1-23-1002/186 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kriminaalasi 1-23-1002

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.06.2025 Tallinnas

Kriminaalasja number

1-23-1002

Kohtunik

Piret Liivo

rahvakohtunikud Maren Urb ja Anne Heidmets

Kohtuistungi sekretär

Julia Senkevitš

Kriminaalasi

Eduard Gromov süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi

üldmenetluses

Prokurör

Antti Aitsen

Süüdistatav

Eduard Gromov – isikukood: 37504132214, elukoht xxx,

kodakondsus xxx, emakeel xxx keel, xxx haridusega, töökoht: xxx,

kehtivaid kriminaalkaristusi 2, viimati karistatud 29.03.2018 Viru

Maakohtu poolt otsusega nr 1-17-9502 KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi vangistusega 5

aastat, 11 kuud, 25 päeva. Vabastati ennetähtaegselt KarS § 76 lg 5 alusel

22.04.2021, ärakandmata karistus 1 aasta 11 kuud, 2 päeva jäi katseajale

10.05.2021-11.04.2023.

Tõkend – KrMS § 217 alusel kinni peetud 29.08.2022, vahistatud

30.08.2022 määrusega, 28.10.2022 ja 22.12.2022 pikendati vahi all

pidamise tähtaega kuni 28.02.2023. Kohtu alla anti 20.02.2023 mil

tõkend vahistamine jäeti muutmata. 07.11.2024 asendatud tõkend

vahistamine KrMS § 1371 lg 1, 4 alusel asendustõkendiga alluda

elektroonilisele valvele ning 23.11.2024 asendati tõkend

vahistamine ning kohaldati elektroonilist valvet aadressile xxx

alates 25.11.2024. 31.03.2025 andis kohus loa vahetada elukohta

ning uueks elukohaks kus kohaldatakse asendustõkendit alluda

elektroonilisele valvele on xxx

Kaitsja

Anu Toomäemägi-Kivistik

Menetluse liik

Üldmenetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 306, § 309 lg 1, 3, § 311- § 313, § 315 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Eduard Gromov KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja mõista talle

karistuseks 3 aastat vangistust.

2. KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus Viru Maakohtu 29.03.2018 otsusega 1-

17-9502 mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o vangistusega 1 aasta, 11 kuud ja 2

päeva ning mõista Eduard Gromovile liitkaristuseks vangistus 4 aastat, 11 kuud ja 2 päeva.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg

29.08.2022-25.11.2024 s.o 2 aastat 2 kuud ja 26 päeva vangistust ja lugeda ärakandmisele

kuuluvaks karistuseks 2 aastat 8 kuud ja 6 päeva vangistust.

4. Karistuse kandmise alguseks lugeda karistuse kandmisele asumise aeg.

5. Eduard Gromovi suhtes kohaldatud tõkend vahistamise asendamise elektroonilise

valvega - jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.

6. Jätta rahuldamata Eduard Gromovi kaitsja taotlused hüvitada Eduard Gromovile

süüteomenetlusega tekitatud mittevaraline kahju summas 48 837 eurot ja varaline kahju

summas 22 035.12 eurot.

7. Jätta rahuldamata Eduard Gromovi kaitsja taotlus tasuda menetluskuludena

lepingulisele kaitsjale S. Reinsaarele makstud tasu hüvitamiseks. Lahendada vaidlus

tsiviilkohtumenetluse korras.

8. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud: puuduvad.

9. Asitõendid: KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde järgmised

teabekandjad, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures:

1) 17.08.2022 jälitustoimingu protokolli lisa (kd 1, tl 14-16) – 1 CD-plaat

2) 04.01.2023 jälitustoimingu protokolli lisa (kd 1, tl 25-181) – 1 CD-plaat

3) 04.01.2023 jälitustoimingu protokolli lisa (kd 1, tl 182-238) – 1 CD-plaat

4) 03.10.2022 asitõendi vaatlusprotokolli lisa (kd 2, tl 166-224) – 1 CD-plaat

5) 09.12.2022 sideettevõtjalt saadud andmete protokolli lisa (kd 2, tl 232-233) – 1 CD-plaat

6) 20.09.2022 SEB Pank AS vastuskirja lisa (kd 2, tl 243-244) – 1 CD-plaat

7) 13.12.2022 asitõendi vaatlusprotokolli lisa (kd 2, tl 245-246) – 1 CD-plaat

8) 03.10.2022 asitõendi vaatlusprotokolli lisa (kd 3, tl 206-262) – 1 CD-plaat

9) 03.10.2022 asitõendi vaatlusprotokolli lisa (kd 3, tl 1-12) – 1 CD-plaat

10) 03.10.2022 asitõendi vaatlusprotokolli lisa (kd 3, tl 13-26) – 1 CD-plaat

11) 21.12.2022 asitõendi vaatlusprotokolli lisa (kd 3, tl 73-101) – 1 CD-plaat

10. Menetluskulud:

KrMS § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 1; § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Eduard Gromovilt

menetluskuluna I astme kuriteos süüdimõistmise korral määratav sundraha summas 2215

eurot, riigi õigusabi kulud kohtueelses menetluses kokku 2296.80 eurot, riigi õigusabi kulud

kohtumenetluses kokku 8681.74 eurot.

Menetluskulusid kogusummas 13193.54 eurot on võimalik tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes

alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 1099.46 eurot kuus Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE522200221013264447 Swedbankis,

EE401700017002872300 Luminor pangas või EE957700771001523585 LHV pangas.

Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja

number, menetluskulud“. Tasumisel on kohustuslik märkida viitenumber

99925700018679

.

KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike

andmete ja viitenumbriga Eduard Gromovile ka kohtuotsusest eraldi. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka

kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Süüdistatava kulud lepingulisele kaitsjale jätta süüdistatava kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada

apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult

teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral

koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav 29. august 2025. Tervikotsusele võib esitada

Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaadavaks

tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul

alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS 15.

peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa

kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse vaidlustada

menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava

kohtulahendi, mis on kättesaadav 29. augustil 2025. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb

esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi

sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

I Süüdistus

Eduard Gromov’it süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja

29.03.2018 kohtuotsusega 1-17-9502 süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 2 p 1,2 alusel, olles seega

KarS § 184 lg 2 p 2 täheldatud isik, käitles ebaseaduslikult 24.07.2022 kuni 25.07.2022

tahtlikult isikute grupis suures koguses, s.o vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe

tekitamiseks mõeldud koguses narkootilist ainet kanepit.

Eduard Gromov käitles ebaseaduslikult ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos V. S., J. B.ga ja

A. R.ga tahtlikult suures koguses narkootilist ainet kanepit, milline tegevus seisnes järgnevas:

2022 aasta juulis otsustasid Eduard Gromov ja V. S. omandada Saksamaalt suures koguses

narkootilist ainet kanep ning toimetada see Saksamaalt Eestisse. Kanepi veoks palkasid nad A.

R. ja J. B.. Eduard Gromov ja V. S. lubasid A. R.le ja J. B.le maksta sõidu eest raha, kanda

reisikulud (elamine, söök, sõiduki kütusekulud). J. B. ja A. R., olles andnud nõusoleku sõiduks,

reisisid V. S. ja Eduard Gromovi korraldusel ja juhendamisel 21.07.2022 Eesti Vabariigist

Saksamaale eesmärgiga omandada seal narkootilist ainet kanep ning toimetada narkootiline

aine Saksamaalt tagasi Eesti Vabariiki Eduard Gromovi poolt määratud kohta, täpsemini

aadressile XXX.

Kanepi vedamiseks leidis sõiduki Eduard Gromov ning 21.07.2022 sõitis J. B. Eduard Gromovi

korraldusel Tallinnas aadressil xxx asuva maja ette, kus sai kokku D. G.ga, kelle käest sai

sõiduauto Volkswagen Passat (reg.nr XXX). Nimetatud sõidukiga sõitis J. B. V. S. elukohta,

aadressile xxx, kust võttis peale A. R.. Seejärel vastavalt V. S.lt ja Eduard Gromovilt saadud

juhistele sõitsid J. B. ja A. R. 21.07.2022 Eestist Saksamaale, Berliini. 22.07.2022 edastas V. S.

telefoni teel A. R.le Saksamaal viibiva isiku, kelle käest nad pidid saama narkootilise aine,

kontaktid. A. R. ja J. B. kohtusid ajavahemikus 22.07.2022 kuni 24.07.2022 Saksamaal

Berliinis eeluurimisel seni tuvastamata isikuga. Nimetatud isik andis J. B.le ja A. R.le üle 6

koeratoidu pakki, kuhu oli peidetud kokku 6 vaakumpakendit, millesse omakorda oli pakitud

narkootiline aine kanep (kanepiõisikud), kogukaaluga 1308,95 grammi (THC sisaldus 18-19%).

J. B. ja A. R. panid pakendid narkootilise ainega sõiduautosse Volkswagen Passat reg.nr XXX.

Vastavalt V. S.lt ja Eduard Gromovilt saadud juhistele, valdasid ja vedasid J. B. ja A. R.

sõiduautoga Volkswagen Passat reg.nr XXX ebaseaduslikult narkootilist ainet kanepit

Saksamaal, Poolas, Leedu Vabariigis, Läti Vabariigis ning 25.07.2022 kella 22.15 paiku

toimetasid ebaseaduslikult narkootilise aine kanep Läti Vabariigist Eesti Vabariiki üle Eesti

Vabariigi riigipiiri Pärnumaal Ikla küla kandis. J. B. ja A. R. pidid 25.07.2022 pärast Eestisse

jõudmist toimetama kanepi Eduard Gromovi poolt ette antud aadressile xxx. Peale Eesti

Vabariigi riigipiiri ületamist vedasid J. B. ja A. R. sõiduki pagasis narkootilist ainet kanep

Pärnumaal kuni kella 22.50-ni, kui sõiduk Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel Uulus Maksu- ja

Tolliameti ametnike poolt kinni peeti. V. S. ja Eduard Gromov omaltpoolt kontrollisid

21.07.2022 kuni 25.07.2022 A. R. ja J. B. tegevust Eestist Saksamaale sõitmisel, kanepi

ebaseaduslikul käitlemisel, kandsid A. R. ja J. B. reisikulud (sh sõiduki kütusekulu), andsid

juhiseid, hoidsid ennast kursis sellega, kus asusid isikud, sõiduk ja kanep ning juhendasid kuhu

ja millal tuleb kanep Eestis toimetada.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 3 lg 1

järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud

meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud

kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud

õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 2 lg 1 p 1 kohaselt loetakse

aine (sealhulgas ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad

ravimid) narkootiliseks ja psühhotroopseks, kui aine on loetletud seaduse § 31 lõike 1 alusel

kehtestatud nimekirjades.

Narkootiline aine kanep kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete

seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005

määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja

teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord

ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete I nimekirja.

NPALS § 2 p 3 mõistes on narkootiliste ainete käitlemine nende ainete või lähteainete

omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine,

tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu,

tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine

kolmandale isikule.

Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3

loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks

kümnele inimesele. Kanepi puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 7,5 grammist.

Eduard Gromovi jt poolt käideldud kanepi ja amfetamiini kogusest piisanuks narkootilise joobe

tekitamiseks keskmiselt vähemalt 1745 inimesele.

Seega Eduard Gromov, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega

grupis ning isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos

sätestatud kuriteo, pani toime KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Prokuröri seisukoht

1. Prokuröri hinnangul on E. Gromovi süü KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemises tõendamist leidnud kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega.

Prokuröri hinnangul on E. Gromov ühiselt ja planeeritult koos V. S., A. R. ja J. B.ga toime

pannud grupiviisilise kuriteo. E. Gromovi tegevus viitab grupiviisilisele tegevusele st.

teadlikkusele narkootilise aine Saksamaalt Eestisse toimetamisest ning selle valdamisest ja

edasi Tallinnasse E. Gromovi kätte toimetamisest ühise teoplaani alusel. Prokuröri hinnangul

leidis kohtus tõendamist, et teoplaan ühiselt realiseeriti. Grupis olid juhtivad ja koordineerivad

rollid E. Gromovil ja V. S.l. E. Gromovi ülesandeks oli kooskõlastatult tegutseda koos V. S.ga,

otsida inimene (J. B.), kes sõidaks koos A. R.ga Eestist Saksamaale ja tooks sealt Eestisse

kanepi, hankida J. B.le ja A. R.le sõidu jaoks auto, anda raha sõiduki tankimiseks, hotellides

ööbimiseks, söögikuludeks, kontrollida isikute tegevust narkootiliste ainete käitlemisel

Saksamaal, kontrollida millal ja kuidas nad Saksamaalt Eestisse sõidavad, anda juhiseid kuhu

Eestisse jõudes toimetada kanep, kanep vastu võtta ning maksta J. B.le tehtud töö eest. V. S.

ülesandeks oli kooskõlastatult tegutseda koos E. Gromoviga, otsida inimene (A. R.), kes

sõidaks koos J. B.ga Eestist Saksamaale ja tooks sealt Eestisse kanepi, kontrollida A. R.

tegevust narkootiliste ainete käitlemisel Saksamaal, hoida E. Gromovit kursis Saksamaal

toimuvaga, kontrollida millal ja kuidas nad Saksamaalt Eestisse sõidavad, vahendada teavet

selle kohta, kuhu Eestisse jõudes toimetada kanep ning maksta A. R.le tehtud töö eest. A. R. ja

J. B. ülesanne oli täita V. S. ja E. Gromovi korraldusi reisi ajal, vajadusel pöörduda abi ja

juhiste saamiseks nende poole, vastu võtta ja omanda kanep Saksamaal, toimetada kanep

sõidukiga Saksamaalt Eestisse ning Eestis üle anda E. Gromovi poolt ette öeldud kohas.

2. Grupi liikmete tegevus oli kooskõlastatud, st iga grupi liige teadis täpselt, kus ja millal

ta olema peab ning mis on tema roll ja panus antud tegevuses. A. R. ja J. B. sõitsid V. S. ja E.

Gromovi korralduste ja juhiste alusel ning E. Gromovi vahendusel saadud sõidukiga ja käest

saadud raha arvelt Eestist Saksamaale. Kohtusid V. S. poolt antud kontaktinfo abil Berliinis O.

S.ga, said O. S. käest Berliinis koeratoidu kottidesse peidetud kanepi, toimetasid V. S. ja E.

Gromovi juhiste alusel kanepi sõidukiga Saksamaalt Eestisse ning pidid kanepi ja sõiduki üle

andma Tallinnas E. Gromovile tolle poolt etteantud aadressil.

3. Prokuröri hinnangul on tuvastatud faktilised asjaolud, mis annavad alust järelduseks, et

kõik isikud on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühtse teoplaani realiseerimisse.

4. Subjektiivsest küljest on tõendamist leidnud, et E. Gromov pani kuriteo toime

kavatsetult, st kanepi Eestisse toimetamine ja selle edasine käitlemine oli tema eesmärgiks.

5. Karistust raskendavaks asjaoluks leiab prokurör antud asjas E. Gromovi puhul olevat

KarS § 58 p 1 mõttes kuriteo toimepanemine omakasu eesmärgil.

6. Prokurör taotles E. Gromovi karistamist 6 aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 kohaselt

suurendada mõistetavat karistust temale eelmise, so Viru Maakohtu 29.03.2018.a. otsusega

mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 1 aasta 11 kuud 2 päeva vangistuse võrra ja

liitkaristuseks mõista 7 aastat 11 kuud ja 2 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata

karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 29.08.2022.a. kuni 02.12.2024.a. s.o 2 aastat 3

kuud 5 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 5 aastat 7 kuud 27

päeva vangistust.

III Kaitsja seisukoht

7. Kaitseakti esitanud kaitsja S. Reinsaar leidis, et E. Gromov ei ole kuritegu toime pannud

ja süüdistus on alusetu. Kuigi E. Gromovil on olnud vestlusi teiste isikutega, kes on süüdistatud

kuriteos osalemises, ei ole tõendatud, et ta oleks teadnud, et tegemist on kanepi käitlemisega.

Kaitsja rõhutab, et E. Gromov ei olnud teadlik keelatud tegevusest, vaid tema tegevus oli

seotud töö vahendamisega ja muude mitte keelatud tegevustega. Samuti toob kaitsja välja, et E.

Gromov soovis kohtueelses menetluses selgitada oma tegevust ja vastata kõikidele küsimustele,

kuid teda ei kuulatud, kuigi ta avaldas soovi koostööd teha. Kaitsja leiab, et kohtueelses

menetluses ei ole piisavalt kogutud tõendeid, mis toetaksid E. Gromovi väiteid, ning menetlus

on olnud ühekülgne. Kaitsja seisukohalt ei ole tegemist tahtliku teoga, kuna E. Gromov ei

olnud teadlik, et tema tegevus viib süüteo toimepanemiseni, seega süüdistus ei ole põhjendatud.

8. Vahetunud kaitsja A. Toomemägi-Kivistik jäi kohtuvaidlustes sarnasele seisukohale

leides, et ei ole täidetud ei objektiivset ega subjektiivset koosseisu. Kaitsja hinnangul ei ole E.

Gromov osalenud selles asjas ei teo planeerimisel, ega kontrollimisel või aine edasitoimetamise

korraldamisel selle teo kaasosalise valdusesse jõudmiseks. E. Gromov ei ole olnud mingikski

organisaatoriks, ei saa rääkida E. Gromovist kui osavõtjast või kaastäideviijast. Tõendamata on

E. Gromovi otsus omandada narkootilist ainet, sel eesmärgil B. ja R. palkamine, sõidu eest raha

maksmise lubamine ja kogu sõidu raames E. Gromovi poolne juhendamine ja korralduste

andmine. Seega palub kaitsja kohtult E. Gromovi temale esitatud süüdistuses täielikult õigeks

mõista ning jätta Eesti Vabariigi kanda E. Gromovi menetluskulud valitud kaitsjale ning samuti

RÕA korras kaitsjatasu.

9. Lisaks on kaitsja 29.08.2024 esitanud kohtule selle päeva seisuga väljaarvestatult

süüteoga tekitatud kahju hüvitamise taotluse, milles taotles mittevaralise kahju hüvitis summas

48 837 eurot (aluseks Statistikaameti 2024.a II kvartali brutopalk päeva kohta 66,96 eurot x 730

p) ja varalise kahju summas ühe kuu tasu = 918, 13 eurot x 24 kuud = 22 035,12 eurot

väljamõistmist. Mõlema kahjuliigi puhul tuleks see välja mõista alates kuni aluse

äralangemiseni ehk E. Gromovi vabastamiseni mis leidis aset 02.12.2024.a.

IV Kohtu seisukoht

10. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt (KrMS § 61).

Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu (KrMS § 61 lg 1). Kohus tugineb

kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks (KrMS §

60 lg 1). Tõendatus on kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et

tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad (KrMS § 60 lg 2).

11. Kohus uuris tõendeid seaduses sätestatud korras - esmalt prokuröri tõendid, seejärel

kaitsja tõendid. Prokuratuur esitas esmajärjekorras dokumentaalsed tõendid, peale neid küsitleti

tunnistajaid.

12. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist eraldatud menetlusega. Kõik toimingud mida on

erinevate kriminaalmenetluste raames tehtud on olnud kohtule raskesti jälgitavad, kuivõrd

kohtueelses menetluses on süüdistatav E. Gromov käinud kahtlustatavana läbi paljudest

menetlustest. Kohus selgitab, et käesoleva menetluse raames jälgis kohus vaid süüdistuses

esitatud teo menetlust ning esitatud tõendeid. Kahjuks ei ole seda suutnud teha mõnevõrra

selgelt prokuratuur, mistõttu on olnud kohtul keeruline jälgida sündmuste käiku vaid selle ühe,

käesoleva menetluse süüdistuse esemeks oleva teo puhul.

13. Kokkuvõtlikult, kohtule esitatud andmete (teadetest kriminaalmenetluse alustamistest,

ühendamistest, eraldamistest) kohaselt liideti 28.08.2022 kolm kriminaalasja (XXX, XXX,

XXX), millest käesoleva menetluse tegu moodustas ühe. Kahtlustatavate ring selles ühendatud

menetluses XXX oli suur – kokku kahtlustati 10 inimest, nende hulgas ka süüdistatav E.

Gromov. 22.12.2022 eraldati kahe isiku osas (A. R. ja J. B.) menetlus eraldi menetluseks

(XXX) ja 24.01.2023 eraldati samast menetlusest veel kahe isiku osas (V. S. ja E. Gromov)

materjalid eraldi menetluseks, mille numbriks jäi XXX. Eelkirjeldatud kaks eraldamist on

tehtud eri aegadel kuid ühe kuriteosündmuse kohta. Seejärel mõned päevad hiljem, s.o

27.01.2023 on koostatud eraldamise määrus ühe kahtlustatava osas (V. S.) menetlusest XXX,

uueks kriminaalasja numbriks XXX ning see ühendati samal päeval omakorda menetlusega nr

XXX, uueks nr-ks jäi XXX ning see sisaldab m.h käesoleva menetluse süüdistuse aluseks

olnud tegu.

14. E. Gromovile heidetakse ette KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritud kuritegu, s.o

narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikku käitlemist grupis olleks isikuks, kes on varem

toime pannud karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo.

15. NPALS § 2 p 3 kohaselt on käitlemine muu hulgas narkootiliste või psühhotroopsete

ainete või lähteainete omamine, valdamine ja hoidmine. NPALS § 3 lg 1 kohaselt on

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või

teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude

ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud

õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

16. E. Gromovile etteheidetavat narkootilise aine käitlemise kuritegu analüüsib kohus läbi J.

B. ja A. R. seotud kuriteoepisoodide ja läbi menetluse käigus kogutud ning kohtule esitatud

objektiivsete tõendite.

17. Vaidlust ei ole asjaolus, et J. B. koos A. R.ga sõitsid Volkswagen Passatiga reg.nr XXX

21.07.2022.a. kuni 23.07.2022.a. Eestist, Tallinnast Saksamaale Berliini. Samuti puudub

vaidlus, et Saksmaalt tagasi tulles s.o 25.07.2022.a. peeti nad Eestis, Pärnumaal kinni ning

sõidukist leiti ja võeti ära koeratoidu pakenditesse peidetud 1308,95 grammi kanepit (THC

sisaldusega 18-19%).

17.1

VW Passat reg nr XXX liikumine on fikseeritud MTA kasutuses olevas automaatses

numbrituvastussüsteemis (ANTS). Süsteem on fikseerinud riigipiiri ületamise aja ja koha,

riigipiiri ületamise suuna, sõiduki reg nr, samuti teeb ülesvõtte sõidukist Eesti Vabariigi

riigipiiril. 28.11.2022 koostatud vaatlusprotokollis (kd 1, tl 94-96) on fikseeritud, et

eelkirjeldatud sõiduk liikus 21.07.2022 kl 20:52 Eestist Lätti Vabariiki, 22.07.2022 kl 15:01 on

fikseeritud sõiduki liikumine Leedu Vabariigist Poola Vabariiki, 25.07.2022 kl 18:49 läheb

sama sõiduk Leedust Lätti ning 25.07.2022 kl 22:15 jõuab Lätist Eestisse.

17.2

03.10.2022 koostatud asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud J. B. kinnipidamisel

äravõetud mobiiltelefoni koos kahe SIM-kaardiga (kd 3, tl 1-59). Sellest nähtub, et telefoni on

kasutatud suhtluseks perioodil 21.07.2022-25.07.2022 erinevate inimestega kuid arutelu toimib

ühe teema ümber - arutatakse detaile sõidu osas Saksamaale ja sealt tagasi. Nt vahetatakse infot

mis sõidukiga minek, kus kohtumine ning asjaolusid, et sõidukile tuleb ära teha kindlustus ja

ülevaatus. Protokollist nähtub, et J. B. andis teada V. S.le kui olid teel (peatustes) ning kui

jõudsid kohale. V. S. andis juhiseid, et märguande peale peab J. B. helistama Kostjale

(tuvastatud samuti kui O. S.) kes annab edasised juhised, samuti, et telefon tuleb välja lülitada

ning organiseeris J. B.le ka raha tema pangakontole. Nähtavasti 22.07 jõudis J. B. Poola, 23.07

Saksamaale, 24.07 taas Poola, 25.07 Leetu ning Lätti. On tuvastatud, et J. B. suhtles nii G. (E.

Gromov), V. S. kui O. S.ga (kasutajanimega zxc4). Samuti on sama telefoni kasutades

tuvastatud vestlus Signalis O. S. ja A. R. vahel, kus A. R. annab teada kus nad on ning uurib

kuhu nad kotid viivad. Sellest nähtub, et A. R. numbrit kasutati 25.07.2022 kuriteo

toimepanemise ajal J. B. telefonis. Kohus loeb igakülgselt tuvastatuks, et J. B. ja A. R. sõitsid

koos Saksamaale narkootikume tooma ning andsid sellest igakülgselt aru V. S.le ning E.

Gromovile.

17.3

16.08.2022 koostatud jälitustoimingu protokolli koopiast (kd 2, tl 11-15) nähtub, et

ajaperioodil 21.07.2022 kl 08:50 - 21.07.2022 kl 16:00 on jälgitud J. B. ja tema kasutuses

olevat sõidukit Volvo V50 reg nr XXX. See tõend haakub 25.08.2023 jälitustoimingu

protokolliga koos tõlkega (kd 2, tl 16-124), kus on fikseeritud varjatud jälgimine V. S. ja E.

Gromovi osas, täpsemalt nende kasutuses olevate telefoni abonentnumbrite ja telefonide suhtes

perioodil 15.07.2022-27.07.2022. Samuti haakub see tõend 21.12.2022-18.01.2023 koostatud

asitõendi vaatlusprotokolliga 29.08.2022 E. Gromovi kinnipidamisel ja temaga seotud kohtade

läbiotsimistel ära võetud mobiiltelefonide osas koos tõlke ja lisaga CD-plaadil (kd 2, tl 174-

202).

17.4

Nii J. B., kui A. R. kohtus antud ütlused kinnitavad, et nad koos Saksamaale sõitsid ja

sealt kauba Eestisse tõid.

17.4.1 J. B. oli eristaatuses tunnistaja ning tema ütlused kattuvad enamjaolt teiste

kohtumenetluses uuritud tõenditega, täpsemalt jälitusprotokollidega. J. B. selgitas kohtus, et ta

otsis tööd ning pöördus seepärast S. S. poole, kes andis ta kontaktid edasi E. Gromovile. E.

Gromov helistas talle ja pakkus tööotsa sõita Saksamaale Berliini, täpsemalt pidi ta viima ühe

isiku sinna omi asju ajama ja siis tagasi sõitma. Päeva eest lubas E. Gromov maksta 100 eurot

ja J. B. lootis sõiduga teenida 500 eurot. Toit, majutuse jms kulude eest pidi tasuma see isik

keda ta sinna Saksamaale sõidutas (nähtuvalt esitatust siis A. R., kellele andis raha omakorda E.

Gromov). E. Gromov andis teada kust J. B. saaks auto, see oli Ümera tn, Tallinnas, autoks oli

VW Passat. Aadressi kust sõidutatav mees peale võtta andis E. Gromov, see oli ütluse kohaselt

V. S. maja lähedusest. Nii võttis J. B. peale A. R. ning koos sõideti E. Gromovi juurde ja saadi

edasised instruktsioonid. Ütluste kohaselt olla A. R. rääkinud tol päeval E. Gromoviga kuid J.

B. ei tea millest. Peale seda alustasid nad sõitu Saksamaale läbi Läti. J. B. kirjeldas, et sõit

kestis umbes 2 päeva, nad ööbisid Leedus ja A. R. tasus kulutuste eest nii nagu E. Gromov J.

B.le öelnud oli. J. B. selgitas kohtus, et A. R. pani oma telefoni kaardi tema telefoni kuna tal ei

olnud internetti aga J. B.l on Roaming. J. B. kinnitas, et tema telefoni kasutas sõidu ajal A. R.,

kes suhtles V. S.ga. Aadressi kuhu nad seal Saksamaal liikusid sisestas A. R. J. B. telefonis

asuvasse navigaatorisse. J. B. sõnul sai A. R. kellegagi kokku, kellega J. B. ei teadnud. Tagasi

Eestisse jõudes suhtles A. R. kellegagi kuid J. B. ei teadnud kellega täpselt, A. R. kasutas J. B.

telefoni. A. R. poolset J. B. telefoni kasutamist kinnitab sideettevõtjalt saadud andmete

protokoll koos lisa CD-plaadiga (kd 3, tl 67-68), kus vaadeldi J. B. kõneeristust perioodil

01.01.2022 kuni 01.08.2022 01.12.2022 Viru Maakohtu loa (kd 3, tl 60-66) alusel. Protokollist

nähtub, juulis 2022 J. B. mobiiltelefonis kasutatud abonentnumbreid ning A. R. kasutuses

olnud abonendi kasutamist selles telefonis, tuvastatud seadme IMEI – XXX abil. 25.07.2022

suhtlesid A. R. ja V. S. ning E. Gromov ja A. R..

17.4.2 Mis ei kattu ja mille kohus loeb ka ebausaldusväärseks on asjaolu, et J. B. kohe kui E.

Gromov talle tööd pakkus soovis teada, et ega pole kriminaalne tegevus see mis ta tegema

peab. Kohtu hinnangul ei ole see eluliselt usutav, et J. B. veendus, et tegemist ei oleks

kriminaalse tegevusega. Ta oli E. Gromovit oma ütluste järgi tundnud 2-3 kuud, esialgu pidi

olema ka teine reis Peruusse, mille eest ta pidi sama 2000 eurot kuid mis jäi ära J. B. sõnul

teadmata põhjusetel ning juulis 2022 läks ta siis Saksamaale. Ei ole eluliselt usutav, et inimene

ei uuri mida ta peab tegema, miks autojuht olema pelgalt kellegile selliselt.

17.4.3 Sarnaselt J. B.le kuulas kohus üle samuti eristaatuses oleva A. R.. Ka A. R. ütlused on

kohtu hinnangul osaliselt kattuvad muude tõenditega kuid E. Gromovi ning V. S. osas on A. R.

mälu teda alt vedanud või esineb soov neid detaile mitte mäletada. Nii nagu teiste tunnistajate

osas tajus kohus, et kõik mis puudutab süüdistuses esitatu teo asjaolusid ja seotust E. Gromovi-

või V. S.ga ei aidanud mälu värskendada isegi jälitustoimingutes kõnede sisu avamine. Küll

aga tunnistas A. R., et V. S. pakkus talle tööd, mille sisu ta algusest peale ei teadnud, samuti

tasu osas ei teadnud palju töö eest teenib kuid tööks pidi minema Saksamaale ning täpsema

informatsiooni kõige osas annab D./D. X kellega oli siis telefonitsi ühenduses. Kohtu hinnangul

ei ole eluliselt usutav, et inimene läheb tööle kuid ei tea täpselt mis tööle, palju makstakse jne.

Ütlustest nähtuvalt andis reisiks ja kulutusteks raha E. Gromov ning reisi vältel suhtles ta läbi J.

B. telefoni nii oma tüdruksõbra kui V. S.ga.

17.4.4 Ütlustest nähtuvalt selgus Saksamaal kohapeal, et A. R. peab proovima mingit pulbrit,

mis see täpsemalt oli ta jällegi ei teadnud kuid sai aru, et tegemist on narkootikumiga. Ütlustes

kirjeldab, et ta proovis kolm korda erinevaid pulbreid seal. J. B. ütlustega kattub see osa

ütlustest, et Saksamaal oli keegi Kostja (tuvastatud kui O. S.), kelle nr-i andis V. S. ning kes

ütles kuhu nad peavad seal Saksamaal minema, mida tegema ning seegi asjaolu, et J. B. ööbis

teises hotellis kus A. R.. Sama Kostja oli pannud auto pagasiruumi koeratoidupakid ning

öelnud, et hiljem saavad teada kuhu nad need viima peavad, kotid pidid jõudma Eestisse. Raha

juurde kandis A. R.le kulutuste katteks E. Gromov. A. R. ei osanud selgitada miks ta V. S.le

oma liigutustest Saksamaal ette kandis, samuti proovis ta tervikuna jätta kohtule muljet, et ta ei

teadnud mida V. S. talle tuua palus, mis 1 gramm ja mis roosadest plätudest rääkis. See on

kohtu hinnangul ebausutav ning pelgalt püüd säästa V. S.t ja E. Gromovit vastutusest.

17.5

Sarnaselt J. B.le ja A. R.le kuulas kohus üle samuti eristaatuses oleva O. S.. Tema peeti

kinni seoses narkootikumide transpordiga milles ta oma süüd tunnistas. Sarnaselt teiste

eristaatuses olevate tunnistajatega sai ka tema juhiseid D. Venemaalt. O. S. kirjeldas, et tema

oli siis isikuks kes Saksamaal A. R.le narkoainet andis ning esitles end Kostjana. Vastuolu J. B.

ja A. R. ütluses oli selles, et O. S. ütluste kohaselt oli A. R. koos teise mehega viidates J. B.le,

mitte nad ei tegutsenud eraldiseisvalt nagu viimased kohtule väitsid. Ütlused kattusid selles, et

A. R. koos teise mehega tulid Berliini musta värvi VW Passatiga ja ütluste kohaselt käisid nad

O. S. juures kahel korral. Ühel korral käisid nad kanepi järgi ja teisel korral amfetamiini järgi.

Täpsemalt kirjeldas tunnistaja, et pakendas amfetamiini koeratoidu pakkidesse, on seda ka

varem sarnaselt teinud kuid seda korda ta ei mäleta kas ta pani iga koeratoidu paki sisse

amfetamiini. Ütluste kohaselt andis tunnistaja A. R.le amfetamiini proovida, et ta vaataks kas

sobib. Kui algul ütles, et nad otsustasid transportida sellisel viisil narkootikume

koeratoidupakkides siis täpsustavale küsimusele vastas tunnistaja et tema otsustas sellisel viisil

narkootikume transportida. Tunnistaja sõnul on ta pakkinud narkootilisi aineid ka varasemalt

koeratoidu pakkidesse (kd I, tl 208). Täpsemalt kõik mis puudutas E. Gromovit tunnistaja ei

mäletanud ega teadnud, eitades seotust nii V. S. kui E. Gromoviga ning jäi endale kindlaks, et

tema sai kogu info vaid D. Venemaalt. Kohtu hinnangul saavad selle tunnistaja ütlused

kinnitada vaid asjaolu, et J. B. ja A. R. koos Saksamaal Berliinis käisid, tema andis nende

sõidukisse, millega viimased kinni peeti koeratoidupakid millesse oli narkoaine pakitud.

17.6

Kohtule esitati 26.07.2022 koostatud läbivaatuse akt nr 22LA1101761-1 koos lisa

fototabeliga (kd 1, tl 14-24). Kaitsja leidis, et selle tõendi näol oli tegemist oma sisult

läbiotsimisega, milleks oleks pidanud olema prokuratuuri või kohtu luba. Kohus sellise

käsitlusega ei nõustu kuivõrd tolliametnikel on seaduslik õigus teostada sõiduki läbivaatust

prokuröri poolt istungil välja toodud seadusesätete alusel (TS § 61; § 60; KorS § 30-34; § 44-

52) ning käesoleval juhul puuduvad kaitsjapoolsed tõendid või ka argumendid (peale kaitsja

enda veendumuse) mis võiksid tema väidet kuidagi kinnitada.

17.6.1 Nähtuvalt teostati läbivaatus Eesti reg märgiga XXX sõidukile VW Passat. Sõidukit ja

pagasit kontrolliti narkokoeraga, kes markeeris kaasreisija istet ja ühte suuremat poekotti selles

olevate toodetega. Ametnike küsimustele, kas on keelatud esemeid sõidukis märkis kaasreisija,

et esimese kõrvalistme all on pakike. Tollikontrolli käigus nimetatud istme alt pakikest ei

leitud. Kotist mille peal kirje Mega Zoo, mille samuti koer markeeris, võeti välja 4 kg

koeratoidu pakend kirjadega Select Gold, Sensitive, Medium Senior. Pakendi lahti lõikamisel

oli näha koera krõbinate sees läbipaistvat vaakumpakendit, millest paistsid rohekad taimsed

osad. Protokolli kohaselt tolliläbivaatus lõpetati koheselt ning kutsuti narkotalituse ametnikud.

Isikud koos sõiduki ja pagasiga anti üle edasiseks menetluseks.

17.6.2 Kohtule esitatud teised tõendid kinnitavad prokuröri seisukohta, et esimene

kuriteokahtlus tekkis alles pärast sõiduki läbivaatust (kriminaalmenetluse alustamine jj

toimingud). Praktikas on eelkirjeldatud toimingute läbiviimise järjekord ka tavapärane ning

edasised uurimistoimingud tehti juba vastavalt kehtivale korrale. Kohtu hinnangul on tõend

lubatav ning tõendab 25-26.07.2022 A. R. ja J. B. valduses ja kasutuses olnud sõidukist

Volkswagen Passat reg.nr XXX ebaseadusliku narkootilise aine kanepi leidmist. Narkootilise

aine leidmist eelnimetatud sõidukist kinnitab lisaks läbivaatuse aktile koopia 26.07.2022

asitõendi vaatlusprotokollist, milles on fikseeritud, et 25-26.07.2022 läbivaatuse käigus leitud

vaakumpakend taimsete osadega kaalus 283,6 grammi, kiirtest reageeris ainele THC (kd 1, tl

25-26). Kohtu hinnangul on tõendid seaduslikult kogutud, on asjakohased ning usaldusväärsed.

17.7

Juba täpsem toiming, mille protokoll kohtule esitati on 26.07.2022 koostatud

läbiotsimisprotokoll, milles teostati läbiotsimine sõidukile Volkswagen Passat reg.nr XXX koos

lisa fototabeliga (kd 1, tl 31-60). Protokollist nähtub, et sõiduki läbivaatus teostati

läbiotsimismääruse alusel. Protokollist nähtub, et vabatahtlikult sõidukite valdajad J. B. ning A.

R. midagi välja ei andnud. Protokollis on kirjeldatud kogu läbiotsimise käik.

17.7.1 Läbiotsimist alustati pagasiruumist, kus asus 3 suurt poekotti Mega Zoo kirjetega,

millest ühe narkokoer markeeris. Poekottides olid erinevad koerte maiustused ning kuus

suuremat kotti koeratoiduga. Iga suurem koeratoidukott avati skalpelliga ning uuriti pakendite

sisu. Koeratoidupakendist Select Gold Medium Senior Sensitive leiti koerakrõbinate seest

läbipaistev vaakumpakend kogukaaluga 284.9 grammi (pakend 1). Koeratoidupakendist

Country Selection Alpine pakkidest leitud samuti läbipaistvad vaakumpakendid, ühest pakist

283.2 grammi (pakend 2) ja teisest 442.5 grammi (pakend 3). Koeratoidupakendist kirjega

Wilderness Adult Wide Savannah leiti läbipaistev vaakumkott kaaluga 123.9 grammi (pakend

4). Koeratoidupakendist Wilderness Adult Pure Duck leiti läbipaistev vaakumpakend kaaluga

176.4 grammi (pakend 5). Koeratoidupakendist Country Selection Bretagne leiti

vaakumpakend 282.9 grammi (pakend 6).

17.7.2 Samuti leiti sõiduki kõrvalistuja istme alt mingirip kott, milles valge pulbriline aine

kogumassiga 5.2 grammi (pakend 7).

17.7.3 Samuti leiti Läti kõnekaardi ümbris. A. R. seljakotist leiti kilepakend valge pulbrilise

ainega kogukaaluga 7.1 grammi (pakend 8), aine reageeris narkootilise aine testis ainele

amfetamiinile.

17.7.4 Sõidukist leiti venekeelsed dokumendid, A. R.le kuuluvad pangakaardid, kõnekaart ja J.

B.le kuuluvad pangakaardid ja kõnekaart. Lisaks leiti sõidukist Nokia telefon Läti

kõnekaardiga (pakend 9). Kõik äravõetud esemed on loetletud protokollis ning fototabelis

kajastatu kinnitab protokolli sisu.

17.7.5 Kaitsja taotlusel esitati kohtule ka 26.07.2022 koostatud läbiotsimise määrus (kd 1, tl

27-30). Määrusest nähtub, et prokurör on vajalikuks pidanud läbiotsimise teostamist kuivõrd

sõiduki läbivaatusel leiti narkootilise aine kahtlusega ainet. Prokurör esitas kohtus dokumenti

esitades, et määruses on viga leitud pakendite grammides, nimelt on märkimata jäänud

komakohad. Kohus selgitab, et tegemist on eksimusega, mis ei väära läbiotsimisel leitud

ainekoguseid, mida vastavalt kohtule esitatud protokollile oli kokku vähemalt 1593.8 grammi.

Kohtu hinnangul on läbiotsimine läbi viidud kõiki menetlusnorme järgides, õiguspäraselt ning

tõend on vaatamata kaitsja vastumeelele lubatav. Kuivõrd süüdistuses on ainekogus esitatud

1308.95 grammi lähtub kohus siiski süüdistuses esitatust (vt ka käesoleva lahendi p 17.11).

17.8

06.09.2022 koostatud narkootilise aine ekspertiisiaktist nt 22E-AN1037 (kd 1, tl 69-72)

nähtub, et ekspertiisiks esitati kõik sõiduki läbiotsimisel leitud narkootilise aine kahtlusega

pakendid. Uurimistulemusena selgus, et koeratoidupakkidest (pakendid 1, 2, 4, 5 ja 6) leitud

vaakumpakenditesse pakitud taimeosad sisaldavad 18% tetrahüdrokannabinooli (edaspidi THC)

ning üks leitud pakk (pakend 3) sisaldas 19% THC-d. Seega on leitud aine näol tegemist

kanepiõisikutega. Sõidukist leitud pulbripakenditest ühes (pakend 7) sisaldus 2.7% amfetamiini

s.o 0.11 grammi ning teises (pakend 8) sisaldas jälgedena alla 1% amfetamiini.

17.9

30.08.2022 koostatud DNA-ekspertiisiakt 22E-GE0640, koos lisadega (kd 1, tl 83-93)

kinnitab, et läbiotsimisel esemetelt ning vaakumpakenditelt võetud proovid kattuvad osaliselt

A. R. DNA-profiiliga. Tuvastati ka tundmatu isiku DNA-d.

17.10 Seega on igakülgselt tuvastatud, et J. B. ja A. R. läksid juulis 2022 Eestist Saksamaale,

Berliini ning toimetasid O. S. pakendatud narkootilise aine kanepiõisikud kokku 1593.8

grammi (mille THC sisaldus vähemalt 18%) Eestisse läbi Poola, Leedu Vabariigi, Läti

Vabariigi ning 25.07.2022 kella 22.15 paiku jõudsid Eesti Vabariiki. A. R. ja J. B. peeti kinni

25.07.2022 kl 23:38, kohtule esitati ka nende kinnipidamiste protokollid (kd 1, tl 61-64 ja 65-

68).

17.11 Kuigi kriminaalasja materjalidest, eelkõige ekspertiisiaktist 22E-AN1037, 26.07.2022

koostatud läbiotsimise määrusest ja 26.07.2022 koostatud läbiotsimisprotokollist nähtub, et

leitud narkootilise aine kogus oli kokku 1593,8 grammi, on prokuratuur oma süüdistuses

süüdistanud E. Gromovit 1308.95 grammi narkootilise aine käitlemises. Kohus on

kriminaalmenetluses seotud prokuratuuri poolt esitatud süüdistuse piiridega. Süüdistus on

raamistik, millest kohus ei saa oma otsuses väljuda. Suurema narkootilise aine koguse

arvestamine läheks vastuollu kriminaalmenetluse põhimõtetega ja kitsendaks oluliselt

süüdistatava kaitseõigusi. Süüdistataval on õigus end kaitsta vaid selle vastu, mis talle on süüks

pandud. Suurema koguse arvestamisel ei oleks tal olnud võimalust selle vastu oma seisukohti

esitada ja vastavaid tõendeid esitada. Seega, lähtub kohus käesolevas kohtuasjas süüdistuses

toodud aine kogusest, milleks on 1308.95 grammi.

17.12 Puudub vaidlus selles, et leitud narkootilise aine näol on tegemist suure kogusega.

Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest

piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kanepi suur kogus 10-le on 7,5 g, seega saaks

süüdistuses nimetatud narkootilise aine kogusest narkojoobe vähemalt 1744 inimest. Seega on

tegemist vaieldamatult suure kogusega.

18. Kohtus esitatud ja uuritud tõendid kinnitavad, et J. B., A. R. ja O. S. ei toimetanud

omapäi vaid said juhiseid teistelt isikutelt. J. B.le pakkus tööd E. Gromov (vt käesoleva lahendi

p 17.4.1) ja A. R.le vastavalt V. S. (vt käesoleva lahendi p 17.4.3). Mis tööga tegemist oli ei

suutnud ükski eristaatuses tunnistaja kohtus välja öelda ning sellekohased ütlused luges kohus

ka ebausaldusväärseks kuivõrd need ei ole eluliselt usutavad ning kohtule esitatud

jälitustoimingute protokollidega on tuvastatud, et juhiseid andsid nii E. Gromov kui V. S..

Mõistagi oli kohtule mahukatest protokollidest keeruline jälgida mis on oluline ning

kahetsusväärselt esitati kohtule hulgaliselt protokolle selliselt, et prokurör ei toonud välja, mis

tõendamiseseme asjaolu protokoll tõendama peaks nimetades pelgalt üldsõnalisi järeldusi.

19. Iseenesest puudus vaidlus selles, et KrMS § 1262 lg 2 näeb ette võimaluse teha

jälitustoiminguid KarS § 184 kuriteo puhul nagu käesoleval juhul süüdistuse esemeks on.

Kohtupraktikas on korduvalt selgitatud, et arvestades jälitustoimingu eripära, ei saa kohus jätta

rahuldamata kohtumenetluse poole taotlust kontrollida jälitustoimingu seaduslikkust. Vastava

taotluse saamisel on kohtul kohustus veenduda eelkõige jälitustoimingu lubatavuse eelduseks

oleva kohtu või prokuratuuri loa olemasolus ning selles, et tõendina kasutatav teave on saadud

just lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul1. Lisaks eeltoodule tuleb aga

hinnata ka sisulisi jälitustoimingu tegemise eeldusi. Nimelt KrMS § 1261 lg 2 näeb ette

jälitustoimingu lubatavuse eeldusena nõude, et tõendite kogumine muude

menetlustoimingutega peab olema välistatud või oluliselt raskendatud (nn ultima ratio-

põhimõte). Seega pidi prokuratuur ja maakohus kõnealustes lubades esitama argumentatsiooni

mh selle kohta, miks ei ole kriminaalasjas tõendite kogumine muude menetlustoimingutega

võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud. See eeldab muu hulgas, et

kohtumäärus sisaldab vähemalt kokkuvõtlikult seda tõendusteavet, mille alusel kohus loa

väljastamise otsustas.2

20. Pole vaidlust, et jälitustoimingute näol on tegemist kõigist võimalikest kõige tõsisemate

põhiõiguste riivetega. Kohus kontrollis jälitustoimingute seaduslikkust ja tuvastas, et kõik

jälitustoimingud teostati kehtivate jälituslubade alusel ning prokuratuur ja kohus on põhistanud

jälitustoimingute vajalikkust jälgides kehtivat seadusandlust ja kohtupraktikat. Ka käesolevas

süüdistuses etteheidetud kuriteo toimepanemisele on üldjuhul iseloomulik planeerituse kõrge

tase, süsteemsus ja juhuslikkuse välistamine. Kohtuliku uurimise ajal tutvus kohus

jälitustoimikutega ja tuvastas, et kõik jälitustoiminguteks väljastatud load on jälitustoimikutes

olemas, need on nõuetekohaselt allkirjastatud nii prokuröri kui ka kohtuniku poolt ning kohtu

hinnangul on need piisava põhjalikkusega põhistatud. Samuti tuvastas kohus nii jälituslube kui

ka protokolle kõrvutades, et tõendina kasutatav teave on saadud just lubatud toimingute käigus

ja loas märgitud ajavahemikul.

21. Jälitustoimingute tulemusel saadud tõendite sisulist lubatavust kontrollides lähtus kohus

KrMS § 1261 lg 2, mis näeb ette jälitustoimingu lubatavuse eeldusena nõude, et tõendite

kogumine muude menetlustoimingutega peab olema välistatud või oluliselt raskendatud (nn

ultima ratio-põhimõte). Vastav argumentatsioon kajastub jälitustoimingute lubades ning seda

argumentatsiooni asja arutav kohus kontrollis. Kohus märgib, et antud menetlusstaadiumis ei

olnud võimalik tõendeid koguda muul moel. Ultima ratio põhimõtte järgimise nõuetekohasel

põhjendamisel on oluline roll prokuratuuri taotluse kvaliteedil. Prokuratuuri kui kohtueelse

menetluse juhi ülesanne on selgitada oma taotluses kohtule faktipõhiselt ja arusaadavalt, miks

on konkreetses asjas vältimatult vaja koguda tõendeid jälitustoimingutega. Selline selgitus ei

pea olema kuigivõrd mahukas, keeruliselt sõnastatud ega sisaldama mingeid kindlaid

väljendeid, vaid selles tuleb kajastada faktidel rajanevaid põhjusi selle kohta, miks ei ole

konkreetses kriminaalasjas jälitustoiminguid tegemata võimalik oluliste raskusteta või õigel

ajal tõendeid koguda3. Käesolevas kriminaalasjas olid asja arutava kohtu hinnangul

põhjendused arusaadavad ja piisava detailsusega motiveeritud.

22. KrMS § 1261 lg 4 kohaselt on jälitustoiminguga saadud teave tõend kui jälitustoimingu

loa taotlemisel ja andmisel ning jälitustoimingu tegemisel on järgitud seaduse nõudeid. Kohtu

hinnangul on nii prokuratuuri load kui ka kohtumäärused mõlemad põhistatud ja vastavad

KrMS § 145 määruse nõuetele. Kohus kontrollis jälitustoimingute seaduslikkust ja tuvastas, et

kõik jälitustoimingud teostati kehtivate jälituslubade alusel ja prokuratuur ja kohus on

põhistanud jälitustoimingute vajalikkust jälgides kehtivat seadusandlust ja kohtupraktikat.

Seega on jälitustoimingute protokollid tõendina lubatavad.

1 RKKKo 30.06.2014, 3-1-1-14-14, p 668; RKKKo 05.12.2008, nr 3-1-1-63-08, p 13.3.

2 RKKKo 30.06.2014, 3-1-1-14-14 p 773.

3 RKKKm 23.02.2017 nr 3-1-1-112-16, p 32.

23. 2022 aasta suvel, süüdistuses märgitud perioodil ja enne seda kasutas E. Gromov

abonente XXX, XXX, XXX. V. S. kasutas tel.nr-it XXX. J. B. kasutas abonenti XXX. A. R.

kasutas abonenti XXX. On tuvastatud, et 21.07.2022 kuni 25.07.2022, sõidu ajal Saksamaale ja

tagasi Eestisse kasutas A. R. oma numbrit füüsiliselt J. B. mobiiltelefonis. Kuigi kohtus ei

käsitletud ega selgitatud, miks E. Gromov pidi suhtlema erinevate inimestega kolmest erinevast

telefoninumbrist ning eelduslikult ka erinevatest seadmeist, ei ole selline käitumisviis

narkokuritegude kontekstis ebatavaline ning on kohtupraktikas üsna tavapärane nähtus,

arvestades süüdistuse sisu. Erinevate numbrite kasutus on tuvastatud kinnipidamise

protokollidest ning kinnipidamisel äravõetud mobiiltelefonide vaatlusest ning läbiotsimistel

leitud ja äravõetud mobiiltelefonide vaatlusest, samuti jälitustoimingute protokollidest.

24. Niisiis on kohus 25.08.2023 jälitustoimingu protokollis koos tõlkega (kd 2, tl 16-124)

tuvastanud, et 18.07.2022 võttis V. S. ühendust E. Gromoviga ning andis teada, et J. B.

(tuvastatud kui hüüdnimega D.) otsib tööd, tahab E. Gromovi nr-it ning küsis millist Gromovi

nr-t J. B.le anda. Sama päeva õhtul kella 20:48 paiku helistas E. Gromov ise (abonendilt XXX)

J. B.le, kes vaatamata asjaolule, et oli juba magama minemas ja hilisele kellajale läks õue

kohtuma kui E. Gromov tema elukoha juurde sõidab. Prokuröri tõlgendus, et vastu ööd arutada

tööpakkumise asjaolusid vahetult silmast-silma oli tingitud telefonide pealtkuulamise hirmust

on eluliselt usutav kuivõrd nii E. Gromovi kui J. B. näol on tegemist varasemalt korduvalt

narkokuritegude eest karistatud isikutega, kes on varasemalt kokku puutunud

õiguskaitseasutuste töömeetoditega. Seetõttu tõenäoliselt püüdsid mehed vältida riski

vahelejäämiseks, hoidudes telefonivestlustest tundlikel teemadel ning eelistades vahetut

kontakti. See käitumismuster on tüüpiline organiseeritud ja konspireeritud kuritegude

toimepanemisel ning on leidnud korduvalt kinnitust ka varasemas kohtupraktikas. Kohtumine

ebaharilikul ajal – vastu ööd – ilma veenva põhjuseta, toetab prokuröri püstitatud versiooni, et

kohtumise eesmärk ei olnud süütu tööpakkumine, vaid hoopis varjatud kuritegelik tegevus ning

kommunikatsioonikanalite vältimine on olnud selgelt teadlik ja eesmärgipärane tegevus.

25. Samast jälitustoimingu protokollist nähtub, et järgmisel päeval s.o 19.07.2022 toimus 11

kõne. Nähtavasti hommikul ei saanud kätte E. Gromov ei V. S.t ega J. B. (vastamata kõnedest

tulenevalt) kuid E. Gromovi sms-ile J. B. vastab ja saab alguse selle päeva suhtlus. Protokollis

avatud kõnedest nähtub, et E. Gromov suunab ja juhendab J. B. tehnilist ülevaatust ja

kindlustust tegema sõidukile, ütleb, et raha selleks ja ka kütuse jaoks saab D. käest, kes kaasa

tuleb kohapeale ning kui kõik tehtud lähevad nad (J. B. ja D.) sõitu. Samal ajal räägivad

omavahel ka V. S. ja S. S. ning otsivad taga J. B. (J.), kes ei vasta telefonile kuid kes pidi

minema tehnoülevaatust tegema. Kõnes V. S. ja E. Gromovi vahel selgub, et E. Gromov otsis

varuvariandina teise inimese kes läheks tehnoülevaatusele, teatab, et leidis ka auto ning V. S.

teatab, et autojuht A. on siis olemas. Samal õhtupoolikul helistab E. Gromov V. S.lt saadud

numbril ja uurib kas A. P. saab autole järele minna, saadab D.i telefoni nr, kes annab juhised

kus on dokumendid, võtmed jms. Sõidukiks pidi olema Opel Zafira. Sel õhtul räägib E.

Gromov veel J. B.ga ja kontrollib kas ülevaatus ja kindlustus tehti ära. J. B. teatab, et peab

sõidukit pisut remontima, et saaks pikale sõidule üldse sellega minna.

26. Järgmisel päeval s.o 20.07.2022 ei saa E. Gromov J. B. kätte kuid E. Gromov lõpuks kui

kätte sai teatas, et nüüd on kiire Saksamaale sõitmisega (tõlkest, kd 2, tl 80). Sel päeval lepiti

siis kokku, et J. B. läheb Saksamaale, E. Gromov leidis talle kaks autot – ühe VW Passati ja

teise variandina võis J. B. minna ka Opel Zafiraga. E. Gromov selgitas, et kõik on valmis, auto

on tangitud ja vajalik vaid inimene peale võtta ja sõita ning teele annab ta kaasa 500 eurot.

Lepitakse kokku, et sõitu alustatakse järgmisel hommikul, umbes kl 10-11, loetakse ka sõnad

peale E. Gromovi poolt, et sisse ei tohi magada ja telefonitsi peab kättesaadav olema. Sõidu

toimumist kinnitab V. S. üle ka A. R.le.

27.

21.07 hommikul helistab E. Gromov J. B.le ja teatab, et auto Opel Zafira tuleb enne

kella 11 ära tuua Ümeralt, Grossi vastast, auto on täispaagiga ja D. on auto juures. E. Gromov

küsib kas J. B.l on juhiluba olemas ja mees teatab, et läheb sellele järele ARK-i. J. B. teatab, et

läheb jalgsi, selle peale E. Gromov ütleb, et võtku tõukeratas. Peale seda teatab V. S. A. R.le, et

autole mindi järgi ning kutsub A. R. enda juurde kohvi jooma. 21.07 kella 10:42 ajal teatab J.

B., et sai auto kätte, Passati. E. Gromov annab juhise, et välja sõita Saksamaale tuleks kell 13,

ütles, et läheb 3 päeva ja kõik olemas (ostavad ise poest toidu, ööbitakse hotellis Saksamaal mis

broneeritakse kohapeal).

28. Seega sellest jälitustoimingu protokollist nähtub, et E. Gromov ja J. B. on omavahel

tihedas suhtluses. Esmalt saatis E. Gromov ta auto järgi, andis selged juhised kuna, kuhu,

kuidas ning J. B. tegi nii nagu öeldud. J. B. teatas kui auto käes, saatis auto reg nr-i E.

Gromovile ja oleks teinud ka pildi kui telefoni fotoaparaat polnuks kehva olnud.

29. Kohtumenetluses on tuvastatud, et auto organiseeris E. Gromov D. G. käest.

29.1

Prokurör küsitles tunnistaja D. G.t seoses 2022. aasta suvel toimunud sündmustega, mis

hõlmasid sõidukit VW Passat XXX. D. G. kinnitas, et sõiduk kuulus tema abikaasale, kuid teda

kasutas tema ise. Ta selgitas, et plaanis alustada sõidukite rentimise äri ja kasutas Passatit,

pakkudes seda inimestele rendile. D. G. mainis, et tema parim sõber, E. Gromov, kasutas autot

oma tuttavate jaoks ja rentis selle tasu eest. D. G. ei suutnud täpselt öelda, kui palju E. Gromov

talle rendi eest maksis, kuid hind oli vahemikus 15–30 eurot ööpäeva kohta.

29.2

D. G. rääkis ka sellest, kuidas sõiduk oli arestitud Pärnus ja kuidas tema ja tema

abikaasa läksid sinna sõiduki kätte saamiseks. Samuti ütles ta, et sõidukit rentis keegi

noormees, kellel oli lühikesed püksid ja T-särk, ja et ta ei teadnud teda enne, kui see inimene

auto üle võttis. D. G. mainis, et tal ei olnud kokkulepet selle kohta, kui kaua sõiduk peaks

rentimiseks olema ega ka eesmärkide osas. Ta ei teadnud, kuhu sõidukiga sõideti, kuid hiljem

sai teada, et see viidi Saksamaale.

29.3

Kohus esitas küsimusi ka sõnumite kohta, mis olid vahetatud D. G. ja E. Gromovi vahel

juulis 2022. Näiteks küsiti D. G.lt, miks ta saatis sõnumi E. Gromovile rohelise kaardi tegemise

kohta (kindlustuskaart, mis võimaldab sõita välismaale). D. G. selgitas, et kaart tehti Opel

Zafira jaoks. Samuti tuli välja, et D. G. oli teinud kokkuleppeid ka Lätiga seotud isikutega, kes

olid samuti Passatit rentinud.

29.4

D. G. rääkis ka, et E. Gromov on tema parim sõber ja nad olid tuttavad alates 1995.

aastast. E. Gromov on varem kandnud karistust varguste, ärandamiste ja narkootikumide eest,

kuid D. G. usaldas teda ja väitis, et oli hoiatanud, et renditud autod ei tohi olla seotud

kuritegudega. Samuti mainis D. G., et E. Gromov ei rääkinud temaga, mis oli sõiduki eesmärk

pärast aresti, ega ka selle kohta, kuidas sõiduki tagastamine toimuks. D. G. kinnitas, et ta ei

teadnud, et Passat viidi Saksamaale, kuni hiljem sai ta sellest teada.

29.5

Kaitsja esitas küsimusi D. G.le seoses tema autode rendi ja müügiga. D. G. kinnitas, et

VW Polo müüdi maha, kuid ta ei teadnud, kellele seda müüdi. Samuti rääkis ta, et ta ei pidanud

palju kontakti A., kes soovis rentida sõidukit Passat. D. G. ütles, et ta andis oma sõidukite

võtmed välja ainult E. Gromovile ning et tema jaoks oli oluline, et sõidukite rentimine ei oleks

seotud kuritegudega.

29.6

Kokkuvõttes kinnitas D. G., et ta rentis sõidukeid inimestele, sh E. Gromovile ja tema

tuttavatele, kuid ei teadnud täpselt, mis eesmärkidel neid sõidukeid kasutati. Samuti väitis ta, et

ei olnud teadlik kõikidest detailidest, mis puudutasid renditud sõidukite kasutamist pärast

rendiperioodi lõppu.

29.7

Sarnaselt ei teadud mis eesmärkidel sõidukeid renditakse tunnistaja J. G.a (hüüdnimega

J.). Tema kohtus antud ütluste kohaselt oli sõiduk VW Passat, reg nr XXX, tema nimele

registreeritud, kuid on praegu registrist maha kantud ja ei ole enam kasutuses. Tunnistaja ei

mäletanud, kas ta isiklikult kasutas seda autot 2022. aastal, kuid ütles, et tema abikaasa kaudu

võis E. Gromov tuttavatele auto kasutamiseks lubada. Tunnistajale teadaolevalt ei olnud E.

Gromov autot isiklikult kasutanud, vaid seda kasutasid E. Gromovi tuttavad.

29.8

Tunnistaja selgitas kohtus, et auto rentimine ei olnud ametlikult reguleeritud ega olnud

rendilepingut. Ta ei saanud auto rentimise eest raha, tegemist oli vabas vormis kokkuleppega,

kus auto andmine kasutusse käis läbi tema abikaasa ja E. Gromovi tutvusringkonna. Tunnistaja

ei mäletanud täpselt, kelle jaoks auto renditi.

29.9

Tunnistaja mainis, et neil oli kokkupuude õiguskaitseorganitega, kuna nad pidid

Pärnusse minema, et sõidukile järgi minna, kuna auto oli kinni peetud. Ta ei teadnud, kes autot

kasutas, kuid arvas, et E. Gromov isiklikult seda ei kasutanud.

29.10 Seoses pangamaksetega, tunnistas tunnistaja, et tegi kaks ülekannet A. R. kontole, kuid

ei teadnud, mis otstarbel need täpselt tehtud olid, kuna tema abikaasa oli palunud raha üle

kanda. Ta ei mäletanud täpselt, millal maksed tehti kuid meenutas, et see raha võis olla kütuse

ostmiseks, et inimesed saaksid tagasi sõita.

29.11 Tunnistaja elukoht 2022. aastal oli Tallinnas, Lasnamäel, aadressil XXX. Ta selgitas, et

parkimiskohti oli keeruline leida, kuna neil polnud oma parkimiskohta ja pidid sageli parkima

kaugemal.

29.12 Tunnistaja teab, et see sõiduk sai trahvi teises riigis kiiruse ületamise eest.

29.13 Tunnistaja ütluste kohaselt sõiduki soetamise vajadust otseselt polnud, auto oli

soodushinnaga oksjonil ja kuna neil oli juba mitu autot, soetati see sõiduk kui üleliigne

varuauto juhuks, kui mõni olemasolevatest sõidukitest peaks katki minema.

30.

25.08.2023 jälitustoimingu protokollist koos tõlkega (kd 2, tl 16-124) nähtub, et peale J.

B. poolset auto äratoomist D. G. juurest suhtlevad omavahel ka D. G. ja E. Gromov. Kõne

alguses räägitakse J. B.st, E. Gromov tahtis D. G.lt teada kuidas J. B. talle tundus, välja nägi ja

D. G. vastas, et J. (tema naisele) poleks see mees meeldinud kuid Janka sõitis lastega ära.

Kõnes räägiti palju autodest, tehnilistest töödest ja keretöödest jne ning ühel hetkel D. G. kurtis

E. Gromovile, et 20 eurosed trahvid mis saadud, et tema neid ei maksa ja väljendas, et Jankale

need ei meeldi. E. Gromov ütles, et neile makstakse need kinni aga kuna auto on nende nimel

siis peavad maksma esialgu ise. Kohus mõistab kõnedest, et keegi, kes autoga ringi sõitis sai

trahvi Lätis ja see kiri saadeti J. kuid nad ei räägi nimedest kes sõitis, nimetavad isikut

adekvaatiks. E. Gromov selgitab D. G.le, et ta hakkab raha kinni hoidma kuni…kuid siis

katkestab end ning küsib kui palju ja mis aja kohta trahv tuli ning D. G. vastab, et 23-ndal tuli

trahv (23.06.2022 siis kuna D. G. täpsustab, et kuu jooksul). E. G. avaldab E. Gromovile, et

äkki jääb see isik (adekvaat) kusagil mujal vahele ja E. Gromov küsib juhi numbrit ning teatab,

et kannab D. G.le ka raha üle. Seega hoolitses E. Gromov ka selle eest, et renditud sõidukiga

tehtud trahvid kiiruskaameratest saaks D. G.le tasutud.

31. E. Gromovi ja J. B. suhtlusest nähtub, et J. B. pidi sõitma esmalt V. S. juurde, võtma

peale ühe noore, kes teda juba ootamas ja seejärel peab J. B. sõitma E. Gromovi juurde

Noblessnerisse, XXX parklasse ning saama edasised juhised kuidas edasi toimetada. E.

Gromov on edasises kõnes J. B. peale ka pahane, et viimane ei ole õigel ajal õigeks kohas, J. B.

püüab selgitada, et auto vajab ülevaatust kuid E. Gromov teatab, et alles tuli servisest auto ja

peab saama sõita ja rahulikult. Proovib anda kõnes selgeid juhiseid, mida J. B. tegema peab, nt

rahulikult peavad sõitma Varrsavini, seal teevad peatuse, magavad ja kiirust ei tohi ületada

kuna tulevad fotod sellest auto omanikule. E. Gromov teatab J. B.le, et D. G.l on veel kaks

autot seal ja on halb kui tulevad erinevad trahvid. J. B. annab lubaduse, et sõidab rahulikult.

Nähtuvalt edasistest kõnedest võttis J. B. V. S. juurest peale A. R. (hüüdnimega A.) ja sõitis siis

E. Gromoviga kohtuma kokkulepitud kohta Noblessneris. E. Gromov andis selge juhise, et las

J. B. paneb A. R. maha, viimane istub E. Gromovi autosse ja J. B. sõidab E. Gromovile järele,

selgitades, et nad lähevad raha tooma. Poole tunni möödudes annab A. R. teada V. S.le, et nad

sõidavad, järgmise kõne ajal teatab A. R. V. S.le, et nad on Lätis. Järgmisel päeval s.o

22.07.2022 annab A. R. V. S.le teada, et nad tegid peatuse ning taas sõidavad ja V. S. teatab, et

Eestisse ei tohi helistada ja tagasiteel tuleb telefon üldse välja lülitada. A. R. teatas, et nad

vahetavad kaarte, et Lätis ostsid Läti kohaliku kaardi ja Leedus ostavad Leedu oma. V. S. palub

teatada kui Berliini jõuavad. 23.07.2022 kl 01:44 annab J. B. teada, et nad jõudsid Berliini.

32. Seejärel toimub vestlus A. R. ja V. S. vahel, V. S. kontrollis mida A. R. teeb, mis kell

välja registreerimine hotellist ja ütleb, et A. R. võtaks lõdvalt kuigi kõnest on tunda, et hoopis

ta ise pabistab. Nähtuvalt kõnedest A. R. ja V. S. vahel nähtub, et A. R. pidi kontakti saama J.

B.ga (J.) kuid V. S. ei tahtnud ise helistada J. B.le, teatades, et numbrid on olemas -suhelgu

omavahel ise.

33. Kõnedes räägitakse konspireeritult kuid siiski piisavalt arusaadavalt. A. R. ja V. S.

vahel toimunud kõnede pinnalt on kohtul veendumus, et A. R. pidi proovima enne ostmist või

narkoaine enda valdusesse võtmist seda ainet mille pidi Eestisse tooma. Kõnedest on aru saada,

et A. R. Saksamaal kohapeal 23.07.2022 midagi proovib ja pole rahul sellega, ütleb, et ta juba

kaks korda proovinud ja ei vasta ootustele, ei mõju nii nagu peab (vt tõlge A. R. ja V. S. vahel

toimunud vestlusest, II kd, tl 107-109). A. R. annab V. S.le tagasisidet, et ta proovib veel ja

edasiselt on aru saada, et ainet kaalutakse grammides, V. S.le annab A. R. info, et talle anti 10

grammi proovimiseks ning A. R. väitis, et talle piisab proovimiseks vaid 1 grammist, et sellest

saab juba kõik aru. V. S. palub ka endale sellest antud 10 grammist 1 gramm tuua, annab

juhise, et hästi ära pakkida.

34. Omavahel tihedas ühenduses alates 24.07.2022 on ka E. Gromov ja A. R.. E. Gromov

annab juhiseid A. R.le, nt et J. B. (J.) ei prooviks narkoainet, küsib palju raha on kulunud ja

palju juurde raha tarvis jne (vt tõlge II kd lk 112 jj). On arutelu millisest pangast raha saates

kiirelt kohale jõuab. Kõnedest lähtuvalt antakse raha täpselt niipalju kui kuluda võiks, mitte

rohkem. Kütuse jaoks on A. R.l korduvalt raha juurde vaja (kahel korral organiseerivad E.

Gromov ja V. S. talle raha juurde).

35. Kõnedest nähtub, et A. R. andis V. S.le teada kui jõudsid Eestisse (25.07.2022 kl 22:22)

ning seejärel E. Gromov helistas A. R.le ja teatas aadressi kuhu nad peavad liikuma, XXX,

peale mida E. Gromov lubas nad ise pärast ära viia. Peale seda, ajavahemikul kl 23:11-23:55

toimus mitu tühja ja vastamata kõne E. Gromovilt A. R.le. E. Gromov proovis kätte saada ka J.

B.. Samuti proovis A. R.t kätte saada aktiivselt V. S. kuni 26.07 kl 01:13ni. Seejärel suhtlesid

V. L. ja V. S. naine omavahel läbi V. S. telefoni ning naine teatas V. L., et J. B. (J.) koos A.

R.ga (A.iga) võeti täna öösel kinni kui nad tagasi sõitsid. Uurija K. oli Pärnust helistanud ja

öelnud, et toovad nad Tallinnasse.

36. Suhtluses 27.07.2022 küsis D. G. E. Gromovilt mida teha ja E. Gromov arvas, et oodata.

D. G. tegi ettepaneku, et teatab politseisse, et ta andis auto ja inimesed on kadunud, et ei saa

kätte telefoni teel. E. Gromov oli umbmäärane avaldades, et ei tea kuid siis, et las helistavad

jah, saab ehk informatsiooni. D. G. arutles, et äkki lastakse nad välja? (II kd, lk 48). D. G.

teatab E. Gromovile kui kõne politseisse tehtud, teatab ka, et tema naine keelab tal E.

Gromoviga suhelda, naine süüdistavat meest, et ta teadis, mida seal veeti. Räägivad ka

omavahel kui palju raha kulub ning, et kui raha tuleb siis kohe tuleb E. Gromov D. G.le seda

tooma.

37. Suhtlus D. G.ga toimus E. Gromovil ka teistes seadmetes. Kohtule on esitatud

21.12.2022-18.01.2023 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll 29.08.2022 E. Gromovi

kinnipidamisel ja temaga seotud kohtade läbiotsimistel ära võetud mobiiltelefonide osas koos

tõlke ja lisaga CD-plaadil (kd 2, tl 174-202). Vaadeldud mobiiltelefonidest ja seadmetes

sisalduvatest andmetest tehti failisüsteemi koopiad ning sellest omakorda loodi raportfailid,

mida vaadeldi tarkvara XAMN abil. Telefonidest leitud kõnedest tehti tabelid, kus on näha

kõnedes osalised, nende telefonide numbrid, kõnede toimumise kuupäevad, kellaajad, kõne

kestvused, kõne suund ja suhtlusrakendused, mille kaudu kõned toimusid. Telefoni Motorola

oli kasutatud 20.08.2022 kolme sissetuleva kõne teostamiseks kell 16:38-17:54. Tahvelarvutist

Nokia koos SIM-kaardiga leiti andmed suhtlusrakenduse vestlustest ning nende kohaselt

suhtles E. Gromov perioodil 24.06.2022 kuni 05.08.2022 aktiivselt D. G.ga (kes kasutas nr-t

+372XXX). Räägiti nii auto rentimisest kui juhtidest, D. ei teadnud palju ta raha saab ja ootas

E. Gromovi poolset infot, kes auto järele tuleb, kauaks jne. Samuti nähtub suhtlusest, et D. G.

naine pole olukorraga rahul ning mees pidi teda veenma, et anda auto inimestele, kes poleks

süüdimõistetud (vestluses arutlevad mehed omavahel, et kas juht oli adekvaatne, et E. Gromov

on edastanud info, et ta ei taha enam endisi, vt kd 2, lk 180). Vestlusest nähtub, et autosid ka

valitakse juhtide poolt, hinnatakse kas pikka vahemaad nagu 3500 km sõita saab ning tahetakse

mugavusi nagu nt püsikiiruse hoidja. Nähtuvalt vestlusest organiseerib autosid E. Gromovile D.

G. kuid juhtidega suhtleb otse ka D. G. ise andes teada E. Gromovile kuidas mees tundus. D. G.

annab 20.07.2022 vestluses teada, et juht ei tahtnud Opeliga sõita ja teatab E. Gromovile

esmalt, et uut juhti on vaja ning seejärel 20 minutit hiljem ütleb, et see kas uut juhti on vaja või

ei peab E Gromov ise uurima kuid auto on valmis, paak on täis. D. G. teatab ka selles suhtluses,

et talle tuli Lätist trahviteade 20 eurosele trahvile, mille Margus sõitis 23.06 ning pilt (toimikus

loetamatu) trahviteatest. 20.07.2022 annab E. Gromov D. G.le teada, et järgmisel päeval on

autot vaja, kl 10-11, täpsustades kas Opel Zafira või VW Passat ja D. G. teatas, et läks Passat ja

kirjeldas juhti kui vaest kirikurotti nagu nemad ise olid E. Gromoviga 20 aastat tagasi (vt kd 2,

tl 183). E. Gromov saatis peale auto võtmist, samal õhtul andmed, kes auto juhiks osutus (A.

R.), samuti konto nr ja aadressi ja D. G. organiseerib A. R.le raha, kannab üle või laseb üle

kanda ja annab sellest E. Gromovile teada viitega, et tahab raha tagasi saada. 27.07.2022 kui oli

tulnud ilmsiks, et sõiduk koos meestega peeti Pärnumaal kinni teatas D. G. E. Gromovile, et ta

naine tapab E. Gromovi ära ja teda temaga koos ja räägivad varjatult kinnipidamisest, rahadest

ning E. Gromov avaldab, et ignoreerib tellijat juba 2 päeva (vt kd 2, tl 185) kui D. G. küsis mis

tellija räägib. Vestlusest nähtub, et E. Gromov nõuab D. G.le kelleltki 1700 eurot auto eest kuid

E. Gromov leiab, et teda on alt veetud. E. Gromov soovitab D. G.l politseist uurida mis autoga

edasi saab. Samas tahvelarvutis on E. Gromov suhelnud 20.07.2022 ka I.T.´iga (kes kasutas nr-t

+37XXX), kellele E. Gromov teatas, et meest nähti Rakveres kui ta sõitis Tallinna poole ning

tekkis mingi probleem mida I. T. ise lahendab ja lepivad kokku omavahel ka kohtumise.

38.

21.12.2022-18.01.2023 koostatud asitõendi vaatlusprotokollis on kajastatud ka infot mis

ei ole käesoleva süüdistusega puutumuses. Nt Tahvlis olevast pildialbumist on vaatlusprotokolli

välja toodud pilt passist T. K. nimele. Samuti telefonist Samsung leiti suhtlusrakenduse Viber

vestlus, milles on näha vestlused ajaperioodil 17.10.2021-01.11.2021 E. Gromovi ja S. P. vahel,

mille sisu ei oma kohtu hinnangul tähtsust menetletavas kriminaalmenetluses. Ajaperioodil

27.07.2022-23.08.2022, s.o siis peale J. B. ja A. R. kinnipidamist on sama telefoni teel

suheldud O. T., kes räägib lennust Berliini ja küsib E. Gromovilt kas D. (tuvastatud kui D. I.)

jõudis kohale, kas keegi läks talle vastu Berliinis. E. Gromov maksis naisele lennupileti eest

raha ja E. Gromov teatab, et otsib võimalusi Ta (D. kui konteksti arvestada) tagasi saada ja väga

kiirelt teatab naisele, et leidis Madriidis inimese. Naine palub abi viia riideid, toitu öeldes, et

mehel pole ju midagi, isegi dokumente mitte. E. Gromov teatab naisele, et V. (konteksti mõistes

V. S.) ei tohi midagi kuulda ja naine nõustub sellega, täpsustades, et V. pole midagi vaja, et nad

suitsetavad koos kanepit ja neil on kõik korras. Naine teatab, et talt võeti ka koer ära.

Vaatlusprotokollist on näha, et E. Gromovile saadetakse sms S. G. poolt 03.08.2022 ning

teatakse, et D. I. kirjutas O.le ja palub helistada talle tagasi.

39. Kohtule esitatud 04.01.2023 koostatud jälitustoimingu protokollist koos lisa CD-

plaadiga (kd 3, tl 71-227) nähtub, et nii V. S.l kui E. Gromovil on raske leida inimesi kes

sõidaks narkootikume tooma. Kuivõrd protokoll kajastab sündmusi varasemast perioodist kui

süüdistuses etteheidetud peab kohus vajalikuks märkida, et enne süüdistuses toodud perioodi

toimunud sündmusi kohus ei hinda. Selle hulka läheb nt J. B. ebaõnnestunud käik Peruusse mis

samuti oli organiseeritud E. Gromovi ja V. S. poolt nagu Saksamaale minek ja mida kajastab

suur osa protokollist. Tähtsust käesoleva süüdistuse kontekstis võib omada asjaolu, et sealse

reisi planeerimise suhtlus telefonis on arutatud varjatult, rääkides kõnedes hoopis

santehnilistest töödest kuid nad ei suuda konspireeritult lõpuni rääkida, E. Gromov ütleb V.

S.le, et ei saa ka ise sõita kuna on tingimisi (kd 3, tl 113). Tingimisi karistus ei ole kuidagi

takistuseks santehniliste tööde tegemisel seega saab kohus aru, et räägiti tõenäoliselt

narkootikumide vedamisest mille osas neile süüdistust paraku esitatud ei ole. Narkootikumide

veo planeerimisele viitavad antud jälitusprotokollis veel teisedki asjaolud, nt lepiti kokku, et J.

B. saadab iga päev pilte, et jääks mulje, et ta on turist, samuti J. B. avaldab ühes kõnes, et võib

kinni iga hetk minna selle eest. Ka tol korral sarnaselt Saksamaa reisiga organiseeris ja andis

raha E. Gromov. Too reis ebaõnnestus, kuna J. B. võttis kogemata kaasa enda vana, kehtetu

passi ning uue, kehtiva passi toimetamine E. Gromovi poolt võttis aega täpselt nii kaua, et J. B.

suutis reisiraha Saksamaal ära kulutada. Selle reisi luhtaminekuga kaotasid nad S. S. sõnul

protokollist nähtuvalt kusagil 12000 eurot. Samast protokollist nähtub, et nii V. S. kui E.

Gromov võtavad ühendust päris mitmete inimestega süüdistuses etteheidetud Saksamaa reisi

teostamiseks kuid neid saadab sageli ebaõnn kuna inimesed joovad, tarbivad narkootikume ega

ole kohusetundlikud. Seda ilmestab nt asjaolu, et 26.06.22 hakkab E. Gromov otsima inimest,

kes sõidaks Saksamaale. Helistas G.T. vennale. 28.06 pidi see juht võtma peale Vilde tee 94

inimese ja sõitma hakkama aga see inimene jõi end täis vms ja jäi minemata. E. Gromov otsis

siis edasi, helistades J. M.le seejärel P. F.le. Gromov pakub 100 eurot päevas + kõik kulutused

makstakse kinni. E. Gromovil olid selged nõudmised kullerile, välimuselt peab olema enam-

vähem, rahulik, normaalne (3 kd, tl 187). Nähtuvalt protokolli sisust peavad nii E. Gromov kui

V. S. pidevalt kontrollima kas isik on usaldusväärne, kellegile neist ei tohi anda raha sest siis

nad kaovad ära ja on aru saada, et nii V. S.l kui E. Gromovil on suured usaldusprobleemid

nende isikute suhtes, keda nad üritavad oma töödeks palgata. Kokkuvõtlikult püüavad nad

mõlemad leida sobivat isikut kuid parimaks valikuks jääbki A. R., teised veavad neid alt

kulutades raha ja kadudes ära.

40. Eelavatud jälitustoimingu protokollidest ja 21.12.2022-18.01.2023 koostatud asitõendi

vaatlusprotokollist tulenevalt on kohtule selge, et E. Gromov ja V. S. pidid olema omavahel

kokku leppinud, milleks ja millal J. B. ja A. R. Saksamaale saadetakse. Oli plaan kust keegi

kellegi peale võtab, millise autoga minnakse ning kuidas kulud kantakse ehk E. Gromov

koordineeris nii J. B. kui ka A. R. tegevust nende liikumiste osas ning määras Eestis

konkreetsed kohtumiskohad (nt XXX, XXX). Nähtuvalt kõnedest on E. Gromovil olnud

otsustav roll kuna jälgis nii J. B. kui A. R.ga suhtlust ning tegevuste kulgu - helistas, kontrollis

täpset asukohta ning tundis muret ka kiiruskaamerate ja trahvide pärast. E. Gromov hoidis

kontakti nii J. B., A. R. kui V. S.ga ning reageeris kohe, kui keegi jäi kättesaamatuks või tekkis

viivitus (nt A. R. või J. B. kättesaamine pärast Saksamaalt naasmist). Vähetähtis ei ole seegi, et

E. Gromov oli isikuks, kes korraldas rahastamist — jagas A. R.le kütuseraha, küsis kulude

kohta aru ning otsustas, kui palju raha saata ja millisest pangast see kiirelt liigub. Samuti

lahendas E. Gromov trahviküsimused, sekkus kuigi trahvid olid saadetud kolmandatele

isikutele (nt J. G.ale), ning korraldas nende hüvitamise D. G.le. Tuleb tõdeda sedagi, et pärast

A. R. ja J. B. kinnipidamist ööl vastu 26.07.2022 oli just E. Gromov see, kelle poole pöördusid

teised inimesed (nt D. G.) võimalike juhiste saamiseks. Nt suunas E. Gromov D. G.t suhtlema

politseiga ja hindas võimalikke järgnevusi. Seega saab 25.08.2023 jälitustoimingu protokollist

koos tõlkega (kd 2, tl 16-124) järeldada, et E. Gromov ei olnud pelgalt transpordi, side või

töötaja vahendaja ja korraldaja, vaid isik, kellel pidi olema ülevaade kogu tegevuse

ülesehitusest, osalejatest, finantsidest ja riskidest kuna E. Gromovi poolt antud suunised olid

detailsed ja konkreetsetes olukordades otsustavad. Kuivõrd E. Gromovilt oodati juhiseid saab

eeldada, et tal oli teatav vastutus korralduse terviklikkuse eest.

41. Kohus peab usutavaks, et raha, mida E. Gromov sõitudeks jagas on tulnud Venemaalt.

Kohus kuulas üle tunnistaja R. A., kelle ütlustes ei ole põhjust kahelda. R. A. teab E. Gromovit

ca 10 aastat. Ütluste kohaselt 2022 aastal ta suhtles E. Gromoviga ning tunnistaja kinnitas, et

tema on E. Gromovile raha andnud. Raha mida tunnistaja jagas oli pärit kelleltki A. Venemaalt

kellega tunnistaja suhtles vaid telefonitsi. Tunnistaja suhtles A. läbi suhtlusportaali Wickr ning

enda mäletamist mööda sai tunnistaja raha sellelt mehelt 5-6 korral. Raha oli mõeldud

erinevatele inimestele edasi andmiseks ja selle raha vahendamise eest sai tunnistaja tasu

erinevates summades. Tunnistaja küsis A. oma sõnutsi kas tegemist on kriminaalse rahaga ning

sai eitava vastuse, rohkem selle kohta ta ei uurinud. Ütlustest nähtuvalt juulis 2022 käis E.

Gromov raha järel tal kodus ning selle raha andis tunnistaja ema E. Gromovile kuna teda ennast

polnud kodus. Tunnistaja ei mäletanud istungil aegasid kuid kinnitas, et on ka ise E. Gromovile

raha andnud ning seda A. palvel. A. palvel otsis tunnistaja ka rendiautosid või rendijuhte,

selliselt ühel korral palus sõbral D. I.il, kes on ühtlasi taksojuht, käia Saksamaal. Juht sai

käimise eest raha kuid täpsemalt ei teadnud tunnistaja kui palju ning mis ajal see D. I. seal käis.

Tunnistaja teab ka D. G.t kui autode rentijat. Samuti teadis tunnistaja A. R.t, kohtus temaga

vanglas kuid siis ei suhelnud omavahel, ka temale viis tunnistaja 2022 aastal ühe korra raha

(300 või 500 eurot) mida Aleksander palus. Suhtlus tundmatu A.ga katkes asjast kui E. Gromov

kinni peeti, siis sai ka tunnistaja aru, et tegemist on olnud kriminaalse rahaga. Tunnistaja sai E.

Gromoviga tuttavaks läbi V. S. kellega kohtus vanglas viibides narkokuriteo eest. Kui E.

Gromov vabanes siis ta tahtis luua oma ettevõtte aga kuna tal kuulutati välja eraisiku pankrott

ei saanud ta seda teha. Siis leppisid nad V. S.ga kokku, et V. S. avab enda nimele firma X OÜ.

42.

21.03.2024 kuulati kohtus üle eristaatuses tunnistaja V. S.. Kohtu hinnangul tõendavad

V. S. ütlused usaldusväärselt üksnes seotust E. Gromovi, A. R., J. B.ga – suhtlust omavahel

ning asjaolu, et V. S. saatis A. R. ja J. B. Saksamaale tööd tegema. Ülejäänud osas on ütlused

ebausaldusväärsed kuna V. S. ei suuda vastata selgelt prokuröri küsimustele näiteks nagu mis

tööd ta mehed Sakamaale tegema saatis või mis grammi pidi A. R. talle sealt ka proovimiseks

tooma. Jälitusprotokollidest on selgelt aru saada, et A. R. saadeti Saksamaale narkoaine

testimiseks ning kui see on kvaliteetne siis Eestisse toomiseks, selle ülesande andis talle V. S.

kes oli oma tegevuse kooskõlastanud E. Gromoviga. Kokkuvõtlikult ilmneb V. S. ütlustest, et

ta puikleb vastu küsimustele mis puudutavad detaile narkootilise aine kohta. V. S. ei teadnud

ütluste kohaselt mis tööd A. R. ja J. B. tegema lähevad, info, et vaja on isikuid, kes sõidaks

Saksamaale ning V. S. lihtsalt leidis nad. Info kuna, kuhu tuli Venemaalt või läbi E. Gromovi.

Täpsemaid detaile V. S. ei teadnud. Samuti ei teadnud ta mida A. R. Saksamaal proovima pidi

kuid palus endale samuti grammike tuua. V. S. ei suutnud selgitada miks kogu aeg helistas ja

uuris kuidas A. R.l seal ikkagi läheb, organiseeris rahalisi vaheneid, majutust, auto jmt. V. S.

ütles A. R.le, et juhised kuhu minna, saab kellegilt teiselt, kohtule selgitas, et tema vaid

vahendas infot mis tuli Venemaalt tundmatult D./S. kuid detaile ta ei teadnud. Kohus veendus,

et V. S. teadis väga täpselt, et Saksamaalt oli vaja tuua narkootilisi aineid, otsis selleks

inimesed koos E. Gromoviga ning organiseeris kõik vajaliku koos E. Gromoviga kuid kohtus ta

seda tunnistada ei soovinud kuivõrd teadis, et tegemist on ebaseadusliku tegevusega.

43. E. Gromov end oma kohtus antud ütlustes süüdi ei tunnista. Ütlustes selgitas E.

Gromov, et tunneb V. S.t üle 20 aasta, nad tutvusid vanglas viibides. E. Gromovi sõnul nad

tegid V. S.ga koostööd – E. Gromovil olid tuttavad kes pakkusid tööd ja V. S.l olid töötajad kes

oskasid midagi teha. E. Gromov tegeles töötajate värbamisega ka vanglas viibides. Ütluste

kohaselt olid tal tutvused erinevatest riikidest ja tema poole pöörduti juba vanglas viibides 2018

aastal, et kas ta leiab töötajaid. Leidis ta töötajaid läbi telefoni, helistas neile, kes on vanglas

istunud või vabaduses töötud. E. Gromovi sõnul oli vaja leida tal autojuhte, veoauto juhte,

keevitajaid, santehnikut, elektrikut ja abitöölisi ehituse valdkonnas. E. Gromovi sõnul oli vaja

leida tal töötajaid nii Eestisse kui teistesse riikidesse - Saksamaa, Rootsi, Soome, keegi lendas

isegi kaugemale. Tasud töötajate leidmise eest olid ütluste kohaselt erinevas suuruses, vastavalt

kokkuleppele.

44. Ütluste kohaselt oli E. Gromovil Viru vanglas vangistuses viibides kambrikaaslaseks A.

N., kes saadeti välja Eestist Venemaale. 2018 aastal tegi A. N. E. Gromovile ettepaneku osta

Eestist brändiriideid ja viia Venemaale. Siis oli A. N.ile tarvis ka töölisi, veoautojuhte ja veel

mingeid abitöölisi ning nende leidmiseks helistas ta E. Gromovile. Vanglast vabanedes, samal

päeval toodi E. Gromovile telefon, toojaks oli D. R. ning koos telefoniga toodi 500 eurot ning

öeldi, et talle helistab Saša, kellega E. Gromov vanglas suhtles. Esmalt pidi E. Gromov leidma

veoautojuhi, seda tööotsa pakkus ta sõbra isale A. B.. Pärast seda oli veel vaja autojuhte. 2021

aasta lõpus andis E. Gromov A. N.ile V. S. kontakti öeldes, et ka tema võib talle töötajaid leida

kuna E. Gromov oli ise ülekoormatud. V. S. töötajad olid aga inimesed, kes ei töötanud ning

nende tõttu tulid finantsilised probleemid.

45. 2022 aasta suvel leidis V. S. mingi töötaja kes pidi sõitma kuhugi kuid unustas passi

vms ning sellest tekkis A. N.ile mingi rahaline kahju ning kuna V. S. organiseeris selle töötaja

ähvardas A. N. V. S.l teise jala maha lõigata seepärast kuna A. N. jäi võlgu sellepärast

kellegile. E. Gromovi sõnul oli palju töötajaid sellega seotud, tol korral ühines ta selleks, et

kuidagi selgusele jõuda, mis oli juhtunud. Tol suvel V. S. palus E. Gromovil tuua tema leitud

töölisele kohvri, E. Gromov viis 2 kohvrit kokku kuna esimene ei sobinud, olevat liiga väike. E.

Gromov arvab, et talle andis info missugune see kohver peaks olema A. N.. Tol korral töötajaks

oli J. B., kellele V. S. sõnutsi ei tohtinud raha anda kuna kulutab selle kohe ära. E. Gromov

selgitas, et ei teadnud milleks J. B.le kohvrit vaja läks kuid A. N. palus talt leida kohver kuna

V. S. oli invaliid ning ta aitas siis neid. Raha kohvrite eest sai E. Gromov tagasi läbi Ahtõrski.

Siis ütlustest nähtuvalt selgus, et J. B. olles Saksamaal avastas, et tal on aegunud pass kaasas,

siis helistas E. Gromovile V. S. või A. N. palusid E. Gromovil uus pass minna võtta J. B. ema

juurest ning lennujaama viia see. E. Gromov koos J. B. emaga läksid lennujaama ja otsisid

lennukit, et pass Berliini saata kuid sellest ei tulnud midagi välja. J. B. ema leidis kellegi kes

viis passi Saksamaale bussiga. E. Gromovi sõnul ei teadnud ta täpselt kuhu J. B. lendama pidi,

igatahes ta jäi lennust maha ning A. N. otsis taga nii V. S.t kui seda J. B.. E. Gromov suhtles

edasi V. S.ga, tundis ka vastutust kuna tema andis V. S. kontakti A. N.ile.

46. Läbiotsimisel leitud telefonide kohta selgitas E. Gromov, et ta tegeles telefonide

parandamisega, et tal oli terve kast telefone mida on parandatud. Internetipulk oli naiselt

jäänud, tahvelarvuti oli tema oma, Xiomi oli tema üürniku N. K.i oma, Sony Xperia andis talle

V. S. ja Huawei andis talle A. N.. Motorolat kandis endaga kaasas, et suhelda A. N.iga.

Koeratoidust sai E. Gromov oma sõnul teada alles süüdistusaktist, teatas, et see oli N. K.i oma.

N. K. on tema üürnik XXX asuvas korteris ning tal oli nii koer kui kass. N. K. kuulati üle

kohtueelselt kuid koeratoidu kohta keegi temalt midagi ei küsinud, samuti ei küsitud

süüdistatava enda käest. Läbiotsimisel leitud raha osas teatas süüdistatav, et see on vangla

rahandusministeeriumi kontol, seda ei arestitud.

47. Leitud kaalu, vaakumpakendaja osas leidis süüdistatav, et need olid seente jaoks

mõeldud, tal on külmik täis vaakumpakendatud seeni, tegi ka avalduse, et tagastatakse need

asjad.

48. Kinnipidamisel äravõetud sularaha oli E. Gromovi sõnul sellest, et tol päeval oli tal

palgapäev ja kuna tal oli endal pankrot siis tööandja maksis talle osaliselt sularahas.

49. Kohus ei pea E. Gromovi ütlusi usaldusväärseks, kuivõrd need on selgelt

ennastõigustava iseloomuga ega kattu kohtueelses menetluses kogutud tõenditega.

Kokkuvõtlikult selgitab E. Gromov, et ta vahendas tööjõudu. Juulis 2022 otsis J. B. tööd ja

enne seda just A. N. soovis leida endale autojuhti, et kedagi Saksamaale viia kuid ta ei teadnud

mis edasi. Sõidu eest pidi makstama 100 eur päev ja aega pidi võtma asi 5 päeva. Tol korral

otsiti veel kedagi kes viiks oma autoga Saksamaale inimese. J. B.l oli auto kuid sellel polnud ei

ülevaatust ega kindlustust. A. N. andis raha, et ta saaks asjad tehtud kuid J. B. auto ei läbinud

tehnoülevaatust. E. Gromov võttis asjaajamise enda peale kuna V. S. ei soovinud J. B.ga

suhelda. E. Gromov on esitanud üksikasjalikke, ent vastuolulisi seletusi oma rolli kohta,

kirjeldades ennast valdavalt passiivse ja abivalmina, samal ajal kui tema seotus sündmustega on

püsiv, korduv ning loogiliselt viitab teadlikule ja sihipärasele tegutsemisele. E. Gromov väidab

järjepidevalt, et ta tegutses kolmandate isikute palvel, ei teadnud täpselt tegevuste sisu või

eesmärki ning piirdus pelgalt juhusliku või heatahtliku abistamisega. Selline seletusviis, kus

igale uurimisandmetega seonduvale asjaolule leitakse kohe vastus, mis süüdistatavat õigustab

või tema rolli vähendab, viitab katsele vältida vastutust. Ütlustes on tunda läbivat püüdlust

suunata vastutus teistele (nt A. N., V. S., J. B.), millega kaasneb valikuline mälulünk just nende

asjaolude osas, mis võivad süüdistatavat negatiivselt mõjutada. Lisaks on esitatud seletused

mitmes osas ebausutavad, puudub loogiline seos tegeliku elu- ja töökorraga, ning need ei leia

kinnitust objektiivsete tõenditega. Samuti on süüdistatava jutustustes vastuolulisust ja kohatist

liialdust detailide osas, mis loovad mulje, et seletused on konstrueeritud tagantjärele selgituste

andmiseks, mitte sündmuste ausaks kirjeldamiseks. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et E. Gromovi

ütlused ei ole usaldusväärsed ning neid ei saa pidada piisavaks alusmaterjaliks tema süü

puudumise või vastutuse välistamise tõendamisel.

50. Tõendite kogumisest ja hindamisest nähtub, et E. Gromovil oli narkootilise aine

ebaseadusliku käitlemise toimepanemisel oluline ja keskne roll, mis väljendus eelkõige tema

tegevuses kogu toimingu organiseerimisel ja osalejate suunamisel. E. Gromov koordineeris

sõitude ajakava ja marsruute, andis juhiseid osalistele (sh A. R.le ja J. B.le), jälgis toimuvate

etappide kulgu ning korraldas vajalike rahaliste vahendite jagamist. E. Gromovi pidev ja

aktiivne suhtlus teiste kaassüüdistatavatega, konkreetsed korraldused (sh auto liikumise,

peatumiste ja telefoni kasutamise kohta) ning reageerimine tekkivatele olukordadele (nt

trahvid, rahapuudus, kinnipidamised) viitavad sellele, et E. Gromovi roll ei piirdunud passiivse

kõrvalosalemisega, vaid ta aitas kuriteo toimepanemisele otseselt ja oluliselt kaasa. Seega

kvalifitseerub E. Gromov käesolevas asjas kaastäideviijaks, kuna ta osales narkootilise aine

ebaseaduslikus käitlemises ühise tahtluse ja koordineeritud tegevuse raames, panustades kuriteo

edukasse teostamisse selle planeerimis- ja elluviimisetappides.

51. KarS § 21 lg 2 kohaselt kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja

kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Kaastäideviimine on ka

see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Tegemist

on omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu

ta oleks seda ise teinud. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb KarS § 21 lg 2

esimest lauset sisustada teovalitsemise teooriast lähtudes kui funktsionaalset teovalitsemist.

Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks

tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, kuid

kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate

sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Iga täideviija panus süüteo toimepanemisse

peab olema oluline, mis tähendab, et isiku süüditunnistamiseks kaastäideviijana peab kohus

sellist järeldust põhjendama ja ära näitama need faktilised asjaolud, mis on aluseks väitele, et

konkreetne isik on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani

realiseerimisse (vt RKKKo 3-1-1-10-15 p 12 koos edasiste viidetega).

52. Eelkõige jälitustoimingu protokollides fikseeritust nähtub tegutsemine isikute grupis,

suhtlusliinid ja ülesannete jaotus. Menetluse käigus on tuvastatud, et grupi tegevus on olnud

pigem organiseeritud ning narkootilise aine veoks oli ette nähtud tööjaotus selliselt, et V. S. ja

E. Gromov organiseerisid narkootiliste ainete vedu, A. R. ja J. B. olid töö tegijad. E. Gromov ja

V. S. koordineerisid grupi erinevate osade tegevust ja kommunikatsiooni kuid kohtule esitatud

materjalidest tuvastas kohus pigem, et. V. S. oli grupi peamine initsiaator ja korraldaja ning E.

Gromov aitas teda. Kogumina jõudis kohus järeldusele, et E. Gromov ja V. S. ühiselt

planeerisid reisi Saksamaale ja tagasi, leidsid selleks vahendid (auto ja raha), värbasid osalejad

(leidsid kullerid kes sõidaksid, narkoainet kohapeal prooviksid) ja panid paika logistika (millal,

kust, millega Saksamaale ja sealt tagasi liikuda). Selle kõige teostamiseks pidi olema E.

Gromovil ja V. S.l ühine teoplaan. E. Gromov lubas kulleritele tasu ning kattis kõik reisiga

seotud kulud (organiseeris auto, andis või organiseeeris raha kütuse, majutuse, toidu jaoks).

Kogu transpordi vältel Saksamaalt Eestisse andsid E. Gromov ja V. S. J. B.le ja A. R.le

pidevalt juhiseid. Nad suunasid A. R. ja J. B. Berliinis narkootilist ainet hankima ja juhendasid

neid tagasiteel. E. Gromov hoidis end ka kursis grupi liikumise ja transporditava narkootilise

aine asukohaga ning juhendas, kuhu narkootiline aine Eestis toimetada. Seega on käesolevas

menetluses tuvastatud, et E. Gromovi roll oli sarnaselt V. S.ga kriitilise tähtsusega kogu

tegevuse läbiviimisel, juhendades transpordi protsessi algusest lõpuni. Jälitustoimingu

protokollides fikseeritust nähtub, et oma tegevuse kooskõlastas E. Gromov eelkõige V.

Splavaga ning nende tegevus oli kantud ühtsest tahtlusest ning mõlema panus kuriteo

toimepanemisse oli oluline. Grupi organiseeritud koostööd iseloomustab asjaolu, et E.

Gromovil puudus otsene suhtlus mõndade kaastäideviijatega nii nagu V. S.lgi. Nt esialgu

puudus otsene suhtlus A. R.ga (see oli V. S. ülesanne) ning rahasid organiseeris E. Gromov J.

B.le ja A. R.le läbi teiste isikute. Just ühise kooskõlastatud tegevuse tulemusena sai

narkootikumide käitlemine võimalikuks.

53. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et E. Gromov tegutses suures koguses narkootiliste

ainete ebaseadusliku käitlemisega isikute grupis ühiselt ja kooskõlastatult koos V. S., A. R. ja J.

B.ga. Grupi liikmete tegevus oli kooskõlastatud, st iga grupi liige teadis kus ja millal ta olema

peab ning mis on tema roll. A. R. ja J. B. sõitsid V. S. ja E. Gromovi korralduste ja juhiste järgi

ning E. Gromovi vahendusel saadud sõidukiga ja tema kaudu organiseeritud raha arvelt Eestist

Saksamaale. A. R. ja J. B. kohtusid V. S. poolt antud kontaktinfo abil Berliinis O. S.ga, said O.

S. käest Berliinis koeratoidu kottidesse peidetud narkootilise aine mille järel toimetasid V. S. ja

E. Gromovi juhiste alusel narkootilise aine sõidukiga Saksamaalt Eestisse. Narkootilise aine ja

sõiduki pidid A. R. ja J. B. üle andma Tallinnas E. Gromovile tolle poolt etteantud aadressil.

54. Karistusregistri andmetel on E. Gromovil kaks kehtivat kriminaalkaristust KarS § 184 lg

2 p 2 eest, seega on E. Gromov varem toime pannud isikuks (lg 2 p 2) ning ka see kooseisu

objektiivne külg on täidetud.

55. E. Gromovi tegu vastab KarS § 184 lg 2 p 1, 2 objektiivse süüteokoosseisu tunnustele.

Subjektiivne külg

56. Subjektiivse külje hindamisel leiab kohus, et isik tegutses narkootilise aine käitlemisel

kavatsetusega. Tuvastatud narkootilise aine kogusest piisanuks keskmiselt 750 inimesele

narkootilise joobe tekitamiseks. Kuigi kohtumenetluses jäi selgusetuks mis ajendil E. Gromov

tegu toime pani, on eluliselt usutav, et E. Gromov tegutses ärilisel eesmärgil teenida hõlptulu.

Kohtu hinnangul teadis varem narkootiliste ainete käitlemisega korduvalt tegelenud

süüdistatav, et käitleb suures koguses narkootilist ainet. Seega ei saanud E. Gromovi tegevus

olla juhuslik, vaid teadlik ja eesmärgipärane. Suhtlus teiste grupiliikmetega toimus

konspireeritult, see viitab selgele soovile vältida vahele jäämist ja kuriteo avastamist, mis

omakorda viitab süüdistatava tahtlikule ja teadlikule osalemisele kuriteo toimepanemisel. E.

Gromov andis nii silmast-silma kohtumistel kui ka telefoni teel juhiseid, kontrollis asukohta ja

planeeris marsruudi - see kõik oli suunatud kuriteo teadlikule ja kavandatud toimepanemisele.

57. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine. Eeltoodust

tulenevalt tunnistab kohus E. Gromovi süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi

Karistus

58. KarS § 184 lg 2 p 2 näeb karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse.

Karistuse mõistmisel on lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine

määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad

asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.4 Käesoleval juhul

on keskmine karistusmäär 9 aastat vangistust. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones

lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge

ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki.5 Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt

arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid.6

59. Käideldud narkootilise aine kogus oli suur ning vaatamata sellele, et ette heidetakse ühe

kuriteo toimepanemist mõjutab aine kogus kaheldamatult E. Gromovi süü suurust. Et KarS §-

ga 184 kaitstavaks hüveks on rahvatervis, mõjutab süü suurust nii rahvatervise ohustamise

määr ja käideldud keelatud aine kogus. Riigiülese kuriteo toimepanemine viitab ka sidemetele

kuritegeliku maailmaga ja võrreldes siseriikliku narkodiilerlusega, on kohtu hinnangul tegemist

ohtlikuma kuriteo ja seeläbi ka suurema süüga. Samuti ei olnud tegemist juhusliku ja E.

Gromovi puhul ühekordset laadi eksimusega. Kuivõrd A. R. ja J. B. said kinnipeetud ning

narkootiline aine ära võetud ei olnud teol suuremaid tagajärgi. See on kohtu hinnangul oluline

tegur, mis vähendab teo faktilist kahju. Kuigi narkootikumide käitlemise näol on tegemist

olulise kuriteoga, tuleb arvestada, et süüdistuses etteheidutu oli üksik episood. Kohtupraktikas

on levinud, et raskema süüga juhud hõlmavad mitmeid korduvaid ja pikaajaliselt toime pandud

tegusid, mis viitavad süsteemsele ja püsivale kuritegevusele. Käesoleval juhul oli tegemist

üheainsa ja katkestatud transpordiga. See asjaolu vähendab teo ohtlikkust ja seega ka E.

Gromovi süü suurust.

60. Arvestades E. Gromovi teopanust (vt käesoleva lahendi p 52-53), käideldud narkootilise

aine kogust, asjaolu, et tuvastati ühe kuriteo toimepanemine ning kõiki kriminaalasjas kogutud

materjale leiab kohus, et E. Gromovi süü saab hinnata suuresti alla keskmise määra.

61. Kuigi E. Gromov pani toime narkootilise ainega seotud kuriteo, olles varasemalt

karistatud sarnaste kuritegude toimepanemise eest tuleb tõdeda, et varasemad teod jäävad

aastate tagusesse aega. Karistusregistri andmetel on E. Gromovil kaks kehtivat

kriminaalkaristust. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 26.01.2017 otsuse nr 1-17-657 järgi

karistati teda KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistusega 3 aastat tingimisi

katseajaga 3 aastat (26.01.2017-25.01.2020). Samuti Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja

29.03.2018 otsuse nr 1-17-9502 järgi karistati E. Gromovit KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi

liitkaristusena vangistusega 5 aastat 11 kuud 25 päeva. E. Gromov kandis sellest ära 4 aastat 23

päeva vangistust ning vabastati ennetähtaegselt 10.05.2021 (Viru Maakohtu Narva kohtumaja

22.04.2021 kohtumäärusega 1-17-9502), katseajaga 1 aasta 11 kuud 2 päeva (10.05.2021-

11.04.2023). Seega ärakandmata karistus E. Gromovil jäi 1 aasta 11 kuud 2 päeva. Eelnevast

järeldub, et vaatamata varasemale korduvale karistatusele on E. Gromov jätkanud samalaadsete

kuritegude toimepanemist. E. Gromovi sellises käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge

4 RKKKo 11.06.2018 nr 1-17-1629/44, p 28

5 RKKKo 12.12.2012 nr 3-1-1-1132, p 9.1.

6 RKKKo 17.05.2013 nr 3-1-1-52-13, p 19.

ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see viitab, et E. Gromov ei ole aru saanud talle

varasemalt mõistetud karistuste tähendusest. Varasemad karistused ei ole omanud kasvatavat

mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Uue samalaadse kuriteo toimepanemine kinnitab

kohtu veendumust, et süüdistatav võib olla vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale.

62. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka teiste grupi liikmete teopanust ja neile määratud

karistusi. Kohtule esitatu kohaselt on nii V. S., A. R. kui J. B. karistatud sama kuriteo

toimepanemise eest ning nende suhtes kohaldati alammäärale lähedast karistust. E. Gromovi

teopanus oli pigem võrdne V. S. teopanusega, seega on proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise

printsiibist lähtudes põhjendatud ka E. Gromovile alammäärale lähedase karistuse määramine.

63. Kohtu poolt ei tuvastatud käesolevas kriminaalmenetluses ühtegi E. Gromovi karistust

kergendavat ega raskendavat asjaolu. Kuigi prokurör leidis, et E. Gromov on kuriteo toime

pannud omakasu eesmärgil (KarS § 58 p 1) ja pidas seda karistust raskendavaks asjaoluks, ei

leidnud see väide kohtumenetluse käigus objektiivset kinnitust. Prokurör ei esitanud E.

Gromovi isikliku omakasu motiivi tõendamiseks piisavalt veenvaid objektiivseid tõendeid ega

põhjendusi. Seetõttu ei saa kohus omakasu motiivi karistuse määramisel raskendava asjaoluna

arvesse võtta. Karistuse määramisel tuleb kohaldada proportsionaalsuse printsiipi ning võtta

aluseks vaid need asjaolud, mis on kohtumenetluses tuvastatud ja tõendatud. Kuna prokuröri

viidatud raskendav asjaolu jäi tõendamata, mõistetakse karistus ilma selle mõjuta.

64. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus E. Gromovile põhjendatud karistuseks KarS § 184

lg 2 p-de 1, 2 järgi 3 aastat vangistust. Kohus selgitab, et karistus peab olema piisav, et

avaldada edaspidi mõju ja kaitsta õiguskorda, mis antud juhul on saavutatav ka alammäärale

lähedase karistusega.

65. Kuivõrd E. Gromov pani uue teo toime enne temale varasemalt määratud karistuse

täielikku ärakandmist tuleb mõista liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel. E. Gromovil on kandmata

osa Viru Maakohtu 29.03.2018 otsusega 1-17-9502 mõistetud karistusest, täpsemalt vangistus 1

aasta 11 kuud ja 2 päeva ning sellele tuleb liita uus mõistetav karistus s.o 3 aastat vangistust.

Kohtul puudub siin valikuvabadus, kuna uue kuriteo toimepanemine enne karistuse

ärakandmist kinnitab, et eelnev karistus pole täitnud oma eesmärki (RKKK 3-1-1-25-14 p 8).

Seega mõistab kohus E. Gromovile liitkaristuseks vangistuse 4 aastat 11 kuud ja 2 päeva.

Vangistuse korral arvatakse eelvangistusaeg põhikaristuse aja hulka vahekorras üks

eelvangistuspäev võrdub ühe vangistuspäevaga. KarS § 68 lg 1 alusel arvestab kohus

karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja 29.08.2022-25.11.2024 s.o 2 aastat 2 kuud ja 26

päeva vangistust ja loeb ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 aastat 8 kuud ja 6

päeva.

66. E. Gromovile määratud karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda karistuse kandmisele

asumise aeg. E. Gromovi suhtes on kohaldatud tõkend vahistamise asendamise elektroonilise

valvega, see tuleb jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.

Taotlused

67. Kaitsja Anu Toomäemägi-Kivistik esitas taotluse hüvitada E. Gromovile

süüteomenetlusega tekitatud mittevaraline kahju summas 48 837 eurot ja varaline kahju

summas 22 035.12 eurot. SKHS § 18 lg 1 kohaselt kriminaalasja või väärteoasja

kohtumenetluse kestel esitab isik taotluse kahju hüvitamiseks kohtule. Taotlus esitatakse

maakohtu menetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist. SKHS § 5 lg 1 kohaselt võib nõuda

kahju hüvitamist üksnes siis, kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse

kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p-de 1, 2 või 5 alusel. Kuna käesoleval juhul on E.

Gromovi süü tõendatud ning kohus mõistab süüdistatava talle ette heidetud kuriteo

toimepanemises süüdi, siis ei ole E. Gromovil õigust nõuda süüteomenetlusega tekitatud kahju

hüvitamist ja esitatud taotlused jäävad rahuldamata.

68. Seoses E. Gromovi süüdimõistmisega jäävad kaitsjatasud KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 180

lg 1 alusel tema enda kanda. Seega jätab kohus rahuldamata E. Gromovi kaitsja taotluse tasuda

menetluskuludena lepingulisele kaitsjale S. Reinsaarele makstud tasu hüvitamiseks ning vaidlus

tuleb lahendada tsiviilkohtumenetluse korras.

Menetluskulud

69. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Menetluskulud koosnevad käesolevas kriminaalasjas sundrahast ja kaitsjatasust.

Kohus mõistab menetluskulu süüdistatavalt välja järgmiselt: sundraha KrMS § 180 lg 1 ja

KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise eest 2,5 palga alammäära,

s.o 2215 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses

2296.80 eurot ning kohtumenetluses 8681.74 eurot, seega kokku 10978.54 eurot riigituludesse.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis võiksid tingida menetluskulude vähendamist, seega peab

E. Gromov kokku menetluskuludena hüvitama 13193.54 eurot.

70. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu

varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud

tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kuna E. Gromovil ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid

summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude

hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Seega peab kohus

võimalikuks menetluskulud ajatada 12 kuu peale. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses

tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võttes arvesse menetluskulude suurust, E.

Gromovi väljatrükki töötamise registrist ja maksukohustuslaste registrist määrab kohus KrMS §

180 lg 3 neljanda lause alusel, et E. Gromov peab tasuma menetluskulud ositi 12 kuu jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena summas 1099.46 eurot. Seoses E.

Gromovi süüdimõistmisega jäävad lepingulisele kaitsja tasud KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1

alusel tema enda kanda.

71. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel seoses narkootilise aine

ekspertiisi (ekspertiisakt nr. 22E-AN1169, S. elukohas 29.08.2022 leitud kanep) teostamisega

tekkinud kulu summas 84 eurot (kd 2, tl 192) on välja mõistetud V. S.lt 10.11.2023 kuulutatud

kohtulahendis 1-23-6416 (jõustunud 29.11.2023).

Asitõendid

72. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus küsimuse kuidas

toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate

muude objektidega. KrMS § 126 lg 3 p 1, 2, 4 kohaselt kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes

ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või

tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite

hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; muu asitõend, mille

kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; väärtusetu asi,

piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber.

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde 11 teabekandjat (11 CD-

plaati), mis asuvad kriminaalasja materjalide juures.

Piret Liivo

Maren Urb

Anne Heidmets

kohtunik

rahvakohtunik

rahvakohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/