2-23-16329/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista kostjalt I ROMEKS osaühingult (registrikood 16471285), kostjalt II A’lt 121.80 eurot ja 16.11.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 150.92 eurot.
Legislator headnote
AI generated2-23-16329/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista kostjalt I ROMEKS osaühingult (registrikood 16471285), kostjalt II A’lt 121.80 eurot ja 16.11.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 150.92 eurot.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. august 2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-16329
Tsiviilasi
HOOVI Rental osaühingu hagi ROMEKS osaühingu, A, B
vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
28 347.58 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
hageja HOOVI Rental osaühing (registrikood 16020217);
hageja lepinguline esindaja advokaat Päivi Margna
(Advokaadibüroo LMP, e-post paivi.margna@lmp.ee);
kostja I ROMEKS osaühing (registrikood 16471285);
kostja II A (isikukood XXX, e-post xxx);
kostja III B (isikukood XXX, e-post xxx)
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Mõista kostjalt I ROMEKS osaühingult (registrikood 16471285), kostjalt II A’lt
(isikukood XXX), kostjalt III B’lt (isikukood XXX) solidaarselt hageja HOOVI Rental
osaühingu (registrikood 16020217) kasuks välja võlgnevus summas 12 268.47 eurot,
millest põhinõue moodustab 10 983 eurot, intress 1012.75 eurot, muud kõrvalnõuded
121.80 eurot ja 16.11.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 150.92 eurot.
3. Mõista kostjalt I ROMEKS osaühingult (registrikood 16471285) ja kostjalt II A’lt
(isikukood XXX) solidaarselt hageja HOOVI Rental osaühingu (registrikood 16020217)
kasuks välja täiendav viivis 0,4 % põhinõude (10 983 eurot) tasumata osalt päevas alates
17.11.2023 (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui
9697.53 eurot.
4. Mõista kostjalt I ROMEKS osaühingult (registrikood 16471285) ja kostjalt III B’lt
(isikukood XXX) solidaarselt hageja HOOVI Rental osaühingu (registrikood 16020217)
kasuks täiendav viivis 0,4 % põhinõude (10 983 eurot) tasumata osalt päevas alates
17.11.2023 (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 27
2-23-16329
731.53 eurot.
5. Jätta menetluskulud solidaarselt kostja I ROMEKS osaühingu (registrikood 16471285),
kostja II A (isikukood XXX), kostja III B (isikukood XXX) kanda.
6. Mõista kostjalt I ROMEKS osaühingult (registrikood 16471285), kostjalt II A’lt
(isikukood XXX) ja kostjalt III B’lt (isikukood XXX) solidaarselt hageja HOOVI Rental
osaühingu (registrikood 16020217) kasuks välja menetluskulud 2726.96 eurot, millest
1400 eurot on riigilõiv ja 1326.96 eurot on õigusabikulud.
7. Mõista kostjalt I ROMEKS osaühingult (registrikood 16471285), kostjalt II A’lt
(isikukood XXX) ja kostjalt III B’lt (isikukood XXX) väljamõistetud menetluskuludelt
menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
8. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Edasikaebamise kord
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel
on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja
jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul,
alates otsuse kättetoimetamisest.
Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on
õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse
kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle
lahendamist istungil.
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30
päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule
esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud
riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is
või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr
EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792
AS-is LHV Pank.
Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel
tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100
eurot.
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi
taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2-23-16329
Asjaolud ja kohtu põhjendused
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool,
kelle kahjuks otsus tehti.
TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud
võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või
ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,
millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse
avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus
lõpetatakse.
TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse
alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega
seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui
menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks
menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei
takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava
kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,
mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on
menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.
TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude
kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda
menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus
on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte
välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited
kostja poolt omaksvõetuks.
TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus
kirjeldava ja põhjendava osata.
HOOVI Rental OÜ esitas 17.11.2023 hagiavalduse kostja I ROMEKS osaühingu, kostja II A ja
kostjal III B vastu võla nõudes. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, mille
kohus jättis rahuldamata. Kohus jättis rahuldamata ka hageja täiendava hagi tagamise taotluse.
27.03.2024 kohtumäärusega jättis kohus hagiavalduse käiguta.
10.04.2024 kohtumäärusega esitas hageja hagiavalduse täienduse. Hageja palub kostjalt I
ROMEKS osaühingult (registrikood 16471285), kostjalt II A’lt (isikukood XXX), kostjalt III
B’lt (isikukood XXX) solidaarselt hageja HOOVI Rental osaühingu (registrikood 16020217)
kasuks välja võlgnevus summas 12 268.47 eurot, millest põhinõue moodustab 10 983 eurot,
intress 1012.75 eurot, muud kõrvalnõuded 121.80 eurot ja 16.11.2023 seisuga sissenõutavaks
muutunud viivised 150.92 eurot. Hageja palub kostjalt I ROMEKS osaühingult (registrikood
16471285) ja kostjalt II A’lt (isikukood XXX) solidaarselt hageja HOOVI Rental osaühingu
(registrikood 16020217) kasuks välja mõista täiendav viivis 0,4 % põhinõude (10 983 eurot)
tasumata osalt päevas alates 17.11.2023 (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku
2-23-16329
mitte rohkem kui 9697.53 eurot. Hageja palub mõista kostjalt I ROMEKS osaühingult
(registrikood 16471285) ja kostjalt III B’lt (isikukood XXX) solidaarselt hageja HOOVI Rental
osaühingu (registrikood 16020217) kasuks välja täiendav viivis 0,4 % põhinõude (10 983 eurot)
tasumata osalt päevas alates 17.11.2023 (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku
mitte rohkem kui 27 731.53 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.
Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks hageja ja kostja I ROMEKS OÜ vahel 19.06.2023
sõlmitud krediidileping nr 2023-06-19-1661384397. Laenuandja ja laenusaaja juhatuse liige
kostja II A sõlmisid 19.06.2023 laenusaaja krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise
tagamiseks käenduslepingu, mille kohaselt on käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma 21
966 eurot. 19.06.2023 sõlmis hageja käenduslepingu ka kostjaga III B´ga, mille kohaselt on
käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma 40 000 eurot. Kuna kostja I ROMEKS OÜ rikkus
korduvalt krediidilepingut, siis ütles hageja krediidilepingu erakorraliselt üles alates 14.11.2023.
Harju Maakohus võttis hagiavalduse 06.06.2024 menetlusse ning määras kostjatele tähtaja
seisukoha esitamiseks.
29.07.2024 esitas kostja II seisukoha, milles toob välja, et ta ei ole laenu võtnud. Kostja II
selgitab, et laenu võttis tema poeg Q, kes tegutses kostja II ettevõttes ja tegi ka raamatupidamist.
Kostja II poeg lasi kanda laenu kostja I ROMEKS OÜ Coop panga kontole, mille kostja II pidi
kandma kohe oma poja LHV kontole. Tal oli kasutada ka eraldi ettevõtte „Romeks OÜ” konto.
Kostja II on seisukohal, et lepingu eest peab vastutama Q. Kostja II esitas kohtule kostja I
ROMEKS OÜ arvelduskonto väljavõtted.
10.09.2024 esitas hageja seisukoha kostja I vastuväitele. Hageja ei nõustu kostja II seisukohaga,
et tema ei ole laenu võtnud ning ta ei tunne käendajat Bt. Hageja on esitanud kohtule
hagiavalduse lisana 1 krediidilepingu, mille on allkirjastanud laenusaaja nimel ja eest laenusaaja
juhatuse liige ehk kostja II. Kostja II on täna ja on varem olnud laenusaaja ainuke juhatuse liige,
st ei ole võimalik, et krediidilepingu oleks saanud allkirjastada kostja II andmeid kasutades mõni
teine laenusaaja juhatuse liige. Seega on kostja II esitanud kohtule teadvalt valeväite, kusjuures
kostja II tunnistab, et on laenu väidetavalt edasi kandnud oma pojale, st kostja II teadis võetud
laenust. Asjaolu, et kostja II väidetavalt ei tea kostjat III, ei ole käesoleva vaidluse mõttes oluline
ja ei puutu seega asjasse. Kostja II väidab, et väidetavalt võttis laenu kostja II poeg Q. Kostja II
ei ole vastavat väidet tõendanud, mistõttu tuleb see väide hageja hinnangul jätta tähelepanuta.
30.09.2024 esitas kostja III vastuväite hagiavaldusele. Kostja III on seisukohal, et keegi on
suutnud tema digiallkirja võltsida ning see väidetav laen ei ole temaga seotud. Kostja III pole
ühtegi lepingut lugenud ega allkirjastanud. ROMEKS OÜ nimi on kostjale III tuttav, kuna selle
ettevõttega oli seotud üks tema sõber Q.
28.08.2025 toimus kohtuistung. Kohtuistungile ilmus hageja lepinguline esindaja, kostjad
istungile ei ilmunud. Kostjale I Romeks OÜ-le on kohtukutse kätte toimetatud 04.08.2025 TsMS
§ 3111 lg 5 alusel, kostjale II A’le on kutse kätte toimetatud 11.08.2025 KÄPO-s ning kostjale
B’le on kohus on lugenud kohtukutse kättetoimetatuks 31.07.2025 TsMS § 3141 lg 1 ja lg 2
alusel.
28.08.2025 kohtuistungi käigus esitas hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Hageja rõhutas
kohtuistungil, et kostjate II ja III vastuväited selle kohta, et nemad midagi ei tea ja nemad laenu
võtnud ei ole, on tõendamata. Täiendavalt selgitas hageja, et käesolevas asjas ei kohaldu
vastutustundliku laenamise põhimõte.
2-23-16329
Hagiavalduse lahendamine
Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg
3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 sätestab, et juhul, kui hageja on
nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega
õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul
õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult
põhjendatud.
Harju Maakohtu menetluses on HOOVI Rental OÜ hagiavaldus I ROMEKS osaühingu, kostja II
A ja kostja III B vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks hageja ja kostja I
ROMEKS OÜ vahel 19.06.2023 sõlmitud krediidileping nr 2023-06-19-1661384397
(Hagiavalduse lisa 1). Nii hageja kui ka kostja II on tõendanud laenu ülekandmist ROMEKS OÜ
arvelduskontole EE214204278627242901 (Hagiavalduse lisa 2, kostja II 29.07.2024 vastuse lisa
- coop.csv). Laenuandja ja laenusaaja juhatuse liige kostja II A sõlmisid 19.06.2023 laenusaaja
krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu, mille kohaselt on
käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma 21 966 eurot (Hagiavalduse lisa 3). 19.06.2023
sõlmis hageja käenduslepingu ka kostjaga III B’ga, mille kohaselt on käendaja vastutuse rahaline
maksimumsumma 40 000 eurot (Hagiavalduse lisa 4). Kuna kostja I ROMEKS OÜ rikkus
korduvalt krediidilepingut siis ütles hageja krediidilepingu erakorraliselt üles alates 14.11.2023
(Hagiavalduse lisa 5).
Kostjad II ja III on esitanud hagiavaldusele vastuväite, mille kohaselt ei ole nad laenulepinguga
seotud, vaid laenu võttis ja lepingud sõlmis kostja II poeg Q. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et
kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja
vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostjad ei ole oma vastuväidete kinnitamiseks
esitanud ühtegi asjakohast tõendit.
Kostjad ei osalenud 28.08.2025 kohtuistungil, kuigi neile olid kohtukutsed kättetoimetatud.
Kostjale I Romeks OÜ-le on kohtukutse kätte toimetatud 04.08.2025 TsMS § 3111 lg 5 alusel,
kostjale II A’le on kutse kätte toimetatud 11.08.2025 KÄPO-s ning kostjale B’le on kohus on
lugenud kohtukutse kättetoimetatuks 31.07.2025 TsMS § 3141 lg 1 ja lg 2 alusel.
Kuna kostjad kohtuistungil ei osalenud, esitas hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS
§ 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale
ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise
edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja
arutamise edasi.
Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud ja
kuulub rahuldamisele, mistõttu rahuldab kohus hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks.
Käesoleva nõude aluseks olev laenuleping on sõlmitud kahe juriidilise isiku vahel majandus-ja
kutsetegevuses kostja I äritegevuse huvides. Võttes arvesse, et hageja on finantseerimisasutus, ta
ei ole krediidiasutus ega krediidiandja, ei kohaldu talle vastutustundliku laenamise põhimõte
VÕS § 403⁴ alusel. Hageja on sõlminud tarbijakäenduslepingud kostja I juhatuse liikmega ja
B’ga. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei kohaldu käendajate suhtes vastutustundliku
laenamise põhimõte.
Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt I ROMEKS osaühingult (registrikood 16471285), kostjalt II
A’lt (isikukood XXX) ja kostjalt III B’lt (isikukood XXX) solidaarselt hageja HOOVI Rental
osaühingu (registrikood 16020217) kasuks välja mõista võlgnevus summas 12 268.47 eurot,
2-23-16329
millest põhinõue moodustab 10 983 eurot, intress 1012.75 eurot, muud kõrvalnõuded 121.80
eurot ja 16.11.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 150.92 eurot, kostjalt I ROMEKS
osaühingult (registrikood 16471285) ja kostjalt II A’lt (isikukood XXX) tuleb solidaarselt hageja
HOOVI Rental osaühingu (registrikood 16020217) kasuks välja mõista täiendav viivis 0,4 %
põhinõude (10 983 eurot) tasumata osalt päevas alates 17.11.2023 (kaasa arvatud) kuni
põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 9697.53 eurot, kostjalt I ROMEKS
osaühingult (registrikood 16471285) ja kostjalt III B’lt (isikukood XXX) tuleb solidaarselt
hageja HOOVI Rental osaühingu (registrikood 16020217) kasuks välja mõista täiendav viivis
0,4 % põhinõude (10 983 eurot) tasumata osalt päevas alates 17.11.2023 (kaasa arvatud) kuni
põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 27 731.53 eurot.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:
TsMS § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui
vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt
ebaõiglane või ebamõistlik.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel.
TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse
alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega
seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui
menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks
menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise
suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude
kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174
lg 2).
Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate
kanda.
Hageja menetluskulude suuruseks menetluskulude nimekirja kohaselt on tasutud riigilõiv
summas kokku 1400 eurot ja õigusabikulud 1326.96 eurot (käibemaksuga). Hageja kinnitab
kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 10, et ta ei saa menetluskuludelt tasutud käibemaksu tagasi
arvestada.
Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised
kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste
esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu
1400 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab,
et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista.
Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja
kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 140
eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr ning ajakulu 7 tundi ja 46 minutit on põhjendatud,
seega on põhjendatud esindaja kulu 1326.96 eurot koos käibemaksuga.
Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (1400 + 1326.96) 2726.96 eurot.
2-23-16329
TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku
avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest
alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on
hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et tagaseljaotsuse jõustumisest
kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist
võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit
vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus
kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate
menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi
peale edasi kaevates.
/digitaalselt allkirjastatud/
Merike Varusk
kohtunik