3-25-901/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. august 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-901

Haldusasi

D.G kaebus Rae vallalt varalise kahju hüvitise summas

1588,46 eurot väljamõistmiseks.

Menetlusosalised

Kaebaja – D.G

Vastustaja – Rae vald

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt.

2. Mõista Rae vallalt D.G kasuks välja hüvitis summas 1544,38 eurot ning seadusjärgne

viivis alates 10.03.2025.

3. Jätta kaebus rahuldamata hüvitise nõudes 44,08 eurot.

4. Mõista Rae vallalt D.G kasuks välja menetluskulu kokku 46,2 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 29.09.2025 (halduskohtumenetluse

seadus (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioon-kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kätte-toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. D.G (edaspidi ka kaebaja) on Rae valla elanik olnud alates 23.03.2017. Kaebaja laps, B.G,

sündinud xx.xx.xxxx, isikukood yyyyyyyyyyy (edaspidi: laps) on olnud Rae valla elanik

alates sellest ajast ja Rae valla lasteaiakoha järjekorras alates 03.02.2021. Rae vallale

(edaspidi ka vastustaja) esitatud lasteaiakoha saamise avaldusele märkis kaebaja, et ta soovib

saada lapsele kohta elukohajärgses (Peetri teeninduspiirkonnas) lasteaias alates 2022/2023

õppeaastast.

2. Kuna lasteaeda mineku aeg tuli aina lähemale ja laps sai gg.gg.gggg 1,5-aastaseks, ent

vallast lasteaiakohta ei pakutud, hakkas kaebaja ise otsima lapsele erahoiukohta. 16.05.2022

pöördus kaebaja Estcare OÜ Linnupesa lastehoiu (edaspidi ka erahoid) poole, uurimaks, kas

neil on pakkuda vaba hoiukohta. Vaba kohta oli pakkuda alates 15.08.2022.

3. Erahoiu, vastustaja ja kaebaja vahel sõlmiti leping, millega vastustaja hakkas lasteaia

kohatasu hüvitama osaliselt otse lastehoiule.

4. 10.03.2025 pöördus kaebaja vastustaja poole avaldusega hüvitada tekitatud kahju perioodi

10.10.2022 kuni 30.06.2024 eest summas 1369,90 eurot.

5. Vastustaja vastas 18.03.2025 kaebaja avaldusele eitavalt.

6. Tallinna Halduskohtus registreeriti 07.04.2025 D.G kaebus Rae vallalt varalise kahju

hüvitise summas 1588,46 eurot väljamõistmiseks. Kaebuse kohaselt soovib kaebaja kohustada

vastustajat hüvitama kaebajale perioodil 03.07.2022 kuni 30.06.2024 eralasteasutuse Estcare

OÜ Linnupesa lastehoid muusika- ja liikumistundide tasu summas 993€, mida kaebaja maksis

rohkem, kui oleks maksnud munitsipaallasteaias, hüvitama kaebajale perioodil 10.10.2022

kuni 30.06.2024 eralasteasutuse Estcare OÜ Linnupesa lastehoid söögiraha tasu summas

470,1€, mida kaebaja maksis rohkem, kui oleks maksnud munitsipaallasteaias, kohustada

hüvitama broneerimistasu 100 €, mida nägi ette lastehoiuga sõlmitud leping ning mida poleks

pidanud tasuma, kui oleks võimaldatud koht munitsipaallasteaias, hüvitama saamata jäänud

tulumaks 101,88 €, hüvitama osaline kohatasu 23,48 € ja tasuma kaebajale kahjusummalt

viivist seadusjärgses määras alates 10.03.2025.

7. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 25.04.2025 antud määrusega menetlusse ja määras

vastustajaks Rae valla. Rae vald vastas kaebusele 23.05.2025 ja vaidles kaebusele vastu.

8. Tallinna Halduskohus otsustas haldusasja läbi vaadata kirjalikus menetluses ja määras

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja. Kaebaja esitas 17.06.2025 kaebusele

parandused.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9. D.G põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

Rae vald ei andnud kaebaja lapsele õigeaegselt kohta elukohajärgses munitsipaallasteaias,

mistõttu oli kaebaja sunnitud leidma lapsele lastehoiu koha. Kaebaja sõlmis 07.06.2022

erahoiuga lapsehoiuteenuse osutamise lepingu, teenuse osutamise algusega alates 15.08.2022.

Olukorras, kus vastustaja on jätnud mõistliku menetlusaja jooksul lasteaiakoha võimaldamata,

on tekkinud kaebajale rahaline kahju: rohkem on tulnud maksta igakuist toiduraha, eraldi

muusika- ja liikumistundide tasu, mis valla lasteaedades on kohatasu hinna sees, ning

erinevalt valla lasteaedadest ei ole lastehoid koolituskulu, mistõttu ei saa kaebaja tasutud

kohatasu pealt tagasi tulumaksu. Lisaks täpsustab kaebaja, et kuivõrd 2022. ja 2023. aastate

kodulaenuintresside kulud ületasid mõlemal vanemal kokku üle 2400 euro, ei taotle kaebaja

vastavate aastate tulumaksu hüvitamist, ega esita ka vastavaid tõendeid. 2024. aasta eest ei saa

aga tulumaksuvabastust kodulaenu intresside pealt ning kui kaebaja oleks saanud kasutada

lasteaia teenust, oleks olnud ka võimalus saada lasteaia kohatasu pealt tagasi osaline

tulumaks.

D.G tuludeklaratsiooni mahaarvamised: Annetused 65€ + Koolituskulud 1793,60, millest

viimased on laste koolituskulud ja sellest osa on üle kantud C.G deklaratsiooni (s.o 65 +

1793,60 - 1200 = 658,6 €). C.G tuludeklaratsiooni mahaarvamised: koolituskulud 32 € ning

üle kantud koolituskulud 658,6 €. Varu on 1200 - 32 - 658,6 = 509,4 €. Selle summa ulatuses

oleks olnud kaebajal võimalik teha lisamahaarvamisi ning tagasi saada tulumaksu 20% ehk

101,88 €. Kohatasu hüvitamise osas täpsustab kaebaja, et soovib kohustada vastustajat

hüvitama 2022 aasta septembri osalise kohatasu 23,48 €, kuivõrd lastehoid on võtnud

arvestuse aluseks terve kalendrikuu, kuid omavalitsus rakendab esimesel kuul

proportsionaalset kohatasu, vastavalt lepingu päevade arvule. Osalise kohatasu nõude

esitamisel tugineb kaebaja Rae Vallavolikogu poolt 17.09.2019 määruse nr 42 „Rae valla

koolieelses lasteasutuses lapsevanema poolt kaetava osa määra kehtestamine ja maksmise

kord“ § 4 punktis 2 toodule, mis sätestab, et esmakordselt lasteasutusse astumisel arvestatakse

esimesel kuul kohatasu proportsionaalselt kalendripäevade järgi alates esimesest

lasteaiapäevast.

10. Rae valla põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised

Vastustaja tuvastas kaebaja poolt esitatud nõude menetlemisel, et kaebaja, Estcare OÜ

(Linnupesa lastehoid) ja Rae vald sõlmisid 05.08.2022 lepingu nr 2022-0199 kaebaja lapse

B.G lapsehoiuteenuse rahastamiseks. Vastustaja vastas kaebajale 18.03.2025, et nimetatud

lepingu kohaselt hüvitas vald kohatasu selliselt, et lapsevanema tasuda jäi kohatasu samas

määras nagu munitsipaallasteaias. Toidukulu maksumuse hüvitas eelpool nimetatud lepingu

alusel lapsevanem. Koolieelse lasteasutuse seaduse § 24 lg 3 punktis 5 on sätestatud, et

hoolekogu otsustab lasteaia lapse toidukulu päevamaksumuse. Seega ei sõltu toidukulu

maksumus kohalikust omavalitsusest ja ei ole kohaliku omavalitsuse seadusest tulenev

kohustus, vaid lapsevanemad, kes on hoolekogus, on otsustanud ja olnud nõus toidukulu

tasumisega. Kuna kohatasu kehtestab vald, siis hüvitabki vald eralasteasutuse kohatasu

munitsipaallasteaia kohatasu määra ületavas summas. Ka eralastehoiu huviringide hüvitamise

osas, selgitas vastustaja, et kuna hoius käivad kuni 4 aastased lapsed, on tegevusi võimalus

lõimida ja integreerida õpetaja poolt päeva tegevustesse. Tasu huvitegevuse eest on

lapsevanema soovil eraldi tasutav lisatasu ja ei kuulu kohatasu hulka. Ka

munitsipaallasteaedades on tasulised huviringid, mille eest lapsevanemad samuti maksavad,

mistõttu vald ei hüvita huviringide tasu.

Lapsevanem D.G on esitanud Rae vallale lapse B.G munitsipaallasteaia kohataotluse

03.02.2021 sooviga saada lasteaiakoht 02.08.2022 Peetri teeninduspiirkonna Leerimäe

Lasteaeda, teise eelistusena Aruheina Lasteaeda. Vastustaja pakkus lapsele 19.04.2024

lasteaia kohta Peetri teeninduspiirkonna Peetri Lasteaias, kohakasutuse algusega 26.08.2024,

mille kaebaja 22.04.2024 vastu võttis ja praegu käib kaebaja laps B.G Peetri Lasteaias rühmas

„Rõõmurullid“ . Koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 10 lg 1 teise lause kohaselt võib

valla- või linnavalitsus pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha vanema nõusolekul

asendada lapsehoiuteenusega, mille rahastamisele kohaldatakse KELS § 27 lõigetes 3 ja 4

sätestatut ja mille realiseerimiseks sõlmisid kaebaja, vastustaja ja eralastehoid Estcare OÜ

05.08.2022 Rae Vallavolikogu 17.02.2015 määruse nr 26 „Rae valla eelarvest

lapsehoiuteenuse rahastamise tingimused ja kord“ alusel kolmepoolse lepingu nr 2022-0199

lapse B.G lapsehoiuteenuse rahastamiseks. Vastavalt lepingu punktidele 2.2 ja 3.1.5 kohustus

lapsevanem tasuma eralastehoiu teenuse eest sama summa, mis oleks tal tulnud tasuda juhul,

kui laps oleks käinud samal perioodil munitsipaallasteaias. Seda summat ületava lastehoiu

teenuse, kohustus vastavalt lepingu punktile 3.1.7 tasuma Rae vald. Vastavalt lepingu

punktile 4.4 esitab lastehoid lapsevanemale arve vanema kaetava osa määra ja lapse toidukulu

kohta ning lepingu punkt 4.1 kohaselt tasub Rae vald omavalitsuse poolt kaetava osa otse

teenuse osutajale ehk lastehoiule. Rae vald on oma kohused kohaselt täitnud. Sõlmitud leping

ei näinud ette lapsele eralastehoidude toidukulude hüvitamist Rae valla poolt, vastupidi,

vastavalt lepingu punktidele 3.1.6 ja 5.3.1 kohustus lapsevanem D.G ise tasuma lapse

toidukulu lastehoius täies ulatuses. Tegemist oli olulise tingimusega lepingu sõlmimisel ning

ilma selle kohustuseta, oleks võinud leping jääda sõlmimata. Kaebaja nõuab vastustajalt lapse

B.G lastehoiu söögiraha hüvitamist perioodil 10.10.2022 kuni 30.06.2024, summas 470,10

eurot, mida kaebaja maksis rohkem, kui oleks maksnud munitsipaallasteaias. Lapsevanem

D.G kohustus sõlmitud lepingu nr 2022-0199 punktide 3.1.6 ja 5.3.1. kohaselt katma lapse

toidukulu ja maksma teenuse osutajate lastehoidudele toidukulu tähtaegselt. Seega võttis

lapsevanem lepingutega kohustuse tasuda ise lapse eralastehoiu toidukulu täies mahus, ilma

vastustaja osaluseta. Arvestades asjaolu, et kaebaja nõustus lepinguga tasuma lapse toidukulu

ja lepinguvabaduse ehk privaatautonoomia põhimõtet, mille eraõiguslik väljund on sätestatud

põhiseaduse § 19 ning poolte vahel sõlmitud lepingu punktidest 3.1.6 ja 5.3.1, pole vastustaja

kaebajale kahju tekitanud ja tal pole kohustust tasuda kaebaja lapse eralasteasutuste

lastehoidudele enammakstud toiduraha. Kaebaja ei ole viidatud lepingutest taganenud,

lepingud on olnud kehtivad, kuni eralastehoiu teenuse kasutamise lõpetamiseni. Lisaks on

kaebaja enammakstud lapse toiduraha arvestamise aluseks võtnud toiduraha päevatasu

munitsipaallasteasutuses 2 eurot päevas, september 2022- oktoober 2022 ja 2,40 eurot

november 2022 – juuni 2024. Munitsipaallasteasutuses ehk Rae valla Peetri

teeninduspiirkonna Aruheina Lasteaias (mis oli kaebaja lapse teiseks lasteaiakoha

eelistuseks), on näiteks toidupäeva maksumus alates 01.09.2022 2,50 eurot kõikides

vanuserühmades. Seega pole kahjunõue ka arvestuslikult põhjendatud. Lähtuvalt eeltoodust ei

tunnista vastustaja kaebaja kahjunõuet eralastehoidudele B.G eest enammakstud toiduraha

hüvitamiseks ning palub jätta kaebaja nõue rahuldamata.

Kaebaja nõuab lisaks ka eralastehoiu kohatasult enammakstud tulumaksu hüvitamist.

Tulumaksuseaduse (TuMS) § 26 kohaselt on residendist füüsilisel isikul õigus

maksustamisperioodi tulust maha arvata tema poolt maksustamisperioodil tasutud enda ja

oma alla 26 aasta vanuse alaneja sugulase, õe või venna koolituskulud või 4 eelnimetatud

koolituskulude puudumisel ühe alla 26 aasta vanuse Eesti alalise elaniku koolituskulud.

Tulust tehtavatele mahaarvamistele (sh lasteaia kohatasu ehk koolituskulud) on seatud piirang

kuni 1200 eurot maksumaksja kohta maksustamisperioodil (TuMS § 282 lg 1). Kaebaja 2024

tuludeklaratsioonist nähtub, et tema koolituskulud ületasid 2024 aastal juba 1200 eurot (ka

ilma võimalike munitsipaallasteaia koolituskuludeta), mistõttu poleks kaebaja saanud ka

juhul, kui kaebaja laps oleks käinud munitsipaallasteaias 2024 aasta koolituskuludelt

tulumaksutagastust. Seetõttu puudub ka alus väidetavalt enammakstud tulumaksu

hüvitamiseks kaebajale.

Kaebaja taotleb kohtult ka vastustaja kohustamist B.G eest makstud Estcare OÜ (Linnupesa

lastehoid) muusika- ja liikumistundide (huvitegevuse) tasu hüvitamiseks ajavahemiku

03.07.2022 kuni 30.06.2024 eest, summas 993 eurot, mida kaebaja maksis rohkem, kui oleks

maksnud munitsipaallasteaias. Vastavalt kaebaja ja Estcare OÜ (Linnupesa lastehoid)

07.06.2022 sõlmitud lapsehoiuteenuse osutamise lepingu punktile 2.3.2 lisandub kohatasule

huvitegevuse tasu (saviõpe, muusikatund, laste jooga 1 kord nädalas) 47 eurot kuus.

Huvitegevuse lepingulisa on lapsehoiuteenuse osutamise lepingu osa. Huvitegevuse lepingust

07.06.2022 nähtub, et lapsele pakutud huvitegevused on muusikaring, saviring ja lastejooga.

Kaebaja, ei ole tõendatud asjaolu, et Linnupesa lastehoius toimunud huvitegevuste tasu, oleks

kuulunud lapse munitsipaallasteaias käies munitsipaallasteaia kohatasu maksumusse. Nii see

ka pole ning sellised kaebaja väited kahjutasu nõude konstrueerimisel ja väljanõudmisel on

paljasõnalised. Munitsipaallasteaias pole kohatasu sees muusikaringi, saviringi ega

lastejoogat, mis Estcare OÜ (Linnupesa lastehoid) huvitegevuse lepingus kirjeldatud. Ka

munitsipaallasteasutuses on huviringid täiendava tasu eest, mis ei kuulu kohatasu hulka ning

lapsevanemad peavad nende eest eraldi tasuma. Selliste huviringide tasu pole kohatasu sees

teiste seas ka Aruheina lasteaias, mis oli kaebaja teine valik lapse lasteaiaks

teeninduspiirkonnas. Selliseid ringe ja huvitegevusi ei näe ette Aruheina lasteaia õppekava

punkt 3.3 lastele kehtestatud päevakavas. Aruheina lasteaia õppekava punkt 3.2 alapunkt 17

sätestab ka selgelt, et lasteasutuses tegutsevad küll laste individuaalset arengut toetavad

huviringid, kuid selles lapse osalemine on vanema vaba valik ja rahaline vastutus. Lisaks

asjaolule, et vastustaja vastu esitatud kahjunõue on alusetu, oleks selliste huviringide tasu

hüvitamine kaebajatele ka ebaõiglane ning ebavõrdset kohtlemist põhjustav

munitsipaallasteaia lastevanemate suhtes, kes tasuvad samuti laste huviringide eest kohatasust

eraldi ja mida kohalik omavalitsus ei ole kohustatud kompenseerima. Kuna muusika- ja

liikumistundide (huvitegevuse) tasu hüvitamise nõue on alusetu ja tõendamata, tuleb kohtul

jätta ka nimetatud nõue rahuldamata. Kaebaja soovib vastustajalt 100 eurot eralasteaia

broneerimistasu hüvitamist. Puudub Estcare OÜ arve nõutava broneerimistasu tasumiseks

ning vastustaja palub kohtul anda hinnang, kas kaebaja poolt kahjuhüvitisena nõutav lepingu

broneerimistasu 100 eurot, on õigusega kooskõlas. Kaebuse materjalidest ei nähtu, et kaebaja

laps oleks 3 proovipäeva kasutanud, mis on sätestatud kaebaja ja Estcare OÜ vahel sõlmitud

lapsehoiuteenuse lepingus punktis 2.1. Nimetatud asjaolu on oluline, kuna, kui kaebaja laps

proovipäevi kasutas, siis nende päevade arvu võrra oleks pidanud ka vähenema lastehoiu

kuutasu. Lastehoiu näol ei ole tegemist krediidiasutusega, kes tarbijalt broneerimis- või

lepingutasu saaks nõuda ning broneerimistasu kahjuhüvitise nõue ei ole vastustaja hinnangul

põhjendatud ja vastustaja palub jätta see rahuldamata.

Vastustajale jääb arusaamatuks, milles seisneb kaebuse punktis 2 punkt 5 esitatud

enammakstud kohatasu kahjunõue. Kaebuses selle kohta selgitused puuduvad. ning sellega ei

saa nõustuda. Vastavalt lepingu nr 2022-0199 punktidele 2.2 ja 3.1.5 kohustus lapsevanem

tasuma eralastehoiu teenuse eest sama summa, mis oleks tal tulnud tasuda juhul, kui laps

oleks käinud samal perioodil munitsipaallasteaias. Seda summat ületava lastehoiu teenuse

kulu, kohustus vastavalt lepingu punktile 3.1.7 tasuma Rae vald. Vastustaja on oma

kohustused täitnud, seega pole kohatasu kahjunõue põhjendatud.

Kaebaja nõuab Rae vallalt ka viivise tasumist, kuid ei ole kaebuses märkinud millises summas

ja millisel seaduslikul alusel ta vastustajalt viiviseid nõuab, mistõttu on esitatud nõue

põhjendamata ning vastustajal pole võimalik võimaliku viiviste nõude arvutuskäigu ega aluse

kohta seisukohta kujundada. Kuna vastustaja ei tunnista kaebaja nõudeid, pole alust ka

viiviste nõude rahuldamiseks.

RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui

kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §- des 3, 4 ja 6 sätestatud

viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, kui seadusega pole

sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega, kohaldatakse

avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju

hüvitamise sätteid. Kahju hüvitamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1)

kannatanu õiguste rikkumise tagajärjel temale kahju tekkimine; 2) avaliku võimu kandja

õigusvastane tegevus või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 3) põhjuslik seos kahju ja

õigusvastase teo vahel; 4) kahju hüvitamise hõlmatus rikutud normi kaitseeesmärgiga (VÕS §

127 lg 2) ning esineda ei tohi aluseid vastutuse piiramiseks (RVastS § 13 lg 1, 3 ja 5).

Vastustaja pole kaebaja õigusi rikkunud ega õigusvastaselt toiminud ning kahju hüvitamiseks

pole ükski eelnimetatud eeldustest täidetud, mistõttu tuleb Rae valla vastu esitatud kaebus

jätta tervikuna rahuldamata. Vastustaja juhib ka tähelepanu, et RVastS § 13 lg 1 kohaselt

hüvitise suuruse määramisel arvestatakse kahju tekkimise ettenägematust, objektiivseid

takistusi kahju ärahoidmisel, õiguste rikkumise raskust, eraõiguses sätestatud piiranguid

seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel, muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju

hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Vastustaja on asendanud lapsevanema nõusolekul

munitsipaallasteaia koha lapsehoiuteenusega ning leppinud kaebajaga kokku kogu teenuse

vallapoolse rahastuse osas, toidukulude hüvitamine jäi lepinguga kaebaja kanda, tulumaksu

hüvitamist, huviringe ja lepingutasu tasumist rahastamise leping ette ei näinud.

Lapsehoiuteenuse rahastamise lepingu sõlmimisel, olid väidetavad lisakulud, mille hüvitamist

kaebaja praegu kohtus nõuab, ette näha. Vaatamata sellele leppis kaebaja kokku ja sõlmis

rahastamise lepingu vastustajaga lepingus ettenähtud valla rahastuse mahus, võttes teadlikult

nii toiduraha, kui muud võimalikud lisakulud enda kanda. Kaebaja selline käitumine - esitada

nõue pool aastat peale väidetava kahju tekkimist ja peale seda, kui laps on saanud koha

munitsipaallasteaias, on pahauskne ning pole hea usu põhimõttega kooskõlas. On võimalik, et

selliste tingimuste või nõuete esitamisel kaebaja poolt rahastamise lepingute sõlmimisel, nagu

praegu kohtule esitatud, oleks jäänud rahastamise lepingud sellisel kujul nagu nad sõlmiti,

üldse sõlmimata. Vastustaja ei tunnista kaebaja nõudeid, pole alust ka viiviste nõude

rahuldamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud

kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-

des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama paragrahvi lg 4

sätestab, et kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete

olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks

RVastS-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse

varaline kahju rahas.

Kahju hüvitamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) kannatanu õiguste

rikkumise tagajärjel temale kahju tekkimine; 2) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus

või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 3) põhjuslik seos kahju ja õigusvastase teo vahel; 4)

kahju hüvitamise hõlmatus rikutud normi kaitse-eesmärgiga (võlaõigusseaduse (VÕS) § 127

lg 2) ning esineda ei tohi aluseid vastutuse piiramiseks (RVastS § 13 lg 1, 3 ja 5). Varaline

kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 2). Otsene

varaline kahju hõlmab muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavat

mõistlikku kulu (VÕS § 128 lg 3). Kulud peavad olema eelkõige vajalikud ja mõistliku

suurusega (RKTKo nr 3-2-1-19-13, p 11).

KELS § 10 lg 1 sätestab vallavalitsusele kohustuse luua vanemate soovil kõigile pooleteise-

kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla territooriumil ning ühtib vähemalt

ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. KELS § 10 lg 1 on

antud isikule õigus nõuda vallalt lasteasutuses käimise võimaldamist. Seejuures ei tulene

seadusest vallale õigust vastava kohustuse täitmisest keelduda ja kehtestada piiranguid

(RKHKo 19.03.2014, 3-4-1-63-13, p 31). Riigikohus on oma 06.02.2023 otsuse haldusasjas

5-22-10 punktis 35 samuti selgitanud, et omavalitsusüksus peab loobumise vabatahtlikkust ja

sellega seotud õiguslikke tagajärgi lapsevanemale selgitama ega tohi jätta muljet, et

omavalitsusüksusel on õigus keelduda KELS § 10 lõike 1 esimeses lauses sätestatud

kohustuse täitmisest. Vastustajal tekkis kohustus kaebaja lapsele munitsipaallasteaias koht

tagada ajast, millal kaebaja taotluse kohaselt kohta soovis, eeldusel, et kaebaja laps oli

taotluses märgitud koha kasutamise alguse ajaks vähemalt 1,5 aastane. Kaebaja soovis BD.G-

le kohta alates 02.08.2022. Vastustaja kui kohalik omavalitsusüksus vabaneb KELS § 10 lg 1

esimeses lauses sätestatud kohustusest üksnes juhul, kui vanem vabatahtlikult loobub oma

õigusest saada lasteaiakoht. B.G puhul kaebaja ei loobunud vabatahtlikult lasteaiakohast, vaid

oli sunnitud kohtade puudumise tõttu lapse erahoidu panema.

12. Kui kohaliku omavalitsuse üksus jätab KELS § 10 lgst 1 tuleneva kohustuse täitmata,

tuleb tal hüvitada lapsevanematele munitsipaallasteaia koha loomata jätmisega tekkinud kahju

(Tallinna Halduskohtu 05.03.2018 otsus haldusasjas nr 3-17-1908). Isik peab kahju hüvitama

üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses,

et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (RVastS § 7 lg 4 ja VÕS § 127 lg 4). Põhjusliku

seose tuvastamisel tuleb juhinduda nn conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt

eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks

ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille

abil jäetakse väidetavalt kahju põhjustanud tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik

tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit

mille abil asendatakse ära jäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis

jäänud olemata (nt Riigikohtu 08.01.2013 otsus nr 3-2-1-173-12, p-d 18–19). Rae vallal oli

kohustus B.G-le tagada koht alates 02.08.2022, kuid laps sai koha alles 26.08.2024. Kuna B.G

kohta munitsipaallasteaias ei saanud, oli kaebaja sunnitud panema lapse erahoidu. Eelpool

toodud põhjusliku seose hindamise mudeli järgi selgub, et kui lapsele oleks vastustaja

õigeaegselt koha võimaldanud, poleks tekkinud vajadust eralastehoiu järele ja seetõttu poleks

kaebajal tekkinud ka suuremaid kulutusi.

13. Niisiis põhjustas Rae vald KELS § 10 lgs 1 sätestatud kohustuse täitmata jätmisega selle,

et kaebaja pidi jätkuvalt hoidma last eralastehoius. Seejuures ei oma tähtsust, et kaebaja,

vastustaja ja erahoiu vahel sõlmitud lapsehoiuteenuse rahastamise lepinguga võttis kaebaja

kohustuse tasuda laste toidukulu ja lepinguga polnud ette nähtud vastustaja kohustust

huvitegevuse eest tasuda. Vastustaja ei täitnud KELS § 10 lgst 1 tuleneva kohustust hoolimata

sellest, et kaebaja nõusolekul oli asendatud laste lasteaiakoht KELS § 10 lg 1 mõttes

lapsehoiuteenusega, arvestades KELS § 27 lõigetes 3 ja 4 sätestatut. Sellisele järeldusele

saaks jõuda siis, kui kaebaja oleks munitsipaallasteaia koha asemel valinud eralastehoiu, mida

kaebaja ei teinud. Vastustaja poolse kohustuse täitmata jätmise tõttu ei olnud kaebajal muud

võimalust, kui laps erahoidu paigutada ning selline leping sõlmida. Kui vastustaja oleks

KELS § 10 lg-st 1 tulenevat kohustust täitnud ja lapsele munitsipaallasteaias koha taganud,

oleks kaebaja kulutused söögirahale olnud väiksemad. Seega on kaebajale tekkinud kahju

ning vastustajal tuleb osas erahoiu ja munitsipaallasteaia toidukulude vahe hüvitada. Samas

nõustub kohus vastustajaga, et kaebaja oleks pidanud toiduraha arvestamisel alates

01.09.2022 arvestama Aruheina lasteaia toidupäeva maksumust 2,50 eurot. Kuigi kaebaja

esimene eelistus oli Leerimäe lasteaed, oli kaebaja teiseks eelistuseks Aruheina lasteaed. Kui

vastustaja oleks pakkunud õigeaegselt lapsele kohta ükskõik millises Peetri

teeninduspiirkonna lasteaias, oleks ta oma kohustuse lapse ees eelduslikult täitnud, kaasa

arvatud kohapakkumisega Aruheina lasteaeda ja kaebajal oleks tulnud nimetatud toiduraha

hinda maksta. Arvestades eeltoodut tuli enammakstud toiduraha arvestamisel alates

01.09.2022 arvestada Aruheina lasteaia toiduraha maksumusega.

14. Kaebaja on taotlenud erahoius tasutud huvitegevuse kulude hüvitamist, kuna muusika- ja

liikumistunnid on munitsipaallasteaias kohatasu sees, kuid erahoius tuli nende eest täiendavalt

maksta. Vastustaja hinnangul on tegemist kaebaja vabatahtliku kulutusega, mille hüvitamiseks

vastustajal kohustust ei ole. Kohus leiab, et tegemist on kulutustega, mis on seotud sellega, et

kaebaja laps saaks samasugust teenust nagu ta oleks saanud munitsipaallasteaias, kus

muusika- ja liikumistunnid on õppekava osaks. Kohus selgitab huvitegevuse kulu hüvitamise

vajadust järgnevalt.

KELS § 16 kohaselt on lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks lasteasutuse

õppekava, mis vastab koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale. Vabariigi Valitsuse

29.05.2008 määruse nr 87 „Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava“ § 16 lg 1 sätestab, et

õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel lõimitakse muude tegevustega ka

mitmesugused liikumis-, muusika- ja kunstitegevused. Samuti on eelnimetatud määruse § 16

lg 2 p-de 5, 6 ja 7 kohaselt nii muusika, kunst kui ka liikumine valdkondadeks, milles tuleb

esitada õppekavas õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, sisu, kavandamine ja korraldus ning

lapse arengu eeldatavad tulemused. Niisiis kuuluvad liikumis-, kunsti- ja muusikatunnid

kahtlemata teatud ulatuses munitsipaallasteaia kohatasu eest pakutava teenuse hulka.

Lisaks, lapsehoiuteenuse osutaja ei ole koolieelne lasteasutus. Lapsehoiuteenust osutatakse

sotsiaalhoolekandeseaduse alusel (SHS § 452 lg 1 viitega KELS § 10 lg-le 1). Seetõttu ei

kohaldu talle koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava ega õppekava järgne kohustus

muusika-, kunsti- ja liikumistunde pakkuda. Munitsipaallasteaias toimub tegevus õppekava

alusel, mis eeltoodu kohaselt lähtub riiklikust õppekavast. Õppekava valdkondadeks on

muuhulgas muusika, kunst ja liikumine (viidatud määruse § 16 lg 2 p-d 6 ja 7).

Munitsipaallasteaia arvetel on need tegevused hõlmatud kohatasuga.

Kaebaja ja erahoiu vahel sõlmitud lapsehoiuteenuse osutamise lepingu kohaselt oli

huvitegevuseks saviõpe, muusikatund, laste jooga 1 kord nädalas. Kohtu hinnangul võivad

eeltoodud tegevused olla olemuselt sellised, mis kuuluvad munitsipaallasteaias pakutavate

muusika-, kunsti- ja liikumistundide hulka ning on hõlmatud kohatasuga. Vastustaja on

menetlusse esitanud Aruheina lasteaia (mis oli kaebaja teiseks eelistuseks) õppekava.

Õppekavas on läbivalt välja toodud, et liikumis-, muusika- ja kunstitegevused on vajalik

lõimida igapäevasesse õppe- ja kasvatustegevusse, mille nimel tehakse muu hulgas koostööd

muusika- ja liikumisõpetajaga. Aruheina lasteaia õppekava punktis 3.2. tuuakse välja, et

päevakavas on ajaliselt kokku lepitud 2 korda nädalas muusika- ja liikumisõpetaja poolt

läbiviidavate tegevuste ajad. Muusika- ja liikumisõpetaja poolt läbiviidavad tegevused on

munitsipaallasteaia õppekava osaks ja kulud on hõlmatud kohatasuga. Kaebaja ei ole erahoius

huvitegevusele kulutanud määral, millest saaks järeldada, et kaebaja ei soovinud saada pelgalt

munitsipaallasteaia teenusega võrdväärset teenust. Kuivõrd vastustaja rikkus oma kohustust

tagada kaebaja lapsele koht munitsipaallasteaias, mistõttu pidi kaebaja vaidlusalused

kulutused tegema, on põhjendatud vastustajalt nende kulutuste ulatuses hüvitis välja mõista.

15. Kaebaja on soovinud ka broneerimistasu (registreerimistasu) 100 eurot hüvitamist.

Kaebaja ja lastehoiu vahelise lepingu kohaselt sisaldab registreerimistasu kolme proovipäeva.

Proovipäevadel pakub lastehoid samuti lapsehoiuteenust, mida pakub ta ka kõikidel

järgnevatel päevad. Oma olemuselt ei ole proovipäevad teistsugused kui igapäevased

lapsehoiuteenusega hõlmatud päevad. Kuigi kaebaja pole otseselt välja toonud, millal

proovipäevad toimusid või oleksid võinud toimuda, alustati lapsehoiuteenuse osutamise

lepingu järgi 15.08.2025 ehk ajal, millal vastustaja oli kohustatud lapsele munitsipaallasteaias

koha võimaldama. Proovipäevade vajadust poleks olnud, kui lapsele oleks antud õigeaegselt

koht munitsipaallasteaias. Kaebaja on broneerimistasu tasunud 03.07.2022. Lisaks on

registreerimistasu puhul tegemist tasuga, ilma milleta poleks kaebaja erahoidu kohta saanud.

Eeltoodu kohaselt kuulub registreerimistasu hüvitamisele.

16. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kuna erahoiu kohatasu puhul ei ole

tegemist koolituskuluga, ei olnud kaebajal võimalik seda tulumaksuseaduse (TuMS) § 26

alusel tuludeklaratsioonis tuludest maha arvata. TuMS § 26 lg 1 kohaselt on residendist

füüsilisel isikul õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata tema poolt

maksustamisperioodil tasutud enda ja oma alla 26 aasta vanuse alaneja sugulase, õe või venna

koolituskulud või eelnimetatud koolituskulude puudumisel ühe alla 26 aasta vanuse Eesti

alalise elaniku koolituskulud. TuMS § 282 lg 1 esimene lause sätestab, et TuMS paragrahvides

26 ja 27 sätestatud mahaarvamisi võib maksustamisperioodil teha kokku kuni 1200 eurot

maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama

maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud

mahaarvamised. Kahju tekkimiseks peab kaebajal olema tekkinud maksustavat tulu, millest

oleks võimalik munitsipaallasteaias tekkinud kulud maha arvata. Mahaarvamise aluseks on

asjaolu, et isik on tulu saanud sellises ulatuses, et mahaarvamist on võimalik teha. Kaebaja on

muu hulgas esitanud menetlusse tõendina enda ja abikaasa tuludeklaratsiooni väljavõtted

aastast 2024. Väljavõtted ei ole küll täielikud ega näita konkreetseid sissetulekuid, kuid

väljavõtetelt on näha, et kaebajalt on kinni peetud aastal 2024 kogumispensioni ja

töötuskindlustusmakseid 1419, 84 euro ulatuses. Nimetatu tõendab, et kaebajal on olnud

piisaval määral sissetulekuid, et mahaarvamisi teha. Samas on tuludeklaratsiooni väljavõttelt

näha, et kaebaja on aastal 2024 juba teinud mahaarvamisi 1793, 60 euro ulatuses, ületades

1200 euro piirmäära. TuMS § 28 lg 11 sätestab, kui §-s 26 nimetatud mahaarvamised ületavad

lõikes 1 sätestatud piirmäärasid, võib mahaarvamiste kasutamata jääva osa nimetatud

piirmäärasid arvestades oma maksustatavast tulust maha arvata maksumaksja abikaasa või

registreeritud elukaaslane, kui maksustamisperioodil kehtis abikaasade või registreeritud

elukaaslaste varasuhtena varaühisus. Kaebaja abikaasa C.G ei ole mahaarvamisi teinud 658,

60 euro eest, ehk oleks saanud seda teha kaebaja eest, mistõttu on kaebaja nõue enammakstud

tulumaksu hüvitamiseks põhjendatud. Kohus möönab, et kohtule pole esitatud tõendeid selle

kohta, kas kaebaja ja tema abikaasa vahel on valitud varasuhtena varaühisus. Samas võib seda

eeldada, sest varaühisus on seadusjärgne ühisvararežiim ja abielus olevate isikute varasuhte

määramisel eeldatakse varaühisust, kui abiellujad ei vali varasuhet abiellumisavaldusega või

ei sõlmi abieluvaralepingut. Isegi, kui kaebaja ja tema abikaasa vahel ei oleks varasuhtena

varaühistust, siis oleks ikkagi põhjendatud enammakstud tulumaksu hüvitamine. Kulu

seondub otseselt lapsevanemate ühise lapsega ja on tehtud ühise leibkonna arvelt.

17. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

selle kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Viivis on kohaldatav ka avalik-õiguslikes kahju hüvitamise

suhetes (nt Riigikohtu 27.11.2014 otsus nr 3- 3-1-66-14, p 19). VÕS § 113 lg 2 alusel saab

viivist hakata arvestama alates hetkest, mil võlgnik on nõudest teadlik.

Kaebaja osas tuleb hakata viivist arvestama hetkest, millal kaebaja vastava avaldusega

vastustaja poole pöördus ehk 10.03.2025 kuni vastustajapoolse kohustuse täitmiseni. Kohus

kasutab viivise arvestamisel viivisekalkulaatorit (https://www.viivisekalkulaator.ee/).

Viivisekalkulaatorit on tsiviilkohtute praktikas tunnustatud viiviste arvutamise usaldusväärse

abivahendina.

18. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus kaebuse osaliselt. Kohus mõistab Rae vallalt kaebaja kasuks

kokku välja hüvitise summas 1544,38 eurot, mis koosneb enammakstud muusika- ja

liikumistundide tasust (893 eurot), registreerimistasust (100 eurot), enammakstud toidurahast

(449,50 eurot) ja saamata jäänud tulumaksust (101,88 eurot). Summa mõistab kohus välja

koos viivisega (kohtuotsuse tegemise ajal on kaebajale hüvitatav viivis 79 eurot). Kohus toob

välja, et kaebaja on enammakstud muusika- ja liikumistundide tasu arvutamisel teinud vea.

Kaebaja nõudis enammakstud liikumis- ja muusikatundide eest 993 eurot ja registreerimistasu

100 eurot, kuid kaebusega kaasas olnud arvutuskäigu kohaselt oli registreerimistasu 100 eurot

juba muusika- ja liikumistundide tasu arvutuskäiku sisse arvestatud. Kohtu hinnangul oli

tegelik muusika- ja liikumistundide nõude suurus 893 eurot, millele lisandus

registreerimistasu 100 eurot. Kohus jätab kaebuse rahuldamata hüvitisnõudes 44,08 eurot mis

koosneb osalisest kohatasust (23,48 eurot) ja enammakstud toidurahast (20,6 eurot). Kaebaja

ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks septembris 2022 aastal maksnud kohatasu rohkem, kui

oleks seda teinud munitsipaallasteaias. Kaebaja poolt esitatud maksekorraldustest selgub, et

kaebaja maksis 15.09.2022 kohatasu 80 eurot, mis oli sellel ajal kohatasu suuruseks ka

munitsipaallasteaias. Kaebaja ei maksnud kohatasu rohkem, mistõttu tuleb selles nõudes jätta

kaebus rahuldamata. Kaebaja poolt viidatud Rae Vallavolikogu poolt 17.09.2019 määruse nr

42 „Rae valla koolieelses lasteasutuses lapsevanema poolt kaetava osa määra kehtestamine ja

maksmise kord“ § 4 punktis 2 sätestatut saab kohaldada, kui laps saab koha

munitsipaallasteaias kuu keskel ja lapsel pole võimalust tervet kuud lasteaias käia. Isegi, kui

hinnata, et nimetatud sätet tuleks rakendada analoogia korras ka lastehoiu puhul, ei oleks

antud nõuet võimalik rahuldada. Laps alustas lastehoius 15.08.2022 ehk kuu keskel, kuid

esitatud maksekorraldustest ei nähtu, et kaebaja oleks eraldi augustikuu eest kohatasu

maksnud. Kaebaja maksis juulis registreerimistasu, mille osas kohus kaebuse rahuldab ja

septembris kohatasu 80 eurot. Septembris oli aga lapsel võimalik käia lapsehoius terve kuu

aega, mistõttu ei oleks kohatasu vähendamine põhjendatud olnud. Enammakstud toiduraha

arvutuskäiku on kohus juba selgitanud käesoleva otsuse punktis 13.

19. Kaebaja tasus riigilõivuks 47,65 eurot. Välja mõistetud summa moodustab nõutavast

summast 97 %. 47, 65 eurost 97 % on 46, 2 eurot, mis tuleb menetluskuludena vastustajalt

välja mõista. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, siis

jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

kohtunik