2-25-9421/12 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedotsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei S.-M.M. esitas 16.06.2025 kohtule hagi S.M. vastu elatise nõudes. Hagi kohaselt elavad hageja
Legislator headnote
AI generated2-25-9421/12 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei S.-M.M. esitas 16.06.2025 kohtule hagi S.M. vastu elatise nõudes. Hagi kohaselt elavad hageja
Full text
2-25-9421
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Kohtuistungi sekretär
Pille Kaarepere
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.08.2025, Jõgeva
Tsiviilasja number
2-25-9421
Tsiviilasi
S.-M.M. hagi S.M. vastu elatise nõudes
Hagihind
900 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja:
S.-M.M.
(isikukood:
XXX;
elukoht:
xxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx alev, xxxxxx vald,
xxxxxxxxxxx maakond), seaduslik esindaja M.M. (isikukood:
XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxalev,xxxxxxx
vald, xxxxx xxxxx maakond; e-post: XXX);
Kostja: S.M. (isikukood: XXX; rahvastikuregistrijärgne
elukoht: XXX-i; e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Kohtuistung
21.08.2025
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada osaliselt.
2. Välja mõista S.M.-ilt S.-M.M. kasuks elatis järgmiselt:
2.1 Perioodil 16.06.2025-28.08.2025 ühekordse summana 240,39 eurot.
2.2 Alates 29.08.2025 100 eurot kuus kuni S.-M.M. täisealiseks saamiseni
(xxxxxxxxxx).
3. Jätta läbi vaatamata hageja taotlus määrata lastetoetuse saajaks M.M..
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates
otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei
taotleta selle lahendamist istungil.
Menetluse käik. Menetlusosaliste seisukohad
2-25-9421
S.-M.M. esitas 16.06.2025 kohtule hagi S.M. vastu elatise nõudes. Hagi kohaselt elavad hageja
vanemad lahus ning hageja elab alaliselt enda isa juures alates aprill 2024. Hageja on täielikult isa
ülalpidamisel. Hageja seaduslik esindaja on kostjaga suhelnud, et kostja peaks hagejat rahaliselt
toetama, kuid kostja ei täida ülalpidamiskohustust hageja suhtes. Hageja igakuised kulud on 550
eurot. Hageja õpib xxxxxxxxx Ühisgümnaasiumis. Hageja esindaja sissetulek on 2000 eurot kuus.
Kostja on teadaolevalt lapsepuhkusel ja tema ülalpidamisel on 3 alaealist last. Hagejale mõeldud
lapsetoetus laekub kostja arvele. Et mitte kahjustada kostja teiste alaealiste laste huve ja
majanduslikku kindlustatust nõuab hageja elatist 100 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni
hageja täisealiseks saamiseni. Hageja taotles ka riikliku lapsetoetuse saaja isiku muutmist, s.o
palus määrata lapsetoetuse saajaks enda seadusliku esindaja.
Kostja esitas hagivastuse, milles märkis, et on nõus elatist 100 eurot maksma tšekkide alusel, et ta
näeks, et raha läheb lapse peale. Kostja teatas, et ei saa kohtuistungile tulla ning võib teha
tagaseljaotsuse, sest kostja oli nõus ka kohtuta last toetama.
21.08.2025 toimus asjas kohtuistung, kus osales hageja seaduslik esindaja. Ta selgitas, et augustis
ei maksnud kostja mingit elatist. Ta võttis ühendust Sotsiaalkindlustusametiga ning talle öeldi, et
kuna ta töötab välismaal, siis tal ei ole õigust saada lapsetoetust. Lapse uus elukoht on nüüd
Jxxxxxxxxxx ja ta jätkab õpinguid seal. Hageja seaduslik esindaja suhtles juristiga ja ta arvas, et
100 eurot kuus oleks paras summa, arvestades kostja teisi lapsi.
Kohtu põhjendused
Kohus leiab, et hagi saab rahuldada osaliselt- elatise nõudes. Hageja nõue muuta lastehüvitise
maksmist, tuleb jätta läbi vaatamata.
Kohus tegi sünnitunnistuse alusel kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud: S.-M.M. (sünd.
18.12.2015) on M.M. ja AxxxAxxxxx (nüüd S.M.) laps.
Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama
ülalpidamist. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise
astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused
hooldusõiguses. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust
elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse
kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise
ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist
lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja
kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava
puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
PKS § 101 lg 1-2 sätestavad, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva
paragrahvi, s.o lõigete 3-7, alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla
summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
Hageja nõuab kostjalt elatist alla seadusega sätestatud miinimummäära, kuna kostjal on veel 3
alaealist last. Kohtu hinnangul ei pea lapse kulusid ja elatise suurust kuni elatise miinimummäära
ulatuses eraldi põhjendama ega tõendama.
Kostja ei ole elatise nõudele vastuväiteid esitanud. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiks olla
aluseks kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmisel veelgi allapoole seadusega ettenähtud
alammäära. Kostja on kohtule kirjalikult avaldanud, et ta on nõus maksma hagejale elatist 100
eurot. Kohus leiab, et elatis 100 eurot kuus on põhjendatud. Kohus mõistab elatise hageja kasuks
välja summas 100 eurot kuus alates kohtuotsuse tegemisest kuni hageja täisealiseks saamiseni.
2-25-9421
Hageja nõuab elatist alates hagi esitamisest, s.o 16.06.2025. Elatise perioodil 16.06.2025 kuni
28.08.2025, s.o kuni otsuse tegemiseni mõistab kohus välja ühekordse summana 240,39 eurot
[(100€/30p x 15p) + 100€ + (100€/31p x 28p)].
Hageja on taotlenud ka riikliku lapsetoetuse saaja isiku muutmist, s.o määrata lapsetoetuse saajaks
enda seadusliku esindaja. Kohus selgitab, et maakohtu pädevuses ei ole muuta lapsetoetuse saaja
isikut. Nimetatud taotluse lahendamisega tegeleb Sotsiaalkindlustusamet, tekkivate vaidluste
korral aga halduskohus. Seega tuleb nimetatud nõue jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi
vaatamata.
Menetluskulude jaotus
TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse
ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Maimu Laumets
Kohtunik