2-21-120192/93 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Lember

Kohtujurist

Kairi Lints

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.08.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-120192

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi E.K ja M.U vastu

solidaarselt põhivõlgnevuse 1055,46 euro, intressi 1435,49

euro, lepingutasu 80,46 euro, sissenõudmiskulude 50 euro,

viivise 538,62 euro ja edasiulatuva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

3244,47 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn

Hageja volitatud esindaja: Sigrid Rahkema, Julianuse

Õigusbüroo OÜ; e-post: xxx

Kostja I: E.K (isikukood XXX), elukoht xxx

Kostja I lepinguline esindaja: Carmen Tars, Legal Services

OÜ; e-post: xxx

Kostja II: M.U (isikukood XXX), elukoht xxx

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi E.K vastu.

2. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi M.U vastu osaliselt.

3. Mõista M.Ult Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 955,46 eurot,

seisuga 26.08.2025 sissenõutavaks muutunud viivis summas 108,27 eurot ja alates

27.08.2025 edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teise lause kohases määras kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega

mitte enam kui põhinõude ulatuses.

4. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi M.U vastu põhivõlgnevuse 100

euro, intressi 1435,49 euro, lepingutasu 80,46 euro, sissenõudmiskulude 50 euro ja

viivise 430,35 euro nõudes.

5. Jätta E.K menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda.

6. Määrata kindlaks E.K menetluskulud 2376,80 eurot ja mõista need välja Aktiva

Finance Group OÜ-lt.

7. Jätta hageja menetluskulud 36% ulatuses M.U kanda ja M.U menetluskulud 64%

ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.

8. Määrata kindlaks Aktiva Finance Group oü menetluskulud 1903 eurot ja mõista

M.Ult välja 36% ehk 685,08 eurot Aktiva Finance Group OÜ kasuks.

9. Määrata kindlaks, et M.U menetluskulud puuduvad.

10. Tasaarvestada hageja ja kostja II vastastikused menetluskulud ning mõista välja

kostjalt II M.Ult hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 685,08

eurot.

11. Hagejal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda kostjale I viivist VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

12. Kostjal II tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE, KOSTJATE VASTUSED

1. Harju Maakohtu menetluses Aktiva Finance Group OÜ hagi E.K ja M.U vastu solidaarselt

põhivõlgnevuse 1055,46 euro, intressi 1435,49 euro, lepingutasu 80,46 euro,

sissenõudmiskulude 50 euro, viivise 538,62 euro ja edasiulatuva viivise nõudes.

2. Hageja esitas 24.08.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse E.K vastu põhivõlgnevuse 1055,46

euro, intressi 1435,49 euro, lepingutasu 80,46 euro, sissenõudmiskulude 50 euro, viivise

538,62 euro ja edasiulatuva viivise nõudes (dtl 21-84).

3. Hagiavalduse kohaselt palub hageja välja mõistja BB Finance OÜ ja kostja E.K vahel

17.04.2017 sõlmitud laenulepingust nr 2101713164, 27.04.2017 sõlmitud

refinantseerimislepingust nr 2101715498, 25.07.2017 sõlmitud refinantseerimislepingust nr

2101730036, 07.09.2017 sõlmitud refinantseerimislepingust nr 2101737611 ja 04.12.2017

sõlmitud refinantseerimislepingust nr 2101758587 tulenev võlgnevus. Kostja I sai

laenulepingute alusel laenu summas 2967 eurot. Kostja on teostanud tagasimakseid summas

1911,54 eurot.

4. 17.04.2017 sõlmitud laenulepingus nr 2101713164 leppisid pooled kokku intressimääras

42,1%, krediidi kulukuse määr on 56,82% aastas. Kostja kohustus tasuma intressi lepingus

kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjal on intressi võlgnevus alates esimesest kuni

ülesütlemisele eelnenud 15. osamakseni 11.07.2018 summas 994,75 eurot. Lepingutasu

laenulepingu nr 2101713164 sõlmimise eest on 80,46 eurot, mida kostja tasunud ei ole.

5. Laenulepingus nr 2101715498 leppisid pooled kokku intressimääras 45,2% aastas

krediidikulukuse määr 56,82%,. Intressi on arvestatud laenu väljastamise päevast kuni

lepingu ülesütlemiseni 18.07.2018 laenusummalt 688 eurot summas 381,69 eurot. Kostja

intressi tasunud ei ole ja seega on intressi võlgnevus summas 381,69 eurot.

6. Laenulepingus nr 2101730036 leppisid pooled kokku intressimääras 45,1% aastas krediidi

kulukuse määr 56,57%. Intressi on arvestatud laenu väljastamise päevast kuni lepingu

ülesütlemiseni 18.07.2018 laenusummalt 91 eurot summas 40,37 eurot. Kostja intressi

tasunud ei ole, intressi võlgnevus on summas 40,37 eurot.

7. Laenulepingus nr 2101737611 leppisid pooled kokku intressimääras 45,1% aastas, krediidi

kulukuse määr 56,57%. Intressi on arvestatud laenu väljastamise päevast kuni lepingu

ülesütlemiseni 18.07.2018 laenusummalt 48 eurot summas 18,68 eurot. Kostja intressi

tasunud ei ole, ja intressi võlgnevus on summas 18,68 eurot. Kokku on intressi võlgnevus

summas 1435,49 eurot.

8. Laenuandja saatis 03.07.2018 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale

täiendav tähtaeg (17.07.2018) võlgnevuse tasumiseks koos hoiatusega, et juhul kui kostja

võlgnevust ei tasu, loetakse leping alates 18.07.2018 üles öelduks (dtl 55). Laenuandja teatas

kostjale teatise 30.03.2020, et loovutas 30.03.2020 nõude hagejale (dtl 56).

9. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitist 50 euro ulatuses. Hageja on saatnud kostjale 3

nõudekirja (1 tasuline kiri maksumusega 25 eurot, 2 tasulist kirja maksumusega 5 eurot) ja

hagiavalduse kohaselt on muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot.

10. Hageja arvestab viivist tagastamata põhivõlgnevuselt 1055,46 eurot algses laenulepingus nr

2101713164 kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 42,1%

aastas kogu põhivõla summalt kostjalt viimati teostatud makse päevast alates s.o 08.06.2020

kuni hagi esitamiseni 24.08.2021. Hageja nõuab viivist summas 538,62 eurot. Lisaks nõuab

hageja edasiulatuvat viivist kogu põhinõudelt s.o 1055,46 eurot kuni sellekohase tasumiseni

alates 25.08.2021 seadusjärgses viivisemääras 8% aastas.

11. Hageja kinnitab, et nimetatud lepingud sõlmiti sidevahendi abil. Lepingu sõlmimiseks tuli

lisaks isiku tuvastamisele end registreerida laenuandja koduleheküljel ning laenutaotluse

esitamisel pidi eelnevalt täitma ankeedi oma andmetega, tutvuma laenulepingu tingimustega,

neid kinnitama, peale mida tekkis võimalus laenuandjale laenutaotlus esitada. Laenutaotlused

on esitatud elektrooniliselt laenuandja kodulehe vahendusel (www.raha24.ee), kus tuleb

autentida Smart-ID, Mobiili-ID või ID-kaardi kaudu, kasutades PIN1-koodi (st isiku

tuvastamine ehk sisselogimine) ning taotluste esitamisel PIN2-koodi (st digitaalallkirja

andmist ehk tehingute/tegevuste kinnitamine). Hageja väitel kasutati lepingute sõlmimisel

E.K ID-kaarti ning PIN-koode.

12. Laenuandja on tasunud E.K pangakontole nr XXXXXXXXXX laenu väljamakse 17.04.2017

summas 2140 eurot, 27.04.2017 summas 688 eurot, 25.07.2017 summas 91 eurot, 07.09.2017

summas 48 eurot (dtl 57-60).

13. Kostja I nõuet ei tunnista, palub hagi jätta läbi vaatamata ning leiab, et hagi on esitatud vale

kostja vastu. Kostja I ja hageja vahel ei ole sõlmitud laenulepinguid, kohtule esitatud

laenulepingud on allkirjastamata ning kostja on pöördunud avaldusega politsei poole

kriminaalmenetluse alustamiseks selle kohta, et ajavahemikul 2016 kuni 2018 M.U,

kasutades E.K ID-kaarti, vormistas E.K nimele kiirlaenud erinevatest firmadest summas

vähemalt 20 000 (dtl 97-101).

14. Kohus kaasas 09.10.2023 määrusega menetlusse kostjana II M.U, kuna M.U on 23.05.2023

istungil tunnistanud kostja I nimel lepingute sõlmimist (dtl 467-470).

15. Kohus kohustas hagejat 26.08.2024 kohtumäärusega esitama kohtule detailsed andmed selle

kohta, et laenulepingu(te) sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja

teabe andmise kohustust ning kuidas hageja on arvestanud krediidi kulukuse määra (sh

arvutuskäik). Kohus selgitas hagejale, et hagejal tuleb põhistada ja tõendada, et

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige

kuidas on krediidiandja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on

krediidivõimekust hinnatud ning kas esitatud teave on olnud piisava selgusega.

16. Oma 04.09.2024 vastuses kohtunõudele (dtl 584-593), kinnitab hageja, et maksevõime

hindamine toimus vastavalt võlausaldaja sise-eeskirjas kirjeldatud krediidivõimelisuse

hindamise metoodikale, mida täiendasid ja täpsustasid juhatuse otsused ning sise-eeskirja

kehtestamisel oli võlausaldaja lähtunud kehtinud õigusaktidest ning Finantsinspektsiooni

juhistest. Sissetulekut ei kontrollitud, vaid lähtuti kliendi poolt esitatud andmetest. Klient

esitas 09.03.2017 andmed, et ta töötab F OÜ-s, tema igakuine sissetulek on 1800 eurot, tema

igakuised püsikohustused on 300 eurot ja ülalpeetavad puuduvad. Teostati päringud

Krediidiinfosse ja Krediidiregistrisse. Maksehäired puudusid. Lisaks kontrolliti Ametlikest

Teadaannetest, et isiku suhtes ei viidaks läbi pankrotimenetlust. Klient esitas 25.07.2017

andmed, et ta töötab F OÜ-s, tema igakuine sissetulek on 1800 eurot, tema igakuised

püsikohustused on 300 eurot ja ülalpeetavad puuduvad. 07.09.2017 esitas klient andmed, et ta

töötab F OÜ-s, tema igakuine sissetulek on 1800 eurot, tema igakuised püsikohustused on

450 eurot ja ülalpeetavad puuduvad. Lepingu nr 2101758587 taotluse menetlemisega

muudeti lepingu perioodi, mistõttu kontrolle ja maksevõime hindamist ei toimunud.

17. Krediidikulukuse määra kohta selgitab hageja, et lepingute nr 2101713164 ja nr 2101715498

esialgne krediidi kulukuse määr 56,82%. Arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat,

intressimäära, lepingutasu, tagastamise lõpptähtpäeva, tagasimaksete tähtpäevi eeldusel, et

krediidisumma võetakse kasutusse viivitamata ja täies ulatuses. Lepingute nr 2101730036, nr

2101737611 ja nr 2101758587 esialgne krediidi kulukuse määr 56,57%, mille arvutamisel on

arvesse võetud krediidisummat, intressimäära, lepingutasu, tagastamise lõpptähtpäeva,

tagasimaksete tähtpäevi eeldusel, et krediidisumma võetakse kasutusse viivitamata ja täies

ulatuses. Seega on krediidiandja arvestanud krediidi kulukuse määr kooskõlas VÕS § 404 lg-

ga 21 ja §-ga 406 ning krediidi kulukuse määr ei ületa VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud ülempiiri.

18. 13.02.2025 toimunud istungil kinnitas hageja, et jääb nõude juurde, milles hagi on esitatud

kahe kostja vastu solidaarselt. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu on

hageja teinud ümberarvestuse. Tulenevalt sellest palub hageja välja mõista kostjalt I ja

kostjalt II solidaarselt hageja kasuks põhivõlg 955,46 eurot. Laenusumma, mis saadi oli 2967

eurot, sellest on maha võetud tagasimakstud summad 1911,54 eurot ja 100 eurot. Arvestades,

et viimane graafik oli 19.11.2020, palub hageja arvestada sellest kuupäevast viivist kuni

põhivõla tasumiseni. Määraks on lepingus kokku lepitud viivisemäär 43,80% aastas (dtl 942-

944).

19. Kostja II kinnitas 13.02.2025 toimunud istungil, et on võtnud nimetatud laenud ise ning

kostja I teadmata. Kostja II kinnitas, et võtab hagi õigeks (dtl 943).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

20. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata

või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab

ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse

üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust

tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

21. Kostja II on kinnitanud 13.02.2025 toimunud kohtuistungil, et võtab hagi õigeks. Kostja II

kinnitab, et tema võttis kostja I nimel laenud ning kostja I ei teadnud laenudest midagi.

Hageja on seisukohal, et kostjad peavad laenulepingust tuleneva võlgnevuse tasuma

solidaarselt. Seega on poolte vahel vaidlus, kas 17.04.2017 sõlmitud laenulepingu nr

2101713164, 27.04.2017 sõlmitud refinantseerimislepingu nr 2101715498, 25.07.2017

sõlmitud refinantseerimislepingu nr

2101730036, 07.09.2017 sõlmitud

refinantseerimislepingu nr 2101737611 ja 04.12.2017 sõlmitud refinantseerimislepingu nr

2101758587 lepingupooleks on kostja I E.K.

22. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. Tarbijakrediidileping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud

lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping

pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud

kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised

tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Laenulepingu

sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib

lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete

tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud.

23. VÕS § 404 lg 1 kohaselt tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. TsÜS § 78 lg 1 järgi kui

seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud

isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 80 lg-

test 1 ja 2 tuleneb, et tehingu kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline

vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Elektroonilise vormi järgimiseks peab tehing

olema tehtud püsivat taasesitamist võimaldaval viisil, sisaldama tehingu teinud isikute

nimesid ja olema tehingu teinud isikute poolt elektrooniliselt allkirjastatud. Sama paragrahvi

lg 3 kohaselt on elektrooniliseks allkirjaks ka digitaalallkiri. Seadusest tuleneva vormi

järgimata jätmisel on tehing TsÜS § 83 kohaselt tühine.

24. Hageja kohtule esitatud laenulepingud (dtl 29-54) ei ole omakäeliselt allkirjastatud ning need

ei vasta elektroonilise vormi nõuetele, sh ei ole sellel kostja identifitseerimist võimaldavat

digiallkirja. Hageja on kohtule esitanud kostja I laenutaotlused (dtl 160-161), laenutaotlusega

saadetud fotod kostja I ID-kaardist (dtl 163-165) ning kirjavahetuse (dtl 162).

25. Hageja selgitab 21.03.2025 seisukohas (dtl 968-983), et kostja I ei ole tõendanud, et ID-kaart

koos PIN-koodidega oleksid läinud kostja II kätte tema tahte vastaselt. Kostja I ei ole

tõendanud enda väiteid, et kostja I ei andnud tahteavaldusi ega sõlminud lepinguid. Kostja I

ei ole täitunud hoolsuskohustust enda ID-kaardi ning PIN-koodide säilitamisel. Kostja I ei ole

tõendanud enda väiteid, et ta ei ole digitaalallkirja andmise vahendite hoidmise

hoolsuskohustust rikkunud.

26. Riigikohtu lahendi (RKTKo 16.12.2019 nr 2-16-124450 p 22-24) kohaselt juhul, kui isiku

nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et

tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb

tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema

tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-

koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt. ID-kaardi ja selle PIN-

koodide abil on võimalik anda digitaalallkirja, millel on samasugune õiguslik tähendus nagu

omakäelisel allkirjal. Digitaalallkirja andmise vahendite hoidmisel on seega kõrge

hoolsuskohustus. Andes vabatahtlikult talle väljastatud digitaalallkirja andmise vahendid

kolmandale isikule üle, peab isik möönma, et kolmas isik võib nende vahendite abil ID-

kaardi omajana esinedes viimase asemel tahteavaldusi anda, mille puhul tehingu teisel poolel

puudub mõistlik alus kahelda selles, et tahteavalduse tegi ID-kaardi omaja.

27. Riigikohtu tsiviilkolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et juhul, kui isik teeb tehingu

teise isiku nimel mitte esindajana, vaid esinedes teise isikuna ja kasutades tema identiteeti,

saab analoogia alusel kohaldada esindusõiguseta esinduse sätteid. See tähendab, et teise isiku

identiteeti kasutades tehtud tehing on TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine, välja arvatud juhul, kui

isik, kelle nimel teine isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Samuti on Riigikohus

selgitanud, et juhul, kui hagejalt peteti Smart-ID koodid välja, ei ole tegemist olukorraga, kus

hageja oleks koodid andnud kolmandatele isikutele vabatahtlikult selleks, et nende abil

tehtaks tehingud. Seetõttu ei saa rääkida ka sellest, et hagejal olnuks tahe koodide

edastamisega anda tehingute tegemiseks volitus (vt RK nr 2-23-11584/18, p 11).

28. Seega, kui tegemist on esindusõiguseta tehingu juhtumiga, peaks kostja I olema tehingu

heaks kiitnud.

29. Kostja II on kinnitanud istungil, et on võtnud nimetatud laenud ise ning kostja I teadmata,

tema ID-kaarti kasutades. Kohus on seisukohal, et M.U poolt tunnistajana antud ütlused on

TsMS § 251 kohaseks tõendiks. Seega on kostja I, kelle nimel on ID-kaarti kasutades

tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud, tõendanud, et tema ei ole

tahteavaldust andnud.

30. Hageja ei ole tõendanud, et kostja I oleks lepingud kuidagi heaks kiitnud. Kohtule esitatud

kostja I telefonikõne salvestus (dtl 935) ei ole võimalik tuvastada, millistest lepingutest

räägitakse ning sealt ei tulene konkreetsete tarbijakrediidilepingute heakskiitu. Kõnest võib

aru saada, et kostja I püüab tasuda kellegi kolmanda isiku kohustusi, mainimata tema nime ja

et tegemist on käesolevas asjas käsitletavaid kohustusi.

31. Kohtu hinnangul ei ole kostja I olnud ka raskelt hooletu. ID-kaardi ja PIN-koodide hoidmine

kodus kirjutuslaual on kooskõlas tavapärase (kohase) hoolsusega (vt RK nr 2-16-124450/77,

p 24 viimane lause). Kostja I ei ole andnud oma ID-kaarti ja PIN-koode kostja II valdusesse,

vaid kostja II on omavoliliselt ja kostja I teadmata kasutanud viimase ID-kaarti ning PIN-

koode ebaseaduslikult. Isegi tavapärane hoolsuskohustus ei eelda elukaaslaste omavahelist

kontrollikohustust teineteise isikut tõendavate dokumentide säilitamise ning ebaseadusliku

kasutamise suhtes.

32. VÕS § 408 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui järgimata on jäetud VÕS §

404 lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või 405

sätestatud andmetest. Lõike 2 kohaselt käesoleva seaduse § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud

andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või

hakkab krediiti kasutama.

33. Hageja esitas kohtule tõendina kostjale I raha ülekandmise kohta maksekorraldused, millede

kohaselt on tasutud E.K pangakontole nr XXXXXXXXXX laenu väljamakse 17.04.2017

summas 2140 eurot, 27.04.2017 summas 688 eurot, 25.07.2017 summas 91 eurot, 07.09.2017

summas 48 eurot (dtl 57-60). Kostja I väitel ei ole BB Finance AS arvelduskontole nr

XXXXXXXXXX (SEB) mitte ühtegi väljamakset teinud. Raha on kantud kostja I

pangaarvele I-MAKSE OÜ-lt (registrikood 12071838). Hageja on selgitanud, et I-MAKSE

OÜ ühines aastal 2017 ettevõttega BB Finance OÜ ning tänasel päeval tegutseb viimase nime

all.

34. Kohtule nähtuvalt vastavad eelnevalt nimetatud maksed kostja I esitatud pangaväljavõttel

(dtl 902-930) viidetega käesolevas hagis nimetatud laenulepingute numbritega ning hageja

esitatud maksekorraldustega (dtl 57-60) ning hinnangul on usutav, et maksed on seotud

nimetatud laenulepingutega ning kantud kostja I E.K pangakontole.

35. Samadelt pangaväljavõtetelt nähtub, et E.K pangakontolt on sinna kantud laenu väljamaksed

koheselt kantud edasi M.K pangakontole nr XXXXXXXX. Edasi on kantud nii käesolevas

asjas nimetatud lepingud kui ka mitmed teised tarbijakrediidilepingutest tulenevad summad.

Kostja II tunnistab 12.12.2023 vande all ülekuulamises tsiviilasjas 2-22-104049, et ema ei

olnud kaastatud laenude võtmisesse, tema tasus internetis ema arveid ja tema kasutas

vahepeal ema pangakontot (dtl 892-897). Seega ei ole kostja I saanud laenuraha kätte ega

hakanud seda ka kasutama. Kostja I ei ole saanud laenuraha enda valdusesse.

36. Kuivõrd kostja I ei ole sõlminud BB Finance OÜ-ga tarbijakrediidilepinguid ega volitanud

selleks kostjat II, siis on kostja I nimel sõlmitud vaidlusalused tarbijakrediidilepingud

tühised. TsÜS § 84 lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi.

Hageja nõue kostja I vastu lepingulisel alusel põhjendatud ei ole ning rahuldamisele selles

osas ei kuulu.

37. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tagastatakse tühise tehingu alusel saadu vastavalt alusetu rikastumise

sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 3 p 3 kohaselt võlasuhe võib tekkida

alusetust rikastumisest. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult

(üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu

saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb

hiljem ära. Kui sooritus tehakse lepingu alusel, saab selle õiguslik alus puududa esmajoones

vaid juhul, kui leping on tühine, ja ära langeda, kui leping on tühistatud.

38. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et kostja II lasi raha kanda kostja I teadmata kostja I nimel

olevale arveldusarvele, kust selle enda valdusesse võttis. Kostja I ei teadnud krediidiasutuse

poolt raha ülekandmisest ja seda raha ei saanud ei ole. Kuna alusetu rikastumise sätete

kohaselt saab tagasinõude esitada üleantu saaja vastu (kostja II), siis ei kuulu hageja nõue

kostja I vastu rahuldamisele ka alusetu rikastumise sätete alusel.

39. Hageja esitas kohtule taotluse kostja II M.U kaasamiseks ning kohus on selle 09.10.2023

kohtumäärusega rahuldanud (dtl 467470). Seega võib hageja nõue võiks kuuluda kostja II

suhtes rahuldamisele.

40. Kuna hageja ja kostja II vahel tarbijakrediidilepingut ei olnud, siis saab hageja nõuda kostjalt

II talle üle antud, kuid tagastamata põhivõlga alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS § 1028

lg 1). Seega leiab kohus, et põhjendatud on hageja põhinõue summas 955,46 eurot (üle

kantud laenusummad kokku 2967 eurot - tagasimakstud 1911,54 eurot ja 100 eurot).

41. Hageja nõue kostja II vastu intressi 1435,49 euro, lepingutasu 80,46 euro ja

sissenõudmiskulude 750 euro osas põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu. Intressi

saab nõuda üksnes juhul, kui vastav kohustus tuleneb seadusest või lepingust. Hageja ja

kostja II vahel lepinguline suhe puudub ja seega ei ole hagejal kostja II vastu ka intressinõuet.

Sama puudutab ka haldustasu ja sissenõudmiskulu nõuet.

42. Kohus leiab, et hageja viivisenõue kostja II vastu kuulub rahuldamisele seadusjärgses määras

ja seda alates hetkest, kui kostja II on saanud kätte tema vastu hageja hagiavalduses esitatud

nõude ehk alates 28.08.2024 (dtl 574-580). Kostja II on palunud 28.08.2024 kohtul saata

26.08.2024 kohtumäärus pdf-failina e-posti aadressil xxx, mida kostja II on kasutanud

suhtlemiseks kohtuga kogu kohtumenetluse jooksul. Kohus saatis määruse kostjale II

28.08.2024 (dtl 572) nagu kostja II palus, kostja II e-posti aadressil.

43. VÕS § 113 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva

seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

44. Hageja tõendanud, et talle on esialgse võlausaldaja poolt loovutatud nõudeõigus kostja II

vastu. Vaidlus puudub selles, et tarbijakrediidilepingute alusel kandis summad üle I-MAKSE

OÜ. Hageja on selgitanud, et I-MAKSE OÜ on BB Finance OÜ õiguseellane, kes seega

oleks õigustatud ka tagasinõuet kostja II suhtes esitama.

45. Hageja on kohtule esitanud nõude loovutamise kinnituskirja (dtl 937), mille kohaselt BB

Finance OÜ juhatuse liige X kinnitab 13.02.2025, et BB Finance OÜ on loovutanud

30.03.2020 vastavalt võlaõigusseaduse §-le 164 nõude loovutamise lepinguga Aktiva Finance

Group OÜ-le lepingust nr 2101758587 tuleneva nõude E.K (ik XXX) vastu koos õigusega

nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Lähtudes ülaltoodust on nimetatud nõude

suhtes uueks võlausaldajaks Aktiva Finance Group OÜ.

46. Samuti nähtub hagiavalduse lisast, et 30.03.2020 on saadetud kostjale I aadressil xxx, teatis

laenulepingutest nr 2101713164, 2101715498, 2101730036, 2101737611, 2101758587

tulenevate nõuete loovutamisest hagejale koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid

kõrvalnõudeid (dtl 56).

47. X on BB Finance OÜ seaduslik esindaja alates 23.10.2006 kuni praeguseni. Lähtudes

ülaltoodust on nimetatud nõude uueks võlausaldajaks Aktiva Finance Group OÜ (10746479),

asukoht A. Weizenbergi 20 10150 Tallinn Harju Maakond.

48. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et rahuldada tuleb hageja nõue kostja II vastu põhinõudes 955,46

eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga 29.08.2025 sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras summas 108,27 eurot ning edasiulatuv viivis alates

27.08.2025 kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

49. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 2

sätestab, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas

kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi

osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei

jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

50. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

51. Kohus jättis rahuldamata hageja nõude kostja I vastu, mistõttu jätab kohus kostja I

menetluskulud hageja kanda.

52. Kohus rahuldas hageja nõude 3244,47 eurot 36% ehk 1160,71 euro ulatuses kostja II vastu,

mistõttu kohus jätab menetluskulud 35% ulatuses kostja II ja 65% ulatuses hageja kanda.

53. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

54. Hageja on esitanud 20.06.2025 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kulud olnud

kokku summas 5417,18 eurot (esindaja kulud 5142,18 ja riigilõiv 275 eurot). Hageja

esindaja ja hageja on kokku leppinud hinnas 169 eurot/tund, ajakulu nimekirja järgi on

kokku 32 h 20 minutit. Nimekirja kohaselt on hageja kulud olnud:

1) Maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine – 30 min, 60 eurot;

2) Hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine,

dokumentide edastamine kohtule – 3h, 360 eurot;

3) 24.11.2021 dokumendi koostamine ning kohtule esitamine – 2 h 30 min, 300 eurot;

4) 23.05.2023 istungiks ettevalmistamine – 1h, 169 eurot;

5) 23.05.2023 kohtuistungil osalemine – 35 min, 98,58 eurot;

6) 06.06.2023 dokumendi koostamine ja kohtule esitamine – 1h, 169 eurot;

7) 14.08.2023 dokumendi koostamine ja kohtule esitamine – 1h 30 min, 253,50 eurot;

8) 18.08.2023 dokumendi koostamine ja kohtule esitamine – 1h, 169 eurot;

9) 08.11.2023 dokumendi koostamine ja kohtule esitamine – 3h, 507 eurot;

10) 29.02.2024 dokumendi koostamine ja kohtule esitamine – 1h 50 min, 309,92 eurot;

11) 04.09.2024 dokumendi koostamine ja kohtule esitamine – 2h 25 min, 408,40 eurot;

12) 17.10.2024 dokumendi koostamine ja kohtule esitamine – 2h 45 min, 464,74 eurot;

13) 13.02.2025 istungiks ettevalmistumine – 30 min, 84,50 eurot;

14) 13.02.2025 kohtuistungil osalemine – 40 min, 112,66 eurot;

15) 18.03.2025 dokumendi koostamine ning kohtule esitamine – 30 min, 84,50 eurot;

16) 21.03.2025 dokumendi koostamine ning kohtule esitamine – 5 h 40 min, 957,66 eurot;

17) 18.06.2025 dokumendi koostamine ja kohtule esitamine – 3h 25 min, 577,40 eurot;

18) 20.06.2023 dokumendi koostamine ja kohtule esitamine – 30 min, 56,32 eurot.

55. Kostja I on 07.07.2025 esitanud seisukoha hageja menetluskuludele, mille kohaselt on kostja

I hageja õigusabikulud tunnihinda 120 eurot ületavas osas selgelt põhjendamatud. Kostja I

palub kohtul vähendada hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel

õigusabikulusid põhjendatud ja mõistliku summani, võttes arvesse vaid vajalikus ja

mõistlikus ulatuses õigusabiteenuse osutamist.

56. Kostja II seisukohta hageja menetluskuludele esitanud ei ole.

57. Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka

kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega.

58. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja kulud

on osaliselt põhjendamatud.

59. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 4842

määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20

eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab

kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot.

60. Tegemist ei ole keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. Kohus leiab, et ka käesoleva tsiviilasja

keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude

taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse

koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks 1 tund. Kohtu hinnangul on esitatud

dokumentide mahtu, sisulist osa ja kordamist arvestades mõistlik ajakulu – 24.11.2021

dokumendi koostamine ning kohtule esitamine 1h, 14.08.2023 dokumendi koostamine ja

kohtule esitamine 1h, 18.08.2023 (tegelikult esitatud 19.09) dokumendi koostamine ja

kohtule esitamine – 30 min, 08.11.2023 dokumendi (täpsustatud hagiavalduse) koostamine ja

kohtule esitamine – 1h, 29.02.2024 dokumendi koostamine ja kohtule esitamine (milles mh

hageja kinnitab, et jääb hagiavalduses ja varasemates seisukohtades esitatu juurde, ei hakka

kõiki nendes märgitut üle kordama) – 50 min, 04.09.2024 dokumendi (vastus kohtunõudele)

koostamine ja kohtule esitamine – 1h, 17.10.2024 dokumendi koostamine ja kohtule

esitamine – 1h 30 min, 21.03.2025 dokumendi koostamine ning kohtule esitamine – 3h,

18.06.2025 dokumendi koostamine ja kohtule esitamine, milles kordab peamiselt varasemat –

1h. Seega vähendab kohus hageja nimetatud toimingute menetluskulusid kokku 15 h 45

minutit.

61. Kohus peab põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töö tunnihinda 100 eurot (ilma

käibemaksuta). Hageja lepinguline esindaja ei ole advokaadi kvalifikatsiooniga ning tsiviilasi

ei ole õiguslikust aspektist kuigivõrd keerukas, mistõttu on põhjendatud tunnihind 100 eurot

(ilma käibemaksuta). Kulu tuleb välja mõista ilma käibemaksuta, sest hageja lepinguline

esindaja on käibemaksukohustuslane ning hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on

hagejal õigus saada käibemaksu tagastust (TsMS § 174 lg 10). Eelnevat arvestades on hageja

põhjendatud ja vajalik esinduskulu 1658 eurot (16 h 35 min*100), millele lisandub

maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot, kokku 1678 eurot. Kohus on seisukohal, et

hagiavalduselt tasutud riigilõiv 225 eurot on põhjendatud menetluskulu. Seega on hageja

vajalikus ja põhjendatud ulatuses menetluskulud kokku summas 1903 eurot.

62. Kohus rahuldas hageja nõude 3244,47 eurot 36% ulatuses ehk põhinõude 955,46 eurot,

viivise summas 108,27 eurot ja edasiulatuva viivise seadusjärgses määras. Eeltoodust

tulenevalt tuleb kostjalt II hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 36% hageja

menetluskuludest ehk 685,08 eurot.

63. Kostja II menetluskulude nimekirja ei ole esitanud. Kohus määrab, et kostjal II rahaliselt

kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole.

64. Kostja I on esitanud 30.06.2025 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja kantud

õigusabiteenuste suurus kokku summas 8547,20 eurot (koos käibemaksuga), ajakuluga 58,92 h

(lisandub seisukoha menetluskuludele koostamine 0,5h hinnaga 73,20 (koos käibemaksuga),

tunnihinnaga 120 eurot. Nimekirja kohaselt on kostja kulud olnud:

-

27.10.2021 15:31 Hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse läbivaatamine. 0,50 h –

60 eurot;

-

10.11.2021 13:30 Hagi vastuse koostamine, asjaolude selgitamine ja vormistamine. 3,58

h – 430 eurot;

-

25.11.2021 13:20 Kohtu kiri - hageja seisukoht - vastuvõtmine e-toimikus, ülevaade

seisukohast. 0,25 h – 30 eurot;

-

04.01.2022 14:57 Kohtumäärus - taotluste lahendamine ja tähtaeg seisukohaks, määruse

analüüs ja seisukohtade kaardistamine. 1,42 h – 170 eurot;

-

10.01.2022 14:13 Taotluste ja tõendite kogumine. Suhtlus politseiuurijaga. Kostja

seisukohtade projekti koostamine. 2,33 h – 280 eurot;

-

18.01.2022 10:00 Kostja täiendavate seisukohtade koostamine ja esitamine kohtule. 4 h

– 480 eurot;

-

08.02.2022 10:13 Ülevaade hageja seisukohast ja tõenditest. 0,25 h – 30 eurot;

-

15.02.2022 15:37 Tutvumine kohtu määrusega tunnistaja ülekuulamise taotluse

rahuldamise kohta. 0,17 h – 20 eurot;

-

14.03.2022 14:29 Ülevaade sisendist, kohtule vastamine istungiaja sobivuse osas ning

taotlus e-toimikule ligipääsu saamiseks. 0,25 h – 30 eurot;

-

15.03.2022 9:25 Istungiaja fikseerimine, täiendavate seisukohtade aja fikseerimine,

kohtukutse vastuvõtmine. 0,08 h – 10 eurot;

-

18.03.2022 10:57 Tutvumine asja materjalidega, ettevalmistumine istungiks, sh

istungieelselt täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamise vajaduse analüüs. 1,83 h –

220 eurot;

-

22.03.2022 14:56 Ülevaade asja materjalidest, täiendava seisukoha ja tõendite esitamise

vajaduse analüüs enne istungit. 0,67 h – 80 eurot;

-

23.03.2022 9:47 Ülevaade asja materjalidest, täiendava seisukoha ja tõendite esitamise

vajaduse analüüs enne istungit. 0,42 h – 50 eurot;

-

25.03.2022 14:57 Tutvumine asja materjalidega, ettevalmistumine istungiks, sh

tunnistajale küsimuste kaardistamine. Täiendava seisukoha koostamine. 1,50 h – 180

eurot;

-

30.03.2022 13:40 Täiendava seisukoha koostamine, nõupidamine kliendiga ja võimalikud

täiendavad tõendid. 0,67 h – 80 eurot;

-

01.04.2022 10:09 Täiendava seisukoha lõplik vormistamine ja esitamine kohtule. 0,25 h

– 30 eurot;

-

11.04.2022 14:01 Ettevalmistumine kohtuistungiks, menetluskulude nimekirja

koostamine. 0,75 h – 90 eurot;

-

18.04.2022 14:09 Kohtukutse vastuvõtmine ja istungiaja fikseerimine. 0,08 h – 10 eurot;

-

17.05.2022 9:41 Ettevalmistumine istungiks, sh ülevaade vajadusest esitada enne istungit

täiendavaid tõendeid. 0,25 h – 30 eurot;

-

23.05.2022 13:46 Kõne kohtuga seoses istungi ärajäämisega ja M.U tagaotsitavaks

kuulutamisega. 0,17 h – 20 eurot;

-

21.10.2022 12:00 Vastamine kohtule uue kohtukoosseisu osas. 0,08 h – 10 eurot;

-

09.12.2022 9:33 Ülevaade kohtu kirjast uurijale seonduvalt M.U kontaktandmetega,

ülevaade menetlusest. 0,17 h – 20 eurot;

-

07.02.2023 14:11 Kohtuga istungiaja kooskõlastamine. Ülevaade menetlusest. 0,17 h –

20 eurot;

-

08.02.2023 10:51 Ülevaade e-toimikusse lisandunud dokumentidest, kohtukutse

vastuvõtmine, istungiaja fikseerimine. 0,17 h – 20 eurot;

-

10.03.2023 13:45 Ettevalmistumine istungiks, ülevaade asja materjalidest ja analüüs

seonduvalt vajadusega esitada enne istungit veel täiendavaid seisukohti või tõendeid.

0,50 h – 60 eurot;

-

20.03.2023 11:49 Tutvumine kohtu kirjaga istungiaja tühistamise kohta, kohtule kinnitus

kirja kättesaamise kohta. 0,25 h – 30 eurot;

-

04.04.2023 13:29 Istungiaja kooskõlastamine. 0,08 h – 10 eurot;

-

10.04.2023 15:25 Kohtukutse vastuvõtmine, istungiaja fikseerimine. 0,08 h – 10 eurot;

-

08.05.2023 13:52 Ülevaade asja materjalidest, enne istungit täiendavate seisukohtade või

tõendite esitamise vajaduse analüüs. 0,17 h – 20 eurot;

-

15.05.2023 12:29 Võimalike täiendavate tõendite analüüs ja kogumine, küsimused

tunnistajale kutse kättetoimetamisega. 0,17 h – 20 eurot;

-

22.05.2023 14:12 Ettevalmistumine istungiks, menetluskulude nimekirja koostamine.

1,50 h – 180 eurot;

-

23.05.2023 9:27 Ettevalmistumine istungiks. Osalemine istungil. 2,33 h – 280 eurot;

-

24.05.2023 14:18 Tutvumine kohtuistungi protokolliga, analüüs. 0,42 h – 50 eurot;

-

02.06.2023 17:02 Tutvumine hageja kompromisspakkumisega, info edastamine. 0,08 h –

10 eurot;

-

06.06.2023 15:51 Tutvumine kompromissläbirääkimiste e-kirjavahetusega, vastamine

kompromissettepanekule. 0,33 h – 40 eurot;

-

07.06.2023 13:34 Tutvumine hageja kohtule esitatud taotlusega M.U kaasamiseks

kostjana ja ülevaate kompromissläbirääkimistest. 0,25 h – 30 eurot;

-

27.07.2023 16:25 Tutvumine kohtu määrusega, pöördumine hageja esindaja poole

seonduvalt kompromissiga lähtudes kohtu määruses toodust. 0,25 h – 30 eurot;

-

22.08.2023 9:00 Tutvumine kohtumäärusega. 0,08 h – 10 eurot;

-

30.08.2023 9:58 Tutvumine hageja vastuväitega kohtutegevusele, seisukoha esitamise

tähtaja fikseerimine. 0,33 h – 40 eurot;

-

06.09.2023 8:25 Seisukoha koostamine hageja 14.08.2023 vastuväitele kohtu tegevusele,

sh menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja koostamine.

1 h – 120 eurot;

-

12.09.2023 16:32 Tutvumine kohtu menetlust korraldava kirjaga. 0,08 h – 10 eurot;

-

21.09.2023 15:17 Tutvumine kostja seisukoha ja taotluste täpsustusega. 0,25 h – 30

eurot;

-

13.10.2023 13:33 Tutvumine kohtu määrusega M.U kostjana kaasamise kohta ja hagejale

hagiavalduse tervikteksti esitamiseks tähtaja määramise kohta. 0,08 h – 10 eurot;

-

29.11.2023 10:35 Tutvumine täpsustatud hagiavaldusega, kohtule kinnitus hagiavalduse

kättesaamise kohta, vastuse esitamise tähtaja fikseerimine. 0,42 h – 50 eurot;

-

11.12.2023 15:58 Kostja I vastuse koostamine uuele hagiavaldusele. 0,75 h – 90 eurot;

-

12.12.2023 12:24 Kostja I vastuse koostamine uuele hagiavaldusele. 3,17 h – 380 eurot;

-

13.12.2023 11:51 Kostja I uue hagi vastuse lõplik koostamine ning esitamine kohtule.

0,08 h – 10 eurot;

-

15.02.2024 9:46 Tutvumine kohtu kirjaga seoses kohtu koosseisu vahetumise ja

tähtaegade määramisega, vastamise tähtaja fikseerimine. 0,08 h – 10 eurot;

-

27.02.2024 12:50 Ülevaade menetluses esitatud dokumentidest, vastamine kohtu

nõudele. 0,17 h – 20 eurot;

-

02.09.2024 16:05 Tutvumine kohtu teatega ja tähtaja määramisega, tähtaja fikseerimine,

tutvumine hagi menetlusse võtmise määrusega. 0,08 h – 10 eurot;

-

17.09.2024 21:05 Hagi täpsustuse menetlusse võtmise määruse vastuvõtmine, tähtaja

kontroll. 0,08 h – 10 eurot;

-

24.09.2024 15:17 Ülevaade menetluse seisust ja vastuse esitamise tähtaja pikendamise

taotluse vajaduse analüüs. 0,17 h – 20 eurot;

-

25.09.2024 11:33 Vastuse koostamine vastavalt 26.08.2024 kohtumäärusele. 1,25 h – 150

eurot;

-

26.09.2024 12:26 Tutvumine kohtu kirjaga kostjale II täiendava tähtaja määramise kohta.

0,08 h – 10 eurot;

-

12.11.2024 14:47 Tutvumine hageja 17.10.2024 täiendavate seisukohtade ja tõenditega,

vastuväidete kaardistamine. 0,50 h – 60 eurot;

-

10.12.2024 13:47 Istungiaja kooskõlastamine. 0,17 h – 20 eurot;

-

19.12.2024 15:37 Istungiaja kooskõlastamine. 0,08 120 10,00 20.12.2024 16:29

Kohtukutse vastuvõtmine ja istungiaja fikseerimine. 0,08 h – 10 eurot;

-

02.01.2025 11:57 Seisukoha koostamine hageja 17.10.2024 menetlusdokumendile,

asjaolude täpsustamine kliendilt, küsimused täiendavate tõendite kogumisega. 1,25 h –

150 eurot;

-

31.01.2025 10:33 Ettevalmistumine istungiks, sh tutvumine hageja 17.10.2024 täiendava

seisukoha ja sellele lisatud tõenditega, analüüs, vastuväidete kaardistamine ja täiendavate

tõendite kogumine. 4,33 h – 520 eurot;

-

03.02.2025 13:08 Vastuväidete koostamine hageja 17.10.2024 menetlusdokumendile ja

täiendavatele tõenditele. 1,17 h – 140 eurot;

-

04.02.2025 17:37 Täiendavate tõendite kogumine, arvelduskonto väljavõte. 0,17 h – 20

eurot;

-

5.02.2025 15:28 hageja 17.10.2024 täiendavate seisukohtadele vastuväidete koostamine,

sh täiendavate tõendite kogumine ja analüüs. 1,25 h – 150 eurot;

-

12.02.2025 10:10 Ettevalmistumine istungiks, menetluskulude nimekirja koostamine. 2 h

– 240 eurot;

-

13.02.2025 9:30 Osalemine istungil, järelanalüüs. 1,67 h – 200 eurot;

-

14.02.2025 14:25 Ülevaade istungist kliendile. 0,17 h – 20 eurot;

-

07.03.2025 10:40 Tutvumine kohtu kirjaga protokolli osas. 0,08 h – 10 eurot;

-

10.03.2025 14:41 Tutvumine kohtuistungi protokolliga, parandamise taotluse vajaduse

analüüs. Tutvumine hageja 12.02.2025 esitatud täiendava tõendiga, helisalvestis.

Protokolli parandamise taotluse koostamine. 1,50 h – 180 eurot;

-

12.03.2025 11:53 Protokolli parandamise taotluse koostamine. 0,42 h – 50 eurot;

-

15.04.2025 11:33 Tutvumine hageja 12.03.2025 ja 21.03.2025 menetlusdokumentide ja

nendele lisatud tõenditega, analüüs ja vastuväidete ning võimalike täiendavate tõendite

kaardistamine, kostja lõplike seisukohtade koostamine. 4,50 h – 540 eurot;

-

16.04.2025 10:34 Tutvumine hageja 12.03.2025 ja 21.03.2025 menetlusdokumentide ja

nendele lisatud tõenditega, analüüs ja vastuväidete ning võimalike täiendavate tõendite

kaardistamine, kostja lõplike seisukohtade koostamine. 2,92 h – 350 eurot;

-

21.04.2025 10:41 Lõplike seisukohtade lõplik koostmaine, tõendite komplekteerimine

ning esitamine kohtule. 0,67 h – 80 eurot;

-

05.05.2025 13:55 Tutvumine kohtu määrusega protokolli parandamise taotluse

rahuldamise kohta. 0,17 h – 20 eurot;

-

03.06.2025 10:27 Tutvumine kohtu kirjaga tähtaegade määramise kohta, tähtaegade

fikseerimine, kohtule kinnitus kirja kättesaamise kohta. 0,17 h – 20 eurot;

-

20.06.2025 11:22 Tutvumine hageja täiendavate seisukohtade ja tõendiga, analüüs, sh

vastuväidete esitamise otstarbekuse analüüs. 0,67 h – 80 eurot;

-

30.06.2025 15:15 Menetluskulude nimekirja koostamine ning esitamine kohtule. 0,42 h –

50 eurot;

-

07.07.2025 – seisukoha koostamine. 0,5h – 73,20 eurot.

65. Hageja leiab seisukohas kostja I menetluskuludele, et kostjale I kaasnenud menetluskulud on

osaliselt põhjendamatud, mistõttu on kostja I menetluskulud maakohtu menetluses

ebamõistlikult suured ja ilmselgelt ülepaisutatud. Hageja on seisukohal, et kostjale I

kaasnenud menetluskulud seoses maakohtu menetlusega ei ole suures osas põhjendatud.

66. Hageja leiab, et hageja seisukohast on põhjendatud kostja I ajakulu maksimaalselt kokku 10

h 20 min vastavalt käesoleva dokumendi punktides 1.-6. märgitule. Juhul, kui kohus siiski

peab põhjendatuks arvestada 30.06.2025 menetluskulude nimekirjas peale 10.11.2023

kuupäeva esitatud toimingutega, on hageja seisukohast põhjendatud kostja ajakulu

maksimaalselt kokku 24 h 45 min vastavalt käesoleva dokumendi punktides 1.-10.

märgitule. Hageja palub kohtul kontrollida ja üle vaadata kostja menetluskulude vajalikkust

ja põhjendatust ning hinnata menetlusdokumentide koostamiseks kulunud aega.

67. Kohus märgib kostja I menetluskulude kohta, et tegemist pole keeruka ega mahuka

tsiviilasjaga. Kohus leiab, et ka käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis

õigustaksid kostja I lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohtule

esitatud menetluskulude ajakulu on ilmselgelt ülepaisutatud ning toimingud korduvalt

dubleeritud. Näitkes ajaperioodil 14.03.2022-17.05.2022 on valmistutud kohtuistungiks

korduvalt (9 korral kokku ligi 15 h – 08.05.2023 Ülevaade asja materjalidest, enne istungit

täiendavate seisukohtade või tõendite esitamise vajaduse analüüs ja 15.05.2023 12:29

Võimalike täiendavate tõendite analüüs ja kogumine, küsimused tunnistajale kutse

kättetoimetamisega ja 22.05.2023 Ettevalmistumine istungiks, menetluskulude nimekirja

koostamine.) ning korduvalt fikseeritud ja kinnitatud samu istungiaegu (nt 4.04.2023

Istungiaja kooskõlastamine ja 10.04.2023 Kohtukutse vastuvõtmine, istungiaja fikseerimine).

Asjas on toimunud kaks istungit 23.05.2023 (kestusega 34 minutit) ja 13.02.2025 (kestusega

38 minutit). Kohtupraktika kohaselt on mõistlik aeg kohtuistungiks valmistumine 1h, kokku

seega maksimaalselt 2h, mitte 15 h. Samuti on korduvalt tutvutud tsiviilasja materjalidega,

millega juba on tutvutud (nt 27.07.2023 16:25 Tutvumine kohtu määrusega, pöördumine

hageja esindaja poole seonduvalt kompromissiga lähtudes kohtu määruses toodust ja

22.08.2023 9:00 Tutvumine kohtumäärusega). Samuti ei ole kohtu hinnangul põhjendatud

ajakulu 15.04.2025 Tutvumine hageja 12.03.2025 ja 21.03.2025 menetlusdokumentide ja

nendele lisatud tõenditega, analüüs ja vastuväidete ning võimalike täiendavate tõendite

kaardistamine, kostja lõplike seisukohtade koostamine. 4,50h ning tutvumine hageja

12.03.2025 ja 21.03.2025 menetlusdokumentide ja nendele lisatud tõenditega, analüüs ja

vastuväidete ning võimalike täiendavate tõendite kaardistamine, kostja lõplike seisukohtade

koostamine. 2,9h (kokku 7,4h). Menetluskulude nimekirjasid on koostatud 9 korral. Lisaks

märgib kohus, et kostja ei ole eraldanud nimekirjas erinevaid menetlustoiminguid – nt

menetluskulude nimekirja koostamine on märgitud mitmes kohas koos istungiks

ettevalmistamisega (12.02.2025 kokku 2h, 22.05.2023 kokki 1,5h, jne.) või on märgitud mitu

erinevat toimingut sama toimingu alla. Seetõttu ei ole võimalik ka hinnata kõigi tehtud

menetlustoimingute põhjendatust ning vajalikkust, igale toimingule kulunud aeg tuleb eraldi

välja tuua.

68. Kuivõrd kostja I menetluskulude nimekirjas on toiminguid on selgelt üle paisutatud ning

dubleeritud ei ole suurem osa menetlustoimingutest kohtu hinnangul mõistlikud ja

põhjendatud. Kohus, arvestades tsiviilasja mahtu, dokumentide hulka, korduvaid väited ja

esitatud tõendeid, vähendab kostja I menetluskuludele kulunud aega 39 h 33 minuti võrra.

69. Käesoleval juhul on kostja I esindaja põhjendatud ajakulu maakohtu menetluses kohtu

hinnangul esitatud nimekirja kohaselt 19 h ja 48 minutit. Kohus peab põhjendatuks hageja

lepingulise esindaja töö tunnihinda 120 eurot (koos käibemaksuga). Hageja lepinguline

esindaja ei ole advokaadi kvalifikatsiooniga ning tsiviilasi ei ole õiguslikust aspektist

kuigivõrd keerukas, mistõttu on põhjendatud tunnihind 120 eurot (koos käibemaksuga).

70. Käibemaksu hüvitamiseks tuleb menetlusosalisel kinnitada, et ta ei saa kuludelt käibemaksu

tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab

kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-

65-13 p 16). Kostja I kinnitas, et ta ei saa käibemaksu tagasi. Seega mõistab kohus kostjalt

hageja menetluskulud välja koos käibemaksuga. Eelnevat arvestades on kostja I põhjendatud

ja vajalik esinduskulu 2376,80 eurot.

71. Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal II tuleb tasuda hagejale

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

72. Hagejal tuleb tasuda kostjale I menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

73. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Lember

Kohtunik