3-25-187/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.08.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-187

Haldusasi

X.I kaebus Rae vallalt varalise kahju hüvitise

väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X.I

Vastustaja – Rae vald, esindaja Erik Niinemaa

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X.I kaebus osaliselt. Mõista Rae vallalt X.I kasuks välja varalise kahju

hüvitis 1793,75 eurot ja viivis 124,72 eurot.

2. Vastustajal tuleb tasuda põhinõudelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse avalikule teatavakstegemisele järgnevast päevast

kuni põhinõude tasumiseni.

3. Mõista Rae vallalt X.I kasuks välja menetluskulud 54,70 eurot.

4. Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi ning kaebaja lapse nimi ja

sünniaeg tähemärkidega.

KOHTU SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 29.09.2025

(HKMS § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks

võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184 lg-d 1 ja 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, siis tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p

9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.I on Rae valla elanik olnud alates 11.01.2021. Kaebaja laps G.R (sündinud

yy.yy.yyy) on olnud Rae valla elanike registris alates 11.01.2021 ja Rae valla

3-25-187

lasteaiakoha järjekorras alates 15.01.2021. Rae vallale esitatud lasteaiakoha saamise

avaldusele märkis kaebaja, et ta soovib saada lapsele kohta elukohajärgses (Peetri

teeninduspiirkonna) lasteaias alates 01.05.2022.

2. Laps sai xx.xx.xxxx 1,5-aastaseks. Rae vald ei pakkunud kaebajale soovitud

ajal lasteaiakohta elukohajärgses lasteaias. Kaebaja leidis lapsele koha erahoius

ESTCARE OÜ, kus vaba kohta oli pakkuda alates 04.05.2022. Erahoiu, Rae valla ja

kaebaja vahel sõlmiti leping, millega Rae vald hakkas lasteaia kohatasu hüvitama

osaliselt otse lastehoiule.

3. Rae vald tegi lapsele kohapakkumise 19.04.2024, mille kaebaja aktsepteeris.

Laps sai koha alates 26.08.2024.

4. Kaebaja esitas 09.01.2025 Rae vallale taotluse hüvitada talle perioodil

04.05.2022–23.08.2024 tekitatud kahju 1837,55 eurot.

5. Rae vald jättis 21.01.2025 kaebaja taotluse rahuldamata.

6. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 23.01.2025 kaebuse, mille kohus võttis

menetlusse 1837,55 euro suuruse kahju hüvitamise nõudes.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Kaebuse põhjendused on järgmised.

1)

Kui kaebaja laps sai 1,5-aastaseks, ent Rae vallast lasteaiakohta ei pakutud, hakkas

kaebaja otsima lapsele erahoiukohta. 04.02.2022 pöördus ta ESTCARE OÜ poole uurimaks,

kas neil on pakkuda vaba hoiukohta. Vaba kohta oli pakkuda alates 04.05.2022.

2)

Kaebajale tekkisid erahoiuteenuse tõttu lisakulud – tal tuli maksta rohkem igakuist

toiduraha ning eraldi muusika- ja liikumistundide tasu, mis valla lasteaedades on kohatasu

hinna sees. Kõnealusel perioodil pidi kaebaja tasuma muusika- ja liikumistundide eest tasu

summas 832,25 eurot, mida kaebaja maksis rohkem, kui oleks maksnud munitsipaallasteaias.

Kõnealusel perioodil pidi kaebaja tasuma toiduraha tasu summas 1005,3 eurot, mida ta maksis

rohkem, kui oleks maksnud munitsipaallasteaias (toiduraha hoius oli 4-5,5 eurot päevas,

Järveküla lasteaias samal perioodil 2-2,4 eurot päevas). Kahju arvestuse tabel on esitatud

digitaalse toimiku lehel (dtl) 9.

3)

Kaebaja nõuab ka viivist seadusjärgses määras alates 09.01.2025.

2. Rae vald palub vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.

1)

Vastustaja tuvastas kaebaja nõude menetlemisel et kaebaja, Linnupesa lastehoid (Estcare

OÜ) ja Rae vald sõlmisid 05.05.2022 kaebaja lapse lapsehoiuteenuse rahastamise lepingu nr

2022-0116. Vastustaja vastas kaebajale 21.01.2025, et nimetatud lepingu kohaselt hüvitas vald

kohatasu selliselt, et lapsevanema tasuda jäi kohatasu samas määras nagu munitsipaallasteaias.

Toidukulu maksumuse hüvitas eelpool nimetatud lepingu alusel lapsevanem. KELS § 24 lg 3

punktis 5 on sätestatud, et hoolekogu otsustab lasteaia lapse toidukulu päevamaksumuse.

Seega ei sõltu toidukulu maksumus kohalikust omavalitsusest ja ei ole kohaliku omavalitsuse

seadusest tulenev kohustus, vaid lapsevanemad, kes on hoolekogus, on otsustanud ja olnud

nõus toidukulu tasumisega. Kuna kohatasu kehtestab vald, siis hüvitabki vald eralasteasutuse

kohatasu munitsipaallasteaia kohatasu määra ületavas summas. Kuna hoius käivad kuni 4-

aastased lapsed, on tegevusi võimalus lõimida ja integreerida õpetaja poolt päeva

tegevustesse. Tasu huvitegevuse eest on lapsevanema soovil eraldi tasutav lisatasu ja ei kuulu

2(8)

3-25-187

kohatasu hulka. Ka munitsipaallasteaedades on tasulised huviringid, mille eest lapsevanemad

maksavad, mistõttu jättis vastustaja kaebaja nõude rahuldamata.

2)

Kaebaja on esitanud Rae vallale munitsipaallasteaia kohataotluse 15.01.2021 sooviga

saada lasteaiakoht 01.05.2022 Peetri teeninduspiirkonna Järveküla lasteaeda, teise eelistusena

Assaku lasteaeda. Alates 26.08.2024 käib laps Järveküla lasteaias.

3)

KELS § 10 lg 1 teise lause kohaselt võib valla- või linnavalitsus pooleteise- kuni

kolmeaastase lapse lasteaiakoha vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega, mille

rahastamisele kohaldatakse KELS § 27 lg-tes 3 ja 4 sätestatut ja mille realiseerimiseks

sõlmisid pooled 05.05.2022 Rae Vallavolikogu 17.02.2015 määruse nr 26 „Rae valla eelarvest

lapsehoiuteenuse rahastamise tingimused ja kord“ alusel kolmepoolse lepingu nr 2022-0116

kaebaja lapse lastehoiuteenuse rahastamiseks. Vastavalt lepingu punktidele 2.2 ja 3.1.5

kohustus lapsevanem tasuma eralastehoiu teenuse eest sama summa, mis oleks tal tulnud

tasuda juhul, kui laps oleks käinud samal perioodil munitsipaallasteaias. Seda summat ületava

lastehoiu teenuse kulu kohustus vastavalt lepingu punktile 3.1.7 tasuma Rae vald. Rae vald

on lepingust tuleneva kohustuse täitnud. Leping ei näinud ette toidukulude hüvitamist, vaid

need pidi lepingu järgi lapsevanem tasuma täies ulatuses. Kaebaja ise nõustus selle

kohustusega, seega pole vastustaja kaebajale kahju tekitanud.

Lisaks on kaebaja enammakstud lapse toiduraha arvestamise aluseks võtnud toiduraha

päevatasu munitsipaallasteasutuses perioodil mai 2022–november 2022 2 eurot päevas ja

perioodil detsember 2022–september 2024 2,40 eurot päevas. Munitsipaallasteasutuses ehk

Rae valla Peetri teeninduspiirkonna Aruheina lasteaias on toidupäeva maksumus alates

01.09.2022 2,50 eurot kõikides vanuserühmades (vastuse lisa 2). Seega pole kahjunõue ka

arvestuslikult põhjendatud.

4)

Kaebaja pole lisanud tõendeid selle kohta, milliseid konkreetseid tegevusi kaebuses

viidatud muusika- ja liikumistunnid sisaldasid ja millises mahus need tunnid lastehoius

toimusid (mitu tundi päevas, mitu päeva nädalas). Samuti pole tõendatud asjaolu, et

Linnupesa lastehoius toimunud huvitegevuste tasu oleks kuulunud lapse munitsipaallasteaias

käies munitsipaallasteaia kohatasu maksumusse. Ka munitsipaallasteasutuses on huviringid

täiendava tasu eest, mis ei kuulu kohatasu hulka ning lapsevanemad peavad nende eest eraldi

tasuma. Linnupesa lastehoiu poolt väljastatud lastehoiuteenuste arvetel mai 2022–august 2022

pole tegevusi lahti kirjutatud ning viidatud on vaid huvitegevuste tüki hinnale. Alates

septembrist 2022 on arvetel ka kuude lõikes huvitegevuse tüki hind muutunud. Miks on

huvitegevuse hind erinevatel kuudel erinev ja mida huvitegevus nendel kuudel sisaldas, jääb

kaebuses selgusetuks. Kuna muusika- ja liikumistundide tasu hüvitamise nõue on põhistamata

ja tõendamata, pole vastustajal võimalik sellele nõudele seisukohta avaldada ning vastustaja

palub kohtul jätta nimetatud nõue rahuldamata.

5)

Kaebaja nõuab Rae vallalt viivise tasumist alates 09.01.2025, kuid ei ole kaebuses

märkinud, millises summas ja millisel konkreetsel alusel ta vastustajalt viiviseid nõuab,

mistõttu on esitatud nõue põhjendamata. Kuna vastustaja ei tunnista kaebaja nõudeid, pole

alust ka viiviste nõude rahuldamiseks.

6)

Vastustaja on asendanud lapsevanema nõusolekul munitsipaallasteaia koha

lapsehoiuteenusega ning leppinud kaebajaga kokku kogu teenuse vallapoolse rahastuse osas.

Toidukulude hüvitamine jäi lepinguga kaebaja kanda ja leping ei näinud ette ka lapse

eralastehoiu huvitegevuste hüvitamist valla poolt. Seega pole vastustaja kaebaja õigusi

rikkunud ega õigusvastaselt toiminud ning kahju hüvitamiseks pole ükski eelnimetatud

eeldustest täidetud, mistõttu tuleb kaebus jätta tervikuna rahuldamata.

3(8)

3-25-187

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on

avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib

nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole

võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või

taastamisega. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et kui seadusega pole sätestatud teisiti

ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu

teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju

hüvitamise sätteid. RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas.

4. Nagu ka vastustaja märgib, peavad kahju hüvitamiseks olema täidetud

järgmised eeldused: 1) kannatanu õiguste rikkumise tagajärjel temale kahju tekkimine;

2) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus või tegevusetus avalik-õiguslikus

suhtes; 3) põhjuslik seos kahju ja õigusvastase teo vahel; 4) kahju hüvitamise hõlmatus

rikutud normi kaitse-eesmärgiga (võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 2) ning esineda ei

tohi aluseid vastutuse piiramiseks (RVastS § 13 lg-d 1, 3 ja 5). Varaline kahju on

eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 2). Otsene

varaline kahju hõlmab muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus

kantavat mõistlikku kulu (VÕS § 128 lg 3). Kulud peavad olema eelkõige vajalikud ja

mõistliku suurusega (RKTKo nr 3-2-1-19-13, p 11).

5. KELS § 10 lg 1 sätestab, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil

kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna

territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia

teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha

võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Selline

kohustus on olemuslikus osas vastaval kujul kehtinud alates 01.07.2002, s.o rohkem

kui 20 aastat. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või

linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega.

6. Praegusel juhul ei ole sisulist vaidlust järgmiste asjaolude üle. Kaebaja ja tema

lapse elukoht on rahvastikuregistri kohaselt Rae vallas, tegemist on sama elukohaga.

Kaebaja on lapsele taotlenud lasteaiakohta teeninduspiirkonna lasteaeda ajaks, kui laps

on vähemalt 1,5-aastane: lapsele (sündinud yy.yy.yyyy ning Rae valla elanikuna

registreeritud 11.01.2021) taotleti lasteaiakohta 15.01.2021. Kaebaja taotles kohta

alates 01.05.2022. Laps hakkas erahoius käima 04.05.2022 ja käis seal kuni

23.08.2024, kuna laps sai koha teeninduspiirkonna munitsipaallasteaias ja hakkas seal

käima alates 26.08.2024.

7. Käesolevas asjas kahjunõude ajavahemiku alguseks, s.o 04.05.2022 seisuga ei

olnud kaebaja laps lasteaiakohta saanud, vaid ta sai selle alates 26.08.2024 ehk enam

kui kaks aastat hiljem.

8. Asjaolu, et kaebaja võttis lepinguga kohustuse tasuda kolmanda isiku poolt

osutatud lapsehoiuteenuse kasutamise puhul toiduraha ja kohatasu, ei tähenda seda, et

lepingu sõlmimise tõttu polegi vastustaja kaebajale kahju tekitanud või et kaebaja

oleks loobunud enda võrdväärsest kohtlemisest nende lapsevanematega, kellele

vastustaja tagas lasteaiakoha. Praeguse kohtuasja asjaoludest ilmneb üheselt, et

kaebajal oli soov panna laps munitsipaallasteaeda ja ta esitas vastava taotluse

vastustajale mõned kuud pärast lapse sündi. Lastehoiulepingu sõlmimine ei olnud

seega kaebaja vabatahtlik valik. Ka juhul, kui kaebaja oleks erahoiu koha otsimata

jätnud, ei oleks vastustajal olnud talle pakkuda kohta munitsipaallasteaias.

4(8)

3-25-187

9. Kuigi KELS § 10 lg 1 teine lause lubab omavalitsusüksusel vanema nõusolekul

asendada pooleteist- kuni kolmeaastase lapse koha lasteasutuses lapsehoiuteenusega,

on Riigikohus selgitanud, et see eeldab vanema vabatahtlikku loobumist oma õigusest

saada lasteaiakoht, kusjuures omavalitsusüksus peab loobumise vabatahtlikkust ja

sellega seotud õiguslikke tagajärgi lapsevanemale selgitama ega tohi jätta muljet, et

omavalitsusüksusel on õigus keelduda KELS § 10 lg 1 esimeses lauses sätestatud

kohustuse täitmisest (Riigikohtu 06.02.2023 otsus nr 5-22-10, p 35). Praeguse

kohtuasja asjaolud annavad aluse eeldada, et kaebaja oli sunnitud sõlmima lepingu

erahoiuga, kuna vastustaja oli jätnud oma kohustuse täitmata ega võimaldanud kaebaja

lapsele lasteaiakohta.

10. Kuna vastustaja jättis praegusel juhul KELS § 10 lg-ga 1 vastuolus kaebaja

lapsele koha lasteasutuses pakkumata, sh puudus ka kaebaja vabatahtlik nõusolek

hoiukoha saamiseks, on täidetud RVastS § 7 lg 1 esmane tingimus kahju hüvitamiseks

ehk vastustaja õigusvastane tegevus.

11. Kahju hüvitamise korral tuleb kaebaja panna olukorda, kus ta oleks olnud siis,

kui vastustaja ei oleks kohustust rikkunud. Selliseks olukorraks on see, kui vastustaja

oleks kaebaja soovitud ajal pakkunud lapsele lasteaiakohta. Seega tuleb vastustajal

hüvitada kahju ulatuses, mis on tekkinud seetõttu, et kaebaja laps ei saanud kõnealusel

perioodil käia teeninduspiirkonnajärgses lasteasutuses.

12. Kaebaja toob esmalt välja, et pidi kõnealusel perioodil tasuma muusika- ja

liikumistundide eest, mis on munitsipaallasteaias hinna sees, tasu kokku 832,25 eurot.

Esitatud kahjuarvestuse ning selles kajastatud arvete kohaselt on kaebaja tasunud

huvitegevuse eest tasu kokku 832,25 eurot – arved on esitatud summades 20 eurot, 30

eurot, 37 eurot ja 47 eurot (viimase kuu eest 35,25 eurot).

13. Tallinna Halduskohus on varasemalt korduvalt selgitanud, et huvitegevuse

puhul on tegemist kulutustega, mis on seotud sellega, et laps saaks samasugust teenust,

nagu ta oleks saanud munitsipaallasteaias, kus muusika- ja liikumistunnid on õppekava

osaks: KELS § 16 kohaselt on lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks

lasteasutuse õppekava, mis vastab koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale.

Vabariigi Valitsuse 29.05.2008 määruse nr 87 „Koolieelse lasteasutuse riiklik

õppekava“ § 16 lg 1 sätestab, et õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja

korraldamisel lõimitakse muude tegevustega ka mitmesugused liikumis-, muusika- ja

kunstitegevused. Samuti on eelnimetatud määruse § 16 lg 2 p-de 5, 6 ja 7 kohaselt nii

muusika, kunst kui ka liikumine valdkondadeks, milles tuleb esitada õppekavas õppe-

ja kasvatustegevuse eesmärgid, sisu, kavandamine ja korraldus ning lapse arengu

eeldatavad tulemused. Munitsipaallasteaias toimub tegevus õppekava alusel, mis

lähtub riiklikust õppekavast. Õppekava valdkondadeks on muuhulgas muusika, kunst

ja liikumine (määruse § 16 lg 2 p-d 6 ja 7). Munitsipaallasteaia arvetel on need

tegevused hõlmatud kohatasuga. Niisiis kuuluvad liikumis-, kunsti- ja muusikatunnid

teatud ulatuses munitsipaallasteaia kohatasu eest pakutava teenuse hulka, seevastu

lapsehoiuteenuse osutajale ei kohaldu koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava ega ka

õppekava järgne kohustus muusika-, kunsti- ja liikumistunde pakkuda.

14. Kaebaja ja lastehoiu vahel sõlmitud lapsehoiuteenuse osutamise lepingus on

toodud, et kuutasule lisandub toitlustus ja huvitegevuse tasu. Huvitegevuseks on

saviõpe, lastejooga ja muusikatund. Kohtu hinnangul võivad need tegevused olla

olemuselt sellised, mis kuuluvad munitsipaallasteaias pakutavate muusika-, kunsti- ja

liikumistundide hulka ning on hõlmatud kohatasuga. Kaebaja on lisaks selgitanud, et

5(8)

3-25-187

need tegevused olid integreeritud tavapärasesse päevakavasse ennelõunasel ajal ning

viidi läbi õpetajate poolt samades rühmaruumides, kus lapsed sõid, mängisid ja

magasid. Seegi kinnitab järeldust, et tegemist oli sarnaselt korraldatud ja olemuselt

selliste tegevustega, mis kuuluvad munitsipaallasteaias pakutavate muusika-, kunsti- ja

liikumistundide hulka. Kaebaja hinnangul oli muusika- ja liikumistundides osalemine

kohustuslik osa Linnupesa lastehoiu tegevusest ning talle ei jäänud muljet, et tal

olnuks võimalust nimetatud tegevustest loobuda. Seega ei nähtu ei nähtu kohtule, et

lapse huvitegevuses osalemine oleks olnud lapsevanema jaoks vabatahtlik valik.

15. Eelnevat arvestades järeldab kohus, et kaebaja ei ole erahoius huvitegevusele

kulutanud sellisel määral, millest saaks järeldada, et ta ei soovinud saada pelgalt

munitsipaallasteaia teenusega võrdväärset teenust, vaid kasutada täiendavaid

huviringe, milliseid pakuvad ka munitsipaallasteaiad. Vastupidi – kaebajal tuli

kaebajal lapsele munitsipaallasteaias kohatasuga hõlmatud teenusega sarnase teenuse

tagamiseks tasuda ka huvitegevuse eest. Kuna vastustaja rikkus oma kohustust tagada

kaebaja lapsele koht munitsipaallasteaias, mistõttu kaebaja pidi samaväärse teenuse

saamiseks huviringidele täiendavaid kulutusi tegema, on põhjendatud vastustajalt

nende kulutuste ulatuses hüvitis välja mõista.

16. Vastustaja viidatud arusaamatust seoses muutunud huvitegevuse tasuga on

kaebaja selgitanud asjaoluga, et laps sai algse osalise koha (esmalt 2 ja siis 3 päeva

nädalas) asemel alates 01.09.2023 täiskoha, mistõttu tõusis vastavalt ka tasu

huvitegevuse eest. See ei mõjuta kuidagi järeldust, et kaebaja on lapse erahoius

käimise tõttu tasunud kokku 832,25 eurot rohkem, kui ta oleks tasunud valla lasteaias.

17. Teiseks nimetab kaebaja kahjuna enammakstud söögiraha, mida tal tuli tasuda

1005,30 euro võrra rohkem, kui ta oleks maksnud munitsipaallasteaias. Vastustaja

arvates pole kahjunõue arvestuslikult põhjendatud, kuna Peetri teeninduspiirkonna

Aruheina lasteaias on toidupäeva maksumus alates 01.09.2022 2,50 eurot, kaebaja on

enda kahjuarvestuse puhul aluseks võtnud aga maksumused 2 ja 2,40 eurot päevas.

18. Enammakstud söögiraha tõttu kaebajale tekkinud kahju puhul tuleb

lähtekohaks võtta toiduraha maksumus juhul, kui kaebaja oleks saanud koha enda

teeninduspiirkonna lasteasutuses. KELS § 10 lg 1 kohaselt tuleb lasteaiakoht tagada

teeninduspiirkonna lasteasutuses. Kaebaja lapse teeninduspiirkonnaks oli Peetri

teeninduspiirkond. Olenemata lasteaia kohataotlusele märgitud lapsevanema

eelistusest oleks vastustaja oma KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitnud mis

tahes faktiliselt kasutatava teeninduspiirkonna lasteaia koha pakkumisega, sest

vastustajal ei olnud kohustust kohapakkumise tegemisel arvestada vanema eelistusega.

Vastustaja vastusest nähtuvalt oli Peetri teeninduspiirkonna kõrgeima toiduraha

päevatasuga lasteasutuseks alates 01.09.2022 Aruheina lasteaed. Kohtul ei ole teavet,

et Aruheina lasteaed ei oleks olnud kaebajale faktiliselt kasutatav. Aruheina lasteaias

oli toiduraha päevatasu alates 01.09.2022 2,50 eurot ning see tuleb võtta ka kaebajale

tekitatud kahju arvestamisel aluseks perioodil alates 01.09.2022. Sellele eelneva

perioodi (mai 2022 – august 2022) osas ei ole vastustaja arvestuse aluse osas

etteheiteid teinud, mistõttu lähtub kohus vastaval perioodil kaebaja nimetatud

toiduraha päevatasust 2 eurot päevas.

19. Kaebaja on eralasteasutuses tasunud toiduraha kokku 1852,50 eurot (360 päeva

eest). Perioodil mai 2022 – august 2022 kuulunuks munitsipaallasteaias toidurahana

tasumisele 36 eurot (18 x 2 eurot), kuid lastehoiu kasutamise tõttu tuli kaebajal tasuda

88 eurot (18 päeva; 2 x 4 eurot + 16 x 5 eurot). Perioodil september 2022 – august

6(8)

3-25-187

2024 kuulunuks Aruheina munitsipaallasteaias toidurahana tasumisele 855 eurot (342

x 2,5 eurot), kuid lastehoiu kasutamise tõttu tuli kaebajal sama aja eest toidurahana

tasuda 1764,50 eurot (342 päeva; 233 x 5 + 109 x 5,5 eurot). Seega on kaebaja

kokkuvõttes tasunud söögirahana 961,50 eurot rohkem, kui ta oleks tasunud juhul, kui

tema laps saanuks käia teeninduspiirkonnajärgses lasteasutuses (kaebaja enda

kahjuarvestuse kohaselt oli vahe 1005,30 eurot).

20. Eelnevat kokku võttes on kaebaja lapse erahoius käimise tõttu perioodil

01.05.2022 – 23.08.2024 munitsipaallasteaiaga võrreldes tasunud huvitegevuse eest

832,25 eurot rohkem, kui ta oleks tasunud valla lasteaias, ning toiduraha 961,50 eurot

rohkem, kui ta oleks tasunud valla lasteaias. Seega on kaebajale tekitatud kahju

suuruseks kokku 1793,75 eurot.

21. Sellist kahju ei oleks kaebajale tekkinud, kui vastustaja oleks taganud kaebaja

lapsele taotluses soovitud ajal koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seega on

vastustaja õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos.

22. RVastS § 13 lg-te 1 ja 3 koosmõjus tuleb hüvitise suuruse määramisel

arvestada vastutust piiravate asjaoludega, nt kahju tekkimise ettenägematus;

objektiivsed takistused kahju ärahoidmisel; õiguste rikkumise raskus; eraõiguses

sätestatud piirangud seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muud asjaolud,

millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Avaliku võimu

kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju

tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust

täielikult järgides.

23. Kohtu hinnangul selliseid asjaolusid ei esine. Kujunenud lasteaiakohtade alases

kohtupraktikas mõistetakse lapsevanematele tekitatud varaline kahju, s.o rohkem

kantud kulutused reeglina välja terves ulatuses. Kaebaja seisukohalt vaadatuna oli

vastustaja kohustus täitmata ja lasteasutuse koht saamata. Vastustajale pidi juba

avalduse vastuvõtmisel olema selge, et lasteaiakohtade nappuse tõttu võib juhtuda, et

vastustaja ei täida kaebaja ees KELS § 10 lg-st 1 tulenevat kohustust. Kui vastustajal

kaebaja soovitud ajal kohta pakkuda polnud, pidi talle olema ettenähtav, et tema

tegevusetuse tõttu tekib lapsevanemale kahju ning vastustaja võib olla kohustatud

hüvitama kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju. Samuti puuduvad objektiivsed

takistused oma kohustuste täitmisel, mida vastustaja ei ole saanud ise mõjutada.

Puudub mõistlik põhjus ja ka seadusest tulenev alus, et lasteasutuse koha andmata

jäämisest tuleneva riski ja tagajärje peaks enda kandma võtma pere, lapsevanem või

laps.

24. Kaebaja on nõudnud vastustajalt ka viivise tasumist alates 09.01.2025.

Kaebajale lõppes kahju tekkimine augustis 2024. a, seega on kahjunõue viivisenõude

algusajaks muutunud sissenõutavaks.

25. Avalik-õiguslikus suhtes on võimalik nõuda viivist RVastS § 7 lg 1 alusel

koostoimes VÕS §-ga 113 (RVastS § 7 lg-s 4 tehtud viite kaudu). Viivitusintressi

(viivise) näeb eraõiguslikes suhetes ette VÕS § 113, mille esimese lõike kohaselt võib

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi on üldiseks viivisemääraks sama seaduse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (Riigikohtu

27.11.2014 otsuse nr 3-3-1-66-14 p 19).

7(8)

3-25-187

26. Kaebaja on viivise nõudmisel viidanud seadusjärgsele määrale, millest saab

järeldada, et ta on silmas pidanud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra.

Lähtudes VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära muutumisest, tuleb viivisenõuet

arvestada eraldi kahe perioodi kohta:

26.1.

09.01.2025 – 30.06.2025: kokku 173 päeva, mil VÕS § 94 kohane intressimäär

oli 3,15%1 ja viivisemäär kokku 11,15%;

26.2.

01.07.2025 – 29.08.2025: kokku 60 päeva, mil VÕS § 94 kohane intressimäär

oli 2,15%2 ja viivisemäär kokku 10,15%.

27. Hüvitise suurust (1793,75 eurot) arvestades on viivis perioodi 09.01.2025 –

29.08.2025 eest kokku 124,72 eurot.3

28. Kaebaja on taotlenud viivist alates 09.01.2025, kuid ei ole täpsustanud

lõpukuupäeva. Sellest saab järeldada, et ta taotleb viivist ka edasiulatuvalt. HKMS §

167 lg 3 sätestab, et viivisenõude võib rahuldada nii, et viivis mõistetakse välja

protsendina põhinõude täitmisest. Sealjuures võib kohus vastustajale teha ettekirjutuse

väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks

(HKMS § 167 lg 1).

29. Kokkuvõttes mõistab kohus kaebajale kahjuna välja 1793,75 eurot. Sellele

lisandub viivis 124,72 eurot (kuni kohtuotsuse avalikult teatavakstegemiseni tekkinud

viivis). Alates kohtuotsuse avalikule teatavakstegemisele järgnevast päevast kuni

põhinõude tasumiseni lisandub viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

30. Rahasumma väljamõistmist puudutavas osas tuleb kohtuotsus täita 30 päeva

jooksul otsuse jõustumisest arvates (HKMS § 168 lg 11). Vastustajal tuleb kuni

põhinõude täitmiseni arvestada ise viivist vastavalt VÕS §-s 113 sätestatule,

arvestades ka viivisemäära võimalikke muudatusi.

31. Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 56 eurot. Kohus rahuldas kaebuse

põhinõudes 1793,75 eurot, sh viivisenõue ei mõjuta riigilõivu arvestust. Kohus

rahuldas põhinõude ca 97,6 % ulatuses, mistõttu tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja

mõista riigilõiv 54,70 eurot HKMS § 108 lg 2 alusel. Menetlusosaliste muud

menetluskulud jäävad nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

1 Ametlikud Teadaanded

2 Ametlikud Teadaanded

3 Viivise arvutamisel kasutatud rakendust veebilehel Viivisekalkulaator.

8(8)