2-24-120351/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Hannes Olev

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. august 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-120351

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Aktiva Finance Group OÜ hagi A. A. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

497,43 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479)

Hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (e-post:

XXX)

Kostja A. A. (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt A. A. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlgnevus

225,35 eurot, sissenõudmiskulud 30,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised

88,62 eurot.

3. Mõista kostjalt A. A. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja hagi esitamise

ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis alates 16.10.2024 kuni põhinõude

summas 225,35 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

1. Menetluskulud jätta kostja kanda.

2. Mõista kostjalt A. A. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja tsiviilasja

menetluskulud summas 667 eurot (riigilõiv summas 140 eurot ja lepingulise esindaja

kulud summas 527 eurot).

3. Mõista kostjalt A. A. väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Otsus jõustub kümne päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest arvates välja arvatud juhul, kui menetlusosaline teatab kümne päeva

jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus.

KOHTU SELGITUSED

Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lõikele 1.

Kohus, tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus

teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kohus sama paragrahvi

lõikes 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on

andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses

märkida, et kohus täiendab otsust käesoleva seadustiku § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui

menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist

esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise

soovist teatamata jätmise tagajärgi. TsMS § 448 lg 41 sätestab, et sama seadustiku § 444 lõike

4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui

menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist

esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea

põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele

menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada

ka käesoleva seadustiku § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral

puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse

kättetoimetamisest arvates. TsMS § 448 lg 42 sätestab, et kui menetlusosaline ei ole kohtule

sama paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava

osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse

esitamise õigusest loobunud.

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita

menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja

menetlus lõpetatakse.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis,

kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus mõistab kostjalt välja menetluskulud summas 667 eurot, mis koosneb hagiavalduse

esitamisel tasutud riigilõivust 140 eurot ning õigusabikulust 527 eurot, hageja kasuks.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hannes Olev

kohtunik