2-25-278/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Meelis Eerik

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.08.2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-278

Tsiviilasi

Menetlusosalised

B2 Impact OÜ hagi E. B. (B.) vastu võla nõudes

Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), esindaja Anzhela

Ternikova

Kostja E. B. (isikukood XXX, elukoht teadmata)

Hagihind

1682,59 eurot

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista E. B.lt B2 Impact OÜ kasuks põhivõlgnevus 1090,30 eurot ja viivis

301,57 eurot.

3. Välja mõista E. B.lt B2 Impact OÜ kasuks viivis põhinõudelt (1090,30 eurot)

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.01.2025 kuni põhinõude

täitmiseni.

4. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi E. B. vastu intressi 134,41 euro ja võla

sissenõudmiskulu 35 euro väljamõistmiseks.

5. Määrata kindlaks B2 Impact OÜ menetluskulud summas 315 eurot (riigilõiv).

Ülejäänud osas jätta menetluskulude kindlaksmääramise taotlus rahuldamata

kulude põhjendamatuse tõttu. E. B.l kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

6. Jätta B2 Impact OÜ menetluskulud 89% ulatuses E. B. kanda ja 11% ulatuses

B2 Impact OÜ kanda.

7. Välja mõista E. B.lt B2 Impact OÜ kasuks põhjendatud ja vajalik menetluskulu

280,35 eurot.

8. Välja mõista E. B.lt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

9. Otsus kuulub viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja

peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele

tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda

riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 kohaselt tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata

kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui

jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kostjale on hagimaterjalid kättetoimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja

hagiavaldusele vastanud ei ole.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes

sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu

24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus

omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa

Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on

krediidiandja kontrollinud kostja maksevõimet avalikest andmebaasidest ja kostja esitatud

andmete alusel. Kostja arvelduskonto väljavõtet krediidiandja hinnanud ei ole. Kohus leiab, et

krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja sissetulekud ja

väljaminekud nähtuvad kostja arvelduskonto väljavõttelt, mida krediidiandja ei pidanud

vajalikuks kostjalt küsida. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija

krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub

vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks

käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Kuivõrd krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet,

mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse, seadusjärgse viivise lepingu

ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni ning edasiulatuva viivise alates hagi esitamisele

järgnevast päevast VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Muid tasusid kostja

hagejale ei võlgne. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kohus jätab poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja mõistab kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise protsendile. Kohus märgib

lisaks, et kuivõrd käesolevas tsiviilasjas maksekäsu kiirmenetluse avaldust esitatud ei ole, jääb

hageja menetluskulu summas 65 eurot (maksekäsu kiirmenetluse kulu) rahuldamata.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik

Kohtunik