2-24-144516/14 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. august 2025, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-24-144516

Kohtuasi

B2 Impact OÜ hagi O.T vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5680,28 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046),

lepinguline esindaja Anzhela Ternikova

Kostja: O.T (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada B2 Impact OÜ hagi O.T vastu osaliselt.

2. Mõista O.T-lt B2 Impact OÜ kasuks välja E AS-i ja O.T vahel 15.

novembril 2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr xxx alusel välja 4325,07

eurot (s.o põhivõlg 3806,10 eurot, intress 72,43 eurot, perioodil 15.

september 2024 – 29. august 2025 sissenõutavaks muutunud viivis 411,54

eurot ja võla sissenõudmiskulu 35 eurot).

3. Mõista O.T-lt B2 Impact OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt (3806,10 eurot)

alates 30. augustist 2025 kuni põhivõla täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras.

4. Jätta menetluskulud 78% ulatuses O.T kanda ja 22% ulatuses B2 Impact

OÜ kanda.

5. Mõista O.T-lt B2 Impact OÜ kasuks menetluskulude katteks välja 479,70

eurot.

6. Mõista O.T-lt B2 Impact OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt (479,70

eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest

kuni selle täitmiseni.

7. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ taotlus kohtuotsuse viivitamata

täidetavaks tunnistamiseks.

8. Toimetada otsus kätte pooltele.

9. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui menetlusosaline taotleb kaebuse või taotluse koostamiseks menetlusabi, peab ta

selle menetlustoimingu tegema (eelkõige esitama kaebuse) seaduses sätestatud tähtaja

jooksul. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS §

187 lg 6).

ASJAOLUD

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 5. detsembril 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse O.T-lt (kostja) 5003,13 euro saamiseks. Kuivõrd kostjale ei

õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada, edastas Pärnu Maakohus 28. jaanuaril

2025 asja menetlemiseks Viru Maakohtule.

2. Hageja esitas 12. veebruaril 2025 hagiavalduse (täpsustatud 10. märtsil 2025), milles

palus mõista kostjalt välja põhivõla 3933,33 eurot, sissenõutavaks muutunud intressi

591,29 eurot, viivise 682,09 eurot ning viivise põhivõlalt alates 13. veebruarist 2025

kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja sissenõudmiskulud 35 eurot.

Menetluskulud koos lisanduva viivisega palub hageja jätta kostja kanda. Hageja palus

määrata, et kohtuotsus on viivitamata täidetav.

Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt sõlmisid kostja ja E AS (krediidiandja) 15.

novembril 2023 krediidilepingu nr xxx, mille järgi oli kostjal võimalik kasutada limiiti

4000 eurot (dtl 48). Kostja vahepeal krediiti ei kasutanud. 4. aprillil 2024 sõlmisid

kostja ja E AS lepingu lisa, sest muutusid teenusetingimused ning enne krediidi

väljastamist muutus ka krediidikulukuse määr. Kostja sai krediiti kokku 4000 eurot, mis

kanti 8. aprillil 2024 kostja pangakontole.

15. novembri 2023 leping sõlmiti intressiga 40,7% aastas krediidi kulukuse määraga

49,22%. 4. aprilli 2024 lepingu lisa sõlmiti intressiga 42% aastas krediidikulukuse

määraga 51,11%.

Krediidiandja hindas kostja krediidivõimet 4. aprilli 2024 lepingu lisa sõlmimisel.

Selleks analüüsis krediidiandja kostja regulaarset sissetulekut ning finantskohustusi

kostja esitatud andmete põhjal. Kostja märkis taotluses oma sissetulekuks 2100 eurot,

kuid krediidiandja lähtus krediidiotsuse tegemisel pangakontolt nähtuvast sissetulekust

1210,96 eurot (nelja kuu keskmine). Kostja märkis oma finantskohustuste suuruseks

100 eurot ja majapidamiskuludeks 250 eurot. Krediidiandja kohaldas

majapidamiskulude suurusena 304 eurot. Krediidiandja tuvastas, et kostjal maksehäired

puudusid.

Arvestades kostja sissetulekut ja muid kohustusi, oli tõenäoline ning krediidiandja

veendunud, et kostja suudab võetud krediiti tagasi maksta.

Kostja oli kohustatud tasuma 1/60 kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot.

Tagasimakseid tuli teha igakuiselt 15. kuupäevaks vähemalt kasutusse võetud krediidilt

minimaalse tagasimakse ulatuses. Igakuiselt tuli maksta ka intressi ja kuutasu.

Lepingu lisas kokkulepitud intressimäär on 42% aastas. Lepingu järgi on ka viivisemäär

sama. Krediidikulukuse määr on 51,11% aastas. Krediidikulukuse määra arvestamise

aluseks on võetud intressimäär 42%, väljavõtu tasu 0 eurot, lepingu lisa sõlmimise tasu

15 eurot ning eeldusel, et kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ning täies

ulatuses ja tagastatakse 12 kuu jooksul kooskõlas teiste lepingu tingimustega.

Kostja tegi viimase ühe tagasimakse 2024. a mais ning on pärast seda olnud viivituses

vähemalt kolme osamakse tasumisega (15. juuni, 15. juuli ja 15. august 2024 arved).

Krediidiandja ütles lepingu üles 30. augusti 2024 ülesütlemisavaldusega. Ühtlasi andis

krediidiandja kostjale täiendava tähtaja kuni 13. septembrini 2024 sissenõutavaks

muutunud võla tasumiseks, kuid kostja seda ei teinud. Seetõttu tuleb leping lugeda üles

öelduks 14. septembrist 2024. Kostjale edastati 1. oktoobril 2024 nõuete loovutamise

teade, milles teavitati, et krediidiandja loovutas nõude E AS-ile.

Kostja tasus 6. mail 2024 põhiosa katteks 66,67 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista 3933,33 eurot (4000-66,67).

Hageja arvutab intressi alates 7. maist 2024 kuni 13. septembrini 2024 määraga 42%.

Kokku on sissenõutavaks muutunud intress 591,29 eurot.

Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist alates 15. septembrist 2024 kuni hagiavalduse

esitamiseni 12. veebruaril 2025 lepingus sätestatud intressimääras. Kokku on

sissenõutavaks muutunud viivis 682,09 eurot. Alates 13. veebruarist 2025 nõuab hageja

kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni.

Hageja on püüdnud kohtuväliselt korduvalt kostjaga ühendust võtta. Hageja saatis

nõude loovutuskirja ja nõudekirja kostjale 9. oktoobril 2024. Samuti saatis hageja

kostjale meeldetuletuskirjad 21. oktoobril ja 20. novembril 2024. Seetõttu nõuab hageja

kostjalt sissenõudmiskulusid kokku 35 eurot.

Juhul, kui kohus tuvastab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, palub hageja mõista kostjalt põhivõla 3806,10 eurot, seadusjärgses määras

intressi 9. aprillist 2024 kuni 14. septembrini 2024 72,43 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivise 187,58 eurot ning võla sissenõudmiskulu 35 eurot.

KOSTJA SEISUKOHT

3. Kostja hagile ei vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.

5. Kohus leiab hagiavalduse ja hagi materjalide põhjal, et hageja nõue tuleneb

tarbijakrediidilepingust (VÕS § 402 lg 1). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on

seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele

krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest

kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles

sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija

sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul

alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on

kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab

omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata

tarbija krediidivõimelisust (Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr

C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46).

6. Kohus hindab esmalt, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi

kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese

lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr

aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Krediidiandja ja kostja sõlmisid 15. novembril 2023 tarbijakrediidilepingu nr xxx (dtl

40-53). Krediidiandja loovutas lepingust tulenva nõude hagejale (dtl 96). Kostjal tekkis

õigus võtta kasutusse krediit 4000 eurot, kuid kostja seda enne lepingu lisa sõlmimist ei

teinud. 4. aprillil 2024 sõlmisid krediidiandja ja kostja lepingu lisa (dtl 55-68), mille

alusel võttis kostja kasutusse krediidi 4000 eurot (dtl 70). Lepingu lisa sõlmimise ajaks

oli avaldatud krediidi kulukuse määr 30. novembri 2022 seisuga 17,36%

(https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273). Selle kolmekordne määr on 52,08%.

Lepingus lisas on krediidi kulukuse määraks 51,11% (dtl 63), st see ei ületanud Eesti

Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra

enam kui kolm korda.

Hageja on selgitanud, et krediidi kulukuse määr on arvutatud võttes arvesse

krediidisumma 4000 eurot, tagasimakseperioodi 60 kuud, krediidiintressimäära 42%

aastas, lepingu sõlmimise kulu 0 eurot ja lepingu lisa sõlmimise tasu 15 eurot. Hageja

on nõuetekohaselt selgitanud krediidi kulukuse määra aluseks olevaid andmeid ja

arvutusi (dtl 31-32). Seega on krediidi kulukuse määr kooskõlas seadusega.

7. Järgmiseks tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe

saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse

hindamise kohustus).

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab

krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju.

Riigikohus on 24. novembri 2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et

krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste

varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2

teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka

VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub

mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei

saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb

krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui

muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui

krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija

kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

8. Hageja märkis, et on 4. aprilli 2024 lepingu lisa sõlmimisel tuvastanud kostja

pangakonto väljavõtte põhjal kostja igakuised sissetulekud 1210,96 eurot, kohustused

100 eurot ja elamiskulud 304 eurot (dtl 118-119). Krediidiandja hindas kostja

pangakonto väljavõtet. Kostjal maksehäired puudusid. Krediidiandja jõudis eeltoodud

andmete alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.

9. Kostja pangakontode väljavõte (dtl 73-86) on esitatud perioodi 1. detsember 2023-4.

aprilli 2024 kohta. Arvestades tabeli detailsust ja selles toodud andmeid, puudub kohtul

käesolevas asjas alus kahelda, et see kajastab kostja pangakonto väljavõtet.

Pangakonto väljavõttest tuleneb, et kostja sissetulekud enne tarbijakrediidilepingu

sõlmimist moodustasid väljamaksed Eesti Töötukassalt, toetus Sotsiaalkindlustusametilt

ning maksed teistelt füüsilistelt isikutelt, sh elatise maksed, st kostjal puudus regulaarne

töötasu. Seega jääb kohtule arusaamatuks, mille põhjal hindas laenuandja kostja

sissetulekute teenimist piisavalt täiendavate laenukohustuste võtmiseks olukorras, kus

kostjal puudus stabiilne töösuhe.

Hageja ei ole ka põhjendanud, miks laenuandja võttis kostja muu laenukohustuse

hindamisel arvesse üksnes laenutaotluses märgitut (100 eurot kuus) ega kontrollinud

kostja esitatud andmeid kostja pangakonto väljavõttelt. Kostja pangakontolt nähtuvad

kohustused nt I D AS-i, E AS-i, AS-i L F , T B AB (publ.) Eesti filiaali ees. Nt

märtsis 2024 on kostja kandnud I D AS-ile kantud 40,51 eurot ja 50 eurot, E AS-ile

42,45 eurot, AS-ile L F 23,15 eurot ja 7,22 eurot ning T B AB (publ.) Eesti filiaalile

40,35 eurot. Kokku märtsikuus makseid tehtud 203,68 eurot, mis on kaks korda suurem

krediidivõime hindamise aluseks võetud laenukohustusest. Lisaks nähtub, et märtsis on

kostja võtnud täiendavaid kohustusi ka B AS-i ees 500 eurot, mis viitab, et tema tegelik

laenukoormus oli veelgi suurem.

Hageja ei ole põhjendanud, miks lähtus ta lepingu lisa sõlmimisel krediidivõime

hindamisel kostja majapidamiskuludest 304 eurot ning kas on arvesse võetud

pangakontolt nähtuvalt. Nt märtsis 2024 tasus kostja ainuüksi korteriühistule 285 eurot,

lisaks E AS-ile 28,55 eurot ja OÜ-le V El 16,67 eurot. Samuti nähtub, et kostja

maksab ka kolmanda isiku arveid nt SA Narva Linnaelamule (120 eurot) ja T Eesti AS-

ile (50 eurot).

Lisaks nähtuvad kostja pangakonto väljavõttelt ülalpeetavatega seotud kulud, s.o

lasteaiatasud (nt veebruar 2024). Samuti saab hageja pangakonto väljavõtte järgi

peretoetust 710 eurot ja elatist, mis viitab, et tal on ülalpeetavaid. Hageja ei ole

selgitanud, kas ja kuidas on krediidivõime hindamisel võetud arvesse hageja

ülalpidamiskohustust.

Kostja pangakonto väljavõttelt nähtuvad regulaarsed hasartmänguga seotud ülekanded

kümnetes eurodes. 2024. a jaanuaris on hasartmänguga seotud ülekandeid vähemalt 90

eurot. Hagiavaldusest ei nähtu, et krediidiandja oleks võtnud krediidivõime hindamisel

arvesse regulaarseid kulutusi hasartmängudele.

Kohus leiab, et krediidiandja hinnanud kostja pangakontot valikuliselt. Pangakonto

nõuetekohaselt ja täielikult hindamata jätmine on vastuolus krediidiandja kohustusega

võtta arvesse kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit

tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel

saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Selliselt on krediidiandja jätnud

tegemata mõistlikud pingutused kontrollimaks tarbija esitatud teavet (KAVS § 50 lg-te

3 ja 4 alusel ja VÕS § 4034 lg 4 teine lause). Kuivõrd krediidiandjal jättis

nõuetekohaselt tuvastamata kostja sissetulekute, töösuhte puudumise, kohustuste

tegeliku suuruse, majapidamiskulude, ülalpeetavate, hasartmängude kulud kogu

pangakontodelt nähtuva perioodi osas, ei saanud krediidiandjal tekkida ka veendumust,

et kostja on võimeline võtma täiendavaid kohustusi 4000 eurot.

10. Kohus leiab eelneva põhjal, et hageja ei ole kostja pangakontode väljavõtteid piisava

hoolsusega hinnanud.

VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike

kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kohus

leiab eelneva põhjal, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks kostjaga

laenulepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellega on

tuvastatud, et hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

11. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline

tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul

intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna

tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise

tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu

maksmise kohustusest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr

2-21-125271, p 9). Tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega

sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid

õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

5. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-134930, p 10).

12. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud.

Kostja oli viivituses kolme järjestikuse tagasimaksega (15. juuni 2024, 15. juuli 2024 ja

15. augusti 2024 arved, dtl 87-90) tasumisega. Tasuda tuli iga kuu 15. kuupäevaks (dtl

48). Eelnevalt oli krediidiandja andnud kostjale täiendava tähtaja võla tasumiseks ning

hoiatanud, et tasumata jätmise korral ütleb ta laenulepingu üles (dtl 91-94). Hageja

selgituste kohaselt oleks kostja olnud tagasimaksetega viivituses ka nõude

ümberarvestuste korral. Seega olid tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldused täidetud

(VÕS § 416 lg 1) ning krediidiandjal oli õigus laenuleping 14. septembril 2024

erakorraliselt üles öelda.

13. Hageja palub kostjalt põhivõla 3933,33 euro väljamõistmist.

Hageja on 26. mai 2025 menetlusdokumendis välja toonud nõude ümberarvestuse (dtl

149-151). Hageja põhivõla ümberarvestuse kohaselt on kostja tasunud lepingu alusel

kokku 193,90 eurot ning seega tuleb kostjalt välja mõista põhivõlg 3806,10 eurot

(saadud krediit 4000-193,90).

Kohus peab põhjendatuks lähtuda hageja toodud arvestusest ning mõistab kostjalt

hageja kasuks välja tagastamata põhivõla 3806,10 eurot (VÕS § 108 lg 1). Hageja

põhivõla nõue jääb seega seda ületavas osas rahuldamata.

14. Hageja palub kostjalt välja mõista intressi 591,29 eurot.

Lepingu lisas lepiti kokku intressimääras 42% aastas (dtl 63). Hageja ümberarvestatud

intressinõue on 72,43 eurot, s.o perioodi 9. aprill 2024 kuni 14. septembri 2024 eest,

mis on arvutatud 3806,10 eurolt (dtl 150) seadusjärgses määras. Kohus leiab, et hageja

intressiarvestus on jälgitav ja kontrollitav ning vastab VÕS § 4034 lg-le 7. Seega

rahuldab kohus hageja intressinõude 72,43 eurot. Hageja intressinõue jääb seega

rahuldamata seda summat ületavas osas.

15. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise 682,09 eurot väljamõistmist.

Kuivõrd kohus tuvastas, et hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti

VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne viivisemäär, sest see on seadusjärgsest

viivisemäärast kõrgem.

Hageja nõuab kostjalt viivist võlgnetavalt summalt alates lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast, s.o 15. septembrist 2024 (dtl 127, 151). Nõude ümberarvestuse järgi

on 12. veebruariks 2025 sissenõutavaks muutunud viivis 187,58 eurot (dtl 151).

Viivisearvutus on jälgitav ja kontrollitav. Kohus rahuldab hageja viivisenõude VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 3806,10 eurot perioodi 15.

september 2024 kuni 12. veebruar 2025 eest 187,58 eurot.

Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist põhivõlalt alates 13. veebruarist 2025 kuni põhivõla

rahuldamiseni. Otsuse tegemise seisuga (29. august 2025) on seega sissenõutavaks

muutunud viivis veel 223,96 eurot (arvutatud viivisekalkulaator.ee abil). Seega mõistab

kohus kostjalt välja 411,54 eurot (187,58+223,96).

Samuti kuulub rahuldamisele hageja viivisenõue mõista kostjalt hageja kasuks välja

viivis edasiulatuvalt, s.o põhivõlalt alates 13. veebruarist 2025 kuni põhivõla tasumiseni

seadusjärgses määras (TsMS § 367).

Eelnevat arvestades kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele osaliselt.

16. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista ka võla sissenõudmiskulu 35 eurot (pärast

lepingu lõppemist) ühe meeldetuletuskirja saatmise eest VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel.

Selles on pooled kokku leppinud (dtl 41, p VI p 4 ja dtl 46). Hageja on tõendanud

kostjale tasuliste meeldetuletuskirjade saatmist (9. oktoober 2024, 21. oktoober 2024 ja

20. november 2024, dtl 91-103). Seega kuulub nõue 35 eurot rahuldamisele.

17. Eeltoodu tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

põhinõude 3806,10 eurot, intressi 72,43 eurot, perioodil 15. september 2024 – 29.

august 2025 sissenõutavaks muutunud viivis 411,54 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot.

Arvestades hageja nõudeid (hagis kokku 5241,71 eurot) ja seda, et kohus mõistab

kostjalt hageja kasuks (hagi esitamise seisuga) välja 4101,11 eurot

(3806,10+72,43+187,58+35), rahuldab kohus hagi ca 78% ulatuses. Kohus jätab

seetõttu menetluskuludest 78% kostja kanda ja 22% hageja kanda (TsMS § 163 lg 1).

18. Hageja esitas menetluskulude nimekirjad (dtl 38 ja 130), mille kohaselt koosnevad

hageja menetluskulud riigilõivust 595 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulust

20 eurot.

Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 595 eurot on põhjendatud ja vajalik

menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59

lg 1 ja lisa 1). TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu

kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse

kulu 20 eurot kindlaksmääramiseks (TsMS § 172 lg 9, § 4842).

Seega on hageja menetluskulud kokku põhjendatud 615 eurot (595 + 20). Kohus

mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 479,70 eurot (s.o 78% 615 eurost).

19. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos

lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

20. Hageja taotleb kohtuotsuse viivitamata täidetavaks määramist TsMS § 445 lg-te 1 ja

3 alusel. Hageja ei ole oma taotlust põhjendanud, vaid on üksnes refereerinud seaduse

teksti. Seetõttu ei saa kohus hinnata hageja kaalutlusi, miks on otsuse viivitamata

täidetavaks tunnistada praegusel juhul hageja arvates põhjendatud. Kohus jätab taotluse

rahuldamata.

21. Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada muul viisil, kui

avalikult (vt 31. märtsi 2025 määrus). Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule

jätkuvalt teada, siis tuleb ka käesoleva määruse resolutsioon kostjale kätte toimetada

avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus

või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea

kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg

1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg

1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka RKTKm

16.09.2020, 2-18-9218/40, p 10 ja RKTKm 20.04.2022, 2-20-123093/24, p 9.2).

(allkirjastatud digitaalselt)