3-25-1543/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. august 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1543

Haldusasi

Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse

kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 15. mai 2025. a

otsuse nr 103-25/289654 tühistamiseks riigihankes

„Serverite, võrguseadmete ja kettamassiivide

raamhange“ (viitenumber 289654)

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 26. juuni 2025. a otsus

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – Mosaic OÜ, esindaja v.adv

Jaanus Tehver

Vastustaja (hankija) – Riigi Info- ja Kommunikatsiooni-

tehnoloogia Keskus, esindaja Fredy Bogomolov

Menetluse alus ringkonnakohtus

Mosaic OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Mosaic OÜ apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 26. juuni 2025. a otsuse haldusasjas nr 3-25-1543

resolutsiooni punkt 2. Halduskohtu otsuse resolutsiooni punkt 1 jätta muutmata,

muutes halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

3. Mõista Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuselt Mosaic OÜ esimese

ja teise kohtuastme menetluskulude hüvitamiseks välja 4930 (neli tuhat

üheksasada kolmkümmend) eurot. Muud menetluskulud jätta menetlusosaliste

endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 8. septembril 2025

(HKMS § 278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

3-25-1543

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest

olenemata võib Riigikohus hankeasjas esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi

lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (hankija, RIT) avaldas 24.02.2025

riigihangete registris hanketeate avatud hankemenetlusena korraldatavas riigihankes

„Serverite, võrguseadmete ja kettamassiivide raamhange“ (viitenumber 289654) ning tegi

kättesaadavaks hankedokumendid. Hanke eesmärgiks on sõlmida raamlepingud kõigi edukaks

tunnistatud ja kõrvaldamata jäetud pakkujatega. Konkreetseid asju soetatakse hiljem

minikonkursside alusel. Teiste hulgas esitas 31.03.2025 pakkumuse Mosaic OÜ.

2. RIT lükkas 10.04.2025 otsusega Mosaic OÜ pakkumuse riigihangete seaduse (RHS) §

114 lg 2 alusel tagasi, kuna pakkumus ei vasta hanke alusdokumentides esitatud tingimustele.

Hankedokumendis „Lisa 7 Näidispakkumuse vastavustabel_289654“ oli serveri protsessorile

esitatavaks nõudeks „1x protsessor Intel Xeon E-2436 (või sellega samaväärne)“. Mosaic OÜ

on pakutavaks väärtuseks märkinud „EPGZ 8-core Typical 3.0 to 3.90 Ghz (max) Power10“

ning kinnitas ühtlasi, et see vastab nõutule või on sellega samaväärne. Pakkuja ei ole

selgitanud samaväärsust ja ei ole lisanud tõendeid samaväärsuse kohta (vt vastavustingimus nr

4). Pakutud toote protsessor on teise arhitektuuriga. Näidispakkumuses küsitud toote

protsessor Intel Xeon on x86 arhitektuuriga, kuid pakutud toote protsessori arhitektuur on

POWER (Performance Optimization Width Enhanced RISC). Seetõttu ei ole IBM S1012

Power10 9028-21B EPGZ 8-Core protsessor samaväärne näidispakkumuses toodud

protsessori miinimumnõuetega, mistõttu ei vasta pakkumus riigihanke alusdokumentides

seatud tingimustele. Kuivõrd puudus ei ole selgitustega kõrvaldatav ja hankija ei vaja puuduse

sisulisuse hindamiseks lisateavet, siis ei ole hankija palunud pakkujalt täiendavat selgitust.

Kui hankija on seadnud hangitavale tootele kindla nõude, ent pakkuja pakub siiski toodet, mis

sellele nõudele ei vasta, on tegemist sisulise puudusega. Kuna esitatud toode ei vasta hanke

alusdokumentides seatud tingimustele, siis on hankijal kohustus pakkumus tagasi lükata.

3. Mosaic OÜ esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) 21.04.2025 vaidlustuse.

VAKO rahuldas 15.05.2025 otsusega nr 103-25/289654 vaidlustuse ning tunnistas kehtetuks

RIT-i 10.04.2025 otsuse lükata Mosaic OÜ pakkumus tagasi, samuti mõistis RIT-lt Mosaic

OÜ kasuks välja menetluskulud 2880 eurot. Hankedokumendi „Vastavustingimused“ kohaselt

peab pakkumus vastama „Lisa 7 Näidispakkumuse vastavustabel“ märgitud toote

miinimumnõuetele ja loetletud tingimustele. Hankija põhjendas vaidlustaja pakkumuse tagasi

lükkamist sellega, et näidispakkumuses märgitud toote protsessor on x86 (CISC)

arhitektuuriga, kuid vaidlustaja pakutud toote protsessor on POWER (RISC) arhitektuuriga,

mis ei ole samaväärne. Vaidlust ei ole selles, et vaidlustaja pakutud protsessor on oluliste

parameetrite osas parem, kui hankija nimetatud protsessor Intel Xeon E-2436, kuid need

protsessorid on erineva arhitektuuriga. Protsessori arhitektuur mõjutab otseselt seda, kuidas

protsessor töötab, milliseid ülesandeid ta suudab efektiivselt täita ja kuidas ta sobib serveri

üldisesse töökoormusesse. Samaväärsus tähendab võrdväärsust, analoogiat oluliste omaduste,

tunnuste, funktsionaalsuste jm osas. Hankijale pidi olema teada, millised omadused, tunnused,

funktsionaalsused jm peavad olema samaväärsel protsessoril täidetud. Pelgalt otsuse

põhjendustes toodud asjaolu, et tegemist ei ole lisas 7 nimetatud protsessoriga (st sama

arhitektuuriga), ei anna alust lükata pakkumus tagasi, sest hankija oli lubanud pakkuda ka

samaväärset protsessorit. Otsusest ei tulene, mille poolest on kaks arhitektuuri erinevad.

Hankija selgitas vaidlustusmenetluses täiendavalt, et vaidlustaja pakutud protsessor ei toeta

Microsoft Windows tarkvara, server ei oleks protsessori omaduste tõttu samaväärselt

2(9)

3-25-1543

laiendatav (puuduvad draiverid) ja see ei ühilduks hankija teiste (paljude erinevate)

süsteemidega. Isegi kui hankija lähtus otsust tehes nendest asjaoludest, siis on need väited

üldsõnalised ja tõendamata. Hankija ei ole toonud välja neid ülesandeid, mida vaidlustaja

pakutud protsessori juhtimine ja töömetoodika ei võimaldaks täita, kuid näidispakkumuses

nimetatud protsessor täidab.

4. RIT esitas Tallinna Halduskohtule 23.05.2025 kaebuse VAKO 15.05.2025 otsuse nr

103-25/289654 tühistamiseks ja uue otsusega Mosaic OÜ vaidlustuse rahuldamata jätmiseks.

Vaidlustaja pakutava seadme protsessori arhitektuuri tõttu ei ole hankijal võimalik saavutada

sama funktsionaalsust. Vaidlustaja on pakkumuses ise kinnitanud, et tema pakutava seadmega

ei ole võimalik teostada Windows OS-i haldust, kuna seade ei toeta seda. Samas oli hankija

kehtestanud serverile mh nõude, et sellega peab olema võimalik hallata graafiliselt Windowsi

serverit. IT-valdkonnas tegutsevale keskmisele inimesele on mõistetav vaidlustaja pakutud

seadme hankija ootustest oluliselt erinev funktsionaalsus. Asjaolud on tõendatud vaidlustaja

esitatud pakkumuse vormi ja tootespetsifikatsiooniga. Intel Xeon protsessoriga samaväärsed

olnuks Intel Core, AMD EPYC ja Ryzen protsessorid. Kuigi protsessori arhitektuuri ei olnud

otsesõnu nimetatud, oli see siiski vaikimisi eeldatud tehnilise ühilduvuse ja süsteemide

halduse tõttu. Näiteks vajadus Windows OS-i toe järele, mida POWER arhitektuur ei

võimalda ilma emulatsioonita. Samaväärsus ei tähenda ainuüksi tehnilisi näitajaid, vaid mh

funktsionaalset sobivust olemasolevate süsteemidega, sh tarkvara, haldusliideste ja

laiendatavuse osas. Kuna IBM Power10 protsessor ei toeta Windows OS-i, ei võimaldaks

selle protsessoriga server täita samu haldusfunktsioone nagu Intel Xeon E-2436 protsessoriga

server. POWER arhitektuuriga server ei ole samaväärselt laiendatav kolmandate osapoolte

komponentidega, kuna puuduvad vajalikud draiverid ja tugi. See piiraks tulevikusüsteemide

arendamist. Raamlepingu alusel korraldatavate minikonkursside tulemusel võib tekkida

olukord, kus teised hangitavad seadmed või litsentsid pakutuga ei ühildu. Hankijal on õigus

määrata, millised tehnilised lahendused vastavad tema vajadustele. Seega jääb hankija

kaalutlusõiguse piiresse otsustus, et ainult x86 arhitektuuriga protsessorid tagavad tema jaoks

vajaliku funktsionaalsuse ja ühilduvuse.

5. Mosaic OÜ palus vastuses jätta hankija kaebus rahuldamata. Hankija ei saa pakkumuse

tagasilükkamise otsust asuda hiljem põhjendama selliste väidetavate mittevastavustega,

millele pakkumuse tagasilükkamisel tegelikult ei tuginetud (nt väidetav mittevastavus

haldusliidesele esitatud tingimustele). Hankedokumentidest ei nähtunud, millisel viisil hankija

„samaväärsust“ sisustab, s.o tehniliste näitajate asemel on määravaks funktsionaalne sobivus,

kuigi näidistoote soovitud kasutusotstarvet ja -viisi ei ole hanketingimustes kirjeldatud.

Vaidlustaja on esitanud pakutava toote tehnilise kirjelduse ja kinnituse samaväärsuse kohta

ning ei pidanud hakkama seda kuidagi eraldi tõendama. Isegi kui hankijale vajaliku

funktsionaalsuse ja ühilduvuse tagaks ainult x86 arhitektuuriga protsessorid, ei ole hankija

sellist nõuet hanketingimustes sätestanud ega kirjeldanud ka näidistoote funktsionaalsuse ja

ühilduvuse kriteeriume. VAKO leidis õigesti, et ainuüksi protsessori arhitektuuri erinevus ei

tähenda, et vaidlustaja pakutu ei ole samaväärne hankedokumentides nimetatud protsessoriga.

Kuna hankija otsuses on seatud kahtluse alla vaid serveri protsessori samaväärsus, siis ei ole

võimalik asuda hindama vastavuse või samaväärsuse kriteeriumi täidetust serveri

haldusliidese või teiste nõuete puhul.

6. Tallinna Halduskohus rahuldas 26.06.2025 otsusega RIT-i kaebuse, tühistas VAKO

15.05.2025 otsuse nr 103-25/289654 ja jättis uue otsusega Mosaic OÜ vaidlustuse

rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. Vaidlus on selles, kas Mosaic OÜ

pakutav IBM S1012 Power10 9028-21B EPGZ 8-Core protsessor on samaväärne

näidispakkumuses välja toodud protsessoriga Intel Xeon E-2436. VAKO on leidnud, et

3(9)

3-25-1543

hankija ei ole tõendanud, et teistsuguse arhitektuuri tõttu ei suuda vaidlustaja pakutud

protsessor jooksutada sama tarkvara, sellel puuduvad vajalikud draiverid ja protsessorist

tulenevalt ei ühilduks vaidlustaja pakutav seade hankija süsteemidega. Kohus sellega ei

nõustu. Hankedokumentide tingimusi kui avalikkusele suunatud tahteavaldust tuleb

tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda tahteavaldust mõistma pidi, sealjuures lähtub mõistliku

isiku arusaama sisustamine sellest, kuidas saavad hanketingimustest aru hanke esemega

seonduva valdkonna spetsialistid (vt RHS § 77 kommentaar, p 13. – M-A. Simovart, M.

Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne, 2019). Sama põhimõte laieneb ka

hankemenetluse osapoolte muudele tahteavaldustele. Seetõttu võib ka nappi osutust serveri

sobimatule arhitektuurile pidada iseenesest piisavaks, sest IT-valdkonnas tegutsevad pakkujad

on ja peavadki olema kursis valdkonnas igapäevaselt kasutatava terminoloogiaga. Hankijal on

õigus ka selles, et kui ühe tingimuse mittetäitmisel tuleb pakkumus tunnistada igal juhul

mittevastavaks, siis on ebamõistlik hakata loetlema kõiki asjaolusid ja probleeme, mis

tulenevad serverite arhitektuuri erinevusest. Kui sellised selgitused esitatakse vaidlustus- või

kohtumenetluses, tuleb neid arvesse võtta, sest tegemist ei ole uute põhjendustega.

Hankija on viidanud, et IBM Power10 protsessor ei toeta Windows OS-i, mistõttu ei võimalda

selle protsessoriga server täita samu haldusfunktsioone nagu Intel Xeon E-2436 protsessoriga

server. Samuti ei ole POWER arhitektuuriga server hankija kinnitusel samaväärselt laiendatav

kolmandate osapoolte komponentidega (puuduvad vajalikud draiverid ja tugi) ning tekkida

võib olukord, kus teised hangitavad seadmed või litsentsid pakutuga ei ühildu. Vaidlust ei ole

selles, et protsessorid on arhitektuuriliselt erinevad. Mosaic OÜ poolt 19.06.2025 esitatud

prof Ahto Buldase arvamus kinnitab hankija väidete õigsust. Puudub igasugune põhjus arvata,

et hankija on soovinud hankida (sh pidas hankedokumentides samaväärseks) serverit, mis ei

ühildu seniste IT-süsteemidega. Mosaic OÜ on tuginenud sellele, et hanke alusdokumentides

on tehnilised nõuded kirjeldatud ebapiisavalt, mistõttu esineb ebaselgus. Olukorras, kus

hankija on viidanud hankedokumentides konkreetsele serveri mudelile, on kohtu hinnangul

tegelikult piisavalt infot, millistele tehnilistele näitajatele peab pakutav server vastama.

Vajaduse korral saanuks paluda hankijalt tehniliste nõuete selgitamist, kuid Mosaic OÜ seda

ei teinud. Pakkumuste hindamise raames ei saa hankedokumentide sõnastust enam muuta.

Olukorras, kus Mosaic OÜ pakutava seadme funktsionaalne/arhitektuuriline sobimatus on

tuvastatud, ei saaks hankija Mosaic OÜ pakkumuse uuel hindamisel teha teistsugust otsust.

Hankija väited Mosaic OÜ pakutava serveri nõuetele mittevastavuse kohta on piisavalt

tõendatud, sest vaidlustaja on ise kinnitanud, et tema pakutava seadmega ei ole võimalik

teostada Windows OS-i haldust, kuna seade ei toeta seda. Vaidlustaja ei ole ümber lükanud ka

muid hankija väiteid selle kohta, mida ei saa tema pakutava seadmega teha või millised

piirangud esinevad. Hankedokumente ei muuda ebaselgeteks või ebapiisavateks see, et

hankija ei ole täpselt määratlenud, milliseid turul olevaid tooteid peab ta samaväärseteks.

Tõendamiskohustus, et pakutud lahendused on kooskõlas tehnilises kirjelduses esitatud

nõuetega, lasub pakkujal. Mosaic OÜ ei ole seda teinud. Kuna hankija on põhjendatult

leidnud, et Mosaic OÜ pakutav server ei vastanud hankedokumentide nõuetele, siis lükkas ta

vaidlustaja pakkumuse RHS § 114 lg 2 alusel õiguspäraselt tagasi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. Mosaic OÜ palub 07.07.2025 apellatsioonkaebuses (täiendatud 15.08.2025) tühistada

halduskohtu otsus ning uue otsusega jätta hankija kaebus rahuldamata ja menetluskulud

hankija kanda. Vaidlus on selle üle, kas apellandi pakkumus vastas hanketingimustele ehk kas

Mosaic OÜ pakutava seadme IBM S1012 Power10 9028-21B EPGZ 8-Core protsessor on

samaväärne näidispakkumuses välja toodud protsessoriga Intel Xeon E-2436. Hankija

10.04.2025 otsuse põhjenduste kohaselt välistab arhitektuuri erinevus protsessori

4(9)

3-25-1543

samaväärsuse (s.o mittevastavus hanketingimustele tuleneb sellest, et pakutud seadme

protsessor ei baseeru x86 arhitektuuril). Vaidluse all ei ole, et protsessorite arhitektuur on

erinev, kuid vaidlus on selles, kas protsessori arhitektuuri erinevus annab alust väita, et

apellandi pakutud toote protsessor ei ole samaväärne hankedokumentides nimetatud

protsessoriga. Hankija ei ole vaidlustanud, et apellandi pakutud näidistoote protsessor on

mõõdetavate parameetrite osas parem kui hanketingimustes viidatud protsessor. Vastupidist ei

ole tuvastanud ka VAKO ega halduskohus.

Hankedokumendid ei sisaldanud tingimust, et pakutava näidistoote protsessor peab baseeruma

x86 arhitektuuril. Samuti ei tulenenud hanketingimustest, et kui pakutava näidistoote

protsessor ei baseeru x86 arhitektuuril, siis ei vasta see hankija vajadustele. Seetõttu ei ole

võimalik väita, et muu kui x86 arhitektuuriga protsessor ei ole (ei saa olla) samaväärne

protsessoriga Intel Xeon E-2436. Sama on kinnitatud prof A. Buldase 16.06.2025 arvamuses,

mille keskse seisukoha on halduskohus jätnud alusetult ja põhjendusi esitamata kõrvale,

rikkudes HKMS § 61 lg-d 1 ja 2 ning § 157 lg-t 1. Halduskohus viitas asjatundja arvamuse

ühele lausele, jättes aga tähelepanuta selle tegeliku konteksti ja tähenduse. Asjatundja oli

eelnevalt rõhutanud, et hankedokumendid ei sisaldanud ainsatki tingimust kindlate

tarkvarakomponentidega ühildumise kohta. Apellandi pakutud näidistoode ei pruugi tõesti

ühilduda mõne konkreetse riist- või tarkvaraga, kuid ühtegi sellekohast tingimust ei ole

hankedokumentides kirjeldatud. Pakkumuse vastavust saab ja tuleb hinnata üksnes nende

tingimuste valguses, mis on riigihanke alusdokumentides kirjas (vt RHS § 114 lg-d 1 ja 2).

Halduskohus on viidanud, justkui oleks tehtud kindlaks apellandi pakutud seadme

„funktsionaalne/arhitektuuriline sobimatus“, eirates seda, et hanke alusdokumendid ei

sisaldanud ühtegi tingimust serveri protsessori arhitektuurile ega ka serveri

funktsionaalsusele. Kuna apellandi pakkumus vastas hankedokumentides nõutule, siis puudus

hankijal alus lükata tema pakkumus tagasi.

Halduskohus pidas asja lahendamisel oluliseks, et apellandi pakutud näidistoode (IBM Power

server) ei toeta operatsioonisüsteemi Windows. Sellest ei saa siiski tuletada mittevastavust,

sest riigihanke alusdokumendid ei sisaldanud nõuet, et server peab tööks kasutama Windows

OS-i. Ainsa nõudena pidi serveri haldusliides võimaldama „hallata graafiliselt windowsi

serverit“. Kui pakutav server kasutab muud operatsioonisüsteemi, siis pidi selle haldusliides

võimaldama seda konkreetset serverit graafilise kasutajaliidese abil administreerida (juhtida)

samaväärselt Windows OS-i haldusliidesega. Hankija, VAKO ega halduskohus ei ole

tuvastanud, et IBM Power serveri haldamine selles kasutatava operatsioonisüsteemi

haldusliidese kaudu ei oleks samaväärne Windowsi serveri haldamisega. Kuna apellandi

pakutud näidistootes ei kasutata Windows OS-i, siis ei ole kohane nõuda ka serveri

haldusliideselt „windowsi serveri“ haldamise võimekust, sest haldusliides peab võimaldama

hallata sama serverit, mitte mingit muud toodet. Sellel põhjusel märkis apellant pakkumuses

põhjendatult, et Windowsi serveri haldamise nõue pakutavale tootele ei kohaldu. VAKO

tuvastas õigesti, et hankija otsus apellandi pakkumuse tagasilükkamise kohta oli õigusvastane

ja VAKO otsuse tühistamiseks ei olnud alust. Hankija otsust ei saa menetlusökonoomiale

viidates lugeda õiguspäraseks põhjusel, et hankijal olevat väidetavalt olnud ka otsuses

nimetamata põhjuseid apellandi pakkumuse tagasilükkamiseks. Asjaolu, et keegi teine peale

apellandi ei pakkunud muu arhitektuuriga protsessoriga seadmeid, ei kinnita väidet, et

hanketingimustes nõutigi x86 arhitektuuriga protsessoriga seadmeid. Seda, et keskmine

valdkonna spetsialist ei pidanud hanketingimusi sel viisil mõistma, kinnitab mh prof A.

Buldase arvamus.

8. RIT palub 18.07.2025 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes ka varem

esitatud seisukohtade juurde. Apellandi käsitlus piirdub kitsalt hankija otsuses välja toodud

5(9)

3-25-1543

ühe puudusega, kuigi halduskohus on põhjendatult nõustunud hankijaga, et otsuses ei pidanud

hakkama loetlema kõiki tagasilükkamise põhjusi, kui esines vähemalt üks põhjus, miks tuli

pakkumus tagasi lükata. Küsimusi pakutud seadme samaväärsusest tekitab juba üksnes

asjaolu, et seade on näitajate poolest oluliselt kõrgema tasemega. Puudub vaidlus, et apellandi

pakutud näidistoote protsessor ei ole ühegi mõõdetava omaduse poolest kehvem

hankedokumentides nimetatud protsessorist. Samas soovib hankija ka seadmete

funktsionaalset toimimist. Pakkuja ei saa asuda meelevaldselt tõlgendama, millised

tingimused talle kohalduvad ja millised mitte. Hankija on jätkuvalt seisukohal, et x86

arhitektuuri nõue oli hanketingimustes määratud viitega konkreetse protsessori tüübile. Sellest

pidi aru saama iga IT-valdkonnas tegutsev keskmine mõistlik isik ning pakkumuse esitanud

19 pakkujast mõistis tingimusi sellisel viisil 18 pakkujat. Apellandi esitatud prof A. Buldase

arvamuses on peamiselt väljendatud seisukohti küsimustes, mida temalt ei küsitud.

Halduskohus hindas asjatundja arvamust õigesti. Ebaõige on väide, et hankedokumendid ei

sisaldanud ühtegi tingimust kindlate tarkvarakomponentidega ühildumise kohta. Serveri

haldusliidesega seoses on apellant ka ise jaatanud Windowsi serveri haldamise võimekuse

nõude olemasolu. Pakkuja ei saa asuda hankija rolli ega otsustada, et mõni tingimus tema

puhul ei kehti. Apellandi pakutud lahendus ei oleks samaväärne, vaid alternatiivne. IT-

seadmete tegelik funktsionaalsus avaldub üksnes operatsioonisüsteemi ja riistvara

koostoimes. VAKO heitis hankijale samuti ette üksnes otsuse ebapiisavat põhjendamist, mitte

ei tuvastanud, et apellandi pakkumus vastas hanketingimustele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Hankedokumendi „Vastavustingimused“ alajaotus „Samaväärsus“ sätestab mh järgmist:

„Pakkuja kinnitab, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides nõutule ja vajadusel on

samaväärsus selgitatud ja tõendid samaväärsuse kohta lisatud.“ Sama dokumendi alajaotuses

„Näidispakkumus“ on mh välja toodud: „Pakkumus peab vastama „Lisa 7 Näidispakkumuse

vastavustabel“ märgitud toote miinimumnõuetele ja loetletud tingimustele.“ Hankedokumendi

„Lisa 7 Näidispakkumuse vastavustabel“ sisaldab loetelu hankija seatud tingimustest, millele

peaks näidistootena pakutav rackitav (s.o seadmepüstiku külge kinnitatav) server vastama.

Muu hulgas seati serverile järgmised tingimused: „Protsessor: 1x protsessor Intel Xeon E-

2436 (või sellega samaväärne)“ (rida 5); „Haldusliides millega on võimalik üle ssh ja httpsi

hallata serverit: lülitada toidet, presenteerida iso, dvd, hallata graafiliselt windowsi serverit,

autentida turvaliselt vastu Microsoft AD-d, pärida üle SNMP või IPMI serveri riistvara

olekut. Vajadusel peab litsents komplektis olema“ (rida 9). Mosaic OÜ pakkumuses

sisaldunud vastavustabelis oli pakutava näidistoote protsessorina välja toodud „EPGZ 8-core

Typical 3.0 to 3.90 Ghz (max) Power10“ ning haldusliidese osas märgiti mh järgmist:

„Windows Serveri haldamine graafilise liidese kaudu - Ei kohaldu – IBM Power ei toeta

Windows OS’i.“ Pakkuja esitas nii protsessori kui ka haldusliidese puhul vastavustabelis

ühtlasi kinnituse, et tema pakutav vastab nõutule või on samaväärne.

10. Hankija tugines 10.04.2025 otsuses Mosaic OÜ pakkumust RHS § 114 lg 2 alusel tagasi

lükates põhjendusele, et apellandi pakutavas serveris kasutatav IBM Power protsessor ei vasta

näidispakkumuses nimetatud Intel Xeon protsessoriga võrreldes teistsuguse arhitektuuri tõttu

hanke alusdokumentides esitatud miinimumnõuetele ning pakkuja ei ole lisaks selgitanud ega

tõendanud tema pakutava protsessori samaväärsust. Vaidlust ei ole selles, et IBM Power ja

Intel Xeon protsessorid on erineva arhitektuuriga ning protsessori arhitektuurist sõltub mh

serveri ühilduvus erinevate riist- ja tarkvaradega. Apellant on möönnud, et vajadus tagada

ühilduvus hankija olemasolevate süsteemidega võiks põhimõtteliselt õigustada

hanketingimustes nõuete seadmist mh pakutavas serveris kasutatava protsessori arhitektuurile.

6(9)

3-25-1543

Vaidlus ongi esmajoones selles, kas hankija on kõnealuse sisuga tingimuse

hankedokumentides seadnud või mitte.

11. Hankija on esiteks seisukohal, et kuna näidispakkumuses oli viidatud kindlale

protsessori tüübile (Intel Xeon E-2436) ja pakutava toote protsessor pidi olema sellega

samaväärne, siis oligi hanketingimustes ühtlasi kehtestatud nõue, et pakutava toote protsessor

peab baseeruma x86 arhitektuuril. Hankija hinnangul pidanuks seda mõistma iga IT-

valdkonna spetsialist ning seda väidet kinnitavat mh asjaolu, et kõik ülejäänud 18 pakkujat on

praeguses hankes pakkunud servereid, milles kasutatakse x86 arhitektuuriga protsessoreid.

Ringkonnakohus leiab sarnaselt apellandile siiski, et pelgast viitest konkreetsele protsessorile

ei saa teha järeldust, et pakutav server peab kasutama sama arhitektuuriga protsessorit ja

teistsuguse arhitektuuriga protsessor ei saa olla sellega samaväärne. Hankija väide, et iga

keskmine IT-spetsialist mõistaks viidet just sel viisil, on paljasõnaline ja selle lükkab ümber

apellandi esitatud Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskonna professori Ahto

Buldase 16.06.2025 seisukoht, mille kohaselt ei olnud põhjust arvata, et „samaväärsus“

tähendanuks midagi enamat kui vastavust protsessori üldistele minimaalnõuetele (taktsagedus,

mälu jms). Ka asjaolust, et teised pakkujad pakkusid servereid, milles kasutatakse x86

arhitektuuriga protsessoreid, ei ole võimalik välja lugeda, et selle põhjuseks oli arusaam, et

hanketingimustes nõutigi sama arhitektuuriga protsessorit nagu Intel Xeon E-2436.

12. Kuivõrd näidispakkumuse vastavustabelis konkreetse protsessori nimetamisest ei

saanud välja lugeda nõuet protsessori arhitektuurile ega kindlale funktsionaalsusele, vaid

üksnes selle tehnilistele näitajatele, siis leidis VAKO õigesti, et hankija ei ole põhjendanud

ega tõendanud, et Mosaic OÜ pakutud IBM Power protsessor ei ole hanketingimustes

nimetatuga samaväärne. Vaidlust ei ole selles, et apellandi pakutud tootes kasutatava IBM

Power protsessori tehnilised näitajad ületavad Intel Xeon E-2436 protsessori samu näitajaid.

Vastuses apellatsioonkaebusele on hankija tõstatanud täiendavalt küsimuse, kas samaväärsust

ei välista juba ainuüksi apellandi pakutud seadme oluliselt kõrgem tase. Sellega ei saa

nõustuda. Vastavustingimuste järgi pidi pakutav toode vastama „Lisa 7 Näidispakkumuse

vastavustabel“ märgitud miinimumnõuetele. Seega tuleb samaväärsena käsitada ka

miinimumnõudeid olulisel määral ületavat toodet, kui see täidab kõik hankija seatud

tingimused (sh energiatarbele jm). Kuna võimekamad seadmed on reeglina kallimad ja nende

kasutamine tõstab pakkumuse maksumust ning vähendab seeläbi pakkumuse

konkurentsivõimet, siis ei ole hangetes enamasti lihtsalt majanduslikult otstarbekas pakkuda

miinimumnõuetega võrreldes oluliselt paremaid seadmeid.

13. Hankija on vaidlustus- ja kohtumenetluses rõhutanud, et edasiste minikonkursside

kaudu soetatavad seadmed peaksid ühilduma ka olemasolevate seadmete ja programmidega,

et tagatud oleks riigi erinevate IT-süsteemide funktsionaalne toimimine. Sellega seoses viitab

hankija, et näidispakkumuses oli ühe tingimusena esitatud nõue, et pakutava serveri

haldusliides peab mh võimaldama hallata graafiliselt „Windowsi serverit“, kuid apellandi

pakutava serveri protsessor ei toeta Windowsi operatsioonisüsteemi. Viimati nimetatud

asjaolu on Mosaic OÜ välja toonud juba oma pakkumuses ning selle üle ei ole vaidlust.

Apellant on seisukohal, et olukorras, kus IBM Power protsessoriga serveris ei kasutata

Windowsi operatsioonisüsteemi, tuleb kõnealust tingimust sisustada selliselt, et serveri

haldusliides peab tagama Windows OS-ga samaväärse funktsionaalsuse. Ringkonnakohus

sellega ei nõustu. Ka halduskohtule esitatud prof A. Buldase 16.06.2025 seisukohas on välja

toodud, et äärmiselt oluline on tagada hangitavate serverite ühilduvus tarkvaraga, mida

kavatsetakse kasutada, mis on riigis laialdaselt kasutusel ja mille asendamine teistsuguse

tarkvaraga ei oleks hetkel tehniliselt mõeldav. Ehkki A. Buldas leidis, et hanke

alusdokumendid sellist tingimust ei sisalda, tuleneb Windows OS-i toetamise nõue

7(9)

3-25-1543

ringkonnakohtu hinnangul siiski piisavalt arusaadavalt näidispakkumuse vastavustabeli real 9

serveri haldusliidesele seatud tingimustest. Asjatundja arvamuse põhjal on ilmne, et hankija ei

soovinud pelgalt seda, et server oleks ükskõik millise tarkvaraga graafiliselt hallatav, vaid

tema jaoks oli oluline võimekus hallata serverit graafiliselt just Windows OS-i abil. Kuivõrd

vaidlust ei ole selles, et apellandi poolt pakutud toode Windows OS-i ei toeta, siis ei vastanud

pakkumus riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning hankija lükkas 10.04.2025

otsusega Mosaic OÜ pakkumuse RHS § 114 lg 2 alusel lõppastmes õiguspäraselt tagasi.

14. Vaatamata sellele, et apellandi pakkumuse tagasilükkamine oli sisuliselt õiguspärane, ei

saanud pakkumust lükata tagasi RIT-i 10.04.2025 otsuses märgitud põhjendustel (protsessori

arhitektuur), vaid hankija poolt kohtumenetluses täiendavalt välja toodud põhjendustel

(seadme funktsionaalsus). Tegemist ei ole olukorraga, kus hankija oleks vaidlustus- ja

kohtumenetluses toonud 10.04.2025 otsusega võrreldes välja üksnes täiendavad

tagasilükkamise põhjused, vaid hankija on otsuse vaidlustamise käigus esitanud sisuliselt uue

põhjenduse, mida ei olnud otsuses küll välja toodud, kuid millest hankija otsust tehes siiski

usutavalt lähtus. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud üldjuhul pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Erandina näeb HKMS § 108 lg 61 ette, et tühistamiskaebuse esitamisega

seotud kaebaja menetluskulud võib jätta vastustaja kanda juhul, kui kohus jätab oluliste

põhjendamispuudustega haldusakti tühistamata eelkõige kohtumenetluses esitatud

põhjenduste tõttu, millest kohtu hinnangul haldusorgan juhindus haldusakti andmisel.

Praegusel juhul ongi tegemist sellise olukorraga, sest ainuüksi 10.04.2025 otsuse

põhjendustest lähtudes tulnuks kaebus rahuldada ja hankija otsus tühistada, kuid hankija poolt

vaidlustus- ja kohtumenetluses esitatud täiendavad argumendid võimaldavad järeldada, et

apellandi pakkumuse mittevastavus tõepoolest esines ning selle tagasilükkamise otsust ei ole

järelikult põhjust tühistada, kuna hankija peaks tegema uuesti samasisulise otsuse.

Kokkuvõttes jääb Mosaic OÜ kaebus (vaidlustus) küll rahuldamata, kuid tema menetluskulud

kohtumenetluses tuleb jätta HKMS § 108 lg 61 alusel RIT-i kanda. Kuna vaidlustusmenetluse

kulude jaotamist reguleeriv RHS § 198 samalaadset erisätet ei sisalda, siis jäävad vaidlustaja

menetluskulud VAKO-s tema enda kanda.

15. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 3 alusel tuleb Mosaic OÜ apellatsioonkaebus

rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Tallinna Halduskohtu 26.06.2025 otsuse

resolutsiooni p 2 ja teeb menetluskulude jaotuse osas uue otsuse, millega jätab kaebaja

menetluskulud hankija kanda. Halduskohtu otsuse resolutsiooni p 1 jääb muutmata, kuid

ringkonnakohus muudab halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse

põhjendustele.

16. Mosaic OÜ on kandnud esimese astme kohtumenetluses esindajakulu 1750 eurot (ilma

käibemaksuta), mis vastab advokaadi 8,75 töötunnile hinnaga 200 eurot/tund (lisandub

käibemaks). Apellatsioonimenetluses on Mosaic OÜ tasunud riigilõivu 1280 eurot ja kandnud

esindajakulu 1900 eurot (ilma käibemaksuta), mis vastab advokaadi 9,5 töötunnile hinnaga

200 eurot/tund (lisandub käibemaks). Kokku 4930 euro suuruste menetluskulude kandmine

või kandmise kohustus seoses praeguse vaidluse lahendamisega esimese ja teise astme kohtus

on riigilõivu maksekorralduse ja advokaadibüroo arvetega HKMS § 109 lg-te 1 ja 11 nõuete

kohaselt tõendatud. Kuigi põhjendatud menetluskulud apellatsiooniastmes ei saa üldjuhul olla

suuremad kui esimese astme kohtus (nt Riigikohtu 28.09.2023 otsus nr 3-21-979, p 52), tuleb

praegusel juhul võtta arvesse, et kaebusega pöördus halduskohtusse hankija, mitte vaidlustaja.

Kaebaja menetluskulud on vaidluse iseloomu ja tähendust arvestades mõistliku suurusega

ning need tuleb vastustajalt mõista välja tervikuna. Mosaic OÜ muud menetluskulud (sh

VAKO menetlusega seotud kulud) jäävad tema enda kanda. RIT ei ole ringkonnakohtu

8(9)

3-25-1543

menetlusega seonduvate kulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad hankija

menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)