3-24-2813/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.08.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2813

Haldusasi

U.N kaebus Rae vallalt varalise kahju hüvitise

väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – U.N

Vastustaja – Rae vald, esindajad Erik Niinemaa ja Helle

Semmel

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada U.N kaebus osaliselt. Mõista Rae vallalt kaebaja kasuks välja varalise

kahju hüvitis 986,70 eurot ja viivis 108,34 eurot.

2. Vastustajal tuleb tasuda põhinõudelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse avalikule teatavakstegemisele järgnevast päevast

kuni põhinõude tasumiseni.

3. Mõista Rae vallalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 29,70 eurot.

4. Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi ning kaebaja lapse nimi ja

sünniaeg tähemärkidega.

KOHTU SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 29.09.2025

(HKMS § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks

võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184 lg-d 1 ja 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, siis tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p

9).

3-24-2813

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. U.N on Rae valla elanik olnud alates 06.07.2016. Kaebaja laps G.N (sündinud

xx.xx.xxxx) on olnud Rae valla elanike registris alates xx.xx.xxxx ja Rae valla

lasteaiakoha järjekorras alates 07.05.2021. Rae vallale esitatud lasteaiakoha saamise

avaldusele märkis kaebaja, et ta soovib saada lapsele kohta elukohajärgses (Peetri

teeninduspiirkonna) lasteaias alates 01.12.2022.

2. Laps sai yy.yy.yyyy 1,5-aastaseks. Rae vald ei pakkunud kaebajale soovitud

ajal lasteaiakohta elukohajärgses lasteaias. Kaebaja leidis lapsele koha erahoius ME

Johans OÜ, kus vaba kohta oli pakkuda alates 07.11.2022. Erahoiu, Rae valla ja

kaebaja vahel sõlmiti leping, millega Rae vald hakkas lasteaia kohatasu hüvitama

osaliselt otse lastehoiule.

3. Rae vald tegi lapsele kohapakkumise 19.04.2024, mille kaebaja aktsepteeris.

Laps sai koha Uuesalu lasteaias alates 28.08.2024.

4. Kaebaja esitas 10.09.2024 Rae vallale taotluse hüvitada talle perioodil

07.11.2022–30.06.2024 tekitatud kahju 1056,50 eurot.

5. Rae vald jättis kaebaja taotluse 08.10.2024 rahuldamata.

6. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 10.10.2024 kaebuse (korrigeeritud

22.10.2024). Kohus võttis kaebuse menetlusse perioodil 01.12.2022–30.06.2024

tekitatud 1011,40 euro suuruse kahju hüvitamise nõudes.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Kaebuse põhjendused on järgmised.

1)

Kui kaebaja laps sai 1,5-aastaseks, ent Rae vallast lasteaiakohta ei pakutud, hakkas

kaebaja otsima lapsele erahoiukohta. Septembri lõpus 2022. a pöördus ta ME Johans OÜ

poole uurimaks, kas neil on pakkuda vaba hoiukohta. Vaba kohta oli pakkuda alates

07.11.2022.

2)

Kaebajale tekkisid erahoiuteenuse tõttu lisakulud – tal tuli maksta rohkem igakuist

söögiraha ning eraldi muusika- ja liikumistundide (arvel nimetus „huviring“) tasu, mis valla

lasteaedades on kohatasu hinna sees. Kõnealusel perioodil pidi kaebaja tasuma muusika- ja

liikumistundide eest, mis on munitsipaallasteaias hinna sees, tasu summas 464 eurot.

Kõnealusel perioodil pidi kaebaja tasuma toiduraha tasu summas 1080,20 eurot, mis on

547,70 euro võrra rohkem, kui ta oleks maksnud munitsipaallasteaias (toiduraha hoius oli 4,4–

5 eurot päevas, kuid Assaku lasteaias 2022. a detsembris 2,1 eurot päevas ja alates 2023. a 2,4

eurot päevas). Kahju arvestuse tabel on esitatud digitaalse toimiku lehel (dtl) 55.

3)

Kaebaja nõuab ka viivist seadusjärgses määras alates 10.09.2024.

2. Rae vald palub vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.

1)

Kaebaja, ME Johans OÜ ja Rae vald sõlmisid 14.11.2022 kaebaja lapse lapsehoiuteenuse

rahastamise lepingu nr 2022-0337 (kulu suurust korrigeeriti lepingu lisadega 02.10.2023 ja

24.01.2024). Nimetatud lepingu kohaselt kohustus lapsevanem tasuma eralastehoiu teenuse

eest sama summa, mis oleks tal tulnud tasuda juhul, kui laps oleks käinud samal perioodil

munitsipaallasteaias – 80 eurot kuus. Seda summat ületava lastehoiu teenuse kulu – 465 eurot

kuus – kohustus vastavalt lepingu punktile 3.1.7 tasuma Rae vald. Seega on Rae vald oma

kohustuse täitnud.

2(7)

3-24-2813

2)

Toidukulu maksumuse pidi tasuma nimetatud lepingu alusel lapsevanem. Leping ei

näinud ette toidukulude hüvitamist, vaid need pidi lepingu järgi lapsevanem tasuma täies

ulatuses. Kaebaja ise nõustus selle kohustusega, seega pole vastustaja kaebajale kahju

tekitanud. Lisaks on kaebaja enammakstud lapse toiduraha arvestamise aluseks võtnud

toiduraha päevatasu munitsipaallasteasutuses 2,1 ja 2,40 eurot päevas.

Munitsipaallasteasutuses ehk Rae valla Peetri teeninduspiirkonna Aruheina lasteaias on

toidupäeva maksumus alates 01.09.2022 2,50 eurot kõikides vanuserühmades (vastuse lisa 3).

Seega pole kahjunõue ka arvestuslikult põhjendatud.

3)

Ebaõige on kaebaja väide, et muusika- ja liikumistundide tasu on valla lasteaedades

kohatasu hinna sees ja et lepingujärgselt lisandus see ME Johans OÜ lapsehoiuteenusel

kohatasule. Kaebaja pole lisanud tõendeid selle kohta, et muusika- ja liikumistundide tasu

oleks olnud ME Johans OÜ lapsehoiuteenuses olnud lapsevanemale tasumiseks kohustuslik.

Samuti puuduvad lastehoiu arved väidetavate muusika- ja liikumistundide tasu eest ning

maksekorraldused või muud tõendid, kus nähtuks teenuse kasutamine lapse poolt ja viidatud

teenuste eest tasumine. Kaebuse lisas 2 on küll muuhulgas lisatud ME Johans OÜ arved

lapsehoiuteenuste eest kuude lõikes, milledel nähtub huviringi, mitte muusika- ja

liikumistundide tasu. Mida see sisaldab, jääb selgusetuks. Rae valla Uuesalu Lasteaias, mis oli

kaebaja esimene eelistus ja kus laps praegu käib, pole muusika- ja liikumistunde päevakavas

ning kohatasu eest ette nähtud (vastuse lisa 2). Samuti pole kaebaja kirjeldanud, milliseid

konkreetseid tegevusi väidetvalt läbiviidud muusika- ja liikumistunnid sisaldasid, millises

mahus need tunnid lastehoius toimusid (mitu tundi päevas, mitu päeva nädalas) ega esitanud

tõendeid selle kohta. Kuna muusika- ja liikumistundide tasu hüvitamise nõue on põhistamata

ja tõendamata, pole vastustajal võimalik sellele nõudele seisukohta avaldada ning palub kohtul

jätta nimetatud nõue rahuldamata.

4)

Kaebaja nõuab Rae vallalt viivise tasumist alates 10.09.2024, kuid ei ole märkinud,

millises summas ja millise arvestuse alusel ta vastustajalt viiviseid nõuab, mistõttu on esitatud

nõue põhjendamata. Kuna vastustaja ei tunnista kaebaja nõudeid, pole alust ka viiviste nõude

rahuldamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on

avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib

nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole

võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või

taastamisega. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et kui seadusega pole sätestatud teisiti

ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu

teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju

hüvitamise sätteid. RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas.

4. Nagu ka vastustaja märgib, peavad kahju hüvitamiseks olema täidetud

järgmised eeldused: 1) kannatanu õiguste rikkumise tagajärjel temale kahju tekkimine;

2) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus või tegevusetus avalik-õiguslikus

suhtes; 3) põhjuslik seos kahju ja õigusvastase teo vahel; 4) kahju hüvitamise hõlmatus

rikutud normi kaitse-eesmärgiga (võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 2) ning esineda ei

tohi aluseid vastutuse piiramiseks (RVastS § 13 lg-d 1, 3 ja 5). Varaline kahju on

eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 2). Otsene

varaline kahju hõlmab muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus

kantavat mõistlikku kulu (VÕS § 128 lg 3). Kulud peavad olema eelkõige vajalikud ja

mõistliku suurusega (RKTKo nr 3-2-1-19-13, p 11).

3(7)

3-24-2813

5. KELS § 10 lg 1 sätestab, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil

kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna

territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia

teeninduspiirkonna lasteasutuses. Selline kohustus on olemuslikus osas vastaval kujul

kehtinud alates 01.07.2002, s.o rohkem kui 20 aastat. Pooleteise- kuni kolmeaastase

lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada

lapsehoiuteenusega.

6. Praegusel juhul ei ole sisulist vaidlust järgmiste asjaolude üle. Kaebaja ja tema

lapse elukoht on rahvastikuregistri kohaselt Rae vallas, tegemist on sama elukohaga.

Kaebaja on lapsele taotlenud lasteaiakohta teeninduspiirkonna lasteaeda ajaks, kui laps

on vähemalt 1,5-aastane: lapsele (sündinud xx.xx.xxxx ning samast päevast ka Rae

valla elanikuna registreeritud) taotleti lasteaiakohta 07.05.2021. Kaebaja taotles kohta

elukohajärgses (Peetri teeninduspiirkonna) alates 01.12.2022. Laps hakkas erahoius

käima 07.11.2022 ja käis seal kuni 30.06.2024, kuna vastustaja tegi lapsele 19.04.2024

kohapakkumise teeninduspiirkonna Uuesalu munitsipaallasteaeda, kus laps hakkas

käima alates 28.08.2024. Puudub vaidlus, et käesolevas asjas kahjunõude ajavahemiku

alguse, s.o 01.12.2022 seisuga ei olnud laps lasteaiakohta saanud, vaid ta sai selle

alates 28.08.2024.

7. Asjaolu, et kaebaja võttis lepinguga kohustuse tasuda erahoiu poolt osutatud

lapsehoiuteenuse kasutamise puhul toiduraha ja kohatasu, ei tähenda, et lepingu

sõlmimise tõttu polegi vastustaja kaebajale kahju tekitanud või et kaebaja oleks

loobunud enda võrdväärsest kohtlemisest nende lapsevanematega, kellele vastustaja

tagas lasteaiakoha. Praeguse kohtuasja asjaoludest ilmneb üheselt, et kaebajal oli soov

panna laps munitsipaallasteaeda ja ta esitas vastava taotluse vastustajale juba mõned

päevad pärast lapse sündi. Lastehoiulepingu sõlmimine ei olnud kaebusest nähtuvalt

seega kaebaja vaba valik, vaid selle kasutamise vajadus tulenes asjaolust, et vastustaja

ei olnud kaebajale lapse pooleteistaastaseks saamisel ja tema taotletud ajaks pakkunud

kohta munitsipaallasteaias.

8. Kuigi KELS § 10 lg 1 teine lause lubab omavalitsusüksusel vanema nõusolekul

asendada pooleteist- kuni kolmeaastase lapse koha lasteasutuses lapsehoiuteenusega,

on Riigikohus selgitanud, et see eeldab vanema vabatahtlikku loobumist oma õigusest

saada lasteaiakoht, kusjuures omavalitsusüksus peab loobumise vabatahtlikkust ja

sellega seotud õiguslikke tagajärgi lapsevanemale selgitama ega tohi jätta muljet, et

omavalitsusüksusel on õigus keelduda KELS § 10 lg 1 esimeses lauses sätestatud

kohustuse täitmisest (Riigikohtu 06.02.2023 otsus nr 5-22-10, p 35). Praeguse

kohtuasja asjaolud annavad aluse eeldada, et kaebaja oli sunnitud sõlmima lepingu

erahoiuga, kuna vastustaja oli jätnud oma kohustuse täitmata ega võimaldanud kaebaja

lapsele lasteaiakohta.

9. Kuna vastustaja jättis praegusel juhul KELS § 10 lg-ga 1 vastuolus kaebaja

lapsele koha lasteasutuses pakkumata, sh puudus ka kaebaja vabatahtlik nõusolek

hoiukoha saamiseks, on täidetud RVastS § 7 lg 1 esmane tingimus kahju hüvitamiseks

ehk vastustaja õigusvastane tegevus.

10. Kahju hüvitamise korral tuleb kaebaja panna olukorda, kus ta oleks olnud siis,

kui vastustaja ei oleks kohustust rikkunud. Selliseks olukorraks on see, kui vastustaja

oleks kaebaja soovitud ajal pakkunud lapsele lasteaiakohta. Seega tuleb vastustajal

hüvitada kahju ulatuses, mis on tekkinud seetõttu, et kaebaja laps ei saanud kõnealusel

perioodil käia teeninduspiirkonnajärgses lasteasutuses.

4(7)

3-24-2813

11. Kaebaja toob esmalt välja, et pidi kõnealusel perioodil tasuma muusika- ja

liikumistundide eest, mis on munitsipaallasteaias hinna sees, tasu kokku 464 eurot.

Esitatud kahjuarvestuse kohaselt on kaebaja tasunud igakuiselt muusika- ja

liikumistundide eest (arvetel nimetus „huviring“) 29 eurot järgmistel kuudel:

detsember 2022 – mai 2023 (6 kuud) ja september 2023 – juuni 2024 (10 kuud).

Kokku on kaebaja seega tasunud huviringi eest tasu 464 eurot rohkem, kui ta oleks

tasunud valla lasteaias.

12. Kaebaja ja eralapsehoiu vahel sõlmitud erahoiulepingu ja selle muudatuste (vt

dtl 87 jj) kohaselt lisandus kohatasule mh huviringi tasu 29 eurot kuus (p 3.2.2.).

Lastehoiu juhataja poolt lapsevanematele saadetud infokirjast nähtuvalt olid lastehoius

eraldi tasu eest huviringid (vt dtl 106). Juhataja kirja kohaselt valmistasid lastehoiu

töötajad ise huviringide kava ette, mitte ei ostetud teenust sisse, ning huviringi raames

korraldati muusikatunde, liikumis-tantsutunde ja meisterdamist-joonistamist (kõik

kuni 20 minutit). Seega saab järeldada, et kaebaja esitatud arvetel kajastuv tasu

huviringide eest sisaldas muusika-, liikumis- ja kunstitundide tasu. Kaebaja selgitas

21.07.2025 kohtule, et viidatud tegevused olid osa lastehoiu päevakavast ning seetõttu

ei olnud lapsevanemal võimalik neist tegevustest keelduda või neid valikuliselt

välistada. Neil asjaoludel ei nähtu kohtule, et lapse huvitegevuses osalemine oleks

olnud lapsevanema jaoks vabatahtlik valik.

13. Lisaks tuleb arvestada, et munitsipaallasteaias toimub tegevus õppekava alusel,

mis lähtub riiklikust õppekavast ja hõlmab teatud ulatuses ka liikumis-, kunsti- ja

muusikatunde. Seejuures on munitsipaallasteaias sellised tegevused hõlmatud

kohatasuga. Eelneva tõttu leiab kohus, et kaebajal tuli lapsele munitsipaallasteaias

kohatasuga hõlmatud teenusega sarnase teenuse tagamiseks tasuda ka huvitegevuse

eest.

14. Teiseks nimetab kaebaja kahjuna enammakstud söögiraha, mida tal tuli tasuda

547,70 euro võrra rohkem, kui ta oleks maksnud munitsipaallasteaias. Vastustaja

arvates pole kahjunõue arvestuslikult põhjendatud, kuna Peetri teeninduspiirkonna

Aruheina lasteaias on toidupäeva maksumus alates 01.09.2022 2,50 eurot, kaebaja on

enda kahjuarvestuse puhul aluseks võtnud aga 2,10 ja 2,40 eurot päevas.

15. Enammakstud söögiraha tõttu kaebajale tekkinud kahju puhul tuleb

lähtekohaks võtta toiduraha maksumus juhul, kui kaebaja oleks saanud koha enda

teeninduspiirkonna lasteasutuses. KELS § 10 lg 1 kohaselt tuleb lasteaiakoht tagada

teeninduspiirkonna lasteasutuses. Kaebaja lapse teeninduspiirkonnaks oli Peetri

teeninduspiirkond. Olenemata lasteaia kohataotlusele märgitud lapsevanema

eelistusest oleks vastustaja oma KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitnud mis

tahes faktiliselt kasutatava teeninduspiirkonna lasteaia koha pakkumisega, sest

vastustajal ei olnud kohustust kohapakkumise tegemisel arvestada vanema eelistusega.

Vastustaja vastusest nähtuvalt oli Peetri teeninduspiirkonna kõrgeima toiduraha

päevatasuga lasteasutuseks Aruheina lasteaed. Kohtul ei ole teavet, et Aruheina

lasteaed ei oleks olnud kaebajale faktiliselt kasutatav. Aruheina lasteaias oli toiduraha

päevatasu alates 01.09.2022 2,50 eurot ning see tuleb võtta ka kaebajale tekitatud

kahju arvestamisel aluseks.

16. Kaebaja on eralasteasutuses tasunud toiduraha kokku 1080,20 eurot (223 päeva

eest). Aruheina lasteaias kuulunuks sama aja eest toidurahana tasumisele 557,50 eurot,

seega on kaebaja tasunud söögirahana 522,70 eurot rohkem, kui ta oleks tasunud valla

lasteaias (kaebaja enda kahjuarvestuse kohaselt oli vahe 547,40 eurot).

5(7)

3-24-2813

17. Eelnevat kokku võttes on kaebaja lapse erahoius käimise tõttu perioodil

01.12.2022 – 30.06.2024 munitsipaallasteaiaga võrreldes tasunud huvitegevuse eest

464 eurot rohkem, kui ta oleks tasunud valla lasteaias, ning toiduraha 522,70 eurot

rohkem, kui ta oleks tasunud valla lasteaias. Seega on kaebajale tekitatud kahju

suuruseks kokku 986,70 eurot.

18. Sellist kahju ei oleks kaebajale tekkinud, kui vastustaja oleks taganud kaebaja

lapsele taotluses soovitud ajal koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seega on

vastustaja õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos.

19. RVastS § 13 lg-te 1 ja 3 koosmõjus tuleb hüvitise suuruse määramisel

arvestada vastutust piiravate asjaoludega, nt kahju tekkimise ettenägematus;

objektiivsed takistused kahju ärahoidmisel; õiguste rikkumise raskus; eraõiguses

sätestatud piirangud seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muud asjaolud,

millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Avaliku võimu

kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju

tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust

täielikult järgides.

20. Kohtu hinnangul selliseid asjaolusid ei esine. Kujunenud lasteaiakohtade alases

kohtupraktikas mõistetakse lapsevanematele tekitatud varaline kahju, s.o rohkem

kantud kulutused reeglina välja terves ulatuses. Kaebaja seisukohalt vaadatuna oli

vastustaja kohustus täitmata ja lasteasutuse koht saamata. Vastustajale pidi juba

avalduse vastuvõtmisel olema selge, et lasteaiakohtade nappuse tõttu võib juhtuda, et

vastustaja ei täida kaebaja ees KELS § 10 lg-st 1 tulenevat kohustust. Kui vastustajal

kaebaja soovitud ajal kohta pakkuda polnud, pidi talle olema ettenähtav, et tema

tegevusetuse tõttu tekib lapsevanemale kahju ning vastustaja võib olla kohustatud

hüvitama kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju. Samuti puuduvad objektiivsed

takistused oma kohustuste täitmisel, mida vastustaja ei ole saanud ise mõjutada.

Puudub mõistlik põhjus ja ka seadusest tulenev alus, et lasteasutuse koha andmata

jäämisest tuleneva riski ja tagajärje peaks enda kandma võtma pere, lapsevanem või

laps.

21. Kaebaja on nõudnud vastustajalt ka viivise tasumist alates 10.09.2024.

Kaebajale lõppes kahju tekkimine 28.08.2024, seega on kahjunõue viivisenõude

algusajaks muutunud sissenõutavaks.

22. Avalik-õiguslikus suhtes on võimalik nõuda viivist RVastS § 7 lg 1 alusel

koostoimes VÕS §-ga 113 (RVastS § 7 lg-s 4 tehtud viite kaudu). Viivitusintressi

(viivise) näeb eraõiguslikes suhetes ette VÕS § 113, mille esimese lõike kohaselt võib

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi on üldiseks viivisemääraks sama seaduse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (Riigikohtu

27.11.2014 otsuse nr 3-3-1-66-14 p 19).

23. Kaebaja on viivise nõudmisel viidanud seadusjärgsele määrale, millest saab

järeldada, et ta on silmas pidanud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra.

Lähtudes VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära muutumisest, tuleb viivisenõuet

arvestada eraldi kolme perioodi kohta:

6(7)

3-24-2813

23.1.

10.09.2024 – 31.12.2024: kokku 113 päeva, mil VÕS § 94 kohane intressimäär

oli 4,25%1 ja viivisemäär kokku 12,25%;

23.2.

01.01.2025 – 30.06.2025: kokku 181 päeva, mil VÕS § 94 kohane intressimäär

oli 3,15%2 ja viivisemäär kokku 11,15%;

23.3.

01.07.2025 – 29.08.2025: kokku 60 päeva, mil VÕS § 94 kohane intressimäär

oli 2,15%3 ja viivisemäär kokku 10,15%;

Hüvitise suurust (986,70 eurot) arvestades on viivis perioodi 10.09.2024 – 29.08.2025 eest

kokku 108,34 eurot.4

24. Kaebaja on taotlenud viivist alates 10.09.2024, kuid ei ole täpsustanud

lõpukuupäeva. Sellest saab järeldada, et ta taotleb viivist ka edasiulatuvalt. HKMS §

167 lg 3 sätestab, et viivisenõude võib rahuldada nii, et viivis mõistetakse välja

protsendina põhinõude täitmisest. Sealjuures võib kohus vastustajale teha ettekirjutuse

väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks

(HKMS § 167 lg 1).

25. Kokkuvõttes mõistab kohus kaebajale kahjuna välja 986,70 eurot. Sellele

lisandub viivis 108,34 eurot (kuni kohtuotsuse avalikult teatavakstegemiseni tekkinud

viivis). Alates kohtuotsuse avalikule teatavakstegemisele järgnevast päevast kuni

põhinõude tasumiseni lisandub viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

26. Rahasumma väljamõistmist puudutavas osas tuleb kohtuotsus täita 30 päeva

jooksul otsuse jõustumisest arvates (HKMS § 168 lg 11). Vastustajal tuleb kuni

põhinõude täitmiseni arvestada ise viivist vastavalt VÕS §-s 113 sätestatule,

arvestades ka viivisemäära võimalikke muudatusi.

27. Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 30,35 eurot. Kohus rahuldas kaebuse

põhinõudes 986,70 eurot, sh viivisenõue ei mõjuta riigilõivu arvestust. Kohus rahuldas

põhinõude ca 98 % ulatuses, mistõttu tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista

riigilõiv 29,70 eurot HKMS § 108 lg 2 alusel. Menetlusosaliste muud menetluskulud

jäävad nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

1 Ametlikud Teadaanded

2 Ametlikud Teadaanded

3 Ametlikud Teadaanded

4 Viivise arvutamisel kasutatud rakendust veebilehel Viivisekalkulaator.

7(7)