3-24-783/20 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-24-783

Otsuse kuupäev

29. august 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Haldusasi

X kaebus Toila Vallavalitsuse 16. veebruari 2024. a otsuse nr

24269174105 tühistamiseks ja toimetulekutoetuse määramise

otsustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Toila vald, volitatud esindaja Eve East

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29. septembril 2025

(halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1, § 67 lg 4).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal

seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas Toila vallale 8. veebruaril 2024 taotluse toimetulekutoetuse saamiseks

perioodi veebruar 2024 eest. Toila Vallavalitsus jättis 16. veebruari 2024. a otsusega nr

24269174105 kaebajale toimetulekutoetuse sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 131 lg 2

3-24-783

alusel määramata põhjendusel, et perekonna sissetulek pärast SHS § 133 lg-tes 5 ja 6

sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist ületab toimetulekupiiri

1474,52 euro ulatuses. Kui toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonnaliige saab

sissetulekuid, mis on makstud mitmeks kuuks ette või tagantjärele, võib toimetulekutoetuse

arvestamise aluseks võtta taotlemisele eelnenud kuue kuu keskmise sissetuleku (SHS § 133 lg

4).

2. Kaebaja esitas Toila vallale 20. veebruaril 2024 eelnimetatud otsuse peale vaide, mille

Toila Vallavalitsus jättis 11. märtsil 2024 rahuldamata.

3. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 14. märtsil 2024 kaebuse Toila Vallavalitsuse 16.

veebruari 2024. a otsuse nr 24269174105 tühistamiseks ning Toila valla kohustamiseks teha

uus otsus kaebajale toimetulekutoetuse määramise kohta. Vaidlusalune otsus on koostatud

tähtaega rikkudes ning Toila vald kohaldas õigusnorme ebaõigesti. Toila vald ei võtnud

arvesse, et kaebajal ei olnud 2024. a jaanuaris sissetulekut. Kaebaja töösuhe lõppes 29.

detsembril 2023 ning ta ei saa töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist.

4. Tartu Halduskohus võttis 15. märtsi 2024. a määrusega menetlusse X kaebuse Toila

Vallavalitsuse 16. veebruari 2024. a otsuse nr 24269174105 tühistamiseks ja

toimetulekutoetuse määramise otsustamiseks.

5. Vastustaja esitas kohtule 11. aprillil 2024 vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse

rahuldamata.

6. Kaebaja seadis 17. aprilli 2024. a taotluses kahtluse alla valla esindaja esindusõiguse.

Kohus selgitas samal päeval kaebajale seadusliku ja volitatud esindaja erinevust ning asus

seisukohale, et valla esindajal on esindusõigus volikirja alusel olemas.

7. Toila vald selgitas kohtu tehtud kohtunõuetele esitatud 3. märtsi, 12. märtsi ja 20. märtsi

2025. a vastustes täiendavalt toimetulekutoetuse mittemääramise asjaolusid ning kohaldatud

õiguslikku alust.

8. Tartu Halduskohus määras 30. aprilli 2025. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus

menetluses ning andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile

vastuväidete esitamiseks. Kohus teatas määruses kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9. Kaebaja põhjendab kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt.

9.1. Vastustaja on veebruar 2024 toimetulekutoetuse määramata jätmisel jätnud oluliste

asjaoludega arvestamata. Kaebaja ei saanud jaanuaris 2024 sissetulekut ning vastustaja tegi

otsuse tähtaega rikkudes. Vastustaja tugines ebaõigesti SHS § 133 lg-s 4 sätestatule ning

ignoreeris põhjendamatult SHS § 133 lg-s 1, 1ˡ ja § 132 lg-s 3 ette nähtud korda. SHS § 133

lg-s 4 reguleeritud sündmus peab toimuma taotluse esitamisele eelneva kuu jooksul ehk

praegusel juhul jaanuaris 2024, kuid toimus detsembris 2023. Kaebaja töösuhe lõpetati 29.

detsembril 2023 koondamise tõttu ning kaebaja ei saa töötutoetust ega

töötuskindlustushüvitist.

9.2. Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (STAR) on tehtud esimesed

menetlustoimingud 27. veebruaris 2024 tagantjärele, mitte vastustaja poolt nimetatud päeval

3-24-783

(8. veebruar 2024). Kaebaja ja vastustaja vahel puudus kokkulepe täiendavate dokumentide

esitamise kohta. Osad kirjed tehti STAR-s tagantjärele ning kaebaja Toila valla külastus on

fikseeritud ebakohaselt ehk kaebaja suhtes käituti lugupidamatult.

10. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised

põhjendused.

10.1. Kaebajal paluti haldusmenetluses esitada arvelduskonto 6 kuu väljavõte taotleja

sissetulekutest ja kuludest ülevaate saamiseks. Samuti selgitati kaebajale toimetulekutoetuse

määramise põhimõtteid. Need toimingud on fikseeritud STAR-s. Kaebaja nimetatud teavet ei

esitanud piirdudes andmetega üksnes jaanuar 2024 kohta. Vastustaja tegi järelepärimise

Maksu- ja Tolliametile ning saadud vastusest nähtuvalt sai kaebaja sissetulekut alates

augustist 2023 kuni detsembrini 2023.

10.2. Otsuse tegemisel on sissetuleku arvutamisel lähtutud SHS § 133 lg-st 4 ning menetluses

on arvestamise aluseks võetud kaebaja viie kuu (2023. a august kuni detsember) sissetulek

9317,73 eurot, millest moodustab viie kuu keskmine sissetulek 1863,55 eurot kuus. Seega

kaebaja leibkonna sissetuleku piir ületab toimetulekupiiri 1474,52 euro ulatuses ning tema

toimetulek on tagatud. Kaebaja kasutuses olnud rahalised vahendid ületasid toimetulekupiiri

olulisel määral ning lähtudes sellest ei olnud tegemist toimetulekuraskustes oleva isikuga.

10.3. Vastuseks märtsis 2025 esitatud kohtunõuetele märkis vastustaja, et kaebaja esitas Toila

vallale esmakordselt toimetulekutoetuse taotluse 2024. a veebruaris ning vald palus taotlusele

juurde lisada kuue kuu pangakonto väljavõtte hiljemalt 13. veebruaril 2024, kuid kaebaja

nõutud dokumenti määratud tähtajaks ei esitanud. Kaebaja esitas üksnes jaanuar 2024

väljavõtte. Toimetulekutoetuse menetlemisel tehti kaalutletud otsus mitte lähtuda SHS § 133

lg-st 1 põhjusel, et kaebaja esitas andmed, mille kohaselt puudusid tal taotluse esitamisele

eelnenud kuul sissetulekud. Kuna kaebaja ei esitanud nõutud kuue kuu väljavõtet, siis tegi

vastustaja päringu Maksu- ja Tolliametisse, mille andmetest selgus, et kaebajale oli tehtud

väljamakseid perioodil august kuni detsember 2023 summas 9317,73 eurot. Seega ei olnud

alust menetleda taotlust SHS § 133 lg 1 alusel.

10.4. Vald möönab, et võis eksida selles osas, et taotluse menetlemisel SHS § 133 lg 4 alusel

olid arvestuse aluseks sissetulekud perioodil august kuni detsember 2023 ning välja on jäetud

jaanuar 2024, kuid ka sellisel juhul ületab leibkonna kuue kuu sissetulek toimetulekupiiri

1163,42 eurot. Toimetulekutoetuse mittemääramine ei mõjuta kaebaja toimetulekut, kuna talle

august kuni detsember 2023 välja makstud rahaliste vahendite näol on tegemist piisava

sissetulekuga, mida saab kasutada oma esmavajaduste rahuldamiseks.

10.5. Toila Vallavalitsus vaatas pärast Tartu Halduskohtu 22. oktoobri 2024. a otsuse nr 3-24-

965 jõustumist uuesti läbi kaebaja taotluse toimetulekutoetuse määramiseks märts 2024 eest

ning tegi uue otsuse toimetulekutoetuse määramata jätmise kohta, see otsus on kehtiv.

KOHTU SEISUKOHT

11. Poolte vahel on vaidlus selles, kuidas tuleb toimetulekutoetuse määramisel arvestada

taotleja sissetulekutega ning milline ajavahemik on õige aluseks võtta.

12. SHS § 131 lg 1 kohaselt on toimetulekutoetuse eesmärk isikute iseseisvat toimetulekut

soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset

puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. Toimetulekutoetust on

õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast SHS § 133 lg-tes

5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud

toimetulekupiiri (SHS § 131 lg 2). SHS § 134 lg 1 järgi määrab ja maksab kohaliku

3-24-783

omavalitsuse üksus toimetulekutoetust jooksvaks kuuks SHS-ga kehtestatud ulatuses,

tingimustel ja korras. Eelnevate kuude eest toimetulekutoetust tagasiulatuvalt ei määrata. SHS

§ 133 lg 1 näeb ette, et toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või

perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekud, millest arvestatakse maha

makstud elatis, täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses

kinnipeetud summad, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud

toimetulekupiir. SHS § 133 lg 11 sätestab, et sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud eelmise kuu

netosissetulekuks loetakse eelmisel kalendrikuul saadud sissetulek või põhjendatud juhtudel

taotluse esitamisele eelnenud 30 kalendripäeva jooksul saadud sissetulek. SHS § 133 lg 4

näeb täiendavalt ette, et kui toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonnaliige saab

sissetulekuid, mis on makstud mitmeks kuuks ette või tagantjärele, võib toimetulekutoetuse

arvestamise aluseks võtta taotlemisele eelnenud kuue kuu keskmise sissetuleku.

Toimetulekutoetuse taotlusele lisatakse dokumendid, mis tõendavad üksi elava isiku või

perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid, makstud elatise suurust ja

täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud summade

suurust. Kui mõne sissetuleku liiki või suurust ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada,

kinnitab toimetulekutoetuse taotleja seda oma allkirjaga (§ 132 lg 3).

13. Tartu Halduskohus asus sarnases samade poolt vahel toimunud kohtuasjas (haldusasi nr 3-

24-965) seisukohale, et juhul, kui toimetulekutoetust arvestatakse SHS § 133 lg 1 kohaselt,

tuleb haldusorganil lähtuda taotluse esitamisele eelneva kuu saadud sissetulekust, mille

hulgast on välja arvatud SHS § 133 lg-s 2 nimetatud laekumised. Tulenevalt SHS § 133 lg-st

4 võib toimetulekutoetuse arvestamise aluseks võtta taotlemisele eelnenud kuue kuu keskmise

sissetuleku, kui toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonnaliige saab sissetulekuid, mis on

makstud mitmeks kuuks ette või tagantjärele. Otsus kuue kuu keskmise sissetuleku arvesse

võtmiseks tuleb teha juhtumipõhiselt, lähtudes isiku või perekonna abivajadusest

(sotsiaalhoolekande seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu (693 SE) seletuskiri, millega sätestati SHS § 133 lg 4 kehtivas

sõnastuses). Kuna otsuse tegemisel on haldusorganil kaalutlusruum, siis tuleb otsustust

põhjendada, näidates ära otsuse tegemisel oluliseks peetud asjaolud. Eelkõige peab

haldusorgan otsuse tegemisel veenduma, et kuue kuu keskmise sissetuleku alusel

toimetulekutoetuse arvestamine ei tooks kaasa puuduses perekonna abita jätmist. Seega tuleb

kuue kuu keskmise sissetuleku arvestamine kõne alla eelkõige juhul, kui mitmeks kuuks ette

või tagantjärele makstud sissetulek on saadud toetuse taotlemisele eelneval kuul. Kui

sissetulek on saadud varem, siis tuleb hinnata, millised on kuue kuu keskmise sissetuleku

alusel toetuse määramise tagajärjed, eelkõige kuidas see mõjutab taotleja toimetulekut. SHS-

st tulenevalt on seega võimalik arvestada toimetulekutoetuse määramisel perekonna eelneva

kuu sissetuleku või eelneva kuue kuu keskmise sissetulekuga. Nende kahe kombineerimine ei

ole ühelgi juhul lubatud (Tartu Ringkonnakohtu 29. augusti 2017. a otsus asjas nr 3-16-1436,

p-d 24 ja 25). Vastustaja ei selgitanud märts 2024 kohta tehtud otsuse, miks ta võttis kaebaja

tegeliku ja arvesse mineva sissetulekuna arvesse töötasu, mille kaebaja oli saanud töötasuna

perioodi august kuni detsember 2023 (5 kuud) eest (seega mitte taotlemisele eelnenud kuue

kuu, s.t september 2023 kuni veebruar 2024, keskmise sissetuleku). Kuna kaebaja esitas

toimetulekutoetuse taotluse 2024. a märtsikuus, kuid viimase töötasu sai kaebaja 2023. a

detsembrikuu eest, siis tulnuks vastustajal hinnata, millised on kuue kuu keskmise sissetuleku

alusel toetuse määramise tagajärjed, eelkõige kuidas see mõjutab taotleja toimetulekut.

Vaidlusalusest otsusest ei nähtu, et vastustaja oleks sellise hindamise läbi viinud. Kui

haldusorgan jätab toetuse taotluse lahendamisel arvestamata taotleja sissetulekute ja

väljaminekutega või teeb seda viisil, mis ei ole kohtule kontrollitav, siis on haldusorgan

eksinud haldusmenetluse seaduse § 4 lg-s 2 sätestatud põhimõtte vastu.

3-24-783

14. Kohtu hinnangul on eelnimetatud kohtuasjas kujundatud õigusnormide tõlgendus

asjakohane ka praeguse asja lahendamisel ning ei esine aluseid teistsuguse tõlgenduse

andmiseks. Toila vald on teinud sama vea veebruar 2024 toimetulekutoetuse määramisel.

Sarnaselt märts 2024 kohta tehtud otsusega ei ole vastustaja vaidlustatud otsuses selgitanud,

miks ta lähtus toimetulekutoetuse määramisel SHS § 133 lg-st 4 ja mitte SHS § 133 lg-st 1

ning miks võeti kaebaja sissetulekuna arvesse töötasu, mille kaebaja sai perioodi august kuni

detsember 2023 eest (s.o viie kuu keskmine sissetulek ning mitte taotlemisele eelnenud kuue

kuu keskmine sissetulek). Kaebaja esitas toimetulekutaotluse 2024. a veebruaris, kuid viimase

töötasu sai 2023. a detsembris.

15. Kohtule ei ilmne, et vastustaja oleks tegelikkuses kaebajale 2024. a veebruari eest

toimetulekutoetuse määramisel SHS § 133 lg-te 1 ja 4 kohaldamise vahel kaalunud ja

hinnanud, millised on kuue kuu keskmise sissetuleku alusel toetuse määramise tagajärjed,

eelkõige kuidas see mõjutab kaebaja toimetulekut. Toila Vallavalitsuse 16. veebruari 2024. a

otsus nr 24269174105 sellekohaseid põhjendusi ei sisalda. Vastustaja on alles

kohtumenetluses pärast halduskohtu otsuse jõustumist asjas nr 3-24-965 ning kohtu selles

asjas tehtud mitmetele järelepärimistele vastates asunud selgitama, millistest põhimõtetest

otsuse tegemisel lähtuti. Kuna otsuses ega ka vastuses kaebusele ei ole vastustaja nendele

asjaoludele tuginenud, siis ei usu kohus, et vastustaja lähtus otsuse tegemisel hiljem

kohtumenetluses tagantjärgi esitatud asjaoludest. Ka esimesele 21. veebruaril 2025 tehtud

kohtunõudele esitatud vastuses märgitud põhjendused näitavad, et vastustaja ei mõistnud SHS

§ 133 lg-te 1 ja 4 tingimuste erisusi ning eristamise vajadust ning alles täiendavatele

kohtunõuetele vastates on vastustaja üritanud selgitada kaalutlusõiguse teostamise asjaolusid.

Kohtule ei ilmne, et vastustaja oleks nõuetekohaselt hinnanud, millised on kuue kuu keskmise

sissetuleku alusel toetuse määramise tagajärjed, eelkõige kuidas see mõjutab taotleja

toimetulekut. Seega ei ole vastustaja järginud sarnaselt haldusasjale nr 3-24-965 SHS reegleid

otsuse tegemisel.

16. Erinevalt haldusasjast nr 3-24-965 ei pea kohus siiski õigeks vaidlustatud otsust tühistada

ja uueks läbivaatamiseks valda kohustada, sest vastustajal tuleks samasisulise resolutsiooniga

otsus, millega keeldutakse toimetulekutoetuse määramisest, uuesti teha. Kohtupraktikas on

haldusmenetluse seaduse §-le 58 tuginedes asutud seiskohale, et kui sama asja uuel

lahendamisel tuleks vastustajal teha samasisuline otsus, siis ei pruugi põhjendamispuudused

ning kaalutlusõiguse kasutamisel tehtud minetused haldusakti tühistamist tingida. Tegemist

on siiski erandliku võimalusega ja kohus ei saa asuda haldusorgani asemel teostama olulisel

määral kaalutlusotsus. Põhjendamata või ebapiisavalt põhjendatud kaalutlusotsuse võib kohus

jõusse jätta üksnes juhul, kui kaalutlusõiguse piirid on sedavõrd ahenenud, et samasisuline

otsus tuleks igal juhul uuesti vastu võtta (Riigikohtu halduskolleegiumi 24. novembri 2021. a

otsus asjas nr 3-3-1-74-11, p 16). Kohus tõi eelnevalt välja, et vastustaja ei ole kaalutlusõigust

vaidlustatud otsuse tegemisel nõuetekohaselt kasutanud, sest pole aru saada, miks lähtuti SHS

§ 133 lg-s 4 sätestatud tingimustest ning sedagi valesti, sest arvesse ei võetud kuue kuu, vaid

viie kuu sissetulekuid, mistõttu oli arvestatud keskmise sissetuleku suurus ebaõige. Samas

tuleb MTA-le esitatud päringust välja, et kaebaja sai regulaarset sissetulekut ajavahemikul

september kuni detsember 2023 ning sai detsembris 2023 ka töölepingu ülesütlemisega

seonduvalt töötasuga koos hüvitist (see nähtub tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonis märgitud

reast 33). Asjaolu, et kaebaja ei saanud jaanuaris töötasu ei muuda fakti, et detsembris 2023

saadud sissetulek vastab SHS § 133 lg 4 tingimustele ning vastustaja võis seda

toimetulekutoetuse määramisel arvestada. Kui asjakohasel ajavahemikul kaebaja saadud

sissetulek jagada kuuega ja võttes arvesse taotlemisele eelnenud kulud ning

3-24-783

toimetulekumäära, siis ületaks arvestatav sissetulek ikkagi toimetulekupiiri 1163 euro võrra.

Samuti ei saa kaebaja viimase töötasu ja töölepingu ülesütlemise eest makstud tasu suurust ja

tasumise aega arvestades tuua kuue kuu keskmise sissetuleku alusel toimetulekutoetuse

arvestamine kaasa puuduses perekonna abita jätmise. Sellises olukorras ei näe kohus vajadust

vaidlustatud haldusakti tühistamiseks ja kohustamiskaebuse rahuldamiseks, sest vastustaja

peaks andma ka uuel otsustamisel veebruar 2024 toimetulekutoetuse osas samasisulise

resolutsiooniga otsuse ehk taotlus jääks rahuldamata.

17. Kaebaja on välja toonud ka STAR andmete kandmisega seotud asjaolud, kuid need ei oma

asja lahendamisel määravat tähtsust ning kohus nendel pikemalt ei peatu. Samuti ei ole

vaidlustatud otsuse materiaalse õiguspärasuse hindamisel tähtsust sellel, kas vald järgis otsuse

tegemisel tähtaega või ületas seda mõnevõrra. Otsuse tegemine väidetavalt tähtaega ületades

ei ole iseseisvaks otsuse tühistamise aluseks (vt ka haldusmenetluse seaduse § 58). Kohus

juhib siiski kaebaja tähelepanu sellele, et kui taotluses esinesid puudused või vastustaja

hinnangul oli taotlejal vaja esitada lisaandmeid oma sissetulekute kohta (arvelduskonto 6 kuu

väljavõte), siis ei hakka SHS § 134 lg-s 2 sätestatud otsuse tegemiseks ettenähtud tähtaeg

kulgema mitte toimetulekutoetuse taotluse esitamisest, vaid pärast kõikide vajalike

dokumentide esitamist. Asjaolu, et vastusaja tegi 8. veebruaril 2024 iseseisvalt päringu MTA-

le, ei tähenda, et kaebajale ei selgitud arvelduskonto 6 kuu kohta väljavõtte esitamise

kohustust. MTA päringust sai vastustaja teada üksnes töötasu puudutava teabe, täpsemat

teavet kaebaja sissetulekute ja kulude kohta vastustajal ei olnud, sest arvelduskonto väljavõtet

haldusmenetluses ei esitatud. Kohtul puudub alus kahelda STAR kantud andmete õigsuses.

18. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X kaebuse rahuldamata. Kaebus oli riigilõivuvaba,

ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja 109

lg 1).

19. HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime

tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider