et ta suudaks menetluse

pikendamise korral võlausaldajatele igakuiselt eraldada mitte rohkem kui 50 eurot (dtl

649, ajamärk 00:18:22) ning kohustustest vabastamise menetluse PankrS v.r § 175 lg 51

järgse maksimumtähtajani järelejäänud aega, ei oleks võlgnikul võimalik oma seniseid

minetusi arvestatavas ulatuses heastada ega teha arvestatavat pingutust võlausaldajate

nõuete rahuldamiseks.

31. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt PankrS v.r. § 175 lg 2 p-st 2 kohus jätab rahuldamata

võlgniku taotluse ja keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast.

32. PankrS v.r. § 175 lg 7 alusel avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamata

jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

33. PankrS v.r. § 175 lg 8 alusel kohus lõpetab võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse.

34. PankrS. v.r. § 172 lg 4 kohaselt vabastab kohus võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Lähtuvalt eeltoodust vabastab kohus usaldusisiku tema

kohustuste täitmisest.

35. Tegemist on menetlust lõpetava määrusega, mistõttu jaotab kohus ka menetluskulud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses

menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut,

võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline,

kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas

põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus jätab TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel

kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud,

mis jäävad võlausaldajate endi kanda. Kohtutoimikust ei nähtu hüvitatavate menetluskulude

tekkimist, mistõttu hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaija Koik kohtunik