2-25-4975/15 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Määruse tegemise aeg ja koht

29. august 2025, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-4975

Tsiviilasi

J T võlgade ümberkujundamise menetlus

Menetlustoiming

Võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): J T (isikukood XXX)

Usaldusisik: Andres Julle

Võlausaldajad:

1) B I OÜ (registrikood XXX)

2) B AS (registrikood XXX)

3) A F G OÜ (registrikood XXX)

4) Kohtutäitur A K

5) Kohtutäitur T A

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada J T maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamiseks.

2. Kinnitada J T esitatud võlgade ümberkujundamiskava järgmiselt:

Võlausaldaja

Põhinõue

(eurodes)

Kõrvalnõue

(eurodes)

Kohustuse

kogusumma

(eurodes)

Kohustuse

täitmiseks

tehtavate

osamaksete

arv ja

suurus

Kohustuse

täitmise

ulatus

(eurodes)

Kohustuse

täitmise

ulatus/põhikohus

tuse täitmise

ulatus %-des

B I OÜ

1010,57

0,00

1010,571

47×21,05 €

1×21,22 €

1010,57

100%/100%

B I OÜ

3183,59

713,91

3897,501

47×81,19 €

1×81,57 €

3897,50

100%/100%

B AS

6740,55

0,00

6740,551

47×140,42 €

1×140,81 €

6740,55

100%/100%

A F G OÜ

2484,57

0,00

2484,571

47×51,76 €

1×51,85 €

2484,57

100%/100%

Kohtutäitur A K

1123,54

0,00

1123,542

47×23,40 €

1×23,74 €

1123,54

100%/100%

Kohtutäitur T A

223,00

0,00

223,002

47×4,64 €

1×4,92 €

223,00

100%/100%

KOKKU:

14 765,82

713,91

15 479,73

15 479,73

Kohustuse liigi selgitus: 1- võlanõue, 2- täitekulu.

3. Kohustada J T-d tasuma esimese võlgade ümberkujundamiskava järgse makse 10.

oktoobril 2025 ning edaspidi iga kuu 10. kuupäevaks kuni kava täitmiseni selles

märgitud tingimustel.

4. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik Andres Julle.

5. Kohustada J T-d esitama usaldusisikule aruande oma varalise seisundi ja

ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 10. oktoobriks 2026 ning edaspidi iga

aasta 10. oktoobriks kuni kava täitmiseni, mille usaldusisik edastab ka kohtule.

6. Kohustada usaldusisikut esitama kohtule aruande J T võlgade ümberkujundamise

kohta menetluse lõpuks.

7. Jätta võlgade ümberkujundamise menetluse kulud J T kanda, v.a võlausaldajate

menetluskulud, mis jätta nende endi kanda.

8. Määrata J T usaldusisiku Andres Julle tasuks 886 eurot.

9. Usaldusisiku tasu 886 eurot maksta välja kohtu deposiidist KesKes Consulting OÜ

(registrikood 14632778, pangakonto nr XXX SEB Pank AS), mille kaudu usaldusisik

tegutseb.

10. Tühistada Viru Maakohtu 15. aprilli 2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-25-4975

kohaldatud abinõu, millega peatati J T vara suhtes sundtäitmine.

11. Toimetada määrus kätte võlgnikule, võlausaldajatele ja edastada täitmiseks

usaldusisikule.

12. Teha määrus avalikult teatavaks ja avaldada määruse kohta teade väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

13. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

Edasikaebamise kord

Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning

ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Viru

Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates

(FIMS § 28 lg 2).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad usaldusisik,

võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (FIMS § 54 lg 11).

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. J T (avaldaja, võlgnik) esitas 31. märtsil 2025 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse

võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks.

Avalduse kohaselt on võlgnik lahutatud 2015. aastal. Võlgnikul on üks alaealine ülalpeetav.

Võlgniku sissetulekud on 1152 eurot kuus (töötasu, lapsetoetus ja elatis). Võlgniku

väljaminekud on 936 eurot kuus. Võlgnikule kuulub sõiduk Škoda Octavia (registrimärk

XXX), mille hinnanguline väärtus on 500 eurot. Samuti kuulub võlgnikule kaks kinnisasja

asukohaga XXX (hinnanguline väärtus 22 500 eurot ja XXX (hinnanguline väärtus 30 000

eurot) XXX Võlgnikul on kohustusi kokku 29 994,04 eurot.

2. Maakohus võttis maksejõuetusavalduse 15. aprilli 2025 määrusega menetlusse, nimetas

võlgniku usaldusisikuks Andres Julle (usaldusisik) ja peatas võlgniku vara suhtes toimuva

sundtäitmise kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või

menetluse lõppemiseni.

3. Usaldusisiku 8. mai 2025 hinnangu kohaselt on võlgniku makseraskuste ületamiseks

sobiv võlgade ümberkujundamise menetlus.

Võlgnikule kuulub kaks kinnisasja koguväärtusega hinnanguliselt 52 500 eurot. Mõlemad on

koormatud keelumärkega ning XXX kinnistul lasub 36 044 euro suurune hüpoteek E HLÜ

kasuks. Lisaks omab võlgnik sõiduautot Škoda Octavia (2001), väärtusega 500 eurot.

Täiendav vara, investeeringud ega nõuded puuduvad.

Igakuised sissetulekud (töötasu, elatis ja toetus) on keskmiselt 1177 eurot, samas kui

püsikulud ulatuvad 1002 euroni. Võlakoormus ületab selgelt sissetulekuvõimekust ning

võlgnik ei ole suuteline oma kohustusi tähtaegselt teenindama.

Makseraskused on peamiselt seotud mitmete väikelaenude ja tarbimislaenude kuhjumisega.

Suure osa igakuistest kuludest moodustavad eluasemekulud, laenumaksed ja lapsega seotud

väljaminekud. Täiendavalt suurendavad koormust kohtutäiturite täitemenetluse kulud.

Võlgniku enda selgituse kohaselt tekkisid suuremad võlakohustused olukorras, kus ta võttis

laene oma õe palvel ja andis laenurahad edasi talle. Õde ei täitnud laenumaksekohustusi,

mistõttu on võlgade tagasimaksmise kohustus langenud täielikult võlgnikule. Seda võib

käsitleda kolmanda isiku eest võetud võlakohustuste realiseerumisena.

Võlgniku stabiilne sissetulek võimaldab täita kohustusi ümberkujundatud tingimustel. Kavast

jääksid välja P G OÜ ja E HLÜ hüpoteegiga tagatud laen. Võlgade ümberkujundamine

võimaldab jätkata võlgnikul eluaseme säilitamist ja maksevõime taastamist.

4. Maakohus määras 28. mai 2025 määrusega usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks

deposiidi suuruseks 886 eurot. Võlgnik on tasunud nõutud deposiidi

5. Maakohus algatas 14. juuli 2025 määrusega võlgniku suhtes võlgade ümberkujundamise

menetluse ning määras kava esitamise tähtajaks 11. september 2025.

6. Usaldusisik esitas 14. augustil 2025 (täpsustatud 27. augustil 2025) kohtule kinnitamiseks

võlgade ümberkujundamiskava (kava).

6.1. Kava kohaselt taotleb võlgnik rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise

pikendamise ja osadena täitmise teel. Ümberkujundamisele kuuluvad kohustused on kokku 15

479,73 eurot. Ümberkujundamisele kuuluva B I OÜ, B AS-i, A F G OÜ, kohtutäitur A K

ja kohtutäitur T A nõuded. Kava sisaldab vaid neid võlgasid, mille puhul võlgnik ei ole

suutnud täita seniseid kohustusi, ja mille tasumine uutel tingimustel on kooskõlas tema

maksevõimega.

6.2. Võlgnik soovib enda võlad ümber kujundada, et ületada makseraskused ning vältida

pankrotimenetlust (säilitada vara).

6.3. Kaks nõuet (võlausaldajad E HLÜ ja P G OÜ) on jäänud kava väliseks, kuna nende

teenindamine toimub olemasolevate vahendite arvelt ja nende puhul ei ole vajalik

ümberkujundamine (nt elukohaga seotud hüpoteegiga tagatud laen). See tagab, et

ümberkujundamiskava täitmine ei sea ohtu võlgniku eluaset.

6.4. Kava koostamisel on arvesse võetud võlausaldajate seisukohad. Usaldusisik edastas

võlausaldajatele kava 28. juulil 2025.

1) B AS nõustus ümberkujundamiskavaga.

2) B I OÜ oli nõus kavas pakutud võla ümberkujundamise tingimustega.

3) Kohtutäitur T A nõustus kava ja selle tingimustega, kuid täpsustas nõuet seoses

käibemaksu tõusuga – lõppsummaks on 223 eurot, mida võib tasuda 48 kuu jooksul.

Tähtajaks ei esitanud seisukohta kohtutäitur A K (kinnitas kava kättesaamist) ja A F G OÜ.

7. Usaldusisiku hinnangul on kavas kirjeldatud viisil võlgniku võlgade ümberkujundamine

võimalik.

8. Usaldusisik esitas palub määrata enda tasuks kokku tasu 886 eurot (käibemaksuta).

Usaldusisik palub kanda tasu KesKes Consulting OÜ-le, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

Taotluste kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmisele 10 tundi (tunnitasuga 88,60 eurot

käibemaksuta).

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et see

tuleb kinnitada ning usaldusisiku tasu taotlus rahuldada.

10. Pärast võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist koostab ja esitab usaldusisik

kohtule FIMS § 20 lg 1 järgi võlgniku nimel võlgniku heakskiidetud võlgade

ümberkujundamise kava, milles on märgitud: 1) milliste kohustuste ümberkujundamist ja

millisel viisil taotletakse; 2) ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg; 3) põhistus, et võlgade

ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab võlgnik kohustused täita ja tõenäoliselt on

võimalik tema püsivat maksejõuetust vältida; 4) usaldusisiku tasu kalkulatsioon. Lisaks

edastab usaldusisik võlausaldajate seisukohad võlgade ümberkujundamise kohta koos

ümberkujundamiskavaga kohtule (FIMS § 24 lg 3).

11. FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega

võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. FIMS § 26 lg 2 sätestab, et kohus võib

ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud

vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud

vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda

ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste

võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.

Kohus võib jätta ümberkujundamiskava sõltumata FIMS § 26 lg-tes 1–3 sätestatust

kinnitamata, kui: 1) võlgnik ei ole makseraskustes või need on ilmselgelt ületatavad võlgade

ümberkujundamiseta, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses,

mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil

tagasinõudmisega; 2) ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid

arvestades tõenäoline; 3) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või kohustuste

kohta; 4) võlgnik rikub teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust; 5) ettevõtte

ümberkujundamise taotluse puhul ei ole ettevõtte jätkusuutlik majandamine pärast

ümberkujundamist tõenäoliselt võimalik.

12. Praegusel juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud või tuleb FIMS § 24 lg 2

järgi nõustunuks lugeda kõik võlausaldajad.

Kohus nõustub usaldusisikuga, et kuivõrd võlausaldajad A F G OÜ ja kohtutäitur A K ei

ole usaldusisikule tähtaja jooksul seisukohta esitanud, tuleb lugeda, et nad on nõude

suurusega nõustunud (FIMS § 25 lg 1). Teised võlausaldajad on kavaga nõustunud. Seega on

kava ja nõuetega nõustunud kõik viis võlausaldajat, kelle nõuded on kokku 100%.

13. Eelnevat arvestades tuleb kohtul võlgade ümberkujundamiskava kinnitamiseks

kontrollida, kas usaldusisik on kohtule esitanud FIMS § 20 lg-s 1 ja § 24 lg-s 3 sätestatud

nõuetekohased dokumendid ning kas esineb FIMS § 27 lg-s 1 nimetatud aluseid.

13.1. Usaldusisik esitas 14. augustil 2025 kinnitamiseks kava (täpsustatud 27. augustil 2025).

Koos kavaga on usaldusisik esitanud kohtule mh FIMS § 24 lg-s 3 nõutud võlausaldajate

seisukohad.

13.2. Kava vastab FIMS § 20 lg-s 1 sätestatud nõuetele.

14. Kavas on märgitud, milliste kohustuste ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse

(FIMS § 20 lg 1 p 1). Võlgnikul on pandiga tagamata nõudeid, mida ta ei suuda teenindada

viie võlausaldaja ees kokku 15 479,73 eurot. Usaldusisik on kohustuste tuvastamisel hinnanud

nende tõendatust ja õiguspärasust (FIMS § 20 lg 3).

Võlgnik on kavaga taotlenud FIMS § 21 lg 1 alusel kavaga kohustuste ümberkujundamist

kohustuste täitmise tähtaja pikendamise ja osadena täitmise teel. Eelviidatud sätte teise lause

kohaselt ei välista ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine teise meetme

kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Järelikult on võimalik samaaegselt kasutada mitut

abinõud. Kohtu arvates on praeguses asjas valitud abinõud võlgnikul tekkinud makseraskuste

ületamiseks õiglased ja sobivad, võttes arvesse võlgniku sissetuleku suuruse, talle kuuluva

vara väärtuse ja selle säilitamise soovi ning ühtlasi võlausaldajate õigustatud huvisid ja õigusi

nõude rahuldamisel.

Võlgniku pankroti korral muutuksid sissenõutavaks kõik võlgniku kohustused kokku 36

081,85 eurot ning võlgnik jääks pankrotimenetluse korral ilma enda kinnisasjadest, millest

üks on võlgniku ja tema alaealise lapse eluasemeks ja teine tema isa eluasemeks. Samas

võimaldab võlgniku sissetulek tasuda kõik kohustused 100% ulatuses osamaksetega.

14. Kavas on märgitud ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg 48 kuud ehk 4 aastat (FIMS §

20 lg 1 p 2).

15. Võlgnik võttis laene, mida ta ei suutnud hiljem teenindada oma õele (st kandis laenuraha

edasi õele), kes lubas laenud tagastada, kuid seda ei teinud. Võlgnik soovib võlgade

ümberkujundamisega ületada sellest tekkinud makseraskused ning vältida pankrotimenetlust.

Kohtu arvates on kavas esile toodud asjaolud, mis annavad alust arvata, et võlgade

ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab võlgnik kohustused täita ja tõenäoliselt on

võimalik tema püsivat maksejõuetust vältida (FIMS § 20 lg 1 p 3). Kohus ei ole tuvastanud

asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et võlgnik ei suuda kava igakuiselt täita. Usaldusisiku

seisukoha kohaselt on võlgniku igakuine sissetulek ca 1177 eurot (töötasu, elatis, lapsetoetus).

Usaldusisiku kinnituse järgi tasub võlgnik kava raames enda sissetulekutest igakuiselt ca

322,46 eurot, seejuures jääb võlgniku igapäevasteks kuludeks ja kavast välja jäävate

võlausaldajate ees kohustuste kandmiseks ca 852,61 eurot. Võlgniku istungil antud kinnitusel

aitavad teda kava täitmisel ka lähedased. Arvestades eelnimetatud asjaolusid, suudab võlgnik

kohtu arvates kavas näidatud võlausaldajate nõudeid igakuiselt täita. Seeläbi on võlgnikul

võimalik püsivat maksejõuetust vältida.

16. Kohtu hinnangul on täidetud FIMS § 26 lg 2 alused kava kinnitamiseks ning kohus

kinnitab kava.

17. Kohtu arvates puuduvad FIMS § 27 lg-s 1 sätestatud välistavad asjaolud kava

kinnitamiseks.

17.1. Võlgnik on makseraskustes, kuna ta ei suuda rahuldada igakuiselt kõigi võlausaldajate

nõudeid nende poolt nõutud ulatuses ning tema suhtes on algatatud täitemenetlused.

Makseraskused ei ole seejuures ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta. Kohtu

ette ei ole toodud ka asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et makseraskused on ületatavad

võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega. Seega ei esine FIMS § 27 lg 1

p-s 1 nimetatud asjaolusid.

17.2. Kohtu arvates on ümberkujundamiskava täitmine võlgniku sissetulekuid arvestades

tõenäoline (FIMS § 27 lg 1 p 2).

17.3. Kohtul puuduvad andmed, et võlgnik oleks tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud

oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või

kohustuste kohta või rikkunud teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust (FIMS § 27 lg 1 p-d 3

ja 4).

17.4. Eelmärgitut arvestades leiab kohus, et aluseid võlgade ümberkujundamiskava

kinnitamata jätmiseks ei esine ning see tuleb kinnitada, arvestades nii võlgniku kui

võlausaldajate huve. FIMS § 30 lg 4 kohaselt on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava

täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette

nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud

tähtaja jooksul nõuet maksma panna.

18. FIMS § 16 lg-s 3 sätestatud usaldusisiku nimetamisel kohtu poolt kohaldatud abinõusid

võib rakendada kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või

menetluse lõppemiseni. Kohus tühistab käesoleva määrusega kava kinnitamisel maakohtu 15.

aprilli 2025 määrusega käesolevas asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud.

19. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FIMS § 35 lg 1).

Kohus selgitab, et võlgnik annab kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku

teavet ja osutab abi järelevalvekohustuse täitmisel (FIMS § 35 lg 2). Usaldusisik esitab

võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule ka aruande (FIMS § 35 lg 4).

20. FIMS § 26 lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle

täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda

kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga. FIMS § 35 lg 3 järgi esitab võlgnik

iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud

tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui

kohus ei otsusta teisiti. Eelnevat arvestades tuleb võlgnikul esitada usaldusisikule aruanne

oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 10. oktoobriks 2026

ning edaspidi iga aasta 10. oktoobriks kuni kava täitmiseni. Aruande edastab usaldusisik

kohtule.

21. Kohus lisab, et tühistab kava FIMS § 41 lg 1 võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku

pankroti väljakuulutamisel. Ka võib kohus kava tühistada eelviidatud sätte teise lõike

kohaselt, kui 1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral;

2) ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei

suuda sellega võetud kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud

ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende

suhtes enam õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma

kohustuste kohta; 5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata

võlausaldajatele teiste võlausaldajate huve oluliselt kahjustades; 6) võlgnik ei osuta kohtule

või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on järelevalve

teostamiseks vaja; 7) võlgnik jätab tasumata usaldusisiku või eksperdi tasu ja kulutuste

katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

22. Usaldusisik palub määrata enda tasuks 886 eurot (10 tunni eest tunnitasuga 88,60 eurot).

22.1. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste

hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö

mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg-d 3 ja 4). Usaldusisiku tunnitasu

ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on FIMS § 54

lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel

lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lg-s 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud.

22.2. Kohus leiab, et usaldusisiku tunnitasu suurus 88,60 eurot on põhjendatud ning vastab

menetluse keerukusele ja mahule. See ei ületa FIMS § 54 lg-s 5 ettenähtud tunnitasu

ülemmäära. Samuti saab pidada põhjendatuks usaldusisiku näidatud ajakulu oma ülesannete

täitmiseks 10 tunni ulatuses. Usaldusisik on välja selgitanud võlgniku kohustused ja vara,

kontrollinud nõuete põhjendatust, teinud selleks erinevaid päringuid, suhelnud

menetlusosalistega võlgniku makseraskuste ületamiseks sobiva lahenduse leidmiseks,

hinnanud võlausaldajate nõudeid, koostanud kohtule hinnangu, kohustuste- ja vara

nimekirjad, samuti tulemusliku võlgade ümberkujundamise kava, millega on kõik

võlausaldajaid nõustunud. Seega määrab kohus usaldusisiku tasuks 886 eurot, s.o (10 h ×

88,60 eurot).

22.3. Võlgnik on tasunud usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiidina 886 eurot.

Usaldusisiku tasu (886 eurot) tuleb seega hüvitada võlgniku poolt kohtu deposiidina tasutud

summa arvel KesKes Consulting OÜ-le, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9).

23. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 173 lg-te 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud

kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu

hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb

kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

Kohus jätab FIMS § 8 lg 3 alusel võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku

kanda ning võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda. Menetluskulude jaotust

arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)