Legislator Case Law & Legislation
2-23-16329/23 AI generated

2-23-16329/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-23-16329/23
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista kostjalt I ROMEKS osaühingult (registrikood 16471285), kostjalt II A’lt 121.80 eurot ja 16.11.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 150.92 eurot.

Legislator headnote

AI generated

2-23-16329/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista kostjalt I ROMEKS osaühingult (registrikood 16471285), kostjalt II A’lt 121.80 eurot ja 16.11.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 150.92 eurot.

Keywords

AI generated
cost-covering rent renovation costs housing costs payment of rent reimbursement of costs rights of landlord
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. august 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-16329

Tsiviilasi

HOOVI Rental osaühingu hagi ROMEKS osaühingu, A, B

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

28 347.58 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja HOOVI Rental osaühing (registrikood 16020217);

hageja lepinguline esindaja advokaat Päivi Margna

(Advokaadibüroo LMP, e-post paivi.margna@lmp.ee);

kostja I ROMEKS osaühing (registrikood 16471285);

kostja II A (isikukood XXX, e-post xxx);

kostja III B (isikukood XXX, e-post xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt I ROMEKS osaühingult (registrikood 16471285), kostjalt II A’lt

(isikukood XXX), kostjalt III B’lt (isikukood XXX) solidaarselt hageja HOOVI Rental

osaühingu (registrikood 16020217) kasuks välja võlgnevus summas 12 268.47 eurot,

millest põhinõue moodustab 10 983 eurot, intress 1012.75 eurot, muud kõrvalnõuded

121.80 eurot ja 16.11.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 150.92 eurot.

3. Mõista kostjalt I ROMEKS osaühingult (registrikood 16471285) ja kostjalt II A’lt

(isikukood XXX) solidaarselt hageja HOOVI Rental osaühingu (registrikood 16020217)

kasuks välja täiendav viivis 0,4 % põhinõude (10 983 eurot) tasumata osalt päevas alates

17.11.2023 (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui

9697.53 eurot.

4. Mõista kostjalt I ROMEKS osaühingult (registrikood 16471285) ja kostjalt III B’lt

(isikukood XXX) solidaarselt hageja HOOVI Rental osaühingu (registrikood 16020217)

kasuks täiendav viivis 0,4 % põhinõude (10 983 eurot) tasumata osalt päevas alates

17.11.2023 (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 27

2-23-16329

731.53 eurot.

5. Jätta menetluskulud solidaarselt kostja I ROMEKS osaühingu (registrikood 16471285),

kostja II A (isikukood XXX), kostja III B (isikukood XXX) kanda.

6. Mõista kostjalt I ROMEKS osaühingult (registrikood 16471285), kostjalt II A’lt

(isikukood XXX) ja kostjalt III B’lt (isikukood XXX) solidaarselt hageja HOOVI Rental

osaühingu (registrikood 16020217) kasuks välja menetluskulud 2726.96 eurot, millest

1400 eurot on riigilõiv ja 1326.96 eurot on õigusabikulud.

7. Mõista kostjalt I ROMEKS osaühingult (registrikood 16471285), kostjalt II A’lt

(isikukood XXX) ja kostjalt III B’lt (isikukood XXX) väljamõistetud menetluskuludelt

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

8. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel

on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja

jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul,

alates otsuse kättetoimetamisest.

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on

õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule

esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud

riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is

või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792

AS-is LHV Pank.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel

tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi

taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2-23-16329

Asjaolud ja kohtu põhjendused

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse

avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus

lõpetatakse.

TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus

kirjeldava ja põhjendava osata.

HOOVI Rental OÜ esitas 17.11.2023 hagiavalduse kostja I ROMEKS osaühingu, kostja II A ja

kostjal III B vastu võla nõudes. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, mille

kohus jättis rahuldamata. Kohus jättis rahuldamata ka hageja täiendava hagi tagamise taotluse.

27.03.2024 kohtumäärusega jättis kohus hagiavalduse käiguta.

10.04.2024 kohtumäärusega esitas hageja hagiavalduse täienduse. Hageja palub kostjalt I

ROMEKS osaühingult (registrikood 16471285), kostjalt II A’lt (isikukood XXX), kostjalt III

B’lt (isikukood XXX) solidaarselt hageja HOOVI Rental osaühingu (registrikood 16020217)

kasuks välja võlgnevus summas 12 268.47 eurot, millest põhinõue moodustab 10 983 eurot,

intress 1012.75 eurot, muud kõrvalnõuded 121.80 eurot ja 16.11.2023 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivised 150.92 eurot. Hageja palub kostjalt I ROMEKS osaühingult (registrikood

16471285) ja kostjalt II A’lt (isikukood XXX) solidaarselt hageja HOOVI Rental osaühingu

(registrikood 16020217) kasuks välja mõista täiendav viivis 0,4 % põhinõude (10 983 eurot)

tasumata osalt päevas alates 17.11.2023 (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku

2-23-16329

mitte rohkem kui 9697.53 eurot. Hageja palub mõista kostjalt I ROMEKS osaühingult

(registrikood 16471285) ja kostjalt III B’lt (isikukood XXX) solidaarselt hageja HOOVI Rental

osaühingu (registrikood 16020217) kasuks välja täiendav viivis 0,4 % põhinõude (10 983 eurot)

tasumata osalt päevas alates 17.11.2023 (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku

mitte rohkem kui 27 731.53 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks hageja ja kostja I ROMEKS OÜ vahel 19.06.2023

sõlmitud krediidileping nr 2023-06-19-1661384397. Laenuandja ja laenusaaja juhatuse liige

kostja II A sõlmisid 19.06.2023 laenusaaja krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise

tagamiseks käenduslepingu, mille kohaselt on käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma 21

966 eurot. 19.06.2023 sõlmis hageja käenduslepingu ka kostjaga III B´ga, mille kohaselt on

käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma 40 000 eurot. Kuna kostja I ROMEKS OÜ rikkus

korduvalt krediidilepingut, siis ütles hageja krediidilepingu erakorraliselt üles alates 14.11.2023.

Harju Maakohus võttis hagiavalduse 06.06.2024 menetlusse ning määras kostjatele tähtaja

seisukoha esitamiseks.

29.07.2024 esitas kostja II seisukoha, milles toob välja, et ta ei ole laenu võtnud. Kostja II

selgitab, et laenu võttis tema poeg Q, kes tegutses kostja II ettevõttes ja tegi ka raamatupidamist.

Kostja II poeg lasi kanda laenu kostja I ROMEKS OÜ Coop panga kontole, mille kostja II pidi

kandma kohe oma poja LHV kontole. Tal oli kasutada ka eraldi ettevõtte „Romeks OÜ” konto.

Kostja II on seisukohal, et lepingu eest peab vastutama Q. Kostja II esitas kohtule kostja I

ROMEKS OÜ arvelduskonto väljavõtted.

10.09.2024 esitas hageja seisukoha kostja I vastuväitele. Hageja ei nõustu kostja II seisukohaga,

et tema ei ole laenu võtnud ning ta ei tunne käendajat Bt. Hageja on esitanud kohtule

hagiavalduse lisana 1 krediidilepingu, mille on allkirjastanud laenusaaja nimel ja eest laenusaaja

juhatuse liige ehk kostja II. Kostja II on täna ja on varem olnud laenusaaja ainuke juhatuse liige,

st ei ole võimalik, et krediidilepingu oleks saanud allkirjastada kostja II andmeid kasutades mõni

teine laenusaaja juhatuse liige. Seega on kostja II esitanud kohtule teadvalt valeväite, kusjuures

kostja II tunnistab, et on laenu väidetavalt edasi kandnud oma pojale, st kostja II teadis võetud

laenust. Asjaolu, et kostja II väidetavalt ei tea kostjat III, ei ole käesoleva vaidluse mõttes oluline

ja ei puutu seega asjasse. Kostja II väidab, et väidetavalt võttis laenu kostja II poeg Q. Kostja II

ei ole vastavat väidet tõendanud, mistõttu tuleb see väide hageja hinnangul jätta tähelepanuta.

30.09.2024 esitas kostja III vastuväite hagiavaldusele. Kostja III on seisukohal, et keegi on

suutnud tema digiallkirja võltsida ning see väidetav laen ei ole temaga seotud. Kostja III pole

ühtegi lepingut lugenud ega allkirjastanud. ROMEKS OÜ nimi on kostjale III tuttav, kuna selle

ettevõttega oli seotud üks tema sõber Q.

28.08.2025 toimus kohtuistung. Kohtuistungile ilmus hageja lepinguline esindaja, kostjad

istungile ei ilmunud. Kostjale I Romeks OÜ-le on kohtukutse kätte toimetatud 04.08.2025 TsMS

§ 3111 lg 5 alusel, kostjale II A’le on kutse kätte toimetatud 11.08.2025 KÄPO-s ning kostjale

B’le on kohus on lugenud kohtukutse kättetoimetatuks 31.07.2025 TsMS § 3141 lg 1 ja lg 2

alusel.

28.08.2025 kohtuistungi käigus esitas hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Hageja rõhutas

kohtuistungil, et kostjate II ja III vastuväited selle kohta, et nemad midagi ei tea ja nemad laenu

võtnud ei ole, on tõendamata. Täiendavalt selgitas hageja, et käesolevas asjas ei kohaldu

vastutustundliku laenamise põhimõte.

2-23-16329

Hagiavalduse lahendamine

Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg

3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 sätestab, et juhul, kui hageja on

nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul

õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud.

Harju Maakohtu menetluses on HOOVI Rental OÜ hagiavaldus I ROMEKS osaühingu, kostja II

A ja kostja III B vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks hageja ja kostja I

ROMEKS OÜ vahel 19.06.2023 sõlmitud krediidileping nr 2023-06-19-1661384397

(Hagiavalduse lisa 1). Nii hageja kui ka kostja II on tõendanud laenu ülekandmist ROMEKS OÜ

arvelduskontole EE214204278627242901 (Hagiavalduse lisa 2, kostja II 29.07.2024 vastuse lisa

- coop.csv). Laenuandja ja laenusaaja juhatuse liige kostja II A sõlmisid 19.06.2023 laenusaaja

krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu, mille kohaselt on

käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma 21 966 eurot (Hagiavalduse lisa 3). 19.06.2023

sõlmis hageja käenduslepingu ka kostjaga III B’ga, mille kohaselt on käendaja vastutuse rahaline

maksimumsumma 40 000 eurot (Hagiavalduse lisa 4). Kuna kostja I ROMEKS OÜ rikkus

korduvalt krediidilepingut siis ütles hageja krediidilepingu erakorraliselt üles alates 14.11.2023

(Hagiavalduse lisa 5).

Kostjad II ja III on esitanud hagiavaldusele vastuväite, mille kohaselt ei ole nad laenulepinguga

seotud, vaid laenu võttis ja lepingud sõlmis kostja II poeg Q. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et

kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostjad ei ole oma vastuväidete kinnitamiseks

esitanud ühtegi asjakohast tõendit.

Kostjad ei osalenud 28.08.2025 kohtuistungil, kuigi neile olid kohtukutsed kättetoimetatud.

Kostjale I Romeks OÜ-le on kohtukutse kätte toimetatud 04.08.2025 TsMS § 3111 lg 5 alusel,

kostjale II A’le on kutse kätte toimetatud 11.08.2025 KÄPO-s ning kostjale B’le on kohus on

lugenud kohtukutse kättetoimetatuks 31.07.2025 TsMS § 3141 lg 1 ja lg 2 alusel.

Kuna kostjad kohtuistungil ei osalenud, esitas hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS

§ 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale

ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise

edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja

arutamise edasi.

Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud ja

kuulub rahuldamisele, mistõttu rahuldab kohus hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks.

Käesoleva nõude aluseks olev laenuleping on sõlmitud kahe juriidilise isiku vahel majandus-ja

kutsetegevuses kostja I äritegevuse huvides. Võttes arvesse, et hageja on finantseerimisasutus, ta

ei ole krediidiasutus ega krediidiandja, ei kohaldu talle vastutustundliku laenamise põhimõte

VÕS § 403⁴ alusel. Hageja on sõlminud tarbijakäenduslepingud kostja I juhatuse liikmega ja

B’ga. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei kohaldu käendajate suhtes vastutustundliku

laenamise põhimõte.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt I ROMEKS osaühingult (registrikood 16471285), kostjalt II

A’lt (isikukood XXX) ja kostjalt III B’lt (isikukood XXX) solidaarselt hageja HOOVI Rental

osaühingu (registrikood 16020217) kasuks välja mõista võlgnevus summas 12 268.47 eurot,

2-23-16329

millest põhinõue moodustab 10 983 eurot, intress 1012.75 eurot, muud kõrvalnõuded 121.80

eurot ja 16.11.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 150.92 eurot, kostjalt I ROMEKS

osaühingult (registrikood 16471285) ja kostjalt II A’lt (isikukood XXX) tuleb solidaarselt hageja

HOOVI Rental osaühingu (registrikood 16020217) kasuks välja mõista täiendav viivis 0,4 %

põhinõude (10 983 eurot) tasumata osalt päevas alates 17.11.2023 (kaasa arvatud) kuni

põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 9697.53 eurot, kostjalt I ROMEKS

osaühingult (registrikood 16471285) ja kostjalt III B’lt (isikukood XXX) tuleb solidaarselt

hageja HOOVI Rental osaühingu (registrikood 16020217) kasuks välja mõista täiendav viivis

0,4 % põhinõude (10 983 eurot) tasumata osalt päevas alates 17.11.2023 (kaasa arvatud) kuni

põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 27 731.53 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

TsMS § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui

vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt

ebaõiglane või ebamõistlik.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174

lg 2).

Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate

kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks menetluskulude nimekirja kohaselt on tasutud riigilõiv

summas kokku 1400 eurot ja õigusabikulud 1326.96 eurot (käibemaksuga). Hageja kinnitab

kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 10, et ta ei saa menetluskuludelt tasutud käibemaksu tagasi

arvestada.

Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu

1400 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab,

et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista.

Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 140

eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr ning ajakulu 7 tundi ja 46 minutit on põhjendatud,

seega on põhjendatud esindaja kulu 1326.96 eurot koos käibemaksuga.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (1400 + 1326.96) 2726.96 eurot.

2-23-16329

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on

hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et tagaseljaotsuse jõustumisest

kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik